Palgajuhend reguleerib Vasalemma Vallavalitsuse (edaspidi asutus) teenistujate palga ja töötasu, puhkusetasu, sotsiaalse garantii ning seadusest tulenevate hüvitiste maksmise tingimusi ja korda.
Palgajuhend peab tagama, et igal teenistujal on selgus: 1) millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb; 2) milline on nende osakaal kogupalgas; 3) kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) Teenistuja – vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 5 alusel on avalik teenistuja asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja. 2) Ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks. 3) Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks. 4) Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. 5) Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu. 6) Töötasu – tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale. 7) Põhipalk – teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. 8) Muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. 9) Tulemuspalk – asutuse juhi poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu. 10) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu. 11) Preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu. 12) Asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis. 13) Lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest makstav lisatasu. 14) Lisatasu ööajal tehtava töö eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui teenistuja tööaeg langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel. 15) Lisatasu riigipühal töötamise eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui tööaeg langeb riigipühale. 16) Personalikulud – vastavalt rahandusministri määrusele „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” sisaldavad tööjõukulud töötasu ja palka, erisoodustustega seotud kulusid ning tööjõukuludega kaasnevaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse.
(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasudes kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult. (2) Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel. (3) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. (4) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikult finantsosakonda. (5) Asutus võib ametniku palgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab asutusele tagastama. Töötaja puhul on selleks vajalik töötaja kirjalik nõusolek. (6) Palgajuhendi ülevaatamine toimub vallavalitsuse poolt reeglina kord aastas oktoobris ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral esitatakse vallavolikogule palgajuhendi muutmise eelnõu, mille muudatused jõustuvad alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. (7) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. (8) Vallavanem peab teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestama vallavolikogu poolt käesoleva palgajuhendiga kehtestatud palgavahemikke ja jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud personalikulude eelarvet ning määratud palgad ja töötasud ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal. (9) Ametniku palga määrab käskkirjaga vallavanem. Töötaja töötasu (va tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja vallavanema vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokku leppimiseks teeb vahetu juht. (10) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest kuni 10% madalama palgamäära. (11) Finantsosakonna raamatupidaja väljastab teenistujale, tema soovi korral, teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. (12) Vallakantselei jälgib käesolevas palgajuhendis ja muudes õigusaktides personali töötasustamist reguleerivate sätete täitmist. Finantsosakond arvestab palka ja töötasu ning maksab selle õigeaegselt välja.
Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada: 1) lisatasu öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas; 2) lisatasu riigipühadel töötamise eest; 3) lisatasu ületunnitöö eest; 4) muutuvpalka; 5) asendustasu.
(1) Põhipalga astmestik (edaspidi palgaastmestik) on jaotatud teenistuskohtade põhigruppide alusel palgaastmetesse. Põhigruppide palgaastmetele on määratud kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäärad. Palgaastmestik on toodud määruse lisas. (2) Palgaastmestiku moodustamisel võetakse arvesse: 1) asutuse eelarvelisi võimalusi; 2) teenistuskohtade hindamise tulemusi; 3) võimalust diferentseerida teenistujate palkasid. (3) Teenistuskohtade hindamise tulemused kujunevad lähtuvalt teenistuskoha mõjust asutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsesside eest ja otsuste mõju ulatusest. (4) Teenistujate palkade diferentseerimisel lähtutakse teenistuskoha ülesannete ja tööde erinevusest, keerukusest, vastutuse ulatusest, teenistuja teenistusalastest teadmistest, oskustest, kogemustest, haridusest ja kvalifikatsioonist. (5) Teenistujale ei tohi maksta palgaastmestikus vastava teenistuskoha põhigrupis toodud kuu põhipalga miinimummäärast väiksemat ja maksimummäärast suuremat põhipalka. (6) Palgaastmestiku muutmise vajadust analüüsivad vallavanem ja struktuuriüksuste juhid üks kord aastas palgajuhendi ülevaatamisel hiljemalt 1. oktoobriks.
(1) Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga palgaastmete vahemikust. Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku järgi vallavanem vahetu juhi ettepanekul. Individuaalse põhipalga suuurus ettepaneku tegemisel lähtub vahetu juht § 6 lõikest 4. (2) Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas novembrikuus. Teenistujate palkade ülevaatamise eelduseks on arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi. (3) Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalse põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt: 1) teenistuja teenistusalasest edukusest viimasel aastal; 2) teenistuja põhipalga positsioonist põhigrupi põhipalga miinimum- ja maksimummäära vahemikus; 3) teenistuskoha strateegilisest mõjust; 4) haridustaseme või erialase kvalifikatsiooni muutumisest. (4) Individuaalse põhipalga muutmise motiveeritud ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht. (5) Põhipalga määramise ettepaneku tegija peab põhipalga määra teenistujale põhjendama.
(1) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20% tema aastasest põhipalgast. (2) Tulemuspalka võib maksta ühekordse tasuna kord aastas arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal. Tulemuspalk makstakse välja märtsikuus. (3) Teenistujate hindamise ja tulemuste mõõtmise alused on kehtestatud asutuse arengu- ja hindamisvestluste pidamise korras. (4) Preemiat võib maksta erakordsete või väga heade teenistusalaste tulemuste eest, lähtudes asutuse eelarve võimalustest. (5) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Tasu määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. (6) Muutuvpalga maksmiseks teeb põhjendatud ettepaneku teenistuja vahetu juht. Täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmise ettepanekus peavad olema fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik, millise aja jooksul ülesannet täidetakse. (7) Muutuvpalga maksmise otsustab vallavanem. Otsus vormistatakse vallavanema käskkirjaga. (8) Muutuvpalga maksmise piirangud: 1) muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul; 2) kogu asutuse muutuvpalga kulud võivad olla kuni 5% asutuse vastava kalendriaasta personalikuludest.
(1) Ametnikule hüvitab asutus ületunnitöö, makstes talle 1,5-kordset palka või võimaldades taotluse alusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Töötajale hüvitab asutus ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (2) Kui teenistuja tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab asutus teenistujale ööajal töötamise eest 1,25-kordset palka, kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema põhipalga määramisel. (3) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab asutus teenistujale riigipühal töötamise eest kahekordset palka. (4) Asutus võib erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust hüvitada teenistuja taotlusel ööajal või riigipühal tehtava töö täiendava vaba aja andmisega. Ööajal töötamise korral peab täiendav vaba aeg moodustama vähemalt poole ööajal töötamise kestusest. Riigipühal töötamise korral hüvitatakse töötamine täiendava vaba ajaga riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses. (5) Teenistujale ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on tööajaarvestuse tabel. (6) Puuduva ametniku ülesannete täitmise eest võib maksta ametnikule asendustasu. (7) Kirjaliku ettepaneku ametniku ülesannete panemiseks teisele ametnikule teeb vallavanemale vahetu juht. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab vallavanem lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57.
Teenistujale makstakse hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud teenistuja keskmisest palgast või töötasust.
(1) Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” alusel. (2) Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
(1) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujatele keskmist palka või töötasu 20 kalendripäeva eest aastas. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku kümne kalendripäeva eest aastas teenistujale palka või töötasu ei maksta. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtajale antakse tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära. (3) Tasu õppepuhkuse eest makstakse sarnaselt käeoleva määruse § 11 lõikes 2 kehtestatud korrale.
Teenistujale makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral haiguslehe alusel esimese kuni kolmanda kalendripäeva eest 70% teenistuja keskmisest palgast üks kord aasta jooksul.
(1) Teenistuja põhipalk, mis ei vasta teenistuskoha põhigrupis toodud kuu põhipalga madalaimale palgaastmele, viiakse palgajuhendiga vastavusse hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.