Määrusega kehtestatakse Kihnu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) teenistujate tööalase koolituse ja ressursimahuka koolituse kord.
(1)Koolitus käesoleva määruse tähenduses on teenistusalane koolitus, mis võimaldab omandada ameti-, töö- ja/või erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi ning saada ümberõpet teenistuskohas või koolitusasutuses.2(2)Koolituseks loetakse ka osavõttu konverentsist, infopäevast, seminarist ja õppereisist.3(3)Koolitustegevus on protsess, mis hõlmab koolitusvajaduse analüüsi, koolituse planeerimist ja korraldamist ning koolituse tulemuslikkuse hindamist.
(1)Koolitustegevusega seotud ülesannete ja vastutuse jaotus kirjeldab vallavalitsuse eri teenistuskohtade õigusi, kohustusi ja vastutust koolitustegevuses, et tagada koolituseks vajalike tegevuste õigeaegne ja tulemuslik toimimine.2(2)Vallavanem:11) tagab vallavalitsuse koolitustegevuseks vajalike vahendite planeerimise valla eelarvesse;22) lähtudes vallavalitsuse eesmärkidest ja vajadustest hindab ametnike koolitusvajadust;33) määrab vallavalitsuse koolitusprioriteedid ja kooskõlastab vallavalitsuse koolitusplaani;44) hindab toimunud koolituse tulemuslikkust.3(3)Teenistuja:11) vastutab enda arendamise ja teenistusalase pädevuse säilitamise eest vähemalt teenistuskohal esitatavate nõuete ulatuses;22) teeb vallavanemale ettepaneku enda koolitusele suunamiseks;33) annab vallavanemale tagasisidet koolituse kohta;44) koostab eelmise kalendriaasta koondaruande enda koolitustel osalemise kohta ning esitab selle vallasekretärile.4(4)Vallasekretär planeerib, lähtudes koolitusvajadusest ja koolitamisvõimalustest, teenistujate koolitust ja koostab planeeritud koolituste alusel koolitusplaani.5(5)Vallasekretär teostab koolitustegevuse arvestust ja aruandlust ning edastab aruanded vastavatele asutustele.
(1)Koolitusvajaduse analüüsi eesmärk on selgitada välja, keda, millises valdkonnas ja kuidas koolitada.2(2)Koolitusvajaduse hindamisel lähtutakse muu hulgas üleriigilistest strateegilistest dokumentidest, vallavalitsusele seatud eesmärkidest, eelarves ettenähtud vahenditest, ametnike ettepanekutest ning arengu- ja hindamisvestluse tulemustest.3(3)Koolitusvajaduse analüüs on aluseks koolituse planeerimisele ja korraldamisele.
(1)Koolituse planeerimise käigus viiakse töötajate koolitusvajadused kokku vallavalitsuse võimaluste ning pakutavate koolitusvõimalustega, määratletakse koolituse eesmärgid ja kavandatakse vajalikud koolitustegevused.2(2)Vallasekretär koostab kalendriaastaks planeeritud koolituste alusel vormikohase koolitusplaani (lisa 1) ja kooskõlastab selle vallavanemaga 31. jaanuariks. Vajadusel täiendatakse koolitusplaani jooksvalt.3(3)Koolitusasutuse ja/või koolitaja ja koolitusvormi valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:11) kvaliteedi ja hinna parima suhte tagamiseks võetakse võimalusel koolituspakkumised eri koolitusasutustelt, võrreldakse neid, selgitatakse vällja koolitusasutuse ja/või koolitaja tase ning arvestatakse ametnike poolt koolitusasutuse ja/või koolitaja kohta eelnevalt antud hinnanguid;22) koolituse toimumise aja ja koha valikul arvestatakse asutuse töökorraldust.
(1)Koolitusele suunamise aluseks on vallavalitsuses üldjuhul koolitusplaan.2(2)Plaanivälisele koolitusele suunamise otsustab vallavanem teenistuja sooviavalduse alusel.
(1)Vahendid teenistujate koolituseks planeeritakse vallaeelarves tulenevalt koolitusproriteetidest ja teenistujate koolitusvajadustest.2(2)Vallavalitsuse poolt koolitusele saadetud teenistuja koolituskulud hüvitab vallavalitsus.3(3)Väljaspool teenistuja alalise teenistuskoha asukohta toimuval koolitusel osalemine loetakse teenistuslähetuseks, mis vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Lähetuskulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012 määruses nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ sätestatud tingimustel ja korras.
(1)Ressursimahukas koolitus on teenistusalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90kalendripäeva ja selle vältel teenistuja koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse §29 lõike5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära.2(2)Enne koolituse algust võib vallavalitsus sõlmida halduslepingu teenistuja ressursimahukal koolitusel osalemiseks (edaspidi ressursimahuka koolituse leping).3(3)Ressursimahuka koolituse leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:11) teenistuja ees- ja perekonnanimi;22) teenistuja ametikoht;33) koolituse algus- ja lõppkuupäev;44) koolituse nimetus;55) koolituse korraldaja;66) koolituse maht või eeldatav maht;77) koolituse kogumaksumus või eeldatav kogumaksumus;88) periood, mille vältel teenistuja on kohustatud olema ametiasutuse teenistuses pärast ressursimahuka koolituse lõppu;99) ametiasutuse poolt koolitusele tehtud kulutuste hüvitamise tingimused ja kord.4(4)Ressursimahuka koolituse kulud arvestab ametiasutus välja ühe osaleja põhiselt ja seob need koolitusel osalenud teenistujaga.5(5)Ressursimahuka koolituse maksumuse arvutamisel võetakse arvesse nii otsesed kui ka kaudsed kulud.6(6)Ressursimahuka koolituse kulude arvestamise aluseks on järgmised otsesed kulud:11) õppe- või koolituskoha maksumus või koolitusel osalemise tasud;22) lektoritasud;33) kulud õppematerjalide ettevalmistamisele või ostmisele.7(7)Ressursimahuka koolituse kulude arvestamise aluseks on järgmised kaudsed kulud:11) koolitusruumide ja -inventari rent;22) toitlustuskulu;33) majutuskulu;44) sõidukulu;55) lähetatute kindlustus;66) päevaraha;77) muud lähetusega seotud kulud.8(8)Ressursimahuka koolituse kulude hüvitamisel teenistuja poolt lähtutakse avaliku teenistuse seaduse § 32 lõigetes 5–8 sätestatust.
(1)Koolituse arvestuse eesmärk on saada aktuaalset informatsiooni toimunud koolitustest.2(2)Teenistujad koostavad eelmise kalendriaasta koondaruande enda koolitustel osalemise kohta (lisa 2) ning esitavad selle vallasekretärile hiljemalt 31. jaanuariks.3(3)Vallasekretär lähtub lõikes 2 nimetatud koondaruannetest iga-aastase koolitusstatistika aruandevormi täitmisel ja muude statistiliste aruannete koostamisel.
(1)Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärgiks on saada tagasisidet ja informatsiooni koolitustegevuse edasiseks korraldamiseks ja parendamiseks.2(2)Koolituse tulemuslikkuse hindamise käigus hinnatakse koolituse mõju teenistuja töötulemustele ja koolitusele seatud eesmärkide saavutamist.3(3)Vallavanem hindab teenistuja koolituselt omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevatöös ning annab teenistuja koolituse tulemuslikkuse kohta tagasisidet arengu- ja hindamisvestlusel.
Määrus jõustub 22. aprillil 2013.a.