(1) Torma vallavara valitsemise kord (edaspidi kord) reguleerib Torma vallale vara omandamist, valla omandis oleva vara kasutamist, kolmandatele isikutele kasutusse andmist, võõrandamist ning koormamist. (2) Käesoleva korraga sätestatut ei kohaldata vallavara suhtes, mille valitsemiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks on riigi või Torma valla õigusaktidega kehtestatud erikord.
(1) Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Torma valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, valla kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus ning teised rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Käesolevas korras kinnisasja kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ja mõttelistele osadele ning pooleliolevatele ehitistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni. (3) Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.
(1) Vallavara valitsejad käesoleva korra mõttes on: 1) Torma Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Torma Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus); 2) vallavalitsuse hallatavad asutused. (2) Vallavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. (3) Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (4) Vallavara poolt omandatav vara loetakse selle vallavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust vallavara valitsejat seadusest või tehingust otseselt ei selgu, määrab vara valitseja vallavalitsus.
(1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks ehk üldiseks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. (2) Avalikul otstarbel kasutatakse vallavara, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (avalikud teed, tänavad, pargid, veekogud jne ning seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevad eraasjad). Vallavolikogu võib seadusega sätestatud juhtudel määrata avalikuks otstarbeks kasutatavale vallavarale kasutamise tingimused ja tasu selle teatud kasutusviisi eest. Teabe avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste piirangute avalikustamise tagab vallavalitsus. (3) Vallavalitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavara valdajale valla õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Vallavara, mis ei ole kasutatav avalikul või vallavalitsemise otstarbel, võib kasutada vallale tulu saamiseks. (5) Vallale kuuluvate või vallale rendile võetud sõidukite kasutamise korra kinnitab vallavalitsus. (6) Valla asutustes kasutusel olevate mobiiltelefonide kasutamise piirmäärad kehtestab vallavalitsus.
(1) Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osaluse vajadus tuleneb valla arengukavast ja valla vajadusest. (2) Valla osaluse vajaduse äriühingus või muus ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus ning osaluse otsustab vallavolikogu, kui osalus ületab 3200 eurot ja vallavalitsus, kui osalus on kuni 3200 eurot. (3) Valla esindaja valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsus. (4) Munitsipaalasutuste asutamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras vallavolikogu otsuse alusel. (5) Teenuste osutamiseks võib vallavara baasil asutada munitsipaalasutusi vallavolikogu otsuse alusel.
(1) Vallavalitsus moodustab käesolevast korrast tulenevate toimingute teostamiseks vallavara komisjoni (edaspidi: komisjon). (2) Vallavalitsus kinnitab komisjoni koosseisu, määrab komisjoni esimehe, aseesimehe ja liikmed.
(1) Komisjoni töövorm on koosolek. (2) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul juhatab koosolekut aseesimees. (3) Komisjon on otsusevõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni hääleõiguslikest liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. (4) Komisjoni poolt teostatavad toimingud ning vastu võetud otsused protokollitakse.
(1) Vallavara valitsemine on vara suhtes omandiõiguse korraldamine omaniku poolt käesoleva korraga antud õiguste piires. (2) Vallale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitseja on vallavalitsus (ametiasutusena). (3) Vallavara valitseja korraldab tema valitsemisel oleva vallavara asutusesisest kasutamist ja määrab vallavara eest varaliselt vastutavad isikud. Kui vallavara eest varaliselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle vallavara eest varaliselt vastutav asutuse juht. (4) Vallavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires vallavara valitseja, kui käesolevas korras või vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (5) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostab kontrolli vallavalitsus ja volikogu revisjonikomisjon.
(1) Vallavara üleandmine ühelt valitsejalt teisele otsustab vallavalitsus, kui bilansiline väärtus on kuni 3200 eurot, välja arvatud kinnisasjad. (2) Vallavara antakse ühelt valdajalt teisele üle ja võetakse vastu kirjaliku akti alusel. (3) Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara kohta. (4) Vara kohta märgitakse akti: 1) vara soetamise ja valmistamisaeg aeg; 2) vara koosseis; 3) vara seisukord; 4) vara soetamis- ja jääkmaksumus; 5) kuluminorm aastas ja kulumisumma aastas. (5) Vara kohta, mille bilansiline väärtus on üle 3200 euro, märgitakse ka vara harilik väärtus. (6) Üleandmis-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb vara üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks valla ametiasutusele, kes tegeleb vallavara arvestusega.
(1) Vallavara omandatakse valla huvides. (2) Vallavara omandamise viisid on: 1) vara ostmine või teenuste tellimine; 2) ostueesõiguse kasutamine; 3) vallale vara kinkimine, pärandamine või annetamine ning vara tasuta omandamine; 4) riigivara ja –maa munitsipaliseerimine, planeeringujärgsete kinnistute ja ehitiste omandamine; 5) igamine; 6) laenude võtmine; 7) ehitise kui peremehetu vallasasja hõivamine; 8) muud seadusega sätestatud viisid.
(1) Vallavara omandatakse, kui see on vajalik vallavalitsuse ja/või vallavalitsuse hallatavate asutuste ülesannete täitmiseks, avalikkuse huvides, valitsemiseks või kasu saamiseks. (2) Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi vallavara omandamine) otsustab: 1) vallavara valdaja vallasvara ostmise (v.a ehitised) või teenuse tellimise puhul, kui selleks on vallavara valdaja jooksva aasta eelarves vahendid ettenähtud; 2) vallavolikogu, kui vara soetamisega võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves; 3) vallavolikogu sõidukite soetamisel ning sõidukite kasutus- või kapitalirendile võtmisel; 4) kinnisvara soetatakse vallale vallavolikogu otsuse alusel; 5) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. Ostueesõiguse kasutamisel peab olema näidatud valla huvides asja kasutamise otstarve ja vajalik finantseerimisallikas. (4) Pärandi või kingi vastuvõtmise otsustab üldjuhul vallavalitsus. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on väiksemad, kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatava vara või kingi vastuvõtmise või sellest loobumise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi hindamise korraldab vallavalitsus. Pärandvara või kingi valdajaks jääb valla ametiasutus või hallatav asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. (5) Vara tasuta omandamise otsustab vallavolikogu ja vara võetakse vallavarana arvele soetamismaksumusega. (6) Riigivara munitsipaalomandisse taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub õigusaktidega sätestatud korras ning munitsipaalomandisse taotlemise otsustab vallavolikogu, kui see on seaduse või õigusaktidega antud vallavolikogu pädevusse. Teistel juhtudel otsustab ja korraldab munitsipaliseerimise vallavalitsus. (7) Planeeringujärgsete kinnistute ja ehitiste omandamise otsustab vallavolikogu. (8) Peremehetu ehitise või selle osa hõivamise otsustab vallavolikogu sõltumata ehitise või selle osa väärtusest. (9) Leiu omandamise otsustab vallavalitsus sõltumata leitud vara väärtusest. (10) Vallavara omandamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 märgitud juhul (v.a riigihangete puhul) sõlmib vallavara valitseja, teistel juhtudel sõlmib valla nimel vallavara omandamise lepingud vallavanem. (11) Kui seaduse või teiste õigusaktidega nähakse ette vallavara omandamine või teenuse või töö tellimine riigihanke korras, tuleb lähtuda riigihangete seadusest ja Torma valla hangete korraldamise korrast. (12) Vallale laenu võtmise otsustab vallavolikogu ning laenu võtmise vallavolikogu otsustatud mahus korraldab vallavalitsus.
(1) Riigihankeid korraldavad vallavalitsus või lepingu alusel kolmas isik riigihangete seaduses ettenähtud korras. (2) Pakkumise tunnistab edukaks ja hankelepingu sõlmib vallavalitsus. (3) Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab riigihanke korraldamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. (4) Riigihangete planeerimisel ning läbiviimisel peab hankija juhinduma riigihangete seadusest (edaspidi RHS) ja selle alusel antud õigusaktidest, käesolevast korrast ning tagama rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise. (5) Lihtsustatud korras tellitavate teenuste korral peab hankija juhinduma RHS sellekohastest sätetest. (6) Hangete teostamise täpsema korra kehtestab vallavolikogu.
(1) Laenu võtmise ja selle suuruse otsustab vallavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (4) Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib vallavolikogu otsuse alusel vallavanem. (5) Varaliste kohustuste võtmisel peab arvestama varadele ja kohustuste võtmisele esitatavatest nõuetest, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ja muudest õigusaktidest.
(1) Vallavara antakse teistele isikutele kasutusse: 1) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile või rendile; 2) tasuta või tavalisest väiksema tasu eest; 3) tasuta kasutusse otsustuskorras. (2) Vallavara antakse teistele isikutele kasutusse tähtajaliselt või tähtaega määramata. (3) Vallavara antakse teistele isikutele kasutusse kasutuslepinguga, mis sõlmitakse käesolevas korras sätestatust lähtuvalt valla haldusakti alusel. Valla nimel sõlmib vallavara kasutuslepingu vallavanem. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema poolt volitatud isik. Lepingu allkirjastaja on kohustatud tagama sõlmitava kasutuslepingu vastavuse vara kasutusse andmise haldusaktiga. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vallavara valitseja. (4) Vallavara kasutaja poolt vara osaliselt või täielikult allkasutusse andmine teistele isikutele on lubatud üksnes vara kasutusse andmise lepinguga sätestatud tingimustel ja korras. (5) Vallavara kasutusse andmise tingimused, mis ei tulene käesolevast korrast või muudest valla õigusaktidest, määrab vara kasutusse andmise haldusaktis kindlaks vara kasutusse andmise otsustaja. (6) Vallavara kasutusse andmise lepingute muutmine, sh pikendamine, otsustatakse selle organi õigus- või haldusaktiga, kelle pädevusse kuulub selle vara kasutusse andmine.
(1) Vallavara teistele isikutele kasutusse andmisel ei või kasutusele andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul pikem kui 10 aastat; 2) kinnisasja osade (ruumide) puhul kuni 10 aastat; 3) kinnisasja puhul pikem kui 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks ajaks kasutusele andmine on vajalik avalikes huvides; 4) tervikvara puhul pikem kui 25 aastat v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks ajaks kasutusele andmine on vajalik avalikes huvides. (2) Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. Tervikvarast asja eraldamise ning lahutatud asja eraldi käsutamise otsustab vallavolikogu. (3) Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavolikogu. (4) Vallavara antakse kasutusele tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada.
(1) Vallavara võib lähtudes valla huvidest anda kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kui kasutajaks on: 1) hoolekandeasutus; 2) mittetulundusühing; 3) sihtasutus (fond); 4) heategevuslik organisatsioon; 5) kultuuri- ja spordiorganisatsioonid lühiajaliste, mitte kauem kui kuni üks nädal kestvate ürituste korraldamiseks. (2) Vallavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmise otsustab vallavolikogu.
(1) Vallavara kasutusse andmise otsustab: 1) vallavara valitseja, kui kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari vallavalitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel; 2) vallavara kasutaja, kui kasutusse antakse vallavara valitseja valitsemisel või kasutuses olevaid ruume, mida teine isik kasutab piiratud aja jooksul vallavalitsuse poolt kinnitatud tunnitasu või tariifide alusel; 3) vallavalitsus muudel juhtudel. (2) Vallavara kasutusse andmiseks annab loa vallavolikogu, kui: 1) kui vara antakse kasutusse rendile või üürile; 2) vara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega.
(1) Vallavara kasutuslepingus peab olema ära näidatud: 1) lepingu liik (üürileping, rendileping, tasuta kasutamise leping, avaliku kasutamise leping jm); 2) lepingu sõlmimise alus; 3) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht, koosseis ja muud vara iseloomustavad näitajad); 4) andmed vara kasutusse saaja kohta; 5) lepingu tähtaeg; 6) vara kasutusotstarve; 7) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 8) vara kasutamise eest makstava tasu suurus ja tasumise kord; 9) varaga seonduvate kulutuste kandmise ja maksude tasumise kohustuste jaotus; 10) vara korrashoiu- ja hoolduskohustuste jaotus; 11) kasutusse andmise eritingimused vastavalt kasutusse andmise haldusaktile; 12) sanktsioonid lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral; 13) vara allkasutusse andmise tingimused ja kord; 14) tagatisraha suurus lepingust tulenevate nõuete tagamiseks kasutusse andjale; 15) lepingu ülesütlemise alused; 16) muud vajalikud tingimused. (2) Vallavalitsus võib vajadusel kinnitada kasutuslepingute tüüpvorme. (3) Kasutusele antava vara üleandmine kasutajale ning vara tagastamine fikseeritakse kahepoolse vara üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Vara üleandmis-vastuvõtmisaktis fikseeritakse andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta. (4) Vallavara valitseja kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusandlikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist.
(1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 2) valla osalusega äriühingutele; 3) valla poolt asutatud sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, mille liikmeks vald on; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 5) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on nurjunud; 6) kui vallavara on vajalik tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks, mille teostaja leidmiseks on vald korraldanud konkursi ning konkursi võitja soovib sõlmida selle vara kasutuslepingu; 7) vallaga äriruumide kasutuslepingut omavale isikule tema majandustegevuse laiendamiseks täiendava äriruumi taotlemisel tingimusel, et täiendav äriruum asub juba kasutatava äriruumi vahetus läheduses ning ei ole sellest suurem; 8) isikule, kes soovib temaga sõlmitud vallavara kasutuslepingu tähtaja möödumisel jätkata sama vallavara kasutamist. (2) Kasutusse andmise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel peab vallavalitsus arvestama eelkõige järgmiste asjaoludega: 1) kehtiva kasutuslepingu järgsete kohustuste täitmine kasutaja poolt; 2) vallavara vajalikkust valla enda ülesannete täitmiseks; 3) kasutusse andmise otstarbekus samale kasutajale olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle vallavara kasutamise vastu. (3) Vallavara kasutamise tasu suuruse määramisel arvestatakse samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid. Vallavara kasutamise tasu määrab vallavolikogu.
(1) Vallavara antakse kasutusse avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda vallavara kasutusse otsustuskorras ega eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vallavara kasutusse andmise viis, kus vara kasutamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema kasutustasu. (3) Enampakkumise viisid on: 1) suuline enampakkumine; 2) kirjalik enampakkumine.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus enampakkumise korraldaja määrab kindlaks: 1) enampakkumise viisi ja muud enampakkumise läbiviimisega seotud tingimused; 2) üüri või rendi alghinna; 3) osavõtutasu ja tagatisraha suurused; 4) üüri- või rendilepingu põhitingimused; 5) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest annab enampakkumise korraldaja teada vastava kuulutuse kaudu Torma valla veebilehel ja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht ja kasutusotstarve); 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 5) üüri või rendi alghinna; 6) osavõtutasu ja tagatisraha ning nende tasumise tähtaeg ja viis; 7) enampakkumise ja kasutuslepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara kasutamise eest eeldatavalt saadav tulu; 3) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. (3) Alghinna määrab vallavolikogu, osavõtutasu ja tagatisraha määrab vallavalitsus. Tagatisraha suurus on 10% alghinnast.
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ja kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei saa osa võtta isiklikult või esindaja kaudu riiklike ja Torma vallas kehtestatud kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on valla ees täitmata lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
(1) Komisjoni esimees, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks ja tutvustab komisjoni liikmeid ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena.Pakkujate nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Pakkujad või neid esindavad isikud esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. (2) Enne enampakkumise alustamist annavad kõik pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja kasutuslepingute tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, enampakkumisel osaleda ei saa. Kui pakkuja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja pakkujad. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, fikseerib komisjon enampakkumise nurjunuks osutumise. (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Kui enampakkumisel on määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud kasutustasu kolmekordset teatamist. (5) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (6) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral võib enampakkumise läbiviija teha osavõtjatele teatavaks, et vara antakse kasutusse pakkujale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (7) Pakkujatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata.
(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (4) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta täpselt eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale, välja arvatud juhul, kui komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest ning see minetus ei takista pakkumismenetluse objektiivset läbiviimist ega too kaasa ebaõiget tulemust. (5) Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Pakkumiste esitamise tähtaja möödumisel nimekiri suletakse. (6) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, fikseerib komisjon enampakkumise nurjunuks osutumise. (7) Komisjoni esimees, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid. (8) Pakkumiste läbivaatamise käigus avatakse komisjoni poolt pakkumised nende registreerimise järjekorras. Komisjoni liikmed on kohustatud kõik pakkumised ja nendele lisatud dokumendid kandma enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (9) Ühe pakkuja poolt esitatud esialgse ja täiendavate pakkumiste puhul võetakse arvesse neist kõige suurem pakkumine. (10) Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor. (11) Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindaja kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada kaebusi või proteste enampakkumise läbiviimise kohta.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et kas või üks enampakkumisel osaleja on esitanud valeandmeid. (4) Vallavalitsus peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. (5) Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (6) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel käesoleva paragrahvi punkti 3 alapunktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. (7) Enampakkumise võitjale saadetakse otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta postiga või e-maili teel. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud kohta teatatud ajaks. (8) Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha ja teatatakse enampakkumise tulemus nende osas enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras. (9) Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingut sõlmida. (10) Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. (11) Kui enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas sõlmida leping paremuselt järgmise pakkujaga, korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. Varaga edasise toimimise viisi otsustab vallavalitsus sama haldusaktiga, millega enampakkumise tulemused kinnitamata jäetakse, nurjunuks tunnistatakse või müügileping sõlmimata jäetakse.
(1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajaliselt teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) vallavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused; (3) Vallavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub lisaks käesoleva korra paragrahvi 19 lõikes 2 sätestatule veel arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 19 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 2) eelläbirääkimistele kutsub vallavalitsus ainult nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 3) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, kui palju pakkumisi on tehtud ja palju neist vastab nõuetele; 4) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 5) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada; 6) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. (5) Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.
(1) Vallavara kasutaja võib tasuta kasutuse, üüri- või rendilepingu alusel kasutatavale vallavarale teha parendusi või muudatusi ainult vallavara valitseja või vallavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab vallavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel vallavara valitseja. (2) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist vallavarale võib lubada ainult avalikes huvides.
(1) Valla omandis olevale ehitisele või kinnistule reklaami, teabe või muu väikevormi paigaldamiseks peab olema vallavara valitseja eelnev kirjalik nõusolek, kui vallavalitsuse või volikogu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib vajadusel kehtestada nõusoleku andmiseks täpsema korra.
(1) Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras vallavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. (2) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) Vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) Vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) Vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine ei ole ilma vallavara omandamiseta võimalik; 4) Vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 5) Vallavara on antud varasemalt kasutusse hilisema võõrandamise kohustusega; 6) Vallavara ei anna tulu; 7) Muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel.
(1) Vallavara võõrandamise viisi ja tasu otsustab: 1) vallavolikogu, kui võõrandamisele kuuluva vara turuväärtus on suurem kui 500 eurot; 2) vallavalitsus, kui võõrandamisele kuuluva vara turuväärtus on väiksem või võrdne 500 euroga; 3) vara tasuta võõrandamine (kinkimine) on lubatud vallavolikogu otsuse alusel. (2) Vallavara võõrandamise korraldab vallavalitsus. (3) Vallavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegiseadmise lepingu sõlmib volikogu otsuse aluse vallavanem. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. (4) Vallavara võõrandamist otsustavas õigusaktis peab olema ära näidatud: 1) vallavara nimetus, asukoht ja põhinäitajad, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate arv ja nimiväärtus ning osa suurust iseloomustavad andmed; 2) vallavara võõrandamise viis; 3) otsustuskorras tasu eest võõrandamisel vara müügihind; 4) vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamisel põhjendus; 5) võõrandamise korraldaja; 6) aktsiate või osa enampakkumise korras müügi puhul nende alghind ja maksetingimused; 7) vajadusel müügi lisatingimused.
(1) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Vallavara võõrandatakse üldjuhul enampakkumise korras.
(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline väärtus ei ületa 3200 eurot ja võõrandatav vara ei ole tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimist; 3) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 4) kui vara võõrandatakse valla osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 5) võõrandamine on vajalik planeeringu- ja maakorraldusnõuetest tulenevalt või ehitise teenindamiseks vajaliku maa koosseisu muutmiseks; 6) võõrandatakse vallale kuuluvaid aktsiaid või osasid teistele selle äriühingu aktsionäridele või osanikele võõrandamise otsustaja poolt kinnitatud hinnaga; 7) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda vara töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine ilma vastava vallavarata ei ole võimalik; 8) võõrandatavat vara kasutatakse lepingu alusel ja lepingu järgi on kasutajal vara väljaostu õigus; 9) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Vallavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud alustel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.
(1) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vallavara võõrandamise viis, kus ostumüügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. (2) Vallavara võõrandatakse avaliku enampakkumise korras. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus komisjon kinnitab: 1) enampakkumise läbiviimise tingimused; 2) maksetingimused; 3) ostu-müügilepingu tingimused; 4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise korraldaja vastava kuulutuse kaudu Torma valla veebileheküljel ja kohalikus maakonna ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus ja asukoht. Kinnisvara puhul maatüki suurust ja sihtotstarvet; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) alghind ja enampakkumise osavõtumaksu ning tagatisraha suurused ja nende tasumise kord; 6) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtaeg, ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised ning võõrandamise lisatingimused juhul, kui need on sätestatud. Käesolevas punktis nimetatud täisandmeid võib kohalikus maakonna ajalehes mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise ja müügilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara bilansiline väärtus; 2) eksperdi hinnang; 3) vara eeldatav turuväärtus; 4) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara laguneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 6.40 eurot või alghinda ei kehtestata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse vallavalitsus.
Enampakkumine on avalik ning selles võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, arvestades seadustega ettenähtud piiranguid.
Enampakkumise läbiviimisel juhindub komisjon käesoleva korra samadest komisjoni töö põhimõtetest, mis on ära toodud paragrahvides 22, 23 ja 25.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisele järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas korras sätestatud korda. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral tuleb ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi vallavalitsus sama haldusaktiga, millega enampakkumise tulemused kinnitamata jäetakse, nurjunuks tunnistatakse või müügileping sõlmimata jäetakse. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta postiga või e-maili teel. (6) Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras. (7) Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingut sõlmida.
(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud müügileping. (2) Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtajaks, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtajaks. Enampakkumise võitjale teatatakse müügilepingu sõlmimise aeg ja koht. (3) Enne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha või realiseeritakse pangagarantii. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara võõrandamise viis, mis valitakse võõrandamise otsustaja poolt juhul, kui teatud lisatingimuste täitmine vallavara võõrandamisel on olulisem laekuvast müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) muud võõrandamise otsustaja poolt kehtestatud tingimused. (3) Võõrandamise otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Eelläbirääkimistega pakkumine on avalik ning sellest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades seaduses ettenähtud piiranguid.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) eelläbirääkimistega pakkumise tingimused; 2) müügilepingu tingimused; 3) muud eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisega seotud lisatingimused. (2) Vallavara müügist eelläbirääkimistega pakkumise korras teatatakse käesoleva korra paragrahvi 34 lõige 2 kohaselt. (3) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks piisavad tagatised. (4) Pakkumistega ümbrikud avab komisjon pärast pakkumiste tähtaja möödumist. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. (5) Isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Seda otsust võib 5 tööpäeva jooksul arvates komisjoni vastava otsuse tegemise kuupäevast vaidlustada, esitades kaebuse vallavalitsusele. (6) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib esitatud pakkumiste arvu ning mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. (7) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi lisatingimuste kohta ning esitab pakkumise täitmise tagatise täies ulatuses. (8) Lõplike pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. (9) Komisjon hindab lõplikke pakkumisi ja reastab need paremusjärjekorras. (10) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni 10 tööpäeva jooksul täiendada.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus hiljemalt: 1) 20 tööpäeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist, kui võõrandamise otsustaja on vallavolikogu; 2) 10 tööpäeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist, kui võõrandamise otsustaja on vallavalitsus. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima temale esitatud dokumentide alusel pakkumisest osavõtnud isikute õigust eelläbirääkimistega pakkumisel osaleda ning eelläbirääkimiste protseduuri järgimist eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel. (3) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 1) eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt pakkumise protseduuri; 2) selgub, et pakkumise võitjal ei olnud õigust eelläbirääkimistega pakkumisest osa võtta; 3) eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda. (4) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitaja peab eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. (5) Sobivate pakkumiste puudumisel on võõrandamise otsustajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (6) Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. (7) Kui parima pakkumise teinud isik ei ilmu ettenähtud tähtajaks müügilepingu sõlmimisele või ei tasu õigeaegselt ostusummat, on pakkumise tulemuste kinnitajal õigus tühistada oma otsus ning tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (8) Eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamisel või tulemuste kinnitamata jätmisel otsustab varaga edasise toimimise viisi müügi otsustaja.
Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus vallavalitsuse poolt. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib vallavanem.
(1) Isiklik servituut seatakse valla kinnisasja suhtes kohaldatava kasutusvalduse või isikliku kasutusõigusega. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevalt omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. (3) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) vallavalitsus, kui see on seoses kinnisasjal asuva tehnovõrgu – rajatisega; 2) muudel juhtudel vallavolikogu. (4) Isikliku servituudi seadmise korraldab vallavalitsus. (5) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda ainult seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (6) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmib vallavanem.
(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. (3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega juriidiliste isikute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (4) Hoonestusõiguse seadmise otsustab: 1) vallavalitsus, kui see toimub munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel vallavolikogu. (5) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, välja arvatud juhud mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viitkümmend aastat. (6) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib vallavanem.
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra kohaselt arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping.
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise tasumise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused; 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed.
Hoonestusõiguse võõrandamisel on vallavalitsusel eesõigus, mis kantakse valla kasuks kinnistusraamatusse vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 257. Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks asjaõigusega on vajalik vallavalitsuse nõusolek, milline tingimus kantakse vajadusel vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 249 kinnistusraamatusse.
(1) Vallavara utiliseeritakse või hävitatakse, kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vallavara koosseisus olev põhivara kantakse maha (bilansist välja). (3) Vallavara mahakandmise aluse tekkimisel koostab komisjon mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuluva vallavara koosseis, bilansiline maksumus, kõlbmatuks tunnistamise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, vallavara hävitamise või utiliseerimise viis ja selle maksumus, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed. (4) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) volikogu, kui vara bilansiline väärtus on suurem kui 2000 eurot; 2) vallavalitsus, kui vallavara bilansiline väärtus on väiksem või võrdne 2000 euroga. (5) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud vallavara koosseisus oleva bilansivälise vara osas toimub bilansivälisest arvestusest väljaarvamine raamatupidamise sisekorraeeskirjades sätestatud korras. (6) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega.
(1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olnud dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 2000 eurot; 2) muudel juhtudel vallavalitsus.
Tunnistada kehtetuks Torma Vallavolikogu 23.10.2007 määrus nr 49 “Torma valla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord”.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.