(1) Määrus sätestab Järva-Jaani valla territooriumi või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded, ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, projekteerimistingimuste avalikustamise korra ning ajutise ehitise ehitamise korra ja alad. (2) Määrus reguleerib Järva-Jaani Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Järva-Jaani Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehitise projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel ning planeerimisalase tegevuse ja ehitusjärelevalve korraldamisel. (3) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadusest, planeerimisseadusest ja nende rakendusaktidest ning käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) ajutine ehitis – on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas; 2) ehitis – aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks: - hoone – väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis; 3) väikeehitis – 1 kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone või olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega; 4) ehitamine – ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise laiendamine – olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine; 6) ehitise rekonstrueerimine – ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest; 7) ehitusjärelevalve – ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine, ehituslubade väljaandmine, kasutuslubade väljaandmine, ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine, ehitusseaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine, ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine, ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele; 8) ehitusluba – vallavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitisi ja ehitiste teenindamiseks vajalikke rajatisi; 9) ehitusprojekt – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest; 10) kasutusluba – vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks; 11) kirjalik nõusolek – on nõutav, kui: ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2, muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega, asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme, kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel; 12) krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus valla territooriumil; 13) kuja – ehitiste väikseim lubatud vahekaugus; 14) miljööväärtusega hoonestusala - on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku; 15) planeering – planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ning moodustavad ühtse terviku, sh - üldplaneeringu ülesandeks on omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; - teemaplaneeringu eesmärk on käsitleda mõnda konkreetset teemavaldkonda, millel on oluline ruumiline mõju (nt. tuuleenergia park, prügila); - detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks; 16) projekteerimistingimused – vallavalitsuse poolt kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab vallavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikud tingimused; 17) projekteerimine – ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; ehitise tehnosüsteemide kavandamine; ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hinda.
(1) Planeerimisalane tegevus on avalik. (2) Planeerimine tagatakse Järva-Jaani valla haldusterritooriumil üldplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringute ja detailplaneeringutega. (3) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla üldplaneeringu koostamisele. (4) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral valla detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljastamisele. (5) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel vastavalt seadusele ja käesolevale määrusele ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (6) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (7) Kehtestatud detailplaneering on ehitise projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.
Järva-Jaani valla olemasolevad ja kavandatavad selgelt piiritletavad kompaktse asustusega territooriumi osad (edaspidi tiheasustusega alad), kus planeerimisseaduse paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik on Järva-Jaani alev ja Karinu külakeskus.
(1) Järva-Jaani valla miljööväärtuslikud hoonestusalad määratakse täpsemalt üldplaneeringu või üldplaneeringu teemaplaneeringuga. (2) Miljööväärtuslikel hoonestusaladel on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. (3) Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimisel ja hoonestusalale ehitamisel kehtivad järgmised põhimõtted ja nõuded: 1) maa sihtotstarbe muutmisel säilitatakse piirkonnale iseloomulik maastik; 2) hoone ehitamisel säilitatakse hoone ja nende elemendid, arvestusega, et need sobivad maastikuga kokku; 3) uute kruntide tekkimisel ja uute hoonete ehitamisel säilitatakse olemasolevad väärtused ja olemasolevate väärtustega sobitatakse uued elemendid; 4) tööstushoonete sobitamisel maastikku ei rikuta maastiku ilmet.
(1) Üldplaneering koostatakse kogu Järva-Jaani valla territooriumi või selle osade kohta. (2) Teemaplaneering koostatakse üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. (3) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. (4) Ehitamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus määratud tingimustele.
(1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks Järva-Jaani valla territooriumi osa kohta. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on vastavalt seadusele, käesolevale määrusele ja vallavolikogu otsustusele ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav.
(1) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik planeerimisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2, käesoleva määruse paragrahvis 4 ja 5 sätestatud aladel ja juhtudel. (2) Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (3) Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 ning käesoleva määruse paragrahvides 4 ja 5 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.
(1) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (2) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (3) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine, mis toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. (4) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral seaduses ettenähtud juhtudel.
(1) Ehitusprojekti koostamise ning selle olemasolu tagab vastavalt ehitada sooviv või ehitusluba taotlenud ehitise omanik. (2) Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav (selgitavad eskiisjoonised on soovituslikud), välja arvatud juhul, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba. (3) Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ja käesoleva määrusega kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. (4) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olla projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste tööde tulemused. (5) Ehitusuuringuid tegev ettevõtja on kohustatud ehitusuuringute tulemused esitama vallavalitsusele 10 (kümne) päeva jooksul ehitusuuringute lõpetamise päevast arvates.
(1) Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele. (2) Ehitusprojekti kohustusliku ekspertiisi ja vallavalitsuse või Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni nõudel esitatava ekspertiisi läbiviimise peab tagama ehitada sooviv või ehitusluba taotlenud ehitise omanik.
(1) Projekteerimistingimused käesoleva määruse tähenduses on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse vallavalitsuse poolt ja mis on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta aladel. (2) Projekteerimistingimustega määratakse või seatakse järgmised ehitisele esitatavad nõuded: 1) ehitise asukoht; 2) kujad ehk vahekaugused; 3) ehitise ehitusaluse pindala maksimaalne suurus; 4) ehitise maksimaalne kõrgus, laius ja pikkus; 5) ehitise kasutusotstarve; 6) katusekalde vahemik; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) haljastuse iseloom; 9) piirdeaedade iseloom, materjal ja kõrgus; 10) ehitusjäätmete käitlemine; 11) ehitusprojekti kooskõlastamine; 12) muud konkreetse ehitise ja alaga seotud ning õigusaktidest tulenevad nõuded. (3) Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamise päevast arvates. (4) Projekteerimistingimuste teatavaks tegemisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korrast. (5) Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel 5 (viie) päeva jooksul tingimuste väljastamise päevast arvates.
Projekteerimistingimused kehtivad 2 (kaks) aastat nende väljastamise päevast arvates.
Projekteerimistingimuste väljastamise taotluses sisalduvad: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg; 2) kavandatava ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; 3) kavandatava ehitise kasutamise otstarve; 4) kavandatava ehitise suurus; 5) projekteerija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood.
(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused on projekteerimistingimused, mis kehtestatakse käesoleva määrusega ja mis on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. (2) Elamu või suvila krundi minimaalne lubatud pindala on täpsemalt määratletud üldplaneeringus, mis piirkonniti on erinev. (3) ) Lubatud eramu või suvila kõrgus maapinnast või korruselisus on täpsemalt määratletud üldplaneeringus mis piirkonniti on erinev. (4) Korterelamute lubatud korruselisus on kuni kolm korrust. (5) Miljööväärtuslikul hoonestusalal eelistatakse hoone piirdekonstruktsioonidena naturaalseid materjale ning akende projekteerimisel ja paigaldamisel puithoonetele täispuidust aknaid. (6) Akende väljavahetamisel tuleb jälgida korterelamutes olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, akna raami laius ja kõrgus jne). Akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga vallavalitsuses kooskõlastatud ehitusprojekti alusel. (7) Elamute projekteerimisel olemasolevale hoonestatud alale ning kõrvuti püstitatavate ehitiste puhul arvestatakse olemasolevate ehitiste katusekallete traditsiooni. (8) Ehitiste projekteerimisel näha soovitavalt ette viilkatused. (9) Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst. (10) Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaedu võib ehitada: 1) mööda katastriüksuse piire; 2) suure maaüksuse korral vahetult hoonestatava ala ümber; 3) kompaktse asustusega alade aedade kõrgused on täpsemalt määratletud üldplaneeringus. (11) Eramajade piirdeaedade rajamisel on soovitav kinni pidada väljakujunenud traditsioonist.
(1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguette-võtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumis-punktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikat-siooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. (2) Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist.
(1) Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. (2) Detailplaneeringu kohustusega aladel vastavalt seadusele ja käesolevale määrusele püstitatud väikeehitisest tuleb ehitise omanikul teavitada vallavalitsust esitades ehitise teatise 5 (viie) tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. (3) Väikeehitise püstitamise kohta ei pea esitama ehitise teatist, kui taotletakse väikeehitisele kasutusluba.
(1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 5 (viieks) aastaks ehitatud ehitis. (2) Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel. (3) Üle 20 m² ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek. (4) Kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks ei ole vajalik omada kirjalikku nõusolekut ega vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba. (5) Ajutisi ehitisi ei tohi ehitada munitsipaalmaale.
(1) Vallavolikogu ülesanneteks on: 1) üld-, teema- ja detailplaneeringute algatamine; 2) üld-, teema- ja detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste kinnitamine; 3) üld-, teema- ja detailplaneeringute kehtestamine; 4) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ja käesoleva määruse § 4 ja 5 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 5) detailplaneeringu algatamine, kui algatatav detailplaneering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 6) detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine, kui algatatav detailplaneering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 7) detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamine; 8) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine ja ülevaatuste tulemuste esitamine maavanemale hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi; 9) kehtestatud üldplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel ja korras; 10) riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku läbivaatamine; 11) riiklikult tähtsa ehitise asukoha määrava planeeringu kooskõlastamine; 12) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. (2) Vallavalitsuse ülesanneteks on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) kirjaliku nõusoleku andmine või selle andmisest keeldumine 10 (kümne) päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 3) ehitusloa väljastamine või selle väljastamisest keeldumine 20 (kahekümne) päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 4) ehitusloa kehtetuks tunnistamine 10 (kümne) päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 5) ehitise ülevaatuse läbiviimine, selleks ülevaatuskomisjoni moodustamine ja ehitise ülevaatuse tegemiseks pädevate isikute ja institutsioonide kaasamine; 6) ehitise ülevaatuse akti koostamine; 7) kasutusloa väljastamine või selle väljastamisest keeldumine 20 (kahekümne) päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 8) kasutusloa kehtetuks tunnistamine 10 (kümne) päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 9) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine, vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 10) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja –geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 11) ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule, ehitusettevõtjale või ettevõtjale seaduses sätestatud juhtudel ettekirjutuse tegemine ja sunnivahendi rakendamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 12) projekteerimistingimuste väljastamine 15 (viieteistkümne) päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates ja avalikustamine valla veebilehel 5 (viie) päeva jooksul tingimuste väljastamise päevast arvates; 13) ehitisregistrile andmete esitamine 5 (viie) päeva jooksul vastavalt andmetele kas vallavalitsuse poolt kirjaliku nõusoleku andmise otsustamise päevast arvates või ehitusloa väljastamise otsustamise päevast arvates või kasutusloa väljastamise otsustamise päevast arvates või nende andmete saamise päevast arvates; 14) ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste tööde tulemuste, kirjaliku nõusoleku andmisega, ehitus- ja kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 15) vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 16) üld-, teema- ja detailplaneeringu koostamise koordineerimine ja korraldamine vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 20 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 2; 17) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise kohta; 18) loa andmine planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõikes 10 ja käesoleva määruse paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatud juhtudel; 19) üld-, teema- või detailplaneeringu koostamise korraldamine, sh algatatud planeeringust teatamine, informatsiooni andmine planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamine valla veebilehel, valla lehes Jaani Teataja ja ajalehes Järva Teataja 1 (ühe) kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist; 20) algatatava üld-, teema- või detailplaneeringu korral, mis võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, vastava kinnisasja omaniku teavitamine tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest 2 (kahe) nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates; 21) maavanema informeerimine üld-, teema- või detailplaneeringu algatamisest 2 (kahe) nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates; 22) planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilitamise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagamine; 23) planeeritaval maa-alal või selle osal ajutise ehituskeelu kehtestamine, kui planeeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust; 24) ajutise ehituskeelu kavatsusest ja põhjustest kinnisasja omaniku, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, teavitamine tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt 2 (kaks) nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist; 25) ajutisest ehituskeelust kinnisasja omaniku, keda ajutine ehituskeeld puudutab, teavitamine tähtsaadetisena edastatud kirjaga 1 (ühe) nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates; 26) üld-, teema- või detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine; 27) üldplaneeringule kooskõlastuste hankimine; 28) detailplaneeringule riigiasutuste või Järvamaa Keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramine vastavalt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 3; 29) kokkulepete sõlmimine olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega planeeritava maa-ala tehnovõrkudega varustatuse tagamiseks; 30) üld-, teema- ja detailplaneeringu vastuvõtmine ning avaliku väljapaneku korraldamine; 31) keskkonnamõju hindamise korraldamine, sh a) keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ja selle esitamine kinnitamiseks Järvamaa Keskkonnateenistusele; b) avaliku arutelu planeeringu alal kavandatud tegevuse tutvustamiseks korraldamine pärast keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande valmimist; c) keskkonnamõju hindamise aruande suunamine pärast avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamist Järvamaa Keskkonnateenistusele heakskiitmiseks; 32) üld-, teema- või detailplaneeringuga kavandatu korral, mis toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, vastava kinnisasja omaniku teavitamine tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu avalikust väljapanekust ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast hiljemalt 2 (kaks) nädalat enne avaliku väljapaneku algust; 33) planeeringu avalikust väljapanekust ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teatamine valla veebilehel, vallalehes Jaani Teataja ja ajalehes Järva Teataja hiljemalt 1 (üks) nädal enne avaliku väljapaneku algust; 34) avaliku väljapaneku toimumise kohta teadete ülespanemine vastavalt planeerimisseaduse § 18 lõikele 7; 35) planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele viimaste ettepanekute ja vastuväidete kohta seisukohtade vastuvõtmine ning nende saatmine vastavalt planeerimisseaduse § 20 lõikele 2 ning avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teatamine 2 (kahe) nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist; 36) üld-, teema- ja detailplaneeringu ning nende avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine 1 (ühe) kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist; 37) detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast valla veebilehel, vallalehes Jaani Teataja ja ajalehes Järva Teataja teatamine hiljemalt 1 (üks) nädal enne avaliku arutelu toimumist; 38) avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta informatsiooni avaldamine valla veebilehel, vallalehes Jaani Teataja ja ajalehes Järva Teataja 2 (kahe) nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 39) avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemine ning planeerimisseaduse § 23 lõigetes 1 ja 2 tulenevatel juhtudel maavanemale planeeringu esitamine koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta; 40) üld-, teema- ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine valla veebilehel, vallalehes Jaani Teataja ja ajalehes Järva Teataja 1 (ühe) kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 41) üld-, teema- ja detailplaneeringu kehtestamise otsustuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saatmine maavanemale ning informatsiooni saatmine üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale 1 (ühe) kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 42) üld-, teema- ja detailplaneeringu kehtestamise otsustuse ärakirja saatmine planeeringuala kohalikele omavalitsustele; 43) ) üld-, teema- ja detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt planeerimisseaduse § 25 lõikele 7 ühe (1) nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsustuse tegemise päevast arvates; 44) detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjuste teate valla veebilehel, vallalehes Jaani Teataja ja ajalehes Järva Teataja avaldamine 1 (ühe) kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates; 45) avalikkuse informeerimine vastavas ajalehes kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemustest.
(1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab Järva-Jaani Vallavalitsus ehitusjärelevalvet teostama volitatud ametiisiku kaudu. (2) Ametiisiku pädevus ja ülesanded: 1) ehitusalase tegevuse korraldamine ja kontroll vastavalt käesoleva määruse § 19 lõike 2 punktidele 1-15 ning vastavasisuliste õigusaktide koostamine; 2) üld-, teema- ja detailplaneeringu koostamise koordineerimine ja korraldamine vastavalt käesoleva määruse § 19 lõike 2 punktidele 16-45 ning vastavasisuliste õigusaktide koostamine; 3) ehitusseaduse täitmise kontrollimine, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas; 4) saada ehitusloa taotlejalt ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, sealhulgas ehitamise, projekteerimise, omanikujärelevalve ja ehitise ekspertiiside kohta; 5) saada vajalikku teavet hoonete energiamärgiste väljastamise ja energiaauditite tegemise kohta; 6) kontrollida ehitus- või kasutusloa olemasolu ja ehitus- või kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust; 7) ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine. (3) Ametiisik on kohustatud tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.
Haldustoimingule, mille sooritamiseks planeerimisseaduses, ehitusseaduses või käesolevas määruses ei ole tähtaega määratud, kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaega.
(1) Tunnistada kehtetuks Järva-Jaani Vallavolikogu 25.09.2003. määrus nr 14 „Järva-Jaani valla ehitusmääruse kinnitamine”. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.