Käesolev kord reguleerib Imavere valla (edaspidi vald) omandis oleva maa (edaspidi munitsipaalmaa) koormamist hoonestusõigusega.
Käesoleva korra alusel seatakse munitsipaalmaale hoonestusõigus:1) munitsipaalmaad rendi- või tasuta kasutamise lepingu alusel kasutava isiku kasuks;2) hoonestamata munitsipaalmaale avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras (edaspidi konkurss);3) otsustuskorras, vallavolikogu otsuse alusel.
Kui enne käesoleva korra jõustumist on algatatud munitsipaalmaa rendile või tasuta kasutusse andmine, mille eesmärk on ehitise püstitamine, või on sõlmitud munitsipaalmaa rendi- või tasuta kasutamise leping ehitise püstitamiseks, seatakse sellele maale hoonestusõigus, kui seadustest ja käesolevast korrast ei tulene teisiti.
Hoonestusõiguse seadmist võivad algatada Eesti rahvastikuregistrisse kantud füüsilised isikud ja Eesti majandustegevuse registrisse kantud juriidilised isikud. Hoonestusõiguse seadmise algatamiseks esitavad füüsilised ja juriidilised isikud käesoleva korra juurde lisatud vormikohase avalduse. Üks isik saab taotleda hoonestusõiguse seadmist ühele maatükile.
Hoonestusõiguse seadmine avaliku enampakkumise teel või eelläbirääkimistega pakkumise teel võib toimuda vallavalitsuse korralduse alusel. Avalik enampakkumine võib toimuda suulise või kirjaliku enampakkumise vormis.
Vallavalitsuse korraldus peab sisaldama alljärgnevat: 1) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus koos viitega asjaõigusseadusele; 2) maa asukoht, suurus, sihtotstarve ja katastritunnus, kui see on olemas; 3) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 4) kas hoonestusõiguse seadmine toimub suulise või kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel või vallavalitsuse taotlusel volikogu otsuse alusel; 5) enampakkumise korraldamise ja avalduste esitamise tähtaeg; 6) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 7) enampakkumise toimumise aeg ja koht, toimiku ja maatükiga tutvumise aeg ja koht; 8) suulise või kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja.
Hoonestusõiguse seadmise konkursi korraldamiseks moodustab vallavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab komisjoni esimehe.
Teade maale hoonestusõiguse seadmise konkursi kohta avaldatakse maakonna ajalehes. Teates näidatakse ära: 1) konkursi korraldaja; 2) pakkumise viis; 3) maa asukoht, suurus ja katastritunnus; 4) maa sihtotstarve; 5) maa maksustamishind või maa erakorralisel hindamisel saadud hind; 6) eelläbirääkimistega pakkumise tingimused; 7) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 8) avalduse esitamise tähtaeg ja esitamise koht; 9) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega ning hoonestusõiguse seadmise toimikuga tutvumise aeg ja koht; 10) hoonestusõiguse tasu algsuurus, hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 11) pakkumise sisu; 12) vajaduse korral muud tingimused.
Konkursil võivad osaleda füüsilised või juriidilised isikud, kes: 1) on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha; 2) on kirjalikus avalduses nõustunud konkursi tingimustega.
Hoonestusõiguse seadmise konkursil osalemiseks peab taotleja esitama vallavalitsusele avalduse, mis peab laekuma hiljemalt teates märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 1) taotleja nimi, isikukood ja elukoht, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registreerimisnumber või registrikood; 2) taotletava maa asukoht, suurus ja sihtotstarve; 3) kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korral pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus (sõnadega); 4) otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise korral taotleja registreerimise aeg valla elanike registris või eeldatav tähtaeg, millest alates taotleja soovib enda registreerimist valla elanike registris.
Esitatud avaldusele lisab taotleja maksekorralduse koopia osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta.
Isikutele, kes esitasid avalduse ja osalesid konkursil, kuid ei osutunud võitjaks, tagastatakse tagatisraha konkursi tulemuste kinnitamise järel viie päeva jooksul. Konkursi võitjal arvestatakse tagatisraha hoonestusõiguse tasu katteks. Konkursi tulemuste kinnitamata jätmisel tagastatakse tagatisraha kõigile konkursil osalenutele. Osavõtutasu ei tagastata.
Konkursi tulemused kinnitab vallavalitsus hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast konkursi korraldamist.
Konkursi korraldamise kohta võib esitada kirjaliku protesti konkursikomisjonile kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist, kirjaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist või eelläbirääkimistega pakkumise lõppemist. Protesti võivad esitada konkursikomisjoni liikmed, konkursil osalenud isikud ning teised käesoleva korra paragrahvides 9–11 ettenähtud tingimustele vastavad isikud. Konkursikomisjon registreerib saadud protestid ja esitab need koos oma arvamusega kolme päeva jooksul registreerimise päevast arvates vallavalitsusele, kes teeb viie tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
Konkursi tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud käesolevat korda või vallavalitsus võtab vastu otsuse protesti rahuldamise kohta.
Konkurss tunnistatakse nurjunuks, kui ei laekunud ühtegi konkursi tingimustele vastavat avaldust. Teistkordse konkursi korraldamisel võib vallavalitsus muuta konkursi tingimusi.
Kui vallavalitsuse poolt suulise või kirjaliku enampakkumise võitjaks tunnistatud isik loobub hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest, tühistab vallavalitsus enampakkumise tulemused ning tunnistab enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud isiku. Kui ka see isik loobub hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest, korratakse eeltoodud protseduuri kuni enampakkumise võitja selgumiseni. Kui kõik pakkumise teinud isikud loobuvad hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest, tunnistab vallavalitsus enampakkumise nurjunuks. Kui eelläbirääkimistega pakkumisel võitjaks tulnud isik loobub hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest, tühistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise tulemused ja alustab uut eelläbirääkimiste vooru teiste pakkumise teinud isikutega kuni eelläbirääkimistega pakkumise võitja selgumiseni. Kui kõik pakkumise teinud isikud loobuvad hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest, tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. Mõjuva põhjuseta hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest keeldunud isikutele tagatisraha ei tagastata.
Suulisel hoonestusõiguse seadmise enampakkumisel võib osaleda isik, kes on Imavere Vallavalitsusele esitanud nõutud tähtajaks kirjaliku avalduse.
Enne enampakkumise algust osavõtjad registreeritakse ja neile antakse registreerimisnumber, mille all nad teevad pakkumisi kuni enampakkumise lõpuni. Enampakkumises osalejad annavad allkirja, millega nad tõendavad, et on teadlikud konkursi tingimustest.
Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees komisjoni koosseisu. Kui konkursis osalejatel on komisjoni liikmete osas taandusi, otsustab komisjon taanduse põhjendatuse ja enampakkumise jätkamise võimalikkuse.
Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviija tutvustab osalejatele enampakkumise korraldamise korda ning teatab osalejad ja nende registreerimise numbrid.
Pakkumise sammu otsustab komisjon ja see tehakse teatavaks enne enampakkumise algust. Komisjonil on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi enampakkumises osalejate nõusolekul.
Enampakkumine algab alghinna teatavaks tegemisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögiga. Enampakkumises osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel.
Enampakkumise läbiviijal on õigus: 1) teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel; 2) nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel; 3) peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist; 4) jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks.
Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud hoonestusõiguse aastatasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige suurema pakkumise teinud osaleja.
Enampakkumise protokollimise tagab enampakkumise komisjon. Komisjoni liikmed ja enampakkumise läbiviija kirjutavad protokollile alla vahetult pärast enampakkumise lõppu. Protokollile lisatakse pakkumiste leht. Pakkumiste lehele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija. Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis, kui pakkumises osaleb ainult üks isik.
Kirjalikul enampakkumisel esitatakse pakkumised vallavalitsusele kinnistes ümbrikes märkega „Konkurss“. Ümbrikule peab olema kirjutatud, missuguse katastriüksuse kohta pakkumine esitatakse. Kirjalikud pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise tingimustele. Pakkumise korraldaja peab ümbriku saamise registreerima.
Pakkumised peavad vastama käesoleva korra paragrahvide 9–11 nõuetele ning sisaldama pakkumise esitaja allkirja, juriidilise isiku pitserit ja pakkumise esitaja volitusi tõendavat dokumenti.
Ümbrikud avab käesoleva korra paragrahvi 6 kohaselt moodustatud komisjon 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrike avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik soovijad. Pakkumine, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, jäetakse arvestamata. Võrdsete suuremate pakkumiste korral antakse need pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Võrdseteks loetakse pakkumised, mis erinevad vähem kui 5%. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese ringi kõige suurem pakkumine. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse enampakkumise võitjaks suurima pakkumise tegija. Kui teise ringi pakkumised erinevad vähem kui 5%, selgitatakse võitja läbirääkimiste teel. Läbirääkimised protokollitakse.
Pakkumised protokollitakse. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht. Pakkumise tulemustest teatab komisjon viivitamatult kirjalikult kõigile osavõtjatele.
Eelläbirääkimistega pakkumisel tehakse pakkumised kirjalikult. Pakkumised esitatakse käesoleva korra paragrahvides 10 ja 27 sätestatud korras.
Ümbrikud avab käesoleva korra paragrahvi 7 kohaselt moodustatud komisjon 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrike avamine on avalik ja selles võivad osaleda kõik pakkumise teinud isikud. Pakkumine, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, jäetakse arvestamata. Komisjoni otsusega kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetekohase pakkumise teinud osalejad. Läbirääkimisi nõuetekohase pakkumise teinud osaleja või osalejatega peab komisjon. Läbirääkimiste lõppemisest peab komisjon kõiki pakkumises osalejaid kirjalikult informeerima. Eelläbirääkimistega pakkumisel ei pea parima pakkumisena käsitlema kõrgeima tasu pakkumist, kui muud tingimused koos võimaldavad käsitleda teise osaleja tehtud pakkumist paremana.
Otsuse võitja kohta teeb komisjon. Nimetatud otsuse kinnitab vallavalitsus vastavalt käesoleva korra paragrahvile 13.
Munitsipaalmaa avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamise otsustab vallavalitsuse taotlusel vallavolikogu. Munitsipaalmaale otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on luua tingimused Tulumaksuseaduse (Riigikogu 15.12.1999 seadus, jõustumiskuupäev 01.01.2000) §-de 5 ja 6 lg 1 mõistes residendiks olevate füüsilisest isikutest maksumaksjate arvu suurenemiseks Imavere valla haldusterritooriumil. Juriidiliste isikute kasuks hoonestusõiguse otsustuskorras seadmisel on vallavalitsusel õigus, lisaks volikogu poolt hoonestusõiguse kohta seatud tingimustele, kehtestada lisatingimusi eraldi iga kinnistu või ühel maaüksusel asuvate kinnistute suhtes, lähtudes kinnisasja otstarbeka kasutamise eesmärgil valla poolt rajatud kommunikatsioonide (tee, vee- ja kanalisatsioonitrassid) maksumusest. Hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduses kinnitab juriidiline isik nõustumist kõikide esitatud tingimustega.(Muudetud Imavere Vallavolikogu 26.01.2006 määrusega nr 3 – jõust. 01.02.2006)
Hoonestusõiguse aastatasu kinnitatakse vallavolikogu poolt nii füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele.
¹. Juriidilistel isikutel sõltub hoonestusõiguse aastatasu kinnistu suurusest. Ühe ruutmeetri hoonestusõiguse aastatasu on 0,20 eurot.
Kui pakkumise võitja või vallavolikogu otsuse alusel hoonestusõiguse seadmiseks nõusoleku saanud isik ei ole kahe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, on pakkumise korraldajal õigus tühistada läbiviidud pakkumise tulemused ja korraldada pakkumine uuesti. Pakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha sel juhul ei tagastata. Tagastamata jääv tagatisraha kantakse valla eelarvesse.
Hoonestusõiguse tasu laekub valla eelarvesse.
Hoonestusõiguse aastatasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtajani määratakse hoonestusõiguse seadmise lepingus.
Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda kinnistusraamatusse reaalkoormatisena maaomaniku kasuks.
Hoonestusõiguse tasu makstakse Eesti Vabariigis käibel olevates maksevahendites. Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
Hoonestusõiguse seadmisel on vallavalitsusel õigus nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele tulevikus. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisena samale järjekohale vastav märge.
Maa parandamine hoonestaja poolt, mille tulemusena tõuseb maa maksustamishind, ei ole hoonestusõiguse seadjale hoonestusõiguse tasu suurendamise nõudmise aluseks.
Munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmisel ei vastuta hoonestusõiguse seadja ehitusloa saamise ja maa puuduste eest.
Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d) kolme aasta jooksul hoonestusõiguse lepingu sõlmimisest või valmis ehitama poolelioleva ehitise hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtajaks. Kui hoonestaja ei täida nimetatud kohustust, tuleb tal maksta leppetrahvi tähtaja ületamise eest hoonestusõiguse seadmise lepingus kindlaks määratud suuruses ning käesolevas punktis ehitiste rajamiseks ettenähtud 3-aastase tähtaja ületamisel ühe aasta võrra on hoonestusõiguse seadjal õigus vastavalt asjaõigusseaduse § 2441 nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele (omanikule langemine). Hoonestusõiguse langemisel omanikule hoonestajale hüvitust ei maksta.
Kõik hoonestusõigusega koormatud kinnistul lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja.
Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik Imavere Vallavalitsuse nõusolek vastavalt “Asjaõigusseaduse” § 249. See tingimus kantakse kinnistusraamatusse.
Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad munitsipaalmaale püstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadjalt hüvitist ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahju ulatuses. Kui hoonestusõigus oli seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse väärtusest. Hoonestusõiguse seadjal on õigus esitada ehitiste äravedamise nõue ainult juhul, kui kooskõlas kinnitatud planeerimiskavaga on ette nähtud maa majandusliku otstarbe muutmine või uus hoonestamine.
Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik valla nõusolek. Nõusolek või sellest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. See tingimus kantakse kinnistusraamatusse.
Hoonestusõiguse leping peab sisaldama poolte kokkulepet hoonestusõiguse koormamise kohta reaalkoormatisega maaomaniku kasuks, samuti reaalkoormatise suuruse muutmist ning sellekohaste kannete kinnistusraamatusse tegemise kohta.
Hoonestusõiguse seadmise lepingule kirjutab Imavere valla nimel alla vallavanem. Hoonestusõiguse leping tõestatakse notariaalselt. Pärast lepingule allakirjutamist esitab hoonestaja kinnistusametile hoonestusõiguse kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Lepingu notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama ka asjaõiguslepingu sätteid.
Määrus jõustub 5. detsembril 2005.