Vallavara valitsemine on vallavara valitseja õigus ja kohustus riigi ja Toila valla õigusaktide alusel korraldada tema valitseda või vallata antud vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, tagamaks efektiivset majandamist, et oleks tagatud vara säilimine ja korrashoid ning heaperemehelik kasutamine.
(1) Vallavara valitsejad on ametiasutusena Toila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatav asutus. (2) Vallavalitsuse hallatav asutus valitseb vallavalitsuse poolt talle kasutada antud vara. (3) Vallavara kasutajaks võib olla ka kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara kasutaja ning kellel on vallavara kasutamiseks õiguslik alus.
(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires, kas vallavolikogu või vallavalitsus (edaspidi valitsus), kelle nimel kirjutab lepingutele alla vallavanem või selleks volitatud isik. (2) Vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Toila valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või valitsuse õigusaktides.
(1) Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus võib valitsemiseks ja avaliku teenuse osutamise otstarbel kasutuses oleva vara kasutamiseks kehtestada vara liigist lähtuvalt selle kasutamise kordasid. (2) Vallavara kohta peetakse vallavara registrit raamatupidamise programmis. (3) Vallavara valitseja peab arvestust temale valitseda või vallata antud vallavara kohta vastavalt raamatupidamise seadusele. (4) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavara registri pidajale. (5) Kui vallavara ei ole valitsejale vajalik põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks, teatab vallavara valitseja sellest vallavalitsusele. Vallavalitsus korraldab selle vara üleandmise või võõrandamise vastavalt käesolevas korras ettenähtud korras. (6) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostab kontrolli valitsus ja volikogu revisjonikomisjon.
(1) Vallavara omandatakse, kui see on vajalik Toila omavalitsusorganite või vallavalitsuse hallatavate asutuste ülesannete täitmiseks või avalikkuse huvides. (2) Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 1) kinnisvara või vallasvara puhul maksumusega 20 000 € ja üle selle – vallavolikogu; 2) vallasvara puhul maksumusega 5 000 € kuni 20 000€ – valitsus; 3) vallasvara puhul maksumusega kuni 5 000 € – vallavanem või hallatava asutuse juht tema kasutusse antud vahendite piires, kui vara omandamine on vajalik asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. Kui vara omandamine on planeeritud eelarveliselt, siis eriotsustust vaja ei ole. (3) Ostueesõiguse teostamise otsustab valitsus. Ostueesõiguse teostamise korralduses tuleb ära näidata selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikad. Kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab ostueesõiguse teostamiseks vastava loa volikogu. (4) Kui vallale asja kinkimisega kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale kingi vastuvõtmise volikogu. Kingi hindamise korraldab vallavalitsus, määrates ära kingi valdaja. (5) Pärimise korral määrab vastuvõetud pärandvara valdaja vallavalitsus. Kui pärandvara inventuuri käigus selgub, et pärandvara nõuded on ilmselt suuremad kui pärandvara väärtus, otsustab valitsus pärandvara pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamise. (6) Riigivara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub seadusandluses sätestatud korras.
Vallavara omandamise viisid on: 1) ostmine; 2) kinkimine või pärandamine; 3) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine; 4) igamine; 5) ehitamine; 6) muud seadusega sätestatud viisid.
(1) Riigihankeid korraldavad vallavalitsus või kooskõlastatult vallavalitsusega vallavalitsuse hallatav asutus või lepingu alusel kolmas isik riigihangete seaduses ning vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (2) Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab riigihanke korraldamiseks ja riigihankelepingu sõlmimiseks loa volikogu.
(1) Laenu võtmise ja selle suuruse otsustab volikogu. (2) Rahavoogude juhtimise eesmärgil võib volikogu otsustada laenu võtmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada vallavalitsusele eelarveaastaks piirmäära, milleni võib võetavate laenude kogusumma ulatuda tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi.
(1) Vallavara, mis ei ole kasutatav avalikul otstarbel ja mida ei ole Toila omavalitsusorganitel ega valla asutustel vaja oma ülesannete täitmiseks, võib anda kolmandate isikute kasutusse. (2) Vallavara antakse kasutusse otsustus-, enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras. (3) Vallavara üüri ja rendi (edaspidi: rendi) hinnad kehtestab valitsus ning rendile andmise otsustab vastavalt pädevusele valitsus või vallavalitsuse hallatav asutus. (4) Vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui kasutusse antakse kinnisvara tervikvarana kauemaks kui 10 aastat. (5) Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavalitsuse hallatav asutus, kui: 1) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool tööaega; 2) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari. (6) Vallavara kasutusse andmise otsustab valitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsustata käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt. (7) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla vallasasja või kinnisasja osade puhul pikem kui 15 aastat ja kinnisasja kui tervikvara puhul pikem kui 99 aastat. Vallavara võib kasutusse anda tähtaega määramata, kui vallavara võib osutuda vajalikuks vallale muuks otstarbeks või kui vara antakse kasutusse ilma enampakkumiseta. Tähtajatu lepingu võib lõpetada vastavalt seadusele või lepingule. (8) Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse valitsuse poolt kehtestatud korras. (9) Vallavara kasutusse andmise lepingu tingimuste muutmise ja täiendamise otsustab kasutusse andmise otsuse langetanud asutus. Kui lepingu muutmisega ei kaasne täiendavaid varalisi kohustusi ega vähene valla õiguste maht, võib lepingu muutmise otsustada ametiisik, kes allkirjastas lepingu.
Vallavara võib kasutusse anda otsustuskorras: 1) valla osalusega äriühingule või mittetulundusühingule, valla asutatud sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; 2) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, kuid mis ei ole andnud soovitud tulemusi ja pakkumine on tunnistatud nurjunuks; 3) kui vallavara kasutusse andmine ei ületa üldjuhul 6 kuud; 4) vallale tähtsust omavate ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 5) vallale vajalike tööde teostajale või teenuse osutajale; 6) 7) hoolekandeasutusetele ja heategevuslikele organisatsioonidele.
(1) Enampakkumise korras antakse kasutusse vallavara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. (2) Enampakkumise eesmärgiks on võimalikult suure kasutustasu saamine.
(1) Enampakkumise valmistab ette valitsus, kes määrab kindlaks: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) enampakkumise korraldaja; 3) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 4) kasutuslepingu olulised tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest annab enampakkumise korraldaja teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmiseid andmeid: 1) enampakkumise korraldaja nimi; 2) kasutusse antava vallavara nimetus, asukoht, iseloomustus, rendi algsuurus; 3) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumise esitamise tähtaeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 5) enampakkumise ja vara kasutuslepingu tingimustega ning kasutusse antava varaga tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 6) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 7) vajadusel vara kasutusotstarve.
Kasutusse andmist ei või taotleda isiklikult ega oma esindaja kaudu: 1) vara kasutusse andmise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise komisjoni ja valitsuse liikmed), nende lähisugulased ja -hõimlased; 2) maksuvõlglased.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutusest saadud kasutustasu suurus; 2) samalaadse vara kasutusse andmise eest saadud kasutustasu; 3) kasutustasu suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. (2) Alghinda ei määrata, kui kasutusse antava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid liialt kõrge alghinna tõttu.
Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise korralduse valmistab ette ja viib läbi valitsuse moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Valitsus nimetab komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe. Enampakkumine viiakse läbi, kui sellel osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.
(1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi ja volitusi tõendava dokumendi. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja vara kasutuslepingu tingimustest ja kasutusse antava vara omadustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Enampakkumisest osavõtjana registreerunule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna, enampakkumise sammu suuruse ja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtki pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, teeb komisjon valitsusele ettepaneku enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks. (4) Enampakkumine algab kasutusse antava vara alghinna teatamisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (5) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. Enampakkumise protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja ja tema pakkumine. (6) Osavõtja, kelle pakutud tasu on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara kasutusse enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon teeb valitsusele ettepaneku enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu ei kuulu tagastamisele. (7) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevat korda vajalike muudatustega.
(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise komisjonile enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja postiaadress, füüsilisel isikul isikut tõendava dokumendi koopia; 2) avaldus enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) numbriliselt ja sõnadega kirjutatud pakutud hind; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul lisada volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, kõrvaldatakse edasisest pakkumismenetlusest. Pakkumine loetakse esitatuks õigeaegselt, kui pakkumine on enampakkumise kuulutuses märgitud ajaks enampakkumise komisjoni kätte toimetatud, pärast ettenähtud aega saabuvaid pakkumisi ei registreerita ega avata. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). (3) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta esitatud nõuetele, teeb enampakkumise komisjon valitsusele ettepaneku tunnistada enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise komisjon pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise komisjon kannab pakkumise andmed enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse käesoleva korra § 16 lõike 6 sätteid.
(1) Enampakkumise tulemused vaatab läbi valitsus ja otsustab enampakkumise nurjunuks tunnistamise, tulemuste kinnitamise või mittekinnitamise ning lepingu sõlmimise. (2) Enampakkumise tulemuste läbivaatamine valitsuses peab toimuma hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas korras sätestatud korda. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud kõrgeimad pakutud tasud on võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdsetele pakkujatele õiguse teha esialgsest pakkumise tasu ületav täiendav pakkumine. Leping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim (edukas pakkumine). Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse valitsus muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab käesoleva korra § 9 lõigetes 4 või 6 nimetatud organ, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustus- või eelläbirääkimistega pakkumise korras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamisest hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul sõlmitakse enampakkumise võitjaga leping. Mõjuvatel põhjustel võib nimetatud tähtaega pikendada. (7) Enampakkumise võitjale saadetakse 5 tööpäeva jooksul valitsuse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja teade selle kohta, kuhu ja millal peab enampakkumise võitja lepingu sõlmimiseks ilmuma. (8) Kui enampakkumise võitja ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha tagastamiseks. (9) Enampakkumises osalejale, kellega lepingut ei sõlmita, tagastatakse tagatisraha 5 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (10) Lisaks lepingu olulistele tingimustele tuleb vallavara kasutuslepingus määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. (11) Vallavara kasutuslepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara kasutusse andmise viis, kus lisatingimuste täitmine on sama oluline kui tasu asja kasutamise eest. Lisatingimuseks on üldjuhul asja kasutaja kohustus teha vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutatava vallavaraga. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamise otsustab organ või asutus, kes otsustab vallavara kasutusse andmise. (3) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja viib läbi vallavalitsus, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (4) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama: 1) kasutusse antava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldaja nime; 3) lisatingimusi ja rendi algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumuse esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumuste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab vara kasutustingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. (5) Pakkumuste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva alates vastava teate avaldamisest. (6) Pakkumuse esitaja peab tegema kirjaliku pakkumuse nii renditasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (7) Pakkumuste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (8) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumuse, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. (9) Pakkumuste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumuse esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumuste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. (10) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu ja komisjoni poolt määratud ajaks vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumuse või teatab pakkumusest loobumisest. Võrdväärsete pakkumuste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumusi täiendada. (11) Komisjon vormistab eelläbirääkimistega pakkumise tulemused protokollis ja esitab pakkumise tulemused valitsusele kinnitamiseks. Sobivate pakkumuste puudumisel teeb komisjon valitsusele ettepaneku tunnistada pakkumine nurjunuks. (12) Valitsus otsustab komisjoni protokolli ja tehtud pakkumuste alusel eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise, mittekinnitamise või pakkumise nurjunuks tunnistamise. (13) Läbirääkimiste korraldaja saadab 5 tööpäeva jooksul edukaks tunnistatud pakkumuse teinud isikule valitsuse korralduse edukas tunnistatud pakkumuse kohta ja teate selle kohta, kuhu ja millal peab isik lepingu sõlmimiseks ilmuma. (14) Vallavara kasutusleping sõlmitakse pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamist isikuga, kelle pakkumus tunnistas valitsus edukaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. (15) Kui edukaks tunnistatud pakkumuse teinud isik ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul vara kasutuslepingut sõlmima, on valitsusel õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumuse teinud isiku või korraldada uus pakkumusmenetlus
(1) Vallavara võõrandamine on vallavara tasu eest või tasuta andmine teise isiku omandisse. Vallavara võõrandatakse, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ei ole võimalik, põhjendatud või selle kasutamine valla omandis olevana on ebaotstarbekas; 2) vara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega; 3) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on 20 000 € või suurem; 2) võõrandatakse kinnisvara; 3) võõrandatakse vallale kuuluvate ettevõtete aktsiaid või osasid; 4) vara võõrandamine toimub otsustuskorras käeoleva korra § 21 lg 1 punkti 4 alusel. (3) Vallavara võõrandamise otsustab valitsus kui võõrandatava vara bilansiline maksumus on kuni 20 000 €. (4) Vallavara võõrandatakse otsustus-, enampakkumise- või eelläbirääkimistega pakkumise korras. (5) Vallavara võõrandamise otsustus vormistatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 3 pädevusest lähtuvalt vastavalt volikogu otsusega või valitsuse korraldusega.
(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras (ehk pakkumist korraldamata) võib toimuda, kui: 1) enampakkumise või eelläbirääkimistega korras võõrandamine on tunnistatud nurjunuks; 2) vara võõrandatakse valla osalusega äriühingule või mittetulundusühingule, valla asutatud sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; 3) võõrandatakse väheväärtuslikku vara, mille bilansiline maksumus on alla 3 000 €; 4) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist. (2) Kui enne vallavara võõrandamise otsustamist tekib vajadus vara hindamiseks, siis toimub see käesoleva korra § 22 lõikes 3 ettenähtud alustel. Hindamist korraldab vallavalitsus.
(1) Lähtuvalt § 20 lõigetes 2 või 3 pädevusest omav organ kinnitab enampakkumise ettevalmistamise käigus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) vara alghinna; 3) enampakkumise korraldaja; 4) müügilepingu tingimused (s.h müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad, ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised); 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 6) järelmaksu rakendamise võimaluse. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise korraldaja kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üleriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja nimi; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus, asukoht ja iseloomustus või võimalus varaga tutvuda; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) vara alghind, järelmaksu rakendamise võimalus, enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha; 6) müüja pangarekvisiidid. (3) Vallavara enampakkumise alghinna kinnitab § 20 lõikes 2 või 3 pädevust omav organ. Alghinna määramisel võetakse vajadusel aluseks: 1) eksperthinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (4) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole seadusega keelatud. (5) Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise komisjoni ja valitsuse liikmed) nende lähisugulased ja -hõimlased. (6) Enampakkumise viisi, korraldust, läbiviimist ja tulemuste kinnitamist reguleeritakse analoogiliselt käesolevas korras vallavara kasutusse andmise sätetega. (7) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud müügileping. (8) Enampakkumise võitjat informeeritakse viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast valitsuse vastava korralduse tegemist. Enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Müügileping sõlmitakse esimesel võimalusel pooltele sobival ajal. (9) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu tähtaegsel mittesõlmimisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (10) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. (11) Enampakkumisel osalejatele, kellega müügilepingut ei sõlmita, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. (12) Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. (13) Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. Kui laekunud osavõtutasudest ei piisa vallavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud osavõtutasuga katmata osas maha vallavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist vallaeelarvesse.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara võõrandamise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui varast saadav tasu. Lisatingimuseks on üldjuhul omandaja kohustus teha vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud omandatava varaga. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise kasutamise otsustab lähtuvalt § 20 lõikes 2 või 3 pädevust omav organ. (3) Eelläbirääkimistega pakkumise viisi, korralduse, läbiviimise ja tulemuste kinnitamisel rakendatakse käesolevas korras vara kasutusse andmist reguleerivaid sätteid.
(1) Vallavara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse, reaalkoormatise, ostueesõiguse, hoonestusõiguse või hüpoteegi seadmine. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides. (3) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise ja tingimused otsustab valitsus, hoonestusõiguse ja hüpoteegi seadmise otsustab vallavolikogu.
(1) Koormamise menetlust alustatakse huvitatud isiku taotluse või vallavalitsuse algatusel. (2) Koormamiseks esitakse vallavalitsusele taotlus, milles märgitakse: 1) füüsilise isiku puhul taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number) ning kontaktandmed, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood, asukoht ja seadusjärgse esindaja nimi; 2) koormatava kinnisasja aadress, kinnisturegistriosa number ja katastritunnus; 3) koormamise tähtaeg; 4) koormatava ala pindala; 5) valitseva kinnisasja aadress, kinnisturegistriosa number ja katastritunnus; 6) koormamise kirjeldus ja eesmärk; 7) koormataval alal asuvate ehitiste või rajatiste ehitisregistri kood;Taotlusele lisatakse volitatud esindaja volikiri, koormatava ala skeem tiheasustusega alal mõõtkavas 1:500 või hajaasustusega alal mõõtkavas 1:2000 ja vajaduse korral hoonestaja või kasutusvaldust omava isiku nõusolek koormamiseks. Skeemil peab olema koormatav ala selgelt eristatav. (3) Valla kinnisasjale seatava koormatise sisus lepitakse kokku: 1) koormamise tekkimise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused; 2) koormamise sisu, sh poolte õigused ja kohustused, kokkulepped asja kasutusviisi ja kulutuste jaotuse osas; 3) poolte vastutus ja sanktsioonid lepinguliste kohustuste rikkumise eest. (4) Tehnorajatise püstitamiseks ja kasutamiseks seatav koormamine peab vastama järgmistele tingimustele: 1) koormamine annab õigustatud isikule õiguse kasutada kinnisasja ulatuses, mis on vajalik tehnorajatise ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning nõuda tehnorajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule; 2) pärast tehnorajatise valmimist, selle hooldus-, remont-, rekonstrueerimis- ja lammutustööde lõpetamist on õigustatud isik kohustatud heakorrastama koormatud ala ning taastama seda ümbritseval alal oma kulul tööde alustamisele eelnenud olukorra, kui kinnisasja valitsejaga ei lepita kokku teisiti; 3) õigustatud isik on kohustatud hoidma tehnorajatise heas seisukorras. Parandustööd ja uuendused on õigustatud isik kohustatud tegema kinnisasja valitsejaga kokkulepitud tähtajaks. Kui õigustatud isik ei lõpeta töid tähtajaks, on kinnisasja omanikul õigus lasta tööd teha õigustatud isiku kulul; 4) plaaniliste hooldus- ja remonttööde tegemise soovist on õigustatud isik kohustatud teavitama kinnisasja valitsejat ja isikuid, kelle kasuks on seatud kinnisasjal tehnovõrgu omamist võimaldav asjaõigus, töödele eelneva aasta 31. detsembriks ja vähemalt 30 päeva enne tööde alustamist ning kooskõlastama kinnisasja kasutamise kinnisasja valitsejaga kirjalikult; 5) õigustatud isik on kohustatud hüvitama kinnisasja omanikule kokkulepitud summa ulatuses kulutused, mille kinnisasja omanik on teinud koormatud eseme parendamisel. Parendused peavad olema tehtud seoses kinnisasja läbiva tee ehitamise või rekonstrueerimisega tingimusel, et kinnisasja omanik on teavitanud õigustatud isikut koormatud eseme ümbertõstmise või ehitamise vajadusest sellele eelneval aastal; 6) õigustatud isik on kohustatud viivitamata likvideerima tehnorajatise avarii ja rakendama abinõusid, et vältida vallale kahju tekitamist; 7) tehnorajatise ehitamisest, kasutamisest või avariist tekkinud kahju ning tehnorajatise parendamiseks tehtud kulutused hüvitab õigustatud isik vallale kümne tööpäeva jooksul pärast kinnisasja valitsejaga hüvitise kokkuleppele jõudmist. Kui õigustatud isik ei tasu hüvitist ettenähtud tähtajaks, on ta kohustatud maksma viivist iga viivitatud päeva eest võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud ulatuses; 8) õigustatud isik on kohustatud kinnisasja valitsejale ja vallavalitsusele teavitama koormatise üleminekust või koormatisest tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmisest kolmandale isikule kolme tööpäeva jooksul arvates koormamise üleminekust või õiguste ja kohustuste teostamise üleandmisest; 9) koormamise lõppemisel on õigustatud isik kohustatud valla nõudel oma kulul tehnorajatise ära vedama. Kui õigustatud isik ei ole tähtajaks tehnorajatist ära vedanud, korraldab kinnisasja valitseja vajaduse korral selle äraveo ja maa-ala heakorrastamise õigustatud isiku kulul.
(1) Vallavara koormamine toimub tasu eest või tasuta. (2) Arved vallavara koormamise eest väljastab vallavalitsus. (3) Õigustatud isik maksab koormamise tasu kogu koormamise kehtivusaja eest ette, kui ei ole kokku lepitud koormamise aastatasu maksmises. (4) Koormamise tasu maksmise kohustus algab koormatise kinnistusraamatusse kandmise päevast. (5) Koormamise tasu määratud tähtajaks tasumata jätmise korral on õigustatud isik kohustatud maksma viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud ulatuses. (6) Koormamise aastatasu võib suureneda iga aasta jaanuaris vastavalt Statistikaameti avaldatava tarbijahinnaindeksi muutuse protsendile eelmise aasta keskmisega võrreldes. Aastatasu suurendamisest teavitab vallavalitsus õigustatud isikut hiljemalt 1. märtsiks. Tarbijahinnaindeksi languse korral aastatasu ei muudeta.
(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada otsustus-, enampakkumis-, või eelläbirääkimistega pakkumise korras. (3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega äriühingute või sihtasutuste kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikust huvist, kaalutletud otsuse alusel. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat.
(1) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus, lähtuvalt volikogu otsusest. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks võtab valitsus vastu korralduse, mis peab sisaldama järgmiseid andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (eelläbirääkimiste-, enampakkumise- või otsustuskorras); 6) enampakkumise korral pakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 7) eelläbirääkimiste korral hoonestusõiguse lisatingimused; 8) pakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 9) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 10) pakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesolevas korras vallavara võõrandamist enampakkumise korras reguleerivaid sätteid arvestades koos järgmiste erisustega: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks muudele andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingut sõlmima selleks kokkulepitud kohta ja ajal. (5) Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras rakendatakse vallavara eelläbirääkimiste teel võõrandamise sätteid.Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras rakendatakse vallavara eelläbirääkimiste teel võõrandamise sätteid.
(1) Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle säilitamine on ebaotstarbekas ja võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis, soetusmaksumus, jääkmaksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, mahakantava vallavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud mahakantava vallavaraga seotud olulised andmed. (3) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) volikogu, kui vara bilansiline maksumus on 20 000 € ja suurem; 2) valitsus, kui vara bilansiline maksumus on kuni 20 000 € 3) vallavara valdaja, kui vara bilansiline maksumus ei ületa 5 000 €. (4) tVallavara või selle osa kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine toimub seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade, käesoleva korra ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel. Mahakandmine tuleb 10 tööpäeva jooksul registreerida vallavararegistris ja vajadusel ka muudes registrites. (5) Kui vallavara mahakandmise vajaduse on tinginud kellegi süüline tegevus või tegevusetus, on vallavara valdaja kohustatud koostama asjakohase akti ning tekitatud kahju seaduses kehtestatud korras süüdlaselt sisse nõudma. (6) Mahakandmisele kuuluva vara väärtus määratakse asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
(1) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele. Nõudeid võlgniku suhtes esitavad kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavara valdajad. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud või sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest täitmisele loobumise otsustada: 1) volikogu, kui nõue on 20 000 € ja suurem; 2) valitsus, kui nõue on kuni 20 000 €.
Toila Vallavolikogu 17.03.2004.a. määrus nr 33 „Toila vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub üldises korras.