(1) Raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Vasalemma valla munitsipaalasutuste raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning tsentraliseeritud raamatupidamise aruandluse tagamine. (2) Sise-eeskiri kehtestab täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded, mis reguleerivad raamatupidamiskohuslase: 1) majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist; 2) kontoplaani; 3) raamatupidamisregistrite pidamist; 4) arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises; 5) aruannete koostamise korda; 6) algdokumentide käivet ja säilitamist; 7) vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume; 8) varade ja kohustuste inventeerimist. (3) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad “Raamatupidamise seadusest” ja “Raamatupidamise Toimkonna juhenditest“ (edaspidi RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS). (4) Lähtudes “Riigi raamatupidamise üldeeskirja” (edaspidi üldeeskiri) §-st 4 on tehingupartnerite nimekirjas iseseisvat tehingupartneri koodi omavad kohaliku omavalitsuse üksused kohustatud esitama saldoandmikke ja majandusaasta aruandeid vastavuses üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 esitatud kontoplaani järgi. (5) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seadusest, üldeeskirjadest, RTJ või rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standartides toodud põhimõtetest. Vajadusel konsulteeritakse audiitoriga.
Sise-eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) raamatupidamiskohuslane - raamatupidamist ja finantsaruandlust on kohustatud korraldama kõik “Raamatupidamise seaduse” §-s 2 nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohuslased). Raamatupidamiskohuslaseks on Eesti Vabariik ühe avaliku-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal; 2) vara - raamatupidamiskohuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 3) kohustus – raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 4) omakapital (netovara)- raamatupidamiskohuslase varade ja kohustuste vahe; 5) tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali; 6) kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali; 7) kasum (kahjum) – raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 8) majandustehing – raamatupidamiskohuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohuslase vara, kohustuse või omakapitali koosseis.
(1) Sise-eeskirja kohaldatakse Vasalemma valla munitsipaalasutustele. (2) Vasalemma valla munitsipaalasutusteks on Vasalemma Vallavalitsus ametiasutusena ja järgmised ametiasutuse hallatavad asutused (edaspidi allasutused): 1) Vasalemma Põhikool; 2) Ämari Põhikool; 3) Vasalemma Lasteaed “Sajajalgne”; 4) Rummu Lastepäevakodu; 5) Vasalemma Külaraamatukogu; 6) Rummu Külaraamatukogu; 7) Vasalemma Seltsimaja; 8) Vasalemma Kunstide Kool; 9) Vasalemma Valla Spordikeskus; 10) Vasalemma Valla Päevakeskus.
(1) Vasalemma Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldab raamatupidamiskohuslasena munitsipaalasutuste raamatupidamist tsentraliseeritult vallavalitsuse koosseisus olevate finantsosakonna töötajatega. (2) Raamatupidamise eest vastutab raamatupidamiskohuslase tegevjuhina vallavanem. (3) Vallavalitsuse igapäevast tegevust, sealhulgas raamatupidamise korraldamist juhib vallavanem. (4) Raamatupidamist korraldab vahetult pearaamatupidaja-finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis. (5) Vallavalitsuse hallatavas asutuses juhib igapäevast tegevust allasutuse juht (koolis ja koolieelses lasteasutuses direktor, teistes asutustes juhataja), kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse asutuse põhimääruses, ametijuhendis, töölepingus.
Raamatupidamiskohuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist vastavalt ühele “Raamatupidamise seaduse” §-s 17 nimetatud raamatupidamistavadest nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded “Raamatupidamise seaduses” ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente.
(1) Majandustehing on raamatupidamiskohuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohuslase vara, kohustuse või omakapitali koosseis. (2) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ka krediteeritavatel kontodel tekkepõhiselt. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
(1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (2) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi. (3) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik taasesitada.
(1) Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. (2) Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või on välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. (3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt.
(1) Raamatupidamises on kasutusel Rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 105 “Riigi raamatupidamise üldeeskiri” §-s 6 kehtestatud kontoplaan, arvestades Riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaani muudatusi. (2) Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest: 1) kontode koodid (üldeeskirja lisa 1); 2) tehingupartnerite koodid (üldeeskirja lisa 2); 3) tegevusalade koodid (üldeeskirja lisa 3); 4) allikate koodid (üldeeskirja lisa 4); 5) rahavoo koodid (üldeeskirja lisa 5). (3) Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodist, nimetatakse kontokombinatsiooniks. (4) Kontoplaan on üleval Rahandusministeeriumi veebilehel, samuti esitab Rahandusministeerium oma veebilehel jooksvat informatsiooni üldeeskirja või selle muudatuste kohta. (5) Täiendavalt on kasutusele võetud järgmised allkontod: 1) kontole 1000001000001 – eelarveline kassa,1000002 – elamu- ja kommunaalmajanduse kassa; 2) kontole 1001001001001 – eelarveline arvelduskonto Swedbankis,1001002 - elamu- ja kommunaalmajanduse arvelduskonto Swedbankis,1001003 – arvelduskonto Swedbankis,1001004 – arvelduskonto SEB Pangas,1001005 – erastamise erikonto SEB Pangas; 3) kontole 1030001030001 – nõuded ostjatega,1030002 – nõuded kommunaalteenuste osas,1030003 – nõuded koolituskulude osas,1030004 – arveldused avansi aruandvate isikutega,1030005 – nõuded RLPK lasteaiamaksude osas,1030006 – nõuded VLA lasteaiamaksude osas,1030007 – nõuded VKK õppemaksude osas,1030008 – nõuded füüsiliste isikutega; 4) kontole 2010002010002 – võlad koolituskulude osas. (6) Samuti on kasutusele võetud järgmised tegevusalade täiendavad koodid: 1) tegevusalale 08201082011 – Vasalemma Külaraamatukogu,082012 – Rummu Külaraamatukogu; 2) tegevusalale 09110091101 - Vasalemma Lasteaed “Sajajalgne” (kohalikust eelarvest),091102 – Vasalemma Lasteaed “Sajajalgne” (sihtfin. eelarvest),091103 – Rummu Lastepäevakodu (kohalikust eelarvest),091104 – Rummu Lastepäevakodu (sihtfin. eelarvest); 3) tegevusalale 09212092121 – Vasalemma Põhikool (kohalikust eelarvest),092123 – Vasalemma Põhikool (sihtfin.,riiklikust eelarvest),092124 – Ämari Põhikool (kohalikust eelarvest),092126 – Ämari Põhikool (sihtfin.,riiklikust eelarvest); 4) tegevusalale 10700107001 – Vasalemma Valla Päevakeskus.
(1) Majandustehingud kirjendatakse ja sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen Windows versiooni. (2) Raamatupidamise arvestust peetakse järgmiste programmi osade lõikes: 1) kassa/pank; 2) arveldused; 3) palk; 4) varad; 5) arved; 6) pearaamat. (3) Programmi osades peetakse vastavalt vajadusele analüütilist arvestust kontode lõikes (nt kassa/panga programmi osas peetakse eraldi arvestust eelarvelise kassa, kommunaal- ja elamumajanduse kassa, Swedbankis ja SEB Pangas olevate arvelduskontode lõikes). (4) Lisaks on kasutusel raamatupidamisprogrammi PMen Dos-versiooni programmi osa “Kommunaalmaksed” elanikele kommunaalteenuste arvete esitamiseks kuni 31.12.2006. a ja edaspidi kommunaalteenuste arvete analüütiliseks arvestuseks ning programmi osa “Materjalid” toiduainete analüütiliseks arvestuseks. (5) Raamatupidamisprogrammist PMen on võimalik teha väljavõtet majandustehingutest kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ning kontode kaupa (pearaamat). (6) Raamatupidamisregistrist igakuulisi väljatrükke ei tehta. Andmed säilitatakse elektrooniliselt. Pearaamatupidaja-finantsjuht on kohustatud tegema vähemalt 1 kord kuus varukoopia. Aastaandmetega varukoopia säilitatakse 7 aastat.
(1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. (2) Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. (3) Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav parandusdokument ehk raamatupidamisõiend.
(1) Saldoandmikuks nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi. (2) Saldoandmiku esitab pearaamatupidaja-finantsjuht sisestades andmed Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML-failina. (3) Saldoandmiku vorm ja täitmise selgitused on esitatud üldeeskirja lisas 6 ja Rahandusministeeriumi veebilehel. (4) Saldoandmiku esitatakse iga kuu kohta vastava aruandeperioodi lõpule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. (5) Saldoandmik kalendriaasta kohta esitatakse hiljemalt järgmise aasta 28. veebruariks. (6) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse Maksuameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi.
(1) Pearaamatupidaja-finantsjuht koostab lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, lähtudes Rahandusministeeriumi juhendmaterjalidest ning RTJ 1, RTJ 2, RTJ 8 esitatud põhimõtetest hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 10. maiks. (2) Majandusaasta aruandes esitatud andmed peavad vastama raamatupidamiskohuslase kalendriaasta kohta esitatud saldoandmiku andmetele. (3) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmise majandusaastal. (4) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvad: 1) neli põhiaruannet (bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude 2) raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodite ja hindamisaluste kirjeldus; 3) aastaaruande lisad, mis peavad vastama “Raamatupidamise seaduse” lisas 3 sätestatule; 4) eelarve tulude ja kulude täitmise aruanne (“Raamatupidamise seaduse” § 41); 5) vallavalitsuse reservfondi kasutamise aruanne. (5) Vastavalt “Raamatupidamise seaduse” §-le 14 on majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik. (6) Majandusaasta aruande iga lehekülje allkirjastab vallavalitsuse kui raamatupidamiskohuslase tegevjuhina vallavanem. (7) Majandusaasta aruande kinnitab Vasalemma Vallavolikogu (Vasalemma valla põhimäärus § 52). (8) Majandusaasta aruanne esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. (9) Majandusaasta kinnitatud aruanne koos audiitori järeldusotsusega esitatakse Harju Maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul peale Vasalemma Vallavolikogu poolt kinnitamist.
Eelarve täitmise kassapõhine kuuaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile elektrooniliselt aruandluskuule järgneva kuu 15. kuupäevaks.
Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.
Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.
Raamatupidamises kasutatakse järgmisi algdokumente: 1) arved, saatelehed, saateleht-arve; 2) üleandmise- ja vastuvõtmise aktid; 3) sularaha kviitungid, -tšekid ja kogumislehed; 4) kassa sissetulekuorderid; 5) kassa väljaminekuorderid; 6) maksekorraldused; 7) pangakonto väljavõtted; 8) avansiaruanded; 9) tööaja arvestuse tabelid; 10) põhivara mahakandmise aktid; 11) bilansivälise vara mahakandmise aktid; 12) materjalide kuluaruanded; 13) põhivara arvele võtmise aktid; 14) koolide toiduaruanded; 15) sõidulehed, osutatud transporditeenuse aruanne; 16) inventuurilehed; 17) sotsiaalosakonna kassa- ja pangalehed; 18) lepingud; 19) käskkirjad; 20) korraldused, otsused; 21) raamatupidamisõiendid.
(1) Iga algdokument peab olema allkirjastatud volitatud isiku ja raamatupidamise üksuse töötaja poolt. 1) Vallavalitsuses, kui ametisutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem ja volikogu esimees (volikogu kuludel osas); 2) Allasutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht; 3) Volitatud isik võib oma asutuses kirjalikult määrata täiendavalt volitatud isikuid, kes vastutavad teatud kulude tegemise eest (nt raamatukoguhoidja raamatute soetamiseks tehtavate kulude eest, söökla juhataja toiduainete ostmiseks tehtavate kulude eest jne). (2) Volitatud isik vastutab selle eest, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega, märkides ära tegevusala ja kuluartikli, kust antud kulu tehakse; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingu tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument edastatakse raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele on märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus. (3) Finantsosakonna töötajad, kelle vastutus määratakse ametijuhendites, tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisprogrammi: 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus; 2) maksetähtpäev; 3) tekkepõhine periood; 4) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele; 5) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 6) kas algdokument on kontrollitud vastavalt dokumentide kontrollinõuetele ja allkirjastatud volitatud (allkirjaõigusliku) isiku poolt.
(1) Volitatud isik võib kirjalikult määrata (nt ametijuhendites, käskkirjaga) oma asutuse siseselt raamatupidamisele algdokumentide esitamise eest vastutavad isikud. (2) Algdokumentide raamatupidamisele esitamise tähtajad: Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Esitaja 1 2 3 Arved, saatelehed, saateleht-arved Kohe peale arve saamist ja kontrollimist Asutuse juht/vastutav isik Kauba, teenuse, tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aktid Kolme tööpäeva jooksul peale akti allkirjastamist Asutuse juht/vastutav isik Sularaha kviitungid, -tšekid ja kogumislehed Hiljemalt aruandekuu viimasel tööpäeval Asutuse juht/vastutav isik Majanduskulude avansiaruanded Hiljemalt aruandekuu viimasel tööpäeval Aruandev isik/asutuse juht Lähetuskulude avansiaruanded Kolme tööpäeva jooksul peale lähetusest saabumist Aruandev isik/asutuse juht Tööaja arvestuse tabelid Igakuuliselt 3 tööpäeva enne kuu lõppu Asutuse juht/ vastutav isik Töövõtulepingud Kolm tööpäeva enne väljamaksmise tähtaega Asutuse juht/vastutav isik Käskkirjad ja korraldused töötasude, puhkustasude, muude tasude ja hüvitiste kohta Kolm tööpäeva enne väljamaksmise tähtaega Asutuse juht/vastutav isik Puhkuste ajakavad Iga aasta 31. märtsiks Asutuse juht/vastutav isik Põhivara mahakandmise aktid Kolm tööpäeva jooksul peale akti koostamist Asutuse juht/komisjoni esimees Bilansiväliste varade mahakandmise aktid Kolme tööpäeva jooksul peale akti kinnitamist Asutuse juht/komisjoni esimees Materjalide kuluaruanded Aruandekuule järgneva kuu 3-ks kuupäevaks Asutuse juht/vastutav isik Põhivara arvele võtmise aktid Kolme tööpäeva jooksul peale akti kinnitamist Asutuse juht/komisjoni esimees Koolide toiduaruanded Aruandekuule järgneva kuu 3-ks kuupäevaks Kooli direktor/ vastutav isik Lasteaedades kohatasude ja toitlustamise aruanded Igakuuliselt aruandekuu viimasel tööpäeval Koolieelse lasteasutuse direktor/ vastutav isik Kunstide Kooli õpilaste nimekiri 20. septembriks ja koheselt peale muutusi õpilaste arvus Kunstide Kooli direktor/ vastutav isik Sõidulehed Aruandekuu järgneva kuu 3-ks kuupäevaks Asutuse juht/vastutav isik Osutatud transporditeenuse aruanne Kolme tööpäeva jooksul peale teenuse osutamist Asutuse juht/vastutav isik Sotsiaalosakonna kassa- ja pangalehed 2 tööpäeva jooksul peale vastava korralduse jõustumist Asutuse juht/vastutav isik Kauba, teenuse ostu-müügilepingud, rendilepingud, teenuse osutamise lepingud Kolme tööpäeva jooksul peale lepingu allkirjastamist Asutuse juht/vastutav isik Põhivara ostu-müügi lepingud Kolme tööpäeva jooksul peale lepingu allkirjastamist Asutuse juht/vastutav isik Korraldused, otsused 2 tööpäeva jooksul peale vastava korralduse jõustumist Asutuse juht/vastutav isik
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse kassas ja pangas ametiasutuse arvelduskontodel. (2) Pangast ülekannete teostamiseks kasutatakse pangaprogramme: TeleHansa, Teleteenus ning SEB Ärikliendi Internetipank. Pangatehingute kirjendamiseks raamatupidamises kasutatakse raamatupidamisprogrammi PMen programmi osa “Kassa/pank”. (3) Pangatehingute arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) maksekorraldus; 2) pangaväljavõte. (4) Programmidest maksekorraldusi välja ei trükita. Esimese allkirjaõigusega isikuna annab vallavanem (tema äraolekul kirjalikult määratud asendaja) oma kinnitusega kuludokumendil õiguse raha ülekandmiseks ja teise allkirjaõigusega isikuna allkirjastab kuludokumendi pearaamatupidaja-finantsjuht (tema äraolekul kirjalikult määratud asendaja), kes kontrollib tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega. (5) Raamatupidaja teeb igapäevaselt eelmise päeva panga tehingute kohta internetipankadest väljatrüki, mille alusel sisestab panga sissetulekud raamatupidamiskirjenditena raamatupidamisprogrammi PMen.
(1) Sularaha hoitakse vallavalitsuse sularahakassas raamatupidaja vastutaval hoiul. Vastutava isikuga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. (2) Sularaha tehingute arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetuleku order; 2) kassa väljamineku order; 3) kassaraamat. (3) Raamatupidaja sisestab sularahatehingu raamatupidamiskirjendi raamatupidamisprogrammi PMen programmi osasse “Kassa/pank”. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, mille alusel teostatakse tehing. Kassaraamat trükitakse programmist välja iga tööpäeva lõpus, mil sularaha tehing teostati. (4) Sularaha väljamineku orderi allkirjastavad lisaks raamatupidajale ka vallavanem ja pearaamatupidaja-finantsjuht. (5) Sularaha sissetuleku orderi allkirjastab lisaks raamatupidajale ka pearaamatupidaja-finantsjuht. (6) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutisi. (7) Allasutustes sularaha kviitungite, -tšekkide ja kogumislehtede alusel laekuv sularaha (toiduraha, töövihikute raha, lasteaia kohatasud jne) peab allasutuse juht tooma vallavalitsuse kassasse hiljemalt aruandekuu lõpuks. (8) Ämari ja Rummu alevikus elanikelt kommunaalteenuste eest tasumisel saadud sularaha võetakse kassasse ühe kassa sissetuleku orderiga, märkides summad eraldi kõigi sularaha sissemakse tegijate lõikes. Orderi koostamise algdokumentideks on sularaha kviitungid.
Vastavalt RTJ 4 §-le 6 on varud materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
Varud võetakse arvele kontorühmas 108 soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsekuludest (nt transpordikulud). Erinõudena kannab avaliku sektori üksus varude soetamisel lisanduvad mittetagastatavad maksud ja lõivud maksukulu kontole (kontogrupp 6010).
Aruandeaasta lõpu seisuga või töökoormuse hajutamiseks kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppemist varud inventeeritakse.
(1) Osalusi avaliku sektori ja sidusüksustes kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes RTJ 11 nõuetest. (2) Bilansis kajastatakse osalust valitseva või olulise mõju all oleva sihtasutuse, mittetulundusühingu ja tütarettevõtte netovaras. (3) Osalusi valitseva või olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. (4) Kui konsolideerimata aruannetes kajastatud osaluse soetusmaksumus on kõrgem kui osaluse objekti netovara, mis on vähenenud dividendide väljamaksmise, kahjumi või mõnel muul põhjusel, hinnatakse osaluse soetusmaksumus alla kuni osaluse summani üksuse netovaras. Kui osaluse summa üksuse netovaras järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse soetusmaksumuseni või osaluse summani üksuse netovaras, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. (5) Osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajastatakse järgmiselt: 1) kui vald omab sihtasutuses või mittetulundusühingus valitsevat mõju (so üle 50% hääleõigusest), kajastatakse osalust 100%-na; 2) kui vald omab sihtasutuses või mittetulundusühingus olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna). (6) Sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle juhtimises osaletakse alates 20%-lise hääleõigusega, kuid keda bilansis osalustena ei kajastata, avalikustatakse aastaaruandes, lisades informatsiooni sarnaselt osaluste kohta avaldatule.
Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avaliku sektorisse mittekuuluvatele üksustele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 toodud põhimõtetest.
(1) Kinnisvarainvesteering võetakse arvele kontorühmas 154 soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi. (2) Kinnisvaraobjekti soetamisega otseselt seotud kulutusteks võivad olla näiteks notaritasud, riigilõivud, nõustajatele (3) Kinnisvarainvesteering võetakse arvele arve, müügilepingu, kinke- või pärandvara lepingu, vallavolikogu otsuse, vallavalitsuse korralduse, üleandmise- vastuvõtmise akti alusel. Vajadusel koostatakse täiendavalt akt kinnisvarainvesteeringu bilansis arvele võtmiseks. (4) Ettepaneku vara arvele võtmise ja materiaalselt vastutava isiku kohta antud vara osas teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik).
Kõikide kinnisvarainvesteeringute edasisel kajastamisel lähtutakse soetusmaksumuse meetodist. Soetusmaksumuse meetodil kajastatakse kinnisvarainvesteeringut analoogselt materiaalse põhivaraga, see tähendab soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.
(1) Kinnisvarainvesteeringuid tuleb ühekordselt kuni 31.12.2005. a ümberhinnata, kui nende õiglane väärtus erineb nende bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest alljärgnevast asjaolust: 1) objekt on soetatud 1995. aastal või varem; 2) objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. (2) Vallavalitsuses ja tema hallatavates allasutustes ei viida läbi kinnisvarainvesteeringute ümberhindlust, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed lõikes 1 nimetatud kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse kohta, sest asutuses ei ole vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti ning ei ole võimalik eraldada rahalisi vahendeid eksperdi kaasamiseks kinnisvaraobjektide hindamiseks.
(1) Parendustega seotud kulutused, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes kinnisvaraobjekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele. (2) Parendused lisatakse kinnisvaraobjekti soetusmaksumusele arve, müügilepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Vajadusel koostatakse täiendavalt akt parenduse bilansis arvele võtmiseks. (3) Ettepaneku kinnisvaraobjekti parenduse soetusmaksumusele lisamise kohta teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik). (4) Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
(1) Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis ümber põhivaraks juhul, kui muutub tema kasutamise eesmärk ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu mõistele (kinnisvarainvesteeringust saab asutuse poolt kasutatav põhivara). (2) Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile põhivara arvestuspõhimõtteid.
Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestus on sama, mis põhivaral so vastavalt sise-eeskirja §-s 39 toodud nõuetele.
Kinnisvarainvesteeringute arvestus raamatupidamisprogrammis on sama mis põhivaral so vastavalt sise-eeskirja §-s 42 toodud nõuetele.
(1) Kinnisvarainvesteeringute müük toimub Vasalemma Vallavolikogu 23.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud “Vasalemma vallavara eeskirjas” sätestatud korras. (2) Müüdud kinnisvarainvesteeringu bilansist mahakandmise alusdokumendiks on müügileping. (3) Kinnisvarainvesteeringute müügi tulemust kajastatakse kontogrupis 3810.
(1) Materiaalse põhivara (edaspidi põhivara) arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest. (2) Põhivara kajastatakse kontorühmas 155. Põhivara amortisatsiooni, allahindlust ja põhivara jääkväärtus mahakandmisel kajastatakse kontorühmas 611. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogrupis 3811. (3) Põhivara võetakse arvele arve, müügilepingu, vallavolikogu otsuse, üleandmise- ja vastuvõtmise akti alusel. Vajadusel koostatakse täiendavalt akt põhivara bilansis arvele võtmiseks. (4) Vallavalitsuses, kui ametisutuses teeb ettepaneku antud vara eest materiaalselt vastutava isiku määramise kohta nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik). (5) Allasutuses on antud vara eest materiaalselt vastutavaks isikuks allasutuse juht.
(1) Põhivaraks loetakse vara hinnangulise kasutuseaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 30000 krooni (1917 eurot) käibemaksuta. (2) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene. (3) Põhivarana võib arvele võtta ka varade kogumit, kui varad moodustavad terviku ja varade soetusmaksumus kokku on 30000 krooni (1917 eurot) ja rohkem ilma käibemaksuta. 1) Kui varade kogumi komponentidel on ühesugune kasutusiga, võetakse vara raamatupidamises arvele kogumina. 2) Kui varade kogumi komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus peab olema 30000 krooni (1917 eurot) või rohkem ilma käibemaksuta. (4) Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus peab olema 30000 krooni (1917 eurot) või rohkem ilma käibemaksuta). (5) Sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvatele üksustele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses ei kajastata põhivarana vaid kinnisvarainvesteeringuna (vt sise-eeskirja § 26). (6) Bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Selliste varade olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes. (7) Varad, mille kasutusiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30000 krooni (1917 euro) ilma käibemaksuta kantakse perioodikuludesse ja kajastatakse tulemiaruandes majanduskuludes.
(1) Põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (vt sise-eeskirja § 36) võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: 1) ostuhinnast (v.a käibemaks); 2) soetamisega otseselt seotud kulutustest. (2) Soetamisega otseselt seotud kuludeks on: 1) varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud; 2) vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve); 3) kulud transpordile ja paigaldamisele; 4) vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (notaritasud). (3) Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukuludelt arvestatud maksud). (4) Kui põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse järgmised kulutused põhivara soetusmaksumuseks vastava akti alusel: 1) vara valmistamisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud töötasu ja sellelt arvestatud maksukulu; 2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid; 3) vara valmistamiseks või asukohta toimetamisega otseselt seotud teenuste kulud.
Põhivara ümberhindlus tuleb läbi viia sarnaselt kinnisvarainvesteeringute ümberhindamisega so vastavalt sise-eeskirja §-s 29 toodud nõuetele.
(1) Põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks tema hinnangulise kasuliku eluea jooksul. (2) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse igakuiselt lineaarsel meetodil alates vara kasutusele võtmise kuust ning lõpetades vara täielikul amortiseerumisel või mahakandmisele eelneval kuul. Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, siis kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit seni, kui vara on lõplikult kasutusest eemaldatud ja maha kantud vastava akti alusel või inventuuri otsusega. (3) Maad ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. (4) Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. (5) Uute soetatud põhivarade amortisatsiooninormid on järgmised: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooninorm protsentides 1 2 3 Hooned 40 a 2,5% Rajatised: Teed- ja tänavad 20 a 5% Tänavavalgustus 10 a 10% Muud rajatised 10 a 10% Masinad ja seadmed 7 a 15% Transpordivahendid7 a15% Info- ja kommunikatsiooniseadmed 3 a 33% Inventar 5 a 20% (6) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgselt hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks (uue amortisatsiooninormi protsendi määramiseks). Uus amortisatsiooninormi protsent määratakse pärast inventuuri tulemuste kinnitamist vallavalitsuse korraldusega. (7) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruande perioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
(1) Parendused on põhivaraga seotud kulutused, mis lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset, kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates põhivara kapitaliseerimise alampiirist so 30000 kroonist (1917 eurost) käibemaksuta. (2) Remont ja hooldus on kulutused põhivarale, mis taastavad vara esialgset tootlustaset ja võimaldavad vara kasutamist järelejäänud eluea lõpuni esialgses kvaliteedis ning mis kajastatakse tulemiaruandes perioodikuluna. (3) Põhivara parendus lisatakse põhivara soetusmaksumusele arve, müügilepingu, vallavolikogu otsuse, üleandmise- ja vastuvõtmise akti alusel. Vajadusel koostatakse täiendavalt akt põhivara parenduse bilansis arvele võtmiseks. (4) Ettepaneku parenduse põhivara soetusmaksumusele lisamiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik).
(1) Põhivara klassifitseeritakse bilansis ümber kinnisvarainvesteeringuks juhul, kui muutub tema kasutamise eesmärk ja vara ei vasta enam põhivara mõistele (asutuse poolt kasutatavast põhivarast saab kinnisvarainvesteering). (2) Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile kinnisvarainvesteeringu arvestuspõhimõtteid.
Iga arvele võetud põhivara kohta peetakse arvestust elektrooniliselt raamatupidamisprogrammi PMen programmi osas “Varad” põhivarakaartidel, millel säilitatakse järgmine informatsioon põhivaraga toimunu kohta: 1) kasutusele võtmise aeg; 2) soetusmaksumus; 3) vara haldav, kasutav asutus; 4) materiaalset vastutav isik – vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik; 5) inventari number; 6) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber, jne); 7) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina); 8) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg; 9) amortisatsiooni kehtiv norm; 10) arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.
(1) Põhivara üleandmise ühe munitsipaalasutuse valdusest teisele otsustab kinnistute, hoonete ja rajatiste osas vallavolikogu ning teiste põhivarade osas vallavalitsus. (2) Põhivara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti (lisa 3), milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. Akt kinnitatakse volikogu otsuse või vallavanema kinnitusmärkega aktil.
(1) Materiaalse põhivara müük toimub Vasalemma Vallavolikogu 23.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud “Vasalemma vallavara eeskirjas” sätestatud korras. (2) Müüdud põhivara bilansist mahakandmise alusdokumendiks on müügileping. (3) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogrupis 3811.
(1) Põhivara mahakandmine toimub Vasalemma Vallavolikogu 23.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud “Vasalemma vallavara eeskirjas” sätestatud korras. (2) Vastavalt “Vasalemma vallavara eeskirja” §-le 64 kuulub põhivara mahakandmisele, kui: 1) see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) ilmneb erinevus olemasoleva põhivara ja raamatupidamise andmete (raamatupidamislik viga) vahel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vara mahakandmise aluse tekkimisel on põhivara valdaja kohustatud koostama “Põhivara mahakandmise akti” (lisa 1), milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. (4) Põhivara mahakandmise otsustab vallavolikogu. (5) Põhivara bilansist mahakandmise alusdokumentideks on põhivara mahakandmise akt ja vallavolikogu otsus.
Bilansivälise varana kajastatakse vara maksumusega 1500 krooni kuni 30000 krooni (100 eurot kuni 1917 eurot) ilma käibemaksuta, mis kantakse soetamisel perioodikuludesse.
(1) Arvestust bilansiväliste varade osas peetakse bilansiväliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes Exceli tabelis. (2) Sõltumata soetusmaksumusest peetakse bilansivälise vara nimekirjas arvestust kolmandatele isikutele tasuta kasutusele antud vara osas. (3) Bilansiväline vara (edaspidi vara) võetakse arvele arve, müügilepingu, vallavolikogu otsuse, vallavalitsuse korralduse, üleandmise- ja vastuvõtmise akti alusel, millel on materiaalselt vastutava isiku allkiri vara vastutavale hoiule võtmise kohta. Vajadusel koostatakse täiendavalt akt vara arvele võtmiseks. (4) Bilansivälise vara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti (lisa 4), milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara soetusmaksumus. Akt kinnitatakse vallavanema kinnitusmärkega aktil.
(1) Bilansivälise vara müük toimub Vasalemma Vallavolikogu 23.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud “Vasalemma vallavara eeskirjas” sätestatud korras. Müüdud bilansivälise vara mahakandmise alusdokumendiks on müügileping. (2) Bilansiväline vara kuulub mahakandmisele, kui: 1) see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) ilmneb erinevus olemasoleva vara ja raamatupidamise andmete (raamatupidamislik viga) vahel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vara mahakandmise aluse tekkimisel on vara valdaja kohustatud koostama “Bilansivälise vara mahakandmise akti” (lisa 2), milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. (4) Vara mahakandmise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsuse protokolliline otsus kantakse bilansivälise vara mahakandmise aktile. (5) Vara mahakandmise alusdokumendiks on bilansivälise vara mahakandmise akt.
(1) Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 põhimõtetest. Rendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ 9 põhimõtetest. (2) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksu summana ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata). (3) Ettemaksed (v.a maksude ettemaksed ja põhivarade eest tehtud ettemaksed) kantakse kohe kuluks, kui arvel kajastatud ettemakse summa on väiksem, kui 30000 krooni (1917 eurot) ilma käibemaksuta. (4) Nõudeid (v.a maksunõuded) ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks, käibevara kontorühmas 103 ning põhivara kontorühmas 153. (5) Nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumus on algne soetusmaksumus, millest on maha arvatud allahindlused. (6) Nõuded on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest kas nõude eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (7) Nõuete (v.a maksunõuded) arvestust peetakse raamatupidamisprogrammi PMen programmi osas “Arveldused” nõuete liikide lõikes (nt nõuded ostjatega, nõuded füüsiliste isikutega, nõuded koolituskulude osas jne).
(1) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse üks kord kvartalis (v.a kommunaalteenuste eest esitatavaid nõudeid). Kommunaalteenuste eest esitatavate nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse üks kord kuus. (2) Nõuete laekumist hinnatakse iga nõude osas eraldi. (3) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine (v.a kommunaalteenuste eest esitatavad nõuded) vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, milles põhjendatakse nõude ebatõenäoliseks tunnistamise põhjusi. (4) Kui nõue kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. (5) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. (6) Nõude lootusetuks tunnistamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (7) Kommunaalteenuste eest esitatavaid nõudeid ei tunnistata ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks, vaid võlgnikele saadetakse esmalt meeldetuletuskiri võlgnevuse likvideerimiseks. Järgmise etapina võidakse koostada maksegraafik. Kui ikkagi võlgnevust ei tasuta, algatatakse maksekäsu kiirmenetlus või esitatakse hagi võlanõude sisse nõudmiseks kohtusse ja jõustunud kohtuotsused saadetakse kohtutäituritele täitmiseks. (8) Erandkorras tunnistatakse kommunaalteenuste eest esitatav nõue lootusetuks (võlgniku surma korral, korteriomandi kinkimisel vallale jne).
(1) Arveldusi avansi aruandvate isikutega peetakse kontorühmas 103. Muud nõuded ja ettemaksed kontol 1030004. (2) Avansi aruandev isik on teenistuja või töötaja, kellele makstakse majanduskulude või lähetuskulude katteks avanssi. (3) Majanduskulude (v.a lähetuskulude) katteks avanssi, kas sularahana vallavalitsuse kassast või pangaarvele üle kandmisega, on õigus saada allasutuste juhtidel ja vallavalitsuse järgmistel ametikohtadel töötavatel teenistujatel ja töötajatel: 1) vallavanem; 2) abivallavanem majanduse alal; 3) abivallavanem hariduse ja sotsiaaltöö alal; 4) pearaamatupidaja-finantsjuht; 5) vallasekretär; 6) referent; 7) majandusteenistuse osakonna haldusspetsialist; 8) hariduse ja sotsiaalteenistuse osakonna koordinaator; 9) hariduse ja sotsiaalteenistuse osakonna peaspetsialist; 10) arendusnõunik. (4) Allasutuse juht võib käskkirjaga määrata oma asutuses isikud, kellel on õigus saada majanduskulude (v.a lähetuskulude) avanssi. Käskkirja koopia tuleb edastada vallavalitsuse finantsosakonnale. (5) Lähetuskulude avanssi makstakse vallavalitsuse või allasutuste juhtide käskkirja alusel lähetatavale teenistujale või töötajale tema soovi korral. Lisaks hüvitatakse sõidupiletite alusel ka teenistus-, töö- ja ametialaste sõitude kulud. (6) Majanduskulude katteks saadud avansisummade kohta peab aruandev isik esitama avansiaruande hiljemalt aruandekuu viimasel tööpäeval. (7) Lähetuskulude katteks saadud avansisummade kohta peab aruandev isik esitama avansiaruande kolme tööpäeva jooksul peale lähetust. (8) Avansiaruanne peab olema kontrollitud vastavalt sise-eeskirja §-le 18 ja allkirjastatud avansi aruandva isiku ja asutuse juhi (volitatud isiku) poolt. (9) Raamatupidamisele esitatud avansiaruandele peavad olema lisatud kulu õigsust tõendavad dokumendid (tšekid, sularahakviitungid, sularahaarve, sõidupiletid). (10) Avansisummade kasutamata jäänud osa tuleb tagasi maksta asutuse kassasse või pangakontole hiljemalt aruandekuu lõpuks või lähetusest tagasijõudmise järgneva kolme tööpäeva jooksul.
(1) Maksunõuded kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks, käibevara kontorühmas 102 ning põhivara kontorühmas 152. (2) Maksunõudena kajastatakse bilansis järgmisi nõudeid: 1) tulumaksu, mis on Maksu- ja Tolliameti poolt aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid kohalikule omavalitsusele üle kandmata; 2) maamaksu, mis on Maksu- ja Tolliameti poolt aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid kohalikule omavalitsusele üle kandmata; 3) loodusressursside kasutamise tasude nõuded (tasu vee erikasutusest, üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu, saastetasud), mis on Keskkonnaministeeriumi poolt aruandeperioodi lõpuks arvestatud, kuid kohalikule omavalitsusele üle kandmata. (3) Maksunõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumus on nõude algne maksumus, mida korrigeeritakse tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti või Keskkonnaministeeriumi teatise alusel iga kuu lõpu seisuga. (4) Maksunõuete korrigeerimise kanded sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen programmi osasse “Pearaamat” maksuteatiste alusel iga kuu lõpu seisuga.
(1) Kohustuste kajastamise lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest. (2) Kohustusi kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks: 1) lühiajalised kohustused kajastatakse kontoklassis 20 lühiajalised kohustused (nt järgmistes kontorühmades: 201 võlad hankijatele, 202 võlad töövõtjatele, 203 muud kohustused ja saadud ettemaksed ja 208 laenukohustused); 2) pikaajalised kohustused kajastatakse kontoklassis 25 pikaajalised kohustused (nt järgmistes kontorühmades: 250 võlad hankijatele, 253 muud pikaajalised kohustused ja ettemaksed, 258 laenukohustused). (3) Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis 2032. (4) Kohustused (v.a laenukohustused) kajastatakse bilansis kohustuste algses soetusmaksumuses (kohustuse eest makstava rahasumma nominaalväärtus). (5) Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega: 1) põhiosade tagasimaksed; 2) algse soetusmaksumuse ja nüüdisväärtuse vahe. (6) Kohustuste arvestust peetakse raamatupidamisprogrammis PMen järgmistes programmi osades: 1) “Arveldused” kohustuste liikide lõikes (nt võlad hankijatele, võlad koolituskulude osas); 2) “Palk” töötasude ja personalikuludega kaasnevate maksude ning erisoodustusmaksude osas; 3) “Pearaamat” laenukohustused ja muud kohustused.
(1) Töötasu, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema ja allasutuste juhtide käskkirjad ning käsundus- ja töövõtulepingud. (2) Alates 01.01.2011 arvestatakse töötasu euro täpsusega. (3) Tööaja arvestuse pidamine ning tööaja arvestuse tabelite raamatupidamisele esitamise kohustus on vallavalitsuse töötajate osas vallasekretäril, volikogu liikmete osas referendil, allasutuste töötajate osas allasutuse juhil. (4) Palgalehed koostatakse tegevusalade ja asutuste lõikes ja allkirjastatakse koostaja, vallavanema ja pearaamatupidaja-finantsjuhi poolt. (5) Töötasudest kinnipeetud ja töötasudelt arvestatud maksude, erisoodustusmaksude arvestust peetakse vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. (6) Töötaja soovi korral väljastab finantsosakond töötajale töötasu arvestusperioodi kohta arvestatud töötasu ja sellelt kinnipeetud maksude kohta teatise ning kalendriaasta kohta “Residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendi” (Vorm TSM). (7) Töötasu makstakse üks kord kuus töötaja määratud pangakontole kalendrikuu viimasel tööpäeval. Töötaja soovil makstakse töötasu sularahas vallavalitsuse kassast. Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut või töötaja soovil puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. (8) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasude kohustust arvestatakse koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga. (9) Töötasuarvestust peetakse raamatupidamisprogrammi PMen programmi osas “Palk”.
(1) Maksu- ja Tolliameti poolt üle kantud tulumaks ja maamaks võetakse arvele kandega Deebet kontogrupp 1001 “Arvelduskontod pankades” ja Kreedit kontoklass 30 “Maksud ja sotsiaalkindlustus-maksed”. Laekunud maksutulu korrigeeritakse tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliamet teatise alusel iga kuu lõpu seisuga, vähendades või suurendades maksunõudeid. (2) Keskkonnaministeeriumi poolt üle kantud loodusressursside kasutamise tasud (tasu vee erikasutusest, üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu, saastetasud) võetakse arvele kandega Deebet kontogrupp 1001 “Arvelduskontod pankades” ja Kreedit kontogrupp 3825 “Tulud loodusressursside kasutamisest”. Laekunud loodusressursside kasutamise tasud korrigeeritakse tekkepõhiselt vastavalt Keskkonnaministeeriumi teatise alusel iga kvartali lõpu seisuga, vähendades või suurendades maksunõudeid.
Laekunud riigilõivud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt võetakse üles tuluna raamatupidamises kandega Deebet kontorühm 100 “Raha ja pangakontod” ja Kreedit kontorühm 320 “Riigilõivud”.
(1) Tulusid majandustegevusest kajastatakse raamatupidamises kontorühmades 322 “Tulud majandustegevusest” ja 323 “Tulud majandustegevusest (järg)”. (2) Tuludeks majandustegevusest on tulud haridusalasest tegevusest, tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest, tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest, tulud sotsiaalabialasest tegevusest, elamu- ja kommunaaltegevuse tulud, üüri- ja renditulud, muude teenuste ja toodete müük jne. (3) Tulud kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt: 1) nõude esitamisel Deebet kontorühm 103 “Muud nõuded ja ettemaksed” ja Kreedit 322 “Tulud majandustegevusest” või 323 “Tulud majandustegevusest (järg)”; 2) raha laekumisel Deebet 100 “Raha ja pangakontod” ja Kreedit 322 “Tulud majandustegevusest” või 323 “Tulud majandustegevusest (järg)”.
(1) Muude tuludena kajastatakse “Kasum/kahjum varude ja põhivara müügist (v.a finantsvarad)” kontorühmas 381 ja “Muud tulud varadelt” kontorühmas 382 ning “Muud tulud” kontorühmas 388. (2) Muud tulud varadelt kontorühmas 382 on võlgadelt arvestatud intressitulud (v.a finantstulu) ja tulud loodusressursside kasutamisest.
(1) Saadud toetused jagunevad järgmiselt: 1) saadud sihtfinantseerimine kontorühmas 350; 2) saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine kontorühmas 352. (2) Antud toetused jagunevad järgmiselt: 1) sotsiaaltoetused kontoklassis 41; 2) antud sihtfinantseerimine kontorühmas 450; 3) antud mittesihtotstarbeline finantseerimine kontorühmas 452.
(1) Toetused kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (vt käesoleva paragrahvi lõige 4). (2) Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. (3) Samuti ei kajastata bilansis toetuste andmiseks võetud kohustusi, kui väljamakseid ei ole tehtud ega toetuse andmise aluseks olevaid maksetaotlusi aktsepteeritud. (4) Avalikus sektoris peavad toetuse andjad ja toetuse saajad toetusi kajastama tuludes ja kuludes samades perioodides. Toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev).
(1) Sihtfinantseerimine on sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetused, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kulude katteks või teatud tingimuste tagamiseks. (2) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontol 203850 ja 203855. (3) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise taotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna kontogrupis 3502 ja saamata sihtfinantseerimise nõudena kontol 103556 või 103557. (4) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir so alla 30000 krooni (1917 euro). Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. (5) Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks juhul, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Kohalik omavalitsus kajastab avaliku sektori üksuselt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna kontogrupis 3502.
Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud.
(1) Sotsiaaltoetusi makstakse kas toetuse saajale vallavalitsuse kassast sularahas või ülekandega toetuse saaja või tema poolt antud isiku pangakontole. (2) Sotsiaaltoetuste maksmise aluseks on vallavalitsuse korraldused. (3) Vallavalitsuse volitatud töötaja koostab sotsiaaltoetuste programmis SIS ja STAR toetuste väljamaksmiseks kassa- ja pangalehed ning edastab need raamatupidamisele hiljemalt kahe tööpäeva jooksul peale vallavalitsuse korralduse jõustumist. (4) Lisaks käesolevas paragrahvis lõikes 1 sätestatule võib sotsiaaltoetuste edastamiseks toetuse saajale, maksta toetuste summad kassaväljamineku orderiga kassast välja vallavalitsuse volitatud töötajale, kes teostab toetuste summade koju kanded. (5) Olles edastanud toetuse summad toetuse saajale allkirja vastu kassalehel, tagastab vallavalitsuse volitatud töötaja allkirjastatud kassalehed ning välja maksmata toetuse summad vallavalitsuse kassasse kümne tööpäeva jooksul peale raha kassast saamist.
(1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati. (2) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. (3) Tööjõukulud jagunevad järgmiselt: 1) töötasu kontorühmas 500; 2) erisoodustused kontorühmas 505; 3) tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed kontorühmas 506; 4) tööjõukulu kapitaliseerimine oma valmistatud põhivara maksumusse kontorühmas 507.
(1) Majandamiskulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 55 perioodis, mille eest kulu arvestati. (2) Majandamiskulud jagunevad administreerimiskuludeks, uurimis- ja arendustööd, lähetuskulud, koolituskulud, kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, rajatiste majandamiskulud, sõidukite majandamiskulud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, inventari majandamiskulud, töömasinate ja seadmete majandamiskulud, toiduained ja toitlustusteenused, meditsiini- ja hügieenikulud, teavikute ja kunstiesemete kulud, õppevahendite- ja koolituskulud jne.
Muud kulud kajastatakse kontoklassis 60 järgmiselt: 1) avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu kontol 601000, põhivara soetuse korral kontol 601002. Lisaks kajastatakse kontogrupis 601 makstud loodusressursside kasutamise ja saatetasude kulusid kontol 601080; 2) kulud ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest kontorühmas 605; 3) muud tegevuskulud kontorühmas 608.
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki kassas (vastavalt üldeeskirja §-le 52) ja pangakontodel (vastava märkega ja allkirjaga pangaväljavõttel) raamatupidamise bilansis kajastatuga. (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse kõigi analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. (3) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuri hajutamiseks korraldatakse neid ka aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohususte gruppide kaupa. (4) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. (5) Vallavanem moodustab käskkirjaga vallavalitsuse inventeerimiskomisjoni, kelle ülesandeks on inventeerida vallavalitsuse varud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalsed põhivarad ja bilansivälisel arvestusel olevad varad ning juhendada allasutuste inventeerimiskomisjone. (6) Iga allasutuste juht moodustab oma käskkirjaga inventeerimiskomisjoni, kelle ülesandeks on inventeerida allasutuse varud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalsed põhivarad ja bilansivälisel arvestusel oleva varad. (7) Komisjonid on vähemalt 3-liikmelised (sh komisjoni esimees), kellest üks peab olema vallavalitsuse finantsosakonna töötaja. Komisjoni liikmeks ei tohi olla inventeeritavate varade eest materiaalselt vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. (8) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimisaktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. (9) Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed, kui ka varade eest vastutav isik.
Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on järgmised: Inventeeritav vara/kohustus Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus 12 Sularaha ja pangakontod Igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt; sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt üks kord aastas ja inventuur aasta lõpus Maksunõuded- ja kohustusedBilansikontode võrdlemine maksuameti kontokaartidega e-Maksuameti infosüsteemist vähemalt iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine Muud nõuded- ja makstud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlemine pearaamatu kontode saldodega; iga kvartali lõpus nõuete ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks hindamine; aastalõpu seisuga saldokinnitused kõikidelt olulistelt deebitoridelt Varud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu; hinnang järelejäänud eluea õigsusele Muud varad (sh bilansivälisel arvestusel olev vara) Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuste õigsust Kohustused ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlemine pearaamatu kontodega; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised nõuete, kohustuste, tulude ja kulude saldod Iga kvartali lõpu seisuga saldode võrdlemine e-posti teel vastavalt üldeeskirja § 52 lõikele
Raamatupidamise dokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel antakse dokumendid vallavalitsuse arhiivi, kus neid säilitatakse vastavalt “Vasalemma Vallavalitsuse asjaajamiskorrale”.
(1) Majandusaasta aruannet säilitatakse alatiselt. (2) Isikukonto kaarte säilitatakse 50 aastat. (3) Raamatupidamise sise-eeskirja säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. (4) Säilitada vastavalt “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-le 5 Euroopa Liidu Struktuurfondidest (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Norra Finantsmehhanism ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanism) rahastatud projekti taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvad dokumendid 31. detsembrini 2025. Muudest fondidest rahastatud projektide dokumentatsiooni vastava fondi poolt kehtestatud tähtajani. (5) Ülejäänud raamatupidamisdokumente säilitatakse kas seitse või kümme aastat vastavalt Vasalemma Vallavalitsuse dokumentide loetelule.
Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja-finantsjuhi ettepanekul vallavalitsuse määrusega. Muudatused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, vallavalitsuse tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt “Raamatupidamise seaduse”, “Raamatupidamise Toimkonna juhendite”, “Riigi raamatupidamise üldeeskirja” ning muude õigusaktide soovituste sisust või muul asjakohasel põhjusel.
Tunnistada kehtetuks Vasalemma Vallavalitsuse 13.10.2005 määrus nr 4 “Vasalemma Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri”.
Määrus jõustub 04. oktoobril 2010. a.