Redaktsioonide võrdlus

(1) Istutustöö kavandamise aluseks on haljastusprojekt või istutusjoonis. Haljastusprojekt on haljasala kujundamiseks vajalike dokumentide kogum vastavalt projekteerimisnormidele ja -standarditele ning teistele asjakohastele normdokumentidele. Istutusjoonis on mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega. (2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada: 1) kõrgharidusega maastikuarhitekt või maastikukujundaja; 2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus. (3) Haljastusprojekt ja istutusjoonis ning nende muudatused kooskõlastatakse Tallinna KeskkonnaametigaKeskkonna- ja Kommunaalametiga ning istutuse asukoha järgse linnaosa valitsusega, lisaks Tallinna Kommunaalametiga, kui istutustöö tehakse teemaa haljasalal.

(1) Puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks. (2) Vastavalt istutuskohale määratakse istiku liik ja suurus ning võra ja juurestiku tüüp. Liikide valikul välditakse monokultuuride teket. Tänava- ja pargipuudeks sobivate istikute soovituslik nimekiri on lisas 1 „Tallinna tänava- ja pargipuude istikute soovituslik nimekiri". (3) Istikute vahekauguse määramisel lähtutakse nende liigiomasest võra ja juurestiku suurusest lisa 2 „Istikule vajaliku kasvuruumi määramise nõuded" järgi. Lisas 2 esitatud nõudeid ei rakendata, kui: 1) kasutatakse istikuid, mille võra pidevalt kärbitakse (vormipuud); 2) rajatakse puuderiba tuule või müra kaitseks. (4) Kavandamisel välditakse puu kasvamisest tekkida võivat kahju ehitistele ja tehnovõrkudele ning jäetakse nende hooldamiseks vajalik ruum, samuti arvestatakse täiskasvanud puu võra suurusega, et vältida hilisemat ülemäärast okste kärpimist. (5) Istutuskohta ei tohi kavandada kinnistu piirile lähemale kui 3 m ilma kõrvalkinnistu omaniku nõusolekuta. (6) Istutuskoha tüüplõigete koostamisel ning istikute toestamise, kaitsmise ja multšimisemultšimise kavandamisel lähtutakse lisades 3 „Istiku toestamise, kaitsmise ja multšimisemultšimise nõuded", 4 „Tänavapuu sillutatud alale istutamise joonis" ja 5 „Pargipuu ettevalmistamata kasvupinnasesse istutamise joonis" toodud nõuetest. (7) Istutustööde kavandamisel tänavaäärsele haljasribale, sillutatud alale või parklasse arvestatakse alljärgnevaga: 1) planeeritakse vähemalt 3 m laiune tehnovõrkudest vaba ala ühe puurea kohta. Istik peab olema vähemalt 2 m sõiduteepoolsest äärekivist eemal v.a juhul, kui tegemist on haljastuse uuendamisega antud kohas ja kaitstud lumetõrjeks kasutatava soola eest; 2) haljasribale, mis on kitsam kui 3 m, või sillutatud alale võib istutada puu vaid siis, kui kasvupinnase mahtu suurendatakse sillutise alla rajatava tugipinnasega või teisel viisil. Tugipinnas on tugevdatud struktuuriga kasvualus, mis koosneb tugimaterjalist ja kasvusubstraadist. Tugipinnase rajamise põhietapid on toodud lisas 6 „Tugipinnase (tugevdatud struktuuriga kasvualuse) rajamise nõuded"; 3) kavandatakse spetsiaalsete kastmissüsteemide kasutamist; 4) kasutatakse tänavapuu istikuid, laiema kui 5 m haljasriba korral võib kasutada ka pargipuid; 5) puude istutamine kavandatakse gruppide või ridadena, et mitme puu juurtele jääks ühine suurem kasvuala; 6) sillutatud alale istutamisel tagatakse, et sademevesi voolab puu tüvest eemale. Kui sillutise kalle on väike, siis tõstetakse võraalune pind sillutatud alast kõrgemale sobiva äärekiviga või teisel viisil. Võraaluse sillutamata ala suurus peab olema vähemalt 1,2 x1,2 m, see peab olema kaetud juurekaitserestiga; (8) Parklasse istutamisel eelistatakse puuliike, mis heidavad rohkem varju, millel ei ole suuri vilju ning mille lehtedelt ei eraldu nestet. (9) Tänavapuule ja I hooldusklassi kuuluvale pargipuule koostatakse hoolduskava.

(1) Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile. (2) Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks kasvada ilma toestuseta. (3) Lehtpuuistiku kõrgus peab olema vähemalt 200 cm, okaspuuistiku kõrgus vähemalt 100 cm, v.a madalakasvulised dekoratiivvormid. Istiku kõrgust mõõdetakse juurekaelast juhtoksa tipuni (ladvani). (4) Poogitud taimel peab poogend olema alusega korralikult kokku kasvanud. (5) Külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ning olema peenemad kui 1/3 tüve läbimõõdust harunemiskoha juures. (6) Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest, v.a leinavormil. (7) Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab selle juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega istikule kompaktse juurestiku kujundamine. (8) Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal. (9) Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse. (10) Istikul ei tohi olla: 1) oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust; 2) kahvelharusid (tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad), v.a sammasjal vormil; 3) tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt) väljuvaid oksi; 4) väikese väljumisnurgaga (< 30°) oksi, v.a sammasjal vormil; 5) tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sissekasvanud koort, v.a hariliku haava sammasjal vormil; 6) tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi; 7) taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi; 8) keerdjuuri. Keerdjuured (kägistusjuured) on juured, mis kasvavad ringjalt ümber puu juurekaela või teiste juurte ning avaldavad neile survet, takistades toitainete liikumist ning nõrgestades puud. (11) Istik peab olema kasvatatud Eestis või lähiriikides, kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. (12) Erineva võra- ja juurestikutüübiga istikud peavad vastama lisades 7 „„Istiku võra ja tüve kvaliteedinõuded" ja 8 „„Istiku juurestiku kvaliteedinõuded" esitatud nõuetele.

(1) MultšiMultši kasutamise vajadus ning selle tüüp määratakse haljastusprojekti või istutusjoonisega, võttes aluseks lisa 3 soovitused. MultšMultš on umbrohtumist takistav ning niiskust hoidev pinnakate, mis laotatakse pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5−10 cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10 cm eemale. (2) MultšiMultši kasutatakse ringina üksikpuude ümber, lausistutusaladel kaetakse multšigamultšiga suurem ala. (3) Puu tüve ümbrus tuleb multšidamultšida vähemalt 0,5 m raadiuses (vähemalt istutusaugu ulatuses). (4) Valmis multšikatemultšikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga.

(1) Istutus antakse üleandmiseüleandmis-vastuvõtmise aktigavastuvõtmisaktiga kohe pärast töö valmimist üle töö tellijale, v.a kui töö on tehtud asendusistutusena tehtud töö. Üleandmisel peab juures viibima istutuse asukoha järgse linnaosa valitsuse esindaja ning Tallinna Kommunaalameti esindaja, kui istutus tehakse teemaa haljasalal, peab juures viibima Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja. (2) Istutuse üleandmisel kontrollitakse istiku ja istutustöö vastavust haljastusprojektile või istutusjoonisele. Kui istutustöö ei vasta nõuetele, siis on töö tellijal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist. (3) Istutuse üleandmisel tuleb üle anda istutusega seotud dokumentatsioon, sh haljastusprojekt või istutusjoonis, istiku kvaliteeti ja päritolu tõendavad dokumendid ning hooldusjuhend. Töö tellija nõudmisel tuleb esitada kasutatud mulla või substraadi päritolu ja kvaliteeti tõendavad dokumendid.

(1) Pärast garantiiaja lõppu antakse istutus üleandmiseüleandmis-vastuvõtmise aktigavastuvõtmisaktiga üle töö tellijale, v.a kui töö on tehtud asendusistutusena tehtud töö. Akti märgitakse tuvastatud puudused ning tähtaeg nende kõrvaldamisekskõrvaldamise tähtaeg. Üleandmise juures peavad viibima istutuse asukoha järgse linnaosa valitsuse ja Tallinna Keskkonnaameti esindajad ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja, kui istutus tehakse teemaa haljasalal. (2) Kui istutatud puu garantiiajal kahjustub või hävib, on õigus nõuda puu asendamist ja hooldamist, v.a kui istutuse tegija tõendab, et puu kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel. Puu kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga. (3) Kui garantiiaeg lõppeb puu puhkeperioodil, on õigus nõuda istutuse üleandmist enne garantiiaja lõppu, puu lehesoleku perioodil.

Järelevalvet korragakorras kehtestatud nõuete täitmise üle teostabteeb Tallinna KeskkonnaametKeskkonna- ja Kommunaalamet.