Redaktsioonide võrdlus

Palgajuhendis nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesoleva määrusega sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.

Käesolevas juhendis kasutatavad mõisted: 1) ametnik – isik, kes on linnaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning nimetatud linnavalitsuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja ametijuhendis sätestatule; 2) töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel, töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks; 3) teenistuja – linnavalitsuses teenistuses olevad ametnikud ja töölepingu alusel töötavad töötajad ning palgalised linnavalitsuse liikmed; 4) struktuuriüksus – üksused valdkonniti (raamatupidamine, linnakantselei, sotsiaal, haridus ja majandus jm); 5) palk – tasu, mida makstakse ametnikule teenistusülesannete täitmise eest. Palk koosneb põhipalgast, seadusega ettenähtud muutuvpalgast, lisatasudest ja hüvitistest; 6) töötasu – tasu koosneb põhipalgast, seadusega ettenähtud muutuvpalgast, lisatasudest ja hüvitistest, mida linnavalitsus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja käesolevale määrusele (edaspidi palk); 7) põhipalk – fikseeritud palga osa, mis on määratud teenistujatele teenistusülesannete ning teenistujate teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal; 8) palgamäärade vahemik – teenistuskoha põhipalga miinimum- ja maksimummäära vahemik; 9) muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana; 10) asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest; 11) seaduse alusel makstavad lisatasud – lisatasud valveaja, ületunnitöö, ööajal tehtava töö ja riigipühadel tehtava töö eest; 12) hüvitis – seadustes või käesolevas määruses ettenähtud rahaline väljamakse.

(1) Palgajuhend on palga määramise ja maksmise kord, mille aluseks on vabariigi õigusaktid. Palgajuhend lähtub teenistujate teenistus- ja tööülesannetest, haridusest, vastutuse määrast ja töö tulemustest. (2) Kõik rahalised väljamaksed planeeritakse asutuse eelarves volikogu poolt kinnitatud 12 kuu palgafondi piires ning avaliku teenistuse seaduse palgakorralduse nõuete täitmist võimaldavas ulatuses. (3) Katseajal võib töötaja suhtes rakendada vastaval ametikohal ettenähtud põhipalgast 20% väiksemat palgamäära. Katseajal lisatasu ei maksta. (4) Palgajuhend kehtib ametnikele, töölepinguga töötavatele isikutele ja volikogu poolt valitud või ametisse nimetatud isikutele ühtsetel alustel.

(1) Saue linnavalitsuse teenistujatel on ühtne palgaastmestik. Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse: 1) teenistuskohtade hindamise tulemusi; 2) asutuse eelarvelisi võimalusi; 3) palga ja töötasu konkurentsivõimet; 4) võimalust palkasid diferentseerida. (2) Teenistuskohtade hindamise tulemused kujunevad lähtuvalt teenistuskoha mõjust asutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsesside eest ja otsuste mõju ulatusest. (3) Palga konkurentsivõimet hinnatakse lähtuvalt avaliku teenistuse palgauuringu andmetest. (4) Teenistujate palkade diferentseerimisel lähtutakse pikaaegsest töösooritusest ning kompetentside tasemest vastavalt palgaastmete tabelis toodule. (5) Palgaastmestik on jaotatud teenistuskohtade alusel põhigruppidesse. Põhigruppidele vastavad ameti ja töökohad üldnimetustena. Põhigrupid: 1) T- töötajadT1 - spetsialistidT2 - keskastme spetsialistidT3 - tippspetsialistid 2) A - ametnikudA1 - keskastme ametnikudA2 - tippametnikud 3) J- juhidJ1 - valdkondade juhidJ2 - tippjuhidJ3 –linnajuhid

(1) Palgagruppidesse kuuluvate teenistuskohade vastavad palgamäärade vahemikud on välja toodud palgajuhendi lisas olevas palgaastmestikus. (2) Iga teenistuja põhipalk määratakse kindlaks teenistuskoha palgagrupile vastavast palgamäärade vahemikust struktuuriüksuse juhi ettepanekul linnapea poolt arvestades ametikoha vastutusala, tehtavat töö keerukust, teenistuja töökogemusi ja haridust jm vastavalt palgaastmestiku tabelis toodule.Põhipalga määramisel arvestatakse teenistuja: 1) ametiülesannete täitmist linnavalitsuse või valdkonna juhina; 2) kompetentsust ja kvalifikatsiooni; 3) olulisust ameti jaoks ehk kas tegemist on asutuse võtmespetsialistiga, so spetsialistiga, kelle teadmised, oskused ja kogemused on ameti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks olulise tähtsusega; 4) ameti eripära iseloomustavaid näitajaid (nt võrdlust palgaturuga, materiaalset vastutust, töö intensiivsust); 5) võimet vajadusel asendada ja juhendada kolleegi, sh oskust ja soovi jagada teadmisi ja arendada teisi; 6) eelneva perioodi töö tulemuslikkust, sh teenistuskohustuste täitmise korrektsust, töösoorituse kvaliteeti, klientidega suhtlemise oskust, kokkulepetest ja tähtaegadest kinnipidamist, juhi korralduste täitmist jms; 7) võimet ja soovi võtta vastutust erinevate tööprotsesside eest.

(1) Palga maksmise aluseks on linnapea käskkirjaga määruse § 5 lg 3 kohaselt määratud põhipalk, muutuvpalk ja lisatasud. (2) Palka makstakse aja eest, mil teenistuja täitis ametiülesand. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka võrdeliselt tööl oldud ajale, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Palga ja töötasu arvutamise aluseks on valdkonniti täidetud ja linnapea kinnitatud tööajatabel. Tööajatabeli edastab ametiasutuse palgaarvestajale andmete õigsuse eest vastutav teenistuja, kellele see on tehtud ülesandeks. (4) Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle üks kord aastas. Teenistujate palkade ülevaatamisel arvestatakse lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse tulemusi. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt: 1) teenistuja teenistusalasest edukusest viimasel aastal; 2) teenistuja palgapositsioonist palgaastmes; 3) teenistuskoha strateegilisest mõjust. (5) Individuaalsed põhipalga muutuste motiveeritud ettepanekud teeb teenistuja vahetu juht ning palga muutmise otsustab linnapea. (6) Teenistujale võib erandjuhul määrata põhipalgaks palgagrupis ettenähtud palgamäärade vahemikust kõrgema kuupalga, kui see on põhjendatav palgatasemega, mida saavad palgaturul analoogse kvalifikatsiooniga spetsialistid või on vajadus täita ameti jaoks oluline ametikoht või säilitada väga raskesti asendatavat kompetentsi ja/või kogemust. (7) Palka makstakse üks kord kuus kuu viimasel tööpäeval.

(1) Tulemuspalgana on õigus maksta tasu tulemuslikuma töö eest. Tööd hinnatakse teenistujate kollektiivse panuse kaudu linnavalitsuse eesmärkide saavutamisel. (2) Tulemuspalka võib maksta üks kord aastas jooksval aastal läbiviidud hindamistulemuste alusel. Linnavalitsuse töö tulemuslikkust hindab linnapea. Tulemuspalgana võib välja maksta kuni ühe kuu põhipalga. (3) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmiseks makstakse teenistujale, kes täidab erakorralisi ja/või olulises mahus juhi või valdkonna juhi poolt antud ülesandeid, mis ei tulene teenistuskoha eesmärgist ja on ametijuhendis fikseerimata või kui teenistuja peab täitma mingil perioodil oma teenistusülesandeid tavapärasest oluliselt suuremas mahus. (4) Preemiana võib maksta tasu märkimisväärsete teenistusalaste saavutuste eest. (5) Tulemuspalga ja preemia maksmisel arvestatakse muu hulgas: 1) linnavalitsuse jaoks olulises arendustegevuses saavutatud tulemusi; 2) uudsete lahenduste leidmist tööprotseduuridele või -probleemidele; 3) töögrupi või projekti edukat juhtimist; 4) panust linnavalitsuse põhi- või tugiprotsesside arendamisse; 5) teenistusülesannete väga edukat täitmist või ettenägematute suuremahuliste teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest; 6) eriti heade uute ideede ja lahenduste väljapakkumist; 7) erakorraliste ülesannete tulemuslikku täitmist. (6) Motiveeritud ettepaneku teenistujale rahalise preemia maksmiseks teeb üldjuhul tema vahetu juht. (7) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast. (8) Muutuvpalka makstakse linnapea käskkirja alusel, muutuvpalga maksmise käskkiri peab olema põhjendatud.

(1) Teenistujale makstakse lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest, kui ajutiselt äraoleva teenistuja vaba ametikoht täidetakse edasilükkamatutel juhtudel, järgmiselt: 1) teenistujatele, kes asendavad puuduvat teenistujat vabastamata neid oma ülesannete täitmisest, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale; 2) teenistujatele, kes asendavad puuduvat teenistujat ja on seetõttu vabastatud oma ülesannete täitmisest, makstakse puuduva teenistuja ametipalka, kui see on nende palgast suurem ja lisatasusid, millele asendajal on õigus. Kui puuduva teenistuja ametipalk on asendaja palgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk. (2) Eritingimustes töötamisel, õhtuse ja öise töö või valveaja rakendamisel, ületunnitööl, riiklikul pühal või puhkepäeval töötamise eest palga maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse ja töölepingu seaduses kehtestatud määradest või ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega. (3) Lisatasu maksmise ja lisatasu summa määrab linnapea asendamise käskkirjaga. (4) Asendamise eest, mis tuleneb ametijuhendist, lisatasu ei maksta. (5) Käesolevas paragrahvis ettenähtud lisatasu maksmisel ei kehti avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.

(1) Teenistujatele makstakse: 1) toetust teenistusest vabastamisel (tähtaja möödumine, koondamine jm ametiasutuse algatusel vabastamine) lisaks avaliku teenistuse seadusega ettenähtud hüvitustele ühe kuu põhipalga ulatuses; 2) haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral haiguslehe alusel esimesed kolm kalendripäeva 70% teenistuja keskmisest palgast; 3) hüvitist ühe kuu põhipalga ulatuses ametniku teenistusest lahkumisel seoses töövõime kaotuse, haige või puudega perekonnaliikme hooldamise vajadusega; 4) toetust teenistuse lõppemisel seoses teenistuja surmaga ühe kuu põhipalga ulatuses. Toetust makstakse teenistuja perekonnaliikmele linnavalitsuse korraldusega. Korralduse aluseks on pereliikme poolt esitatud teenistuja surmatunnistus. (2) Teenistusülesannete täitmiseks võib hüvitada teenistujatele mobiiltelefoni ja isikliku sõiduauto kasutamise kulud. Kulude hüvitamise piirmäärad kehtestatakse linnapea käskkirjaga. (3) Teenistujale võib töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses linnapea käskkirjaga. Alla aasta linna ametiasutuses pideva töötamise korral makstakse hüvitist proportsionaalselt töötatud ajaga. Vähem kui neljakuulise töötamise korral hüvitist ei maksta. Linnavalitsuse liikmetele makstakse hüvitist linnavalitsuse korralduse alusel.

(1) Linnavalitsuse teenistujate põhipuhkuse pikkus on 35 kalendripäeva. Teenistujatel, kes on linnavalitsuses töötanud vähemalt aasta, on õigus saada lisapuhkust 7 kalendripäeva aastas. Lisapuhkuse võib välja võtta vahemikus 01.10.- 31.03 ühes osas. Määruses märgitud tähtajal välja võtmata puhkust järgmisse perioodi üle ei viida ja saamata puhkusi ei liideta. (2) Puhkusetasu arvutatakse kas teenistuja keskmise töötasu alusel või jätkatakse ametnikule määratud palga või töötajaga kokku lepitud töötasu maksmist, juhul kui see on teenistuja jaoks soodsam. (3) Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus katkestatakse poolte kokkuleppel või seoses teenistuja haigestumisega puhkuse ajal teenistuja avalduse alusel ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast. (4) Teenistusest lahkumisel üle 3 päeva ette antud puhkuse eest välja makstud puhkusetasu peetakse kinni teenistuja lõpparvest.

(1) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujatele keskmist palka või töötasu 20 kalendripäeva eest aastas. Tasemekoolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku kümne kalendripäeva eest aastas teenistujale palka või töötasu ei maksta. (2) Lisaks lg 1 märgitud tähtajale antakse tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära. (3) Tööalase koolituse ajal säilitatakse teenistujatele põhipalk kuni 20 kalendripäeva eest aastas. Koolitusele lubamine ja koolituskulude hüvitamine toimub linnavalitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt.

(1) Erinevatest fondidest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka (lisatasu). (2) Põhikohal täistööajaga töötaval teenistujal, kes teeb projekti raames lisatööd, on välisprojekti raames töötamise ajal lubatud kas: 1) suurendada põhipalka; 2) saada lisatasu projekti heaks töötatud tundide eest; 3) saada töötasu töö- või võlaõigusliku lepingu alusel. (3) Projekti meeskonna koosseis (projekti eest vastutava isiku ja meeskonnaliikmete nimed), projektijärgsed ülesanded, projektis töötamise periood ja projekti töö tasustamine vormistatakse linnapea käskkirjaga ja töötajatel ka töölepinguga. (4) Põhipalga suurendamisel arvutatakse projekti raames tehtud töö eest makstav tasu kuu töötundide ja projekti tööajatabelis kajastatud töötundide alusel. (5) Lisatasu projekti heaks töötatud lisatundide eest arvutatakse projekti tööajatabelis kajastatud töötundide ning projektis lubatud abikõlbliku tunnitasu alusel. (6) Töö- või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu arvutatakse projekti töös osaletud päevade või tundide ning lepingus kokkulepitud töötasu ja projektis lubatud abikõlblike kulude alusel (7) Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka (lisatasu) omavahenditest, taastatakse lisatasuna välja makstud summa reservfondi arvelt.

(1) Linnapeale määrab töötasu, lisatasu, hüvitised ja toetused linnapea ametisse valinud volikogu oma otsusega. (2) Palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu ja teistele valitsuse liikmetele hüvitise määrab volikogu linnapea ettepaneku alusel. (3) Linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele lisatasude, hüvitiste ja toetuste maksmise toimub käesoleva määruse alusel kui volikogu ei ole otsustatud teisiti. Linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele ei tohi maksta lisatasusid, hüvitisi ja toetusi, mida volikogu pole ette näinud. (4) Juhul kui linnavalitsuse liikmeks on Saue linnavalitsuse töötaja või ametnik otsustab ametijuhendist tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmise eest lisatasu, hüvitise ja toetuse maksmise linnapea.

(1) Tippjuhtide ametikohtadele võib teenistusse võtta kõrgharidusega isiku, kes valdab kõrgtasemel kõnes ja kirjas eesti keelt ja omab ühe võõrkeele oskust ametialase sõnavara valdamisega. (2) Tippjuhtide ametikohtadel on nõutav: 1) tööks vajalike õigusaktide tundmine, nende kasutamise oskus; 2) juhtimisalane oskusteave ja vähemalt kolmeaastane juhtimiskogemus struktuuriüksuse või organisatsiooni juhtimisel soovitavalt kohaliku omavalitsuse süsteemis; 3) majandusalaste või valdkonna erialased teadmised, sealhulgas avaliku sektori majandustegevuse ja eelarve koostamise põhimõtete tundmine; 4) tööks vajalikud arvuti kasutamise oskused; 5) suhtlusoskus ja pingetaluvus. (3) Linnasekretäri ametikohale võib nimetada vähemalt 21- aastase Eesti kodaniku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse §28 lõike22 tähenduses või sellele vastava välisriigikvalifikatsiooni või kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse §28 lõike22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.

(1) Struktuuriüksuse juhi ametikohale võib teenistusse võtta kõrgharidusega isiku, kes valdab kõrgtasemel kõnes ja kirjas eesti keelt ja omab ühe võõrkeele oskust ametialase sõnavara valdamisega. (2) Struktuuriüksuse juhi ametikohal on soovitav kahe aastane juhtimiskogemus või teenistuskogemus avalikus teenistuses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (3) Struktuuriüksuse juhi ametikohal on nõutav: 1) tööks vajalike õigusaktide tundmine, nende kasutamise oskus; 2) erialased teadmised ja valdkonna eelarve koostamise põhimõtete tundmine; 3) tööks vajalikud arvuti kasutamise oskused; 4) suhtlusoskus ja pingetaluvus.

(1) Tippametniku ametikohal on soovituslik erialane kõrgharidus ja eesti keele oskus kõrgtasemel kõnes ja kirjas ja ühe võõrkeele oskust ametialase sõnavara valdamisega, kolme aastane töökogemus ja süvateadmised teenistuskoha valdkonnas. (2) Keskastme ametnikuna võib teenistusse võtta isiku, kellel on soovituslikult erialane haridus, kes valdab eesti keelt ja omab ühe võõrkeele oskust ametialase sõnavara valdamisega, töökogemus ja süvateadmised teenistuskoha valdkonnas. (3) Ametniku teenistuskohal on nõutav: 1) erialased teadmised; 2) tööks vajalike õigusaktide tundmine, nende kasutamise oskus; 3) tööks vajalikud arvuti kasutamise oskused; 4) suhtlusoskus ja pingetaluvus.

(1) Tippspetsialisti teenistuskohal on soovituslik kõrgharidus ja kõrgtasemel kõnes ja kirjas eesti keele oskus, arvestatav töökogemus ja süvateadmised teenistuskoha valdkonnas. (2) Keskastme spetsialisti teenistuskohal on soovituslik kõrgharidus, teadmised teenistuskoha valdkonnas ja kõrgtasemel kõnes ja kirjas eesti keele oskus. (3) Spetsialisti teenistuskohal on nõutav vähemalt keskharidus ja kõrgtasemel kõnes ja kirjas eesti keele oskus ja omab ühe võõrkeele oskust ametialase sõnavara valdamisega. (4) Töötajate teenistuskohal on nõutav: 1) tööks vajalike õigusaktide tundmine, nende kasutamise oskus; 2) teadmised asjaajamise ja andmekogude kasutamise valdkonnas; 3) tööks vajalikud arvuti kasutamise oskused; 4) suhtlusoskus ja pingetaluvus.

(1) Määruse § 9 lg 1 p 2 jõustub koos samasuguse regulatsiooni jõustamisega Saue Linnavolikogu 28.02.2013. a määruses nr 61 “Saue linna ametiasutuse hallatavate asutuste töötasustamise alused“. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.