1) Teenistuja – vallavalitsusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o. töölepingu alusel töötav) töötaja. 2) Ametnik –vallavalitsusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes on nimetatud ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks. 3) Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks; 4) Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht; 5) Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu; 6) Töötasu – tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale; 7) Põhipalk – teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal; 8) Muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest; 9) Tulemuspalk – asutuse juhi või tema volitatud isiku pooltTulemuspalka makstakse eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsetekokku lepitud asutuse sisuliste eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamise eest makstav ühekordne lisatasu. Tulemuspalk võib olla nii individuaalne kui meeskondlik. Tulemuspalga kokku leppimisel määratletakse arvestusperiood ja muud tulemusmõõdikud; 10) Preemia – erakordsete teenistusalaste saavutusteeesmärk on teenistuja positiivne üllatamine ja tunnustamine ja seda võib maksta töötaja erakordse tööalase panuse ja väljapaistvate töötulemuste eest makstav lisatasu; 11) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannetemakstakse ühekordsete lisaülesannete täitmise eest makstav, mis ei ole töölepingus kokku lepitud. Töötaja lisaülesannete täitmine ei kesta üldjuhul järjest üle kolme kuu ja peab mahtuma täistööaja sisse, ametnike puhul lähtutakse lisatasu maksmise osas avaliku teenistuse seadusest. Lisatasu maksmises lepitakse kokku enne töö teostamist; 12) Asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis; 13) Lisatasu valveaja eest – valveaja eest makstav lisatasu; 14) .Lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest makstav lisatasu. Ületundide arvestamise alused ja kord on kehtestatud asutuse sisekorraeeskirjades; 15) Lisatasu ööajal tehtava töö eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui teenistuja tööaeg langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel; 16) Lisatasu riigipühal töötamise eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui tööaeg langeb riigipühale; 17) Tööjõukulud (ka personalikulud) – vastavalt rahandusministri määrusele „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ sisaldavad tööjõukulud töötasu ja palka, eripensionidega ja erisoodustustega seotud kulusid ning tööjõukuludega kaasnevaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse; 18) Töötasukulud (ka palgakulud) – vastavalt rahandusministri määrusele "Riigi raamatupidamise üldeeskiri" sisaldavad töötasukulud palka ja kokkulepitud tasusid, ergutusi ning hüvitisi ja toetusi;
(1) Asutuse teenistuskohad on jaotatud teenistuskoha ülesannete kirjelduse järgi, palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Palgaastmestik on esitatud lisas 1.
(2) Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse: 1) asutuse eelarvelisi võimalusi; 2) teenistuskohtade hindamise tulemusi; 3) palga ja töötasu konkurentsivõimet; 4) võimalust diferentseerida teenistujate palkasid.[Kehtetu]
(3) Teenistuskohtade hindamise tulemused kujunevad lähtuvalt teenistuskoha mõjust asutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsesside eest ja otsuste mõju ulatusest.[Kehtetu]
(4) Palga ja töötasu konkurentsivõimet hinnatakse lähtuvalt avaliku teenistuse palgauuringu andmetest. Võrdluse aluseks võetakse reeglina kogu Eesti põhipalga mediaan.[Kehtetu]
(5) Teenistujate palkasid diferentseerimisel lähtutakse pikaaegsest töösooritusest ning kompetentside tasemest.[Kehtetu]
(6) Palgaastmetele vastavate põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab vallavalitsus [Kehtetu]
(1) Puhkusetasu arvestatakse töölepingu seaduse §29 lõikes8 sätestatud korras arvutatud teenistuja keskmisest palgast või töötasust.
(2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
(3) Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu välja makstud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast. Ümberarvestust ei teostata, kui puhkust on võimalik jätkata kohe pärast haiguslehe lõppemist.
(4) Vähemalt 14 kalendripäeva põhipuhkusest peab töötaja kasutama järjest ja selle osas makstakse puhkusetasu välja kalendripäevade järgi.
(5) Töötajal on õigus üks seitsmepäevane osa võtta välja väiksemate osadena, sh ühe päeva kaupa koos töötasu säilitamisega.
(6) Ülejäänud põhipuhkus võetakse välja seitsme päeva kaupa.
(7) Õppepuhkuste andmisel ja tasustamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatust.
(8) Tasemeõppes või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalemisel on töötajal õigus täiendavale 10-päevasele õppepuhkusele, mille eest makstakse keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu.
(1) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist palka või töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku kümne kalendripäeva eest teenistujale palka või töötasu ei maksta.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule antakse tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära.
(3) Tasu õppepuhkuse eest makstakse sarnaselt § 10 lõikes 2 kehtestatud korrale.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist(1) Teenistujate isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise piirmäära, prillide või muud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamise piirmäära ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alatestervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamise piirmäärad kehtestab vallavalitsus.
(2) Kooskõlastatult vahetu juhiga võib teenistuja töötasu säilitamisega teenistuskohalt mõistliku aja eemal viibida isikust tulenevatest järgmistest põhjustest: 1) teenistuja enda või tema alaealise lapse haigestumise korral arsti juures käimine tööpäeva jooksul; 2) teenistuja enda kergema haigestumise või haigestunud perekonnaliikme hoolduslehte vormistamata hooldamise korral juni 3 tööpäeva kalendriaasta jooksul. aprillist 2013Haigestumisest või hooldamisvajadusest on teenistuja kohustatud viivitamatult teatama vahetule juhile; 3) lähedase inimesega toimunud õnnetusjuhtumi või surma korral kuni 3 tööpäeva; 4) gümnaasiumi, kutse- või kõrgkooli lõpetaval teenistujal töölt puudumine kooli lõpetamise päeval; 5) põhikooli, gümnaasiumi, kutse- või kõrgkooli lõpetavate laste vanematel töölt puudumine kooli lõpetamise päeval; 6) esimesse klassi minevate laste vanematel töölt puudumine esimesel koolipäeval.
(3) Teenistuja taotluse alusel on vahetul juhil õigus võimaldada teenistujale ühes kalendriaastas kuni 3 tervisepäeva koos töötasu säilitamisega.
(4) Arvestust kasutatud eemaloleku päevade kohta peab asutus.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2013.