Käesolevas põhimääruses sätestatakse: 1) kooli nimi; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskoht; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded; 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis (koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel, koolis toimuva õppe vorm ning koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad); 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused ning õppekavavälise tegevuse puhul kulude katmise tingimused ja kord; 7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord; 8) koolitöötajate õigused ja kohustused; 9) majandamise ja asjaajamise alused.
Kooli nimi on Audru Kool (edaspidi kool), mille ingliskeelne vaste on Audru School.
(1) Audru Kool asub Pärnumaal Audru vallas aadressil Lihula mnt 10, Audru 88301 Pärnumaa. (2) Kooli tegutsemiskohaks on kooli asukoha aadressil asuvad Audru Kooli hooned ja territoorium. (3) Huvikooli õppetöö võib toimuda ka teistes Audru valla haridusasutustes.
(1) Audru Kool on Audru Vallavalitsuse hallatav munitsipaalüldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena. (2) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigus- ja haldusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
(1) Koolil on Audru valla vapi kujutise ja oma nimega pitsat. (2) Kool kasutab oma dokumendiplankidel Audru valla vapi kujutist. (3) Koolil on oma logo ja lipp.
(1) Kool tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks kõigile koolis õppida soovivatele õpilastele. (2) Koolis toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.
(1) Aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. (2) Luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(1) Õpilastele määratud mahus plaanipärase muusika-, kunsti- ja muu huviharidusega seotud hariduse andmine. (2) Huvikoolis toimub õpe õppuri tööst, alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal. (3) Õpe toimub õpperühmades või individuaalselt. Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab kooli pidaja. (4) Huvialasid õpetatakse huvikoolis huvikooli õppekava alusel. (5) Huvikooli võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata läbi viia täiskasvanute koolitusi, korraldada seminare ja kursusi, arendada kontserttegevust, tegeleda õppematerjalide kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, välja üürida muusikainstrumente ja ruume ning osutada tasulisi teenuseid.
(1) Hoolekogu on kooli juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. (3) Kooli hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
(1) Direktor täidab talle seadustes ja nende alusel õigus- ja haldusaktides pandud ülesandeid ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. (4) Direktor: 1) kehtestab kooli õppekava, kooli päevakava, arenguvestluste tingimused ja korra, pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, hädaolukorra lahendamise plaani, kooli kodukorra, kooli sisehindamise korra ja sisehindamise aruande; 2) otsustab õpilaste nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise, haridusliku erivajadusega õpilastele tugimeetmete rakendamise, õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise, vanema taotluse alusel õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise; 3) korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise, kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, esimese õpilasesinduse valimised, avaliku konkursi pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks; 4) määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija; 5) valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu; 6) annab aru kooli hoolekogule; 7) teeb koostööd õpilasesindusega ja kinnitab õpilasesinduse põhimääruse; 8) teeb ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks, sõlmib töölepingud koolitöötajatega ja pedagoogidega; 9) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas vanemate koosoleku; 10) direktor peab kord aastas esitama vallavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelvalveasutuse tehtud ettekirjutustest. (5) Direktor võib: 1) moodustada vallavalitsuse loal pikapäevarühmi; 2) teha hoolekogu nõusolekul ettepanekuid pikapäevarühma ülemisest piirnormist suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi kehtestamiseks; 3) moodustada vallavalitsuse nõusolekul hariduslike erivajadustega õpilaste rühmi.
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendiks on põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud ja kooli arengukavast lähtuv kooli õppekava. (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. (3) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (4) Kool võib õpilasele koostada põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud korras individuaalse õppekava. (5) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (6) Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde ja ühtsete põhikooli lõpueksamite kaudu, mille koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (7) Huvikooli õppekorralduse aluseks on Haridusministeeriumi kinnitatud raamõppekavad, mille alusel on koostatud kooli eripära ja võimalusi arvestav õppekava. (8) Kool kannab andmed õppekava kohta hariduse infosüsteemi (EHIS).
(1) Koolis on loodud võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhihariduse omandamiseks on nominaalseks õppeajaks üheksa aastat. (2) Koolis on loodud ka võimalused huvihariduse saamiseks.
Audru Kooli õppekeel on eesti keel.
(1) Koolis toimub statsionaarne õpe. (2) Kool võib avada eelkooli klasse eelkooliealistele lastele. (3) Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul kohandatakse riikliku õppekava tingimusi nende seisukorrale vastavalt. (4) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada õpiabirühmi, õpiraskustega õpilaste klasse, et luua vajalikud eripedagoogilised ja logopeedilised tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis. (5) Koolis võib põhiharidust omandada koduõppel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. (6) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (7) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet, mille tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (8) Kool võib arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused. (9) Õpe huvikoolis toimub huvikooli õppekava ja huvikooli seaduse alusel.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 õppepäeva. (4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õppes osalevad nii õpilane kui ka pedagoog. (6) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta. (7) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga. (8) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor. (9) Huvikooli õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks ning koosneb 35-st õppenädalast, mis korrapärase õppetöö kõrval sisaldavad ka arvestusi, eksameid ja loomingulist praktikat. Õpe huvikoolis toimub tunniplaani alusel 45-minutiliste individuaal- ja rühmatundidena.
(1) Kool tagab vaimse ja füüsilise turvalisuse ning hädaolukorra lahendamise õigusaktides kehtestatud korras. (2) Kool sätestab vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise meetmete rakendamise kooli kodukorras.
(1) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses vallavalitsus. (2) Elukohajärgse munitsipaalüldhariduskooli määramise tingimused ja korra kehtestab vallavalitsus. (3) Kool väljastab õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel õpilasele tasuta kooli õpilaspileti, mille väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab haridus- ja teadusminister. (4) Huvikooli õpilaskond moodustatakse sisseastumiskatsete alusel lastest ja noortest, kes soovivad õppeasutuses õppida ning omavad selleks vajalikke eeldusi.
(1) Kool sätestab õpilaste hindamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise tingimused ja korra kooli õppekavas, hindamisest teavitamise korra kooli kodukorras. (2) Õpilast tunnustatakse haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Kool sätestab õpilaste tunnustusmeetmed kooli kodukorras. (4) Huvikooli õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse iga poolaasta ja õppeaasta lõpul, aga samuti kontsertidel, arvestustel, eksamitel, näitustel, konkurssidel, mille hulk ja põhinõuded on määratud raamõppekavadega.
(1) Kooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas. (2) Kooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab haridus- ja teadusminister. (3) Kooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Huvikooli lõpetamist tõendab huvikooli lõpudokument, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
(1) Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ning teavitab sellest vanemaid. (2) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmeid. (3) Kool sätestab õppest puudumisest teavitamise korra ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise korra kooli kodukorras.
(1) Koolil on raamatukogu. (2) Kooli raamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Õppekavaväline tegevus on huvitegevuse ning õppekava läbimist toetavate ürituste korraldamine. (2) Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel. (3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. (4) Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (5) Kool korraldab õpilasega vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestluse. (6) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule. (7) Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada pikapäevarühmi. (8) Õpilase pikapäevarühma võtmise ja sealt väljaarvamise otsuse teeb vanema taotluse alusel kooli direktor. (9) Kooli huvi- ja õppekavavälise tegevuse aluseks on kooli arengukava.
(1) Õpilasel on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema koostööd kooliga põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne kohalik omavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist. (3) Õpilasel ja vanemal on õigus arenguvestlusele, mis korraldatakse koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul ning mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Õpilasele ja koolikohustusliku õpilase vanemale on arenguvestlusel osalemine kohustuslik. (4) Õpilasel on õigustunnustusele õpingute jooksul kooli kodukorras sätestatud korras.
(1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. (2) Õpilasel ja vanemal on õigus saada teavet õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, teavitab kool õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu. (3) Kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kutsub direktor kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. (4) Vanemal on õigus vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul teabele, kus kool teeb kokkuvõtte õpilase puudumiste kohta.
Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes. Õppest puudumine on lubatud üksnes põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ning kooli kodukorras sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Vanem teavitab esimesel võimalusel õpilase (hiljemalt järgmiseks päevaks) õppest puudumisest ja selle põhjustest. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise algust teavitab vanem koolist puudumise oletatavast kestusest. (2) Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on vanemal kohustus anda täiendavaid selgitusi.
(1) Kooliõpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustelja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata; 2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu; 3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse; 4) valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (2) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, samuti kohustus täita kooli kodukorda. (3) Õpilaste õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud kooli kodukorras, mille kehtestab direktor. (4) Koolis on õpilasesindus. Õpilasesindusse kuuluvad demokraatlikult valitud 5.- 9. klasside õpilased. Õpilasesindust juhib esimees, kes valitakse õpilasesinduse liikmete poolt õppeaasta esimesel koosolekul. (5) Õpilasesindus juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonnaga, õpilasesinduse põhimäärusest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. (6) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses kooli põhiväärtustest ja eesmärkidest ning arvestab õpilaste huvidega, vajadustega, õigustega ja kohustustega. (7) Õpilasesindus osaleb koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel, avaldab arvamust kooli õppekava ja arengukava kohta ning algatab ja viib läbi õppekavaväliseid tegevusi. (8) Õpilasesinduse põhimääruse valmistab ette ja kiidab heaks õpilasesindus lihthäälteenamusega. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.
(1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Personali koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul vallavalitsus, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. (3) Pedagoogidena käsitatakse direktorit, õppejuhti, õpetajat ning teisi õppe ja kasvatuse alal töötavaid isikuid. (4) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. (5) Personaliga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor töölepingu määratud tähtajaks.
(1) Personali, sealhulgas pedagoogide ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. (2) Pedagoogide ülesandeks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, õpilaste arengu ja toimetuleku toetamine, õpetamine ja kasvatamine, eesmärgipärane koostöö erinevate huvigruppidega ning osalemine kooli arendustegevuses. (3) Kooli teenindava ja abipersonali ülesanneteks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, kooli häireteta tegevuse tagamine, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasolek, majanduslik teenindamine ning osalemine kooli arendustegevuses. (4) Kooli personalil on õigustäiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele. (5) Kooli personalil on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks.
(1) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Kooli vara moodustavad kooli pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat vara Audru Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud korras. (3) Õpilaste poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilased või nende vanemad (eestkostjad) õigusaktidega kehtestatud korras.
(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, annetustest saadud tuludest ja õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. (2) Kooli kulud katab kooli pidaja. (3) Huvikooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja vallaeelarve eraldistest, huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tuludest. Osalustasu määrad ning tasumise korra kehtestab hoolekogu ettepanekul vallavolikogu.[Muudetud Audru Vallavolikogu 29.08.2013 määrusega nr 24 –jõust. ] (4) Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu. (5) Kooli personali palgajuhendi kinnitab direktor.
(1) Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetele alustele, vallavalitsuse asjaajamiskorrale ja koolis kinnitatud korrale. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevusalaste kohustuslike dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. (4) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (5) Asjaajamise nõuetekohase korraldamise eest vastutab direktor. (6) Kooli sekretäril on õigus kinnitada personali koolitustunnistuste ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad. (7) Kooli asjaajamises on kasutuses kooli nimetuse ja sümboolikaga üldplank ja kirjaplank. (8) Koolis peetavate dokumentide loetelu kinnitab direktor käskkirjaga. (9) Isikuandmeid kaitstakse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse vähemalt kolmeks aastaks kooli arengukava. (2) Arengukava kinnitatakse kooli pidaja kehtestatud korras. (3) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamise korra ja aruande kehtestab kooli direktor.
(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab vallavolikogu. (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. (3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini. (4) Kooli pidaja tagab tegevuse ümber korraldanud või tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.
(1) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kehtestab vallavolikogu. (2) Kooli põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Käesolevas määruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(1) Määrus jõustub 1. septembril 2013.a. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud].