Redaktsioonide võrdlus

(1) Lihula valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) Lihula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning volikogu töökord; 2) volikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord ja pädevus; 3) Lihula vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, Lihula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus ja töökord; 4) Lihula valla ametiasutuste ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord; 5) Lihula valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 6) Lihula valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 7) Lihula valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 8) Lihula valla esindamise kord. (2) Lihula vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Lihula valla põhimääruses kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende volitatud isikud. (3) Omavalitsus otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. (4) Lihula vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Lihula valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest. (5) Lihula valla omavalitsemist teostavad Lihula valla haldusterritooriumi alalised elanikud (edaspidi vallaelanikud) ja valla omavalitsusorganid. (6) Lihula valla omavalitsusorganid on: 1) volikogu – Lihula valla kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad Lihula valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus - Lihula valla kui omavalitsusüksuse täitevorgan, mille moodustab volikogu. (7) Lihula valla omavalitsusorganeid teenindab ja avalikku võimu vallas teostab valla ametiasutus. (8) Asjaajamiskeel Lihula valla omavalitsusorganites, nende komisjonides, ametiasustuses ja ametiasustuse hallatavates asutustes on eesti keel. (9) Lihula valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusega. Piiri muutmine toimub peale elanike arvamuse väljaselgitamist, volikogu ja naabervolikogude seisukohta arvestades seadusega sätestatud korras. (10) Lihula valla piiri tähistamise korraldab vallavalitsus.

(1) Lihula vallal on oma lipp ja vapp. (2) Lihula valla lipu kirjeldus on järgmine: 1) Lihula valla lipp on horisontaalsuunas müürihambuliselt poolitatud. Lipu ülemine pool on punane, alumine valge. Valge pool algab müürihambaga. Iga hamba pikkus on 1/9 lipu pikkusest, laius 1/7 lipu laiusest. 2) lipu normaalmõõdud on 105 x 165 cm; 3) teistes mõõtudes on lipu laiuse ja pikkuse suhe 7:11; 4) seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest; 5) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest; (3) Lihula valla lipp heisatakse alaliselt Lihula valla ametiasutuse hoonel. (4) Valla lipu võib heisata: 1) Lihula valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 2) Lihula valla avalikel üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Lihula vald; 4) elamutele ja hoonetele teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 5) koos riigilipuga heiskamisel ei või valla lipu mõõtmed ületada riigilipu mõõtmeid. 6) teistel juhtudel vallavalitsuse loal; 7) masti heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele; 8) lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. 9) lipp heisatakse kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (5) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Lihula valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga - Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga - teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 3) koos maakonnalipuga - maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega - tähestiku järjekorras paremalt vasakule. (6) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil. (7) Lihula valla vapi kirjeldus on järgmine: põigiti müürihambuliselt poolitatud kilbi punasel ülemisel poolel on hõbedane piiskopimitra kujutis, alumisel hõbedasel väljal on kilbi alumisest servast tõusva musta mõõga käepidemepoolne osa. (8) Lihula valla vapi põhjendus: vapivärvid viitavad Lihula naiste rahvariide seeliku värvile, Liivi ordu ja tsistertslaste lipu värvile. Müürihambuline jaotus tähistab kaitsefunktsiooni ja osutab sellisena eestlaste muistsele maalinnale ja hilisemale piiskopi- ning ordulinnusele. Mitra tähistab piiskopivõimu, mõõk ordut ja Lihula mail peetud taplusi. (9) Lihula valla vapi kujutist kasutatakse: 1) ametiasutuse pitsatil; 2) valla asutuste dokumendiplankidel. (10) Lihula valla vapi kujutist võib kasutada: 1) ametiasutust ja valla piiri tähistavatel siltidel; 2) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 3) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel; 4) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel. (11) Lihula valla tunnuslause on „Teede ja ideede kohtumispaik“. (12) Lihula valla tunnuslauset kasutatakse Lihulat tutvustavatel trükistel, suveniiridel, üritustel, valla esitlustel, messidel, transparentidel, rekvisiitidel, plakatitel, meedias jmt kohtades. (13) Lihula valla tunnuslause kasutamine on üldjuhul tasuta. Tunnuslause kasutamine ärilistel eesmärkidel võib olla tasuline. (14) Vallavalitsus kehtestab Lihula valla tunnuslause kasutamise täpsema korra.

(1) Lihula Vabadussammas on: 1) Lihula valla Lihula linna pargis asuv mälestusmärk, mis taastatuna avati 23. juunil 1993.a.; 2) püstitatud kõigi Lihula ja Hanila valla poegade ja tütarde mälestuse jäädvustamiseks, kes Vabadussõjas võitlesid iseseisva Eesti eest, langesid II Maailmasõja rinnetel, hukkusid vangilaagrites ja asumisel; 3) püha koht, mis on Lihula valla kaitse all; 4) kogu Lõuna-Läänemaa piirkonna põlvkondade järjepidevuse sümboliks paigana, kus hoitakse sõdades hukkunute mälestust. (2) Vabadussamba ees süüdatakse küünlad igal aastal: 1) 24. veebruaril - Eesti iseseisvuspäeval; 2) 23. juunil - Võidupühal ja jaanilaupäeval; 3) 24. detsembril - Jõululaupäeval. (3) Lillede ja küünalde asetamine Vabadussamba mälestusmärgi juurde on lubatud ja soovitatav nii eelnimetatud kui muudel isiklikel või perekondlikel tähtpäevadel, oma kodu, pereliikmete või omaste mälestuseks. (4) Avalike ürituste korraldamine Vabadussamba juures peab olema kooskõlastatud Lihula valla ametiasutusega vähemalt viis päeva enne ürituse toimumist. (5) Vabadussamba ja selle ümbruse korrashoiu korraldab valla ametiasutus. (6) Vabadussamba ja selle ümbruse ja sinna paigutatu rikkumine, reostamine, samuti seda halvustavad või pühapaigale sobimatud teod loetakse avaliku korra rikkumisteks ning nende toimepanijad võetakse haldusvastutusele.

Lihula valla aukodanikuks nimetamise kord kehtestatakse volikogu määrusega.

(1) Volikogu valitakse neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse valimiste seadusele. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel

(1) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest volikogus või selle tööorganites, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike üldistest huvidest ja vajadustest. (2) Volikogu liikme tegevus on avalik. (3) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi ja kirjalikke arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastused vallavalitsuselt ja ametiasutuselt 30 päeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. (4) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele: 1) arupärimine esitatakse kirjalikult vallasekretäri kaudu, volikogu esimehe kaudu või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale; 2) arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi, millisteks on suuline vastus volikogu istungil või kirjalik vastus arupärijale; 3) kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt; 4) kirjaliku ja suulise vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ülejärgmisel volikogu istungil.

(1) Volikogu tööd juhib ja korraldab volikogu esimees. (2) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhatab valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (3) Volikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valla valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Ülesseadmisega nõustumise kohta annab kandidaat kirjaliku nõusoleku, mis lisatakse valimiskomisjoni protokollile. (5) Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (6) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse. (7) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. (8) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. (9) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (10) Enne sedelite väljajagamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti. (11) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (12) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (13) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (14) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri «poolt», «vastu» või «erapooletu». (15) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (18) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (19) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (20) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa. (21) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (22) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist.

(1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees. (2) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees. Aseesimehe salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Lihula valda kui omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu õigusaktidega antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab komisjonide tööjaotust; 5) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 6) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 7) korraldab ja kontrollib volikogu õigusaktide täitmist; 8) edastab pressile volikogu ametlikku informatsiooni; 9) võtab vallavalitsuse sekretäri kaudu vastu volikogule saabunud kirjad ja korraldab nende menetlemist; 10) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest; 11) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt. ametlikel üritustel. (2) Volikogu esimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. (3) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest volikogu istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel ning asendab volikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi 1 lõikes märgitud õigustega.

(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevaid volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi ei või volikogu delegeerida vallavalitsusele, kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganitele ega avaliku ja erasektori koostöö läbi erasektorile. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevatele küsimustele on volikogu pädevuses ka teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. (4) Volikogu võib võtta lisaks käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevale enda päevakorda teiste kohaliku elu küsimuste otsustamise, mis pole seadusega või volikogu poolt kehtestatud alusel ja korras antud kellegi teise otsustada või korraldada. (5) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes rahvaküsitlusi. Rahvaküsitluse läbiviimise otsustab volikogu oma liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Rahvaküsitlus viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.

(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (2) Volikogu erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui kaks nädalat vastava ettepaneku esitamist. (3) Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava erakorralise istungi ettevalmistamisel võib selles osas, mis puudutab vallavalitsuse ja volikogu komisjoni poolt eelnõu läbivaatamise korda, põhimäärust mitte järgida. (4) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks valla ametiasutuse poolt vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad. Volikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse ja päevakorras nimetatud punktide juurde kuuluvad dokumendid paberkandjal. (5) Kutse loetakse kättesaaduks vallasekretäri abi arvutis fikseeritud kutse saatmise ajal. Kirjalikku kutset sellisel juhul enam välja ei saadeta. (6) Volikogu esimese istungi ja volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral asendusliikmetest kokkukutsutava volikogu istungi kutse saatmisel saadetakse volikogu liikmetele kutse paberkandjal. (7) Kui volikogu liige ei saa volikogu istungil osaleda, peab ta sellest hiljemalt istungi alguseks teatama volikogu esimehele või valla ametiasutusse. Mitteteatamine võidakse lugeda istungilt põhjuseta puudumiseks. (8) Volikogu istungi päevakorra eelnõu esitab tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele. (9) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja volikogu komisjonid.

(1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, kuu viimasel neljapäeval algusega kell 15.00, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist korralise istungi kellaaega. (3) Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks muu aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu. (4) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud. (5) Volikogu istung koos vaheaegadega kestab kuni 6 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees. (6) Volikogu istungil tehakse vähemalt iga 2-tunnise töö järel vaheaeg.

(1) Volikogu istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega. Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel. Kui volikogu liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, märgitakse protokolli ka tema saabumise või lahkumise kellaaeg. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees. Juhul kui esimees või aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, juhatab volikogu istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (3) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (4) Volikogu istungit võivad kõik istungile lubatud isikud salvestada (sh filmida jmt) volikogu istungil osalevate liikmete enamuse nõusolekul. Kinnisel istungil on salvestamine keelatud, v.a istungi protokollija poolt. Raadio- ja teleülekannete ning foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. (5) Volikogu istungi avamine hõlmab päevakorra eelnõu arutamist ja päevakorra kinnitamist ning kutsutud külalistest teatamist. Päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. (6) Volikogu arutab istungil üksnes istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta volikogu koosseisu häälteenamusega. (7) Päevakorra väliselt edastatakse teateid ja käsitletakse volikogu istungil: 1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 2) istungi läbiviimist puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 3) ettepanekuid töö ajagraafiku muutmiseks; 4) teadaandeid volikogu liikmetele ja komisjonidele. Teateid edastab volikogu istungi juhataja, kusjuures teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult; 5) volikogu istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorra punkti arutamine päevakorra väliste teadete käsitlemiseks katkestatakse või kui seda jätkatakse. (8) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. (9) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (10) Volikogu istungi läbiviimisel: 1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 15 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit; 2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit; 3) küsimuse esitamiseks ettekandjale antakse 1 minut; 4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 18 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele, kusjuures küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras; 9) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult; 10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. (11) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. (12) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist. (13) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. (14) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. (15) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (16) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (17) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal. (18) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.

(1) Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või selliste juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles volikogu liige ise või tema lähisugulased või -hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka teine volikogu liige, kui ta on teadlik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui volikogu liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata. (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. (4) Volikogu liikme enesetaandamine fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, pädevus ja õigused, ajutise komisjoni korral ka tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks. (3) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. (4) Komisjoni koosseis kinnitatakse ja koosseisu muudetakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme kinnitamisel on eelduseks tema nõusolek. Kui komisjoni liikmeks kandideerija ei viibi komisjoni koosseisu kinnitamise juures, peab nõusolek olema kirjalik. (5) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (6) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (7) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole mõjuva põhjuseta osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (8) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimeest asendab tema äraoleku aseesimees, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti. (9) Alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (10) Komisjoni tegevuse lõpetamine toimub komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.

(1) Volikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamiseks: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada ja esitada volikogu õigusakti eelnõu; 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 3) algatada arutelusid; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida tasulisi ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga. (4) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid. (5) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul valitakse komisjoni aseesimees ja kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alatiste komisjonide (v.a revisjonikomisjon) koosolek kutsutakse üldjuhul kokku mitte harvem kui üks kord kuus, v.a juulikuu, kus komisjoni koosolekut ei toimu. (2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka kolmandiku komisjoni liikmete ettepanekul. (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (5) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (7) Koosoleku otsustused ettepanekute või taotlustega volikogule või vallavalitsusele vormistatakse eraldi dokumendina ja esitatakse registreerimiseks valla ametiasutusele. (8) Protokollid peavad olema kättesaadavad valla ametiasutuses hiljemalt viiendal päeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt järgmiseks volikogu istungiks. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni. (3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale, selgitustaotlusele või muule talle suunatud kirjale vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile. (4) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsustusega.

(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi hallatavate asutuste) ning valla äriühingute tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja komisjoni liige valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjoni esimees korraldab komisjoni tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale. (4) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist. Vajadusel ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt kahe revisjonikomisjoni liikme algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal, informeerides sellest eelnevalt volikogu esimeest. (5) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) vallavalitsuse, hallatavate asutuste ja valla äriühingute raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (6) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesande täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse; 3) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste. (7) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon, informeerides sellest enne revisjoni algust volikogu esimeest. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile. (8) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (9) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. (10) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. (11) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (12) Revisjonikomisjon saadab vallavalitsusele eelakti, kus on kirjas avastatud puudused ja nende kõrvaldamise ettepanekud. Vallavalitsus tagastab revisjonikomisjonile kümne päeva jooksul eelakti koos omapoolsete kommentaaride, seisukohtade ja abinõude plaaniga. (13) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud vallavalitsuse vastust vormistatakse kontrollimise lõplikud tulemused aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise sihipärasust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) aruandluse tõepärasust. (14) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) olukorra kirjeldus; 3) viide õigusaktile, mida on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (15) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (16) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks. (17) Revisjonikomisjon saadab otsuse ja akti vallavalitsusele ning samal ajal ka volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Volikogule esitatavatele dokumentidele lisatakse otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Kolmandiku istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine. (3) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel. (5) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. (6) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. (7) Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest hääletab otsuse poolt rohkem kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust. (8) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos, esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (9) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. (10) Hääletamise tulemused fikseerib istungi juhataja. (11) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel volikogu istungil.

(1) Käesolevas paragrahvi sätteid rakendatakse osaliselt ja teatud erisustega ka volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimisel. (2) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine. (3) Isikuvalimistel võivad kandidaate üles seada volikogu liikmed. (4) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise või kirjaliku nõusoleku kandideerida ning võivad oma kandidatuuri taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide ülesseadmise järjekorras. (6) Hääletusprotseduuri läbiviimiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (7) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletussedelite ettevalmistamiseks. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi nime ette lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi nime ette lahtrid „poolt“ ja „vastu“. (8) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (9) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. (10) Hääletamise salajasuse tagamiseks ei ole nõutav hääletamiskabiin, kui hääletamise salajasuse tagamine on võimalik muul viisil. (11) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime ees, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi nime ees lahtri „poolt“ või „vastu“. (12) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedel tagastada ja saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletamisel osalejate nimekirjas. (14) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (15) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või 2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või 3) hääletussedel on jäetud täitmata. (16) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. (17) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (18) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel. (19) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis kaks kuud. (20) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (21) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.

(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokollimise korraldab vallasekretär. (2) Volikogu istungi protokolli koostamiseks võib istungit helisalvestada. Istungi helisalvestusi võivad volikogu ja vallavalitsuse liikmed kuulata vallavalitsuse ruumides vallasekretäri juuresolekul. Salvestist ei väljastata. (3) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (4) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 8) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta. (5) Protokolli juurde lisatakse istungist osavõtnud volikogu liikmete registreerimisleht, vastuvõetud otsuste ja määruste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta. (6) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokolli õigsuse eest. (7) Protokollid on tutvumiseks väljas vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kolme päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (8) Volikogu istungite protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla veebilehel. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks.

(1) Oma pädevuse alusel ja piires volikogu 1) annab üldaktidena määrusi; 2) võtab üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile. Õigusakti eelnõud kooskõlastab enne volikogule esitamist vallasekretär või tema asendaja. Määruse eelnõu avalikustatakse vähemalt 4 päeva enne vastuvõtmist. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (4) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (5) Vähemalt kahel lugemisel, mis ei tohi toimuda samal istungil, tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid: 1) põhimäärus; 2) eelarve; 3) arengukava (6) Ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. (7) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid esitades need kirjalikult istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallasekretärile, kes edastab need eelnõu algatajale ja juhtivale komisjonile. Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid pärast eelnõu esitamist viimasele lugemisele selle vastuvõtmiseks. (8) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (9) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. (10) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud. (11) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu. (12) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (13) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates. (14) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (15) Volikogu otsused saadetakse asjasse puutuvale isikule ja need jõustuvad teatavakstegemisest. (16) Volikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja valla ametiasutuse teabelaual, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes. (17) Volikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär. (18) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostab volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu vallavanema volituste ajaks. (2) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. (3) Vallavanemal on ametisse valimisest ühe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis volikogule kinnitamiseks. (4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (5) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (6) Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel. (7) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (8) Vallavalitsus: 1) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse; 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse ja mille volikogu on delegeerinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavalitsusele; 5) võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. (2) Vallavanem on kohustatud istungi kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kokkulepitud päeval ja kellaajal. Vallavanem võib mõjuval põhjusel määrata istungi korraldamiseks teise aja või päeva. (5) Istungi kokkukutsumisel tehakse vallavalitsuse liikmetele teatavaks istungi toimumise aeg ja koht, päevakorra eelnõu ning korralduste ja määruste eelnõud. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkti arutamise aeg. (6) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale. (7) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (8) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (9) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamiseks otsustab selle vallavalitsus poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse istungil on lubatud viibida konkreetse päevakorrapunkti ettekandega esineval isikul ja arutelu juurde kutsutud isikutel vastava punkti arutamisel. (10) Vallavalitsuse istungi päevakorraprojekti koostab vallasekretär. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär. (11) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2) volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioon. (12) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha: 1) vallavanem; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; (13) Istungi alguses võib päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata või lisada. Päevakord kinnitatakse enne küsimuste arutamisele asumist poolthäälteenamusega. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. (14) Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või fonosalvestust, otsustab selle lubamise vallavalitsus poolthäälteenamusega. (15) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud isiku ettekandega ja eelnõu tutvustamisega. Pärast ettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks ja repliikideks vastavalt soovijate märguannetele. Sõna andmise kutsutud isikutele otsustab istungi juhataja. Kui päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud õigusakti eelnõu, koosneb arutelu küsimuse tõstatanud isiku ettekandest ja küsimustele vastamisest. Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele isikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane isik on, ei arutata. (16) Kõigil istungil osalejatel on õigusteha õigusakti osas muudatusettepanekuid. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek, siis muudatusettepanekud nende esitamise järjekorras. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist.

(1) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning dokumentide alusel hüvitist vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest. (2) Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise määra ning korra kehtestab volikogu.

(1) Vallavalitsuse liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või –hõimlased on aktsionärid, osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavalitsuse liikmele teha ka vallavalitsuse liige, vallasekretär või muu istungil osalev isik, kui nad on teadlikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui vallavalitsuse liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata. (3) Enesetaandamisest teatab vallavalitsuse liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust, selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. (4) Vallavalitsuse liikme enesetaandamine fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavalitsuse liikme võrra väiksem.

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone, mille koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustavas vallavalitsuse korralduses. (2) Vallavalitsuse komisjonide töökorra kinnitab vallavalitsus lähtudes komisjoni vajadustest, arvestades seejuures vallavolikogu komisjonide töökorraldusele kehtestatud põhimõtteid.

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Istungi protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsustused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. (4) Protokolli juurde lisatakse volikogule suunatud õigusaktide eelnõud. (5) Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli saabumise kellaaeg. Vallavalitsuse liige võib lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg märgitakse protokolli. (6) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija, kes vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud isikud. (7) Protokoll peab olema avalikustatud elektroonilises dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit.

(1) Vallavalitsus oma pädevus piires: 1) annab üldaktidena määrusi; 2) võtab üksikaktidena vastu korraldusi. (2) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise ning eelnõude koostamise õigus on: 1) vallavanemal; 2) vallasekretäril; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavalitsuse komisjonil; 5) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 6) volikogu esimehel ning volikogu alatiste komisjonide esimeestel; 7) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras; 8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Õigusakti eelnõu esitatakse valitsuse istungile. Eelnõu kooskõlastatakse enne vallavalitsuse istungit vallasekretäriga. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (4) Vallavalitsus võtab üldaktidena vastu määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Vallavalitsuse liige, kes ei ole nõus vastuvõetud otsustustega, võib lisada oma kirjalikult esitatud eriarvamuse kandmist protokolli. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse või määruse eelnõu kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt. (5) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist või õigusaktis eneses sätestatud hilisemal jõustumise tähtajal. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (6) Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast vastuvõtmist. Vallavanemat või vallasekretäri asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma nime lisades sellele sõnad "vallavanema asetäitja" või "vallasekretäri asetäitja". (8) Vallavalitsus suunab läbivaadatud volikogu õigusaktide eelnõud edasi protokollilise otsustusega. Protokollilise otsustuse võib vastu võtta ka nendes küsimustes, mille puhul ei ole lahendus veel lõplik ning vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist. (9) Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud (sisaldavad eraelulisi andmeid jms) või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks (10) Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise asjaomastele isikutele või asutustele korraldab vallasekretär (11) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja revisjonikomisjon.

(1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanem valitakse hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. (4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine toimub järgmises korras: 1) kandidaadi võib üles seada volikogu liige, kes esitab selle kohta istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust; 5) Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valmistab ette hääletamissedelid. (6) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. (7) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (8) Enne sedelite väljajagamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti. (9) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (10) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (11) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (12) Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri «poolt», «vastu» või «erapooletu». (13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (16) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (17) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (18) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa. (19) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas lõikes sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (20) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. (21) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (22) Vallavanema ametipalga määrab volikogu.

(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel. (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja Lihula valla ametiasutuse juht, kes: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest; 2) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt vallavalitsuse töökorras sätestatud tingimustele ja korrale; 3) juhib vallavalitsuse istungeid; 4) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest; 5) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega; 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud; 8) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks; 9) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise eeskirjadest; 10) esindab vallavalitsust ja ametiasutust kõigi õigustega juriidiliste ja füüsiliste isikute ees. (3) Vallavanem esindab Lihula valda kui avalik-õiguslik juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid. (4) Vallavanem juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd. (5) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid. (6) Vallavanem esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (7) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Lihula valla osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse alusel.

(1) Vallavanemal on õigus puhkusele avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu otsusega. (3) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab volikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema asetäitja, kes valitakse vallavalitsuse uue koosseisu esimesel istungil vallavalitsuse liikmete hulgast ja kinnitatakse volikogu poolt . Asetäitja lahkumisel vallavalitsuse koosseisust valitakse uus asetäitja.. (2) Vallavanema ja tema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikme staažiga vallavalitsuse liige. (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavanema asetäitja.

(1) Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist, kui vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega, umbusalduse avaldamisega või vallavanema lahkumisel enda algatusel tervislikel põhjustel, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita: 1) kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud 2 kuni 8 aastat; 2) kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud rohkem kui kaheksa aastat. (2) Vallavanemale ei maksta hüvitist, kui ta valitakse uuesti vallavanemaks või kui ta lahkub ametist enda algatusel (v.a lahkumine tervislikel põhjustel).

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastava isiku. (3) Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse ja volikogu istungitest. (4) Vallasekretäri asendaja määrab vallavanem oma käskkirjaga. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused.

(1) Lihula valla asutusteks on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud. (2) Lihula valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (3) Lihula valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu. (4) Asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestamise ja kasutamise kord kehtestatakse vastava asutuse põhimääruses. (5) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus. (6) Valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

(1) Lihula valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on valla asutus, mida finantseeritakse Lihula valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Lihula valda ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja volikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu. (3) Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on valla teenistuja, kelle teenistussuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus. Teenistujad nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (4) Ametiasutuse teenistujate struktuuri, palgamäärad ja tasustamise alused kinnitab volikogu.

(1) Lihula valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Lihula valla eelarvest ja/või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu. (3) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Lihula valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid. Hallatav asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise eelnõu töötab välja vallavalitsus. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu. (4) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.

(1) Volikogu poolt kinnitatud vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse vallaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. (3) Valla eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (4) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (5) Valla eelarveaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja valla eelarvestrateegia. Eelarve koostatakse seadusega ja volikogu poolt sätestatud korras. (2) Vald võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast sõltuvale üksusele investeeringuteks või rahavoogude juhtimiseks. Rahavoogude juhtimiseks võib vald anda laenu ainult tingimusel, et laen makstakse tagasi eelarveaasta lõpuks. Volikogu võib otsustada laenu andmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada vallavalitsusele eelarveaastaks piirmäära, milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda. (3) Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud ning finantseerimistehingud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuse reaalsete katteallikate äranäitamisega. (4) Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulutuste piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused. (5) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vald volikogu otsuse alusel võtta laenu kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (võlakirju) ja võtta muid rahalisi kohustusi. Laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. (6) Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla vallale kuuluv kinnisasi ega tema ehitis (sh. rajatis) kui vallasasi. (7) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarve ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval teabelaual ja dokumendiregistris (juurdepääs registrile on võimalik Lihula valla veebilehe kaudu aadressil www.Lihula.ee) ning avaldatakse ja on üldiseks teadmiseks valla elanikele kättesaadavad valla raamatukogudes. (8) Valla eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1.aprilliks volikogule. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1.maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (9) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Seejuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (10) Kui volikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

(1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud valla varaga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. (2) Valla vara tiitlipäraste valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kinnitatakse enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta rahas, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

(1) Lihula valla arengut planeeritakse Lihula valla arengukavaga. Lihula valla arengukava koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-is 37 sätestatud korras. (2) Arengukava või selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus, kes korraldab ka üldsuse teavitamise arengukava või selle muudatuste avalikustamise ja avaliku arutelu ajast ning ja ettepanekute esitamise tähtajast. Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. (3) Arengukava või selle muutmise kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule kinnitamiseks.

(1) Lihula valla esindamise all mõistetakse Lihula valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Lihula valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel. (2) Volikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel. (4) Seaduses sätestatud juhtudel esindab volikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu volikogu otsuse alusel. (5) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Valla osalusega eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik. (8) Halduslepingu alusel avaliku halduse ülesannete volitamisel füüsilistele ja juriidilistele isikutele esindab valda pärast volitamise otsustamist halduslepingu sõlmimisel vallavanem või tema volitatud isik.

(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem. (2) Valla asutuse juht esindab valda kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

(1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik. (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus. (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel. (5) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.

(1) Volikogu esindab Lihula valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab Lihula valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Vallavalitsus esindab Lihula valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Vallavanem esindab Lihula valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Valla esindamiseks võivad volikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt: 1) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega; 2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega; 3) volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu esindajate osas volikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega. (6) Avalikel üritustel esindavad Lihula valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja volikogu või vallavalitsuse liikmed.

Käesoleva põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 3. jaanuaril 2011. aastal.