(1) Kooli nimi: Carl Robert Jakobsoni nim Torma Põhikool (edaspidi kool). (2) Kooli aadress: Kooli tee 23, Torma alevik, 48502 Jõgevamaa. (3) Haldusala: kool on Torma valla (edaspidi kooli pidaja) haldusalas tegutsev munitsipaalkool. (4) Kooli tegutsemise aluseks on Eesti Vabariigi haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumi seadus, käesolev põhimäärus ja teised kehtivad õigusaktid. (5) Koolil on oma lipp, laul, nimeline pitsat ja sümboolika.
(1) Kooli juhib direktor, kes vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Kooli direktor: 1) annab pädevuse piires käskkirju; 2) kehtestab kooli õppekava; 3) kehtestab kooli päevakava; 4) teeb otsuse isiku õpilaste nimekirja arvamise ja väljaarvamise kohta; 5) valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu ning esitab arvamuse andmiseks hoolekogule; 6) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra ning esitab selle arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule; 7) kehtestab pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava; 8) teeb otsuse õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise ja väljaarvamise kohta; 9) töötab välja ja kehtestab kooli hädaolukorra lahendamise plaani; 10) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutava isiku; 11) kutsub kokku lastevanemate koosoleku; 12) kehtestab kooli kodukorra; 13) kehtestab kooli sisehindamise korra ja kinnitab aruande; 14) korraldab pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi; 15) kinnitab õpilasesinduse põhimääruse ja korraldab esimese õpilasesinduse valimise. (3) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Hoolekogu: 1) annab arvamuse kooli õppekava kohta; 2) annab arvamuse kooli kodukorra kohta; 3) annab arvamuse kooli põhimääruse kohta; 4) annab arvamuse kooli arengukava kohta.
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse vajadusel õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.
(1) Olla hariv ja kasvatav. Aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks. (2) Luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond.
Õppe korraldamisel lähtub kool: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele; 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest; 4) õpilaste vajadustest ja huvidest; 5) võimalusel õpilaste ja vanemate ettepanekutest; 6) piirkonna eripärast; 7) õpilaste vajadustest ja huvidest kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.
(1) Koolikohustus on: 1) osalemine kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 2) õppeülesannete täitmine; 3) võimetekohane õppimine. (2) Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik puudub õppest mõjuva põhjuseta. (3) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. 1) Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. (4) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. (5) Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile.
Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema koostööd kooliga; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne vallavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument. (2) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas: 1) Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialist.
(1) Õppekeskkond peab toetama õpilase arengut. (2) Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.
(1) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti. (2) Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras.
(1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Koolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul koolis vallavolikogu otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel.
(1) Koolis toimub statsionaarne õpe. (2) Statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus.
(1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. (2) Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. (4) Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. (5) Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. (6) Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. (7) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. (8) Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (9) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. (10) Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe: 1) loeng; 2) individuaaltund; 3) konsultatsioon; 4) e-õpe ja õppekäik. (11) On suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas või väljaspool õppekeskkonda, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog. (12) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. (13) Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita; 1) Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta. (14) Koolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi; 1) lähtudes, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.
(1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga. (2) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on: 1) 1. klassis 20; 2) 2. klassis 23; 3) 3. ja 4. klassis 25; 4) 5. klassis 28; 5) 6. ja 7. klassis 30; 6) 8. ja 9. klassis 32. (3) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks. (4) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. (5) Õppeveerandi jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks õppeveerandi algul. (6) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas ja ringides korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust.
(1) Kool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. (2) Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. (3) Kooli pidaja volitusel kehtestab direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks.
(1) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». (2) Kooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. (3) Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine koolis sätestatakse kooli õppekavas. (4) Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpul tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada käesoleva paragrahvi lõikes 1sätestatud hindeskaalasse.
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes. (2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. (3) Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised: 1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine; 2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine; 3) olulised perekondlikud põhjused; 4) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused. (4) Kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra. (5) Kool on kohustatud õppest puudumiste üle arvestust pidama ning tegema kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ja teavitama sellest vanemat.
(1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. (2) Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. (3) Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (4) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialistid) teenus. (5) Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused koolipidaja ning selle korraldab direktor. Nimetatud teenust võib ka sisse osta. (6) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. (7) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja vajadusel lapsevanem.
Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. (2) Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele: 1) järelevalvet; 2) pedagoogilist juhendamist ja suunamist; 3) õppest vaba aja sisustamist; 4) koduste õpiülesannete täitmist; 5) huvitegevust ning huvide arendamist. (3) Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise. (4) Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse: 1) hoolekogu ettepanekutest; 2) kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest; 3) pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest; 4) õpilaste kodustest tingimustest; 5) vanemate ja õpilaste põhjendatud soovidest; 6) transpordivõimalustest. (5) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. 1) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod. (3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta: 1) kooli rajatisi, ruume; 2) raamatukogu; 3) õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
(1) Koolil on raamatukogu. (2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet: 1) arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. (3) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.
Statsionaarses õppes põhiharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused.
(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. (2) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul. (3) Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. (4) Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. (5) Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist. (6) Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmestikku turvaseaduses sätestatud tähenduses ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. (7) Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse kooli kodukorras. (8) Õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse tagamiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist.
Hädaolukorrana käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.
(1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. (2) Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. (3) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused; korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel. (4) Õpilasele ja statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast. (5) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest. (6) Kui õpilase vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse kaudu.
(1) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanemate koosoleku. (2) Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.
(1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid. (2) Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. (3) Õpilasel ja tema vanemal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist avaldada arvamust õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta. (4) Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik või kooli õppenõukogu. (5) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. (2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi. (3) Õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata; 2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu; 3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (5) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (6) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. (7) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. (8) Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks klassides toimuvatel klassikoosolekutel. (9) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor lähtudes demokraatlikest põhimõtetest: 1) kehtestab esindusnormi õpilasesinduse valimisteks; 2) määrab perioodi, millal toimuvad valimised õpilasesindusse; 3) õpilasesinduse valivad V- IX klassi õpilased.
(1) Koolil on põhimäärus. (2) Kooli põhimäärus kehtestatakse pidaja kehtestatud korras.
Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava.
(1) Kooli kodukord on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik. (2) Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.
(1) Kool avalikustab: 1) arengukava; 2) kooli õppekava; 3) kodukorra; 4) võimaldab tutvuda paberkandjal. (2) Kooli kodukord pannakse välja koolis õpilastele nähtavasse kohta.
(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. (3) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. (4) Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks. (5) Kooli teenindava personali ülesandeks on tagada kooli häireteta töö ning vara säilimine ja korrasolek.
(1) Pedagoogid on direktor, õppealajuhataja, õpetajad ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. (2) Pedagoogina ei tohi töötada isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-des 144–146 või §-des 175–178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
(1) Koolis tehakse sisehindamist. (2) Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. (3) Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. (4) Kooli sisehindamisel analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. (5) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad.
(1) Koolil on oma eelarve. (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest. (3) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. (4) Munitsipaalkooli eelarve kinnitab kooli pidaja vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide kohaselt.
Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem.
Kooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
Tunnistada kehtetuks Torma Vallavolikogu 22.09.2000 määrus nr 27 “C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli põhimäärus“.
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.