Käina valla ehitusmääruses (edaspidi määrus) on sätestatud planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ning reeglid Käina vallas. Määrusega jaotatakse vallas ülesanded ehitus- ja planeerimisala korraldamisel.
(1) Kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ning Käina Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt reguleerimata küsimused lahendab Käina Vallavalitsus (edaspidi valitsus).2(2)Valitsusel on õigus määrusega valitsusele antud küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada komisjone ja kaasata eksperte või muid isikuid.3(3)Ametiisikute vaheline tööjaotus määruse täitmisel määratakse ametijuhenditega või vallavanema käskkirjadega.
Planeerimisvaldkonnas on volikogu pädevuses:11) valla seisukoha andmine üldplaneeringu muutmise suhtes maakonnaplaneeringu koostamise käigus ja vastava kokkuleppe sõlmimiseks volituste andmine;22) mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava üldplaneeringu koostamise kokkuleppe sõlmimise otsustamine;33) valla seisukoha andmine olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse suhtes;44) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine;55) teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;66) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine;77) kinnisasja omandamise otsuse tegemine, kui kohalik omavalitsus on planeerimisseaduse järgi kohustatud kinnisasja omandama;88) riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine;99) detailplaneeringu, mille eesmärgiks on enam kui viie ühepereelamu, aiamaja või suvila püstitamine, algatamine;1010) valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine;1111) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega valitsus ei arvestanud, kehtestamine;1212) muud seaduse poolt volikogu ainupädevusse antud või volikogu poolt võetud küsimused.
(1) Planeerimisvaldkonnas on lisaks määruse § 2 lõikes 1 sätestatule valitsuse pädevuses:11) detailplaneeringute koostamise vajaduse otsustamine juhul kui seadus selle koostamist ette ei näe või see vajadus ei ole üheselt mõistetav;22) detailplaneeringu kehtestamine osaliselt, kusjuures planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta põhilahenduse muutmiseks;33) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta, millega lepitakse kokku huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja/või rahastamisel;44) valla poolt tehtud planeeringu korraldamise kulude planeeringust huvitatud isiku poolt hüvitamise korraldamine enne detailplaneeringu kehtestamist;55) planeeringu algatamiseks, menetlemiseks vajalike dokumentide ja lepingute tüüpvormide kinnitamine.2(2)Valitsuse pädevuses on detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise otsustamine kui:11) maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering;22) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga;33) planeeringu algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga;44) detailplaneeringu algatamisel on teada, et planeeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju või planeeringu kehtestamine on vastuolus avalike huvidega.
(1) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama sooviavaldust sõlmida leping detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamiseks ja selle rahastamiseks. Kui taotleja ei ole kinnistu omanik, tuleb taotlusele lisada volitus kinnistu omaniku nõusoleku kohta.2(2)Valitsus koostab või volitab vastavat komisjoni koostama planeeringu lähteseisukohti, millega määratakse planeeringu eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised, looduskaitselised või muinsuskaitselised nõuded, planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus, vajalikud kooskõlastused, nõuded vormistamisele, lähteseisukohtade aegumise tähtaeg ja muud vallapoolsed erinõuded.3(3)Kooskõlastatud detailplaneering tuleb valitsusele esitada lähteseisukohtade kehtivusaja jooksul. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib detailplaneeringu koostamise tähtaega pikendada. Kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole lähteseisukohtade kehtivuse ajal detailplaneeringut vastu võetud võib valitsus tunnistada detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks, teavitades huvitatud isikut sellest kavatsusest ja andes talle 1 kuu oma seisukohtade esitamiseks.4(4)Enne planeeringu vastuvõtmist võib planeeringut menetlev ametnik lisaks lähteseisukohtades märgitule määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi.5(5)Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada ühes eksemplaris paberkandjal koos menetlusdokumentidega ja muude asjassepuutuvate lisamaterjalidega ning digitaalselt valitsusele korraldusena vastuvõtmiseks.6(6)Valitsus võib enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist teha huvitatud isikule ettepaneku detailplaneeringukohaste avalike teede ja tehnovõrkude väljaehitamise tagamise lepingu sõlmimiseks ning huvitatud isiku keeldumise korral on õigus jätta detailplaneering kehtestamata.7(7)Planeeringu kehtestamiseks tuleb esitada paberkandjal originaalkooskõlastustega algeksemplar koos kõigi lisadega. Pärast planeeringu kehtestamist tuleb esitada täiendavalt vähemalt kolm koopiat paberkandjal ja digitaalselt.8(8)Digitaalselt esitatavad joonised tuleb esitada pdf ja dwg või dgn formaadis, tekstiosa pdf ja üldkasutatavas tekstifaili formaadis.9(9)Kehtestatud planeeringutega tutvumise tagab vallavalitsuse kantselei üldises korras.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab:11) olema teostuselt heatasemeline;22) sobima ümbritsevasse keskkonda ning arvestama lähiümbruse väljakujunenud arhitektuurset eripära, kujundusliku stiili ja ehitustavasid;33) oma kasutusotstarbelt olema vastavuses katastriüksuse sihtotstarbega;44) olema ohutu inimesele, varale ja keskkonnale.2(2)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.3(3)Hoone paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud hoonestusalale. Hoonestusalast ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, ärkel või katuseräästas.4(4)Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.5(5)Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist 5 m, välja arvatud juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja sellega on nõustunud ka Päästeamet või kui detailplaneering ei näe ette teisiti.6(6)Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide omanike vajadusi arvestades.7(7)Avalikku supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab detailplaneeringu puudumise korral valitsus projekteerimistingimustega.
(1) Projekteerimistingimustega määrab valitsus arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused ja muud projekteerimise lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada.2(2)Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste asukoht, parameetrid, välispiirete materjalid, kasutusotstarve, määrata ehituskujasid, haljastuse ja heakorra nõudeid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute teostamise kohustusi ning ühisvajaduste arvestamist.3(3)Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel.4(4)Ehitusprojekti koostamise aluseks on lisaks ehitusseaduses sätestatule:11) miljööväärtusega hoonestusaladel ehitamise põhimõtted ja nõuded vastavalt määruse § 9;22) muinsuskaitselised nõuded ja muinsuskaitse eritingimused vastavalt muinsuskaitseseadusele.5(5)Vajalike kooskõlastustega ehitusprojekt esitatakse valitsusele paberkandjal ja digitaalselt.11) Paberkandjal esitatav ehitusprojekt peab olema arhiiviköites (pappkaantega, formaat A4).22) Digitaalselt esitatavad joonised esitada pdf ja dwg või dgn formaadis, tekstiosa pdf ja üldkasutatavas tekstifaili formaadis.33) Valitsuse nõusolekul võib ehitusprojekti esitada üksnes digitaalselt. Kui ehitusprojekt sisaldab suuremaid kui A3 formaadis jooniseid ei anna valitsus nõusolekut ehitusprojekti esitamiseks ainult digitaalselt.6(6)Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise ehitise olemasolu jooksul. Valitsus säilitab talle esitatud ehitusprojektid ja ehitistega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul.
(1) Ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab valitsus korraldusega.2(2)Väikeehitise, mille ehitamiseks valitsus ei nõua ehitusprojekti, kirjaliku nõusoleku taotlusele tuleb lisada ehitise kavandatud tehnilised andmed, ehitise asukoha asendiskeem ja gabariitmõõtudega varustatud eskiisjoonis (põhiplaan ja vaade).3(3)Ajutise ehitise ehitamise otsustab valitsus korraldusega.4(4)Avalikkusele suunatud funktsiooniga väikevormide (skulptuur, infostend, suunaviit, tänava- ja pargipink ja muu sarnane ese, mis ei ole ehitis) paigaldamiseks ning ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks, arheoloogilisteks väljakaevamisteks ja muudeks mullatöödeks annab valitsus vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastuse.5(5)Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusloas sätestatud ehitise tehnilisi andmeid muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga valitsusse. Ametnik otsustab vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas:11) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või22) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba.6(6)Ehitise või ehitise osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega valitsusele.
(1) Miljööväärtusega hoonestusalad, väärtuslikud alad ja üksikobjektid Käina vallas määratakse valla üldplaneeringus ja detailplaneeringutes.2(2)Planeerimisel miljööväärtusega hoonestusalal tuleb:11) järgida hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustada ala terviklikkuse säilimist või taastamist;22) vältida transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamist;33) lähtuda uute hoonestusalade määramisel eesmärgist säilitada väärtuslikke maastikke, avatud vaateid väärtuslikele maastikuelementidele, traditsioonilisi maastikuelemente, struktuuri ja maakasutust.3(3)Planeeringus:11) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuri-väärtusega ehitised (ka abihooned);22) esitatakse graafiliselt kõigi kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning luuakse tingimused väärtuslike looduskoosluste säilimiseks;33) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus) ning tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.4(4)Miljööväärtusega hoonestusalal projekteerimise nõuded:11) uute ehitiste projekteerimisel ja olemasolevate ehitiste restaureerimisel või osalisel ümber-ehitamisel on eeltingimuseks ajaloolise miljöö säilitamine, taastamine ja eksponeerimine. Keelatud on projekteerida sealse arhitektuuriga kokkusobimatuid ehitisi;22) uute ehitiste projekteerimisel ja hoonete osalise ümberehitamise projektide koostamisel tuleb järgida ajalooliste kinnistute suurust, algset ehitusjoont, hoonete korruselisust, paigutust ja mastaapi ning kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale, värve ning kujundusvõtteid ja haljastust;33) krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid;44) krundi piirde kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga.5(5)Miljööväärtusega hoonestusalal ehitamise nõuded:11) hoonete remontimisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirde-aedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida;22) miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale;33) õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid.6(6)Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele detailidele.
Tunnistada kehtetuks Käina Vallavolikogu Käina Vallavolikogu 25.9.2003.a määrus nr 9 „Käina valla ehitusmäärus“ ja Käina Vallavolikogu 29.11.2006.a määrus nr 17 „Käina valla ehitusmääruse muutmine“.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.