(1) Käesolev Roosna-Alliku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tingimused ja nõuded ning määrab liitumise korra, veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuse osutamise ja kasutamise korra Roosna-Alliku vallas. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liituda soovijatele, liitunud ja seda kasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Roosna-Alliku vallas. (3) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest; 2) arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas sätestatud (otseselt liitumisega seostatav) piirkond, kus arendatakse ühisveevärki ja kanalisatsiooni vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale; 3) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 4) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega; 5) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 6) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi; 7) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks; 8) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul; 9) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või 10) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja - kanalisatsioon; 11) klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks; 12) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest; 13) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks; 14) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja-kanalisatsiooniühenduskoht; 15) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistuomanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga; 16) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm; 17) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 18) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis; 19) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki; 20) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ning sademevee ärajuhtimine; 21) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; 22) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus; 23) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus. Konkurentsimametiga või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud veeteenuse hinna kehtestab veeettevõtja; 24) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks; 25) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi; 26) saasteaine (reoaine) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust; 27) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni; 28) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks; 29) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 30) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid; 31) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo- ning sademevee ärajuhtimist; 32) volitatud isik – isik, kes vallavolikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele; 33) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud; 34) ) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reo- ning sademevee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav; 35) ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava – kava mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ja mille alusel arenduspiirkonnas toimub ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine; 36) ühetaolised liitujad – liitujad, kellel on ühesugune tarbimisvõimsus (l/s) või kelle siseveevärgi ja -kanalisatsiooni torud on sama läbimõõduga. 37) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond. (2) Ühisveevärgi ja kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või kanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab Roosna-Alliku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja peab tagama teeninduspiirkonnas kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule. (3) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse Roosna-Alliku Vallavolikogu (edaspidi nimetatud vallavolikogu) kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel. (4) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks eelkõige olme ja tootmisvajaduste rahuldamiseks. Vee kvaliteet peab vastama õigusaktidega kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. (5) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. (6) Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja –kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle on vee-ettevõtjal ja vallavolikogu volitatud isikul. (7) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga. (8) Ühisveevärk on ette nähtud joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.
(1) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga (edaspidi liitumine) eeskirjas sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub kinnistu omaniku, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omaniku (edaspidi liituja) taotlusel tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel. (3) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eest maskab liituja vee-ettevõtjale liitumistasu eeskirjas sätestatud korras. (4) Kui liitumistingimused ei muutu, ei tule kliendi vahetumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või nende osade välja vahetamisel tasuda liitumistasu. (5) Kui klient soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid (sh saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahu muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb vee- ettevõtja. (6) Kui vee-ettevõtja või liituja või klient taotleb liitumispunkti asukoha muutumist, toimub see taotleja kulul ja seda käsitletakse eeskirja kohaselt toimuva liitumisena.
(1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja poolt määratud liitumispunkt. (2) Liitumispunkt paigaldatakse avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter kinnistu piirist väljaspoole. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja liituja kokkuleppel. (3) Liitumispunktiks on: 1) veevärgil peakraan, mis kuulub ühisveevärgi juurde; 2) kanalisatsioonil vaatluskaev (toru), mis kuulub ühiskanalisatsiooni juurde.
(1) Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumine toimub liitumist sooviva kinnistu omaniku või valdaja taotlusel koostatava lepingu alusel. (2) Liitumistaotlus peab sisaldama järgnevaid andmeid: 1) kinnistu aadress, liituja isikuandmeid; 2) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta; 3) veevajadus ööpäevas; 4) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse, saasteainete ja reostusnäitajate kohta (elamukinnistutelt neid ei nõuta); 5) teenindus- ja tootmisotstarbega sisseseade korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid neist protsessidest ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta; 6) kinnistu plaan; 7) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta. (3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumistingimuste seadmiseks
(1) Taotluse esitamise päevast 30 kalendripäeva jooksul seab vee-ettevõtja taotlejale kirjalikult liitumistingimused, sh piiratud ulatuses liitumise tingimused, või jätab taotluse rahuldamata. (2) Taotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, kus näidatakse ära: 1) liitumispunktide asukohad; 2) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise tarbimisvõimsused (l/s), kogused, reoveega ära juhtida lubatavad saasteained ning ärajuhitava vee reostusnäitajad; 3) veerõhk ühisveevärgis ning ühiskanalisatsiooni paisutustase; 4) tehnilised erinõuded; 5) liitumisprojekti koosseisu kohta esitatavad nõuded; 6) liitumistingimuste kehtivusaeg. (3) Vee-ettevõtja võib liitumisest keelduda kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reo- või sademevett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille kogust või selles sisalduvat reostust või reostuse kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. (4) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises. Taotluse rahuldamata jätmisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult, märkides selle põhjused.
(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumisprojekt (edaspidi liitumisprojekt) peab vastama vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimustele, käesolevale eeskirjale ning Roosna-Alliku valla ehitusmäärusele. (2) Liitumisprojekti koostab vastavat tegevuslitsentsi omav projekteerija. Projekteerija vastutab liitumisprojekti vastavuse eest vastavalt kehtivatele normidele. (3) Liitumisprojekti koosseisus peavad olema vähemalt: 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskiri koos kõigi vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise koguste- ja reostusnäitajatega; 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hooneväliste rajatiste plaan; 3) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reovee pumba- ja puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised. (4) Liitumisprojekt tuleb esitada kooskõlastamiseks vee-ettevõtjale. Kõik projekti muudatused tuleb eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. (5) Kui liitumisprojekt ei vasta eeskirja § 8 lõigetele 1-3 nõuetele, on vee-ettevõtjal õigus jätta liitumisleping sõlmimata. Sel juhul tagastatakse liitumisprojekt seda kooskõlastamata, märkides kooskõlastamata jätmise põhjused.
(1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast liitumisprojekti vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks esitamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse liitujale kooskõlastatult pärast liitumislepingu sõlmimist. (2) Liitumislepingus märgitakse: 1) liitumistingimused (mis vajaduse korral on liitumisprojektist lähtuvalt täpsustatud); 2) liitumisvõimsus (l/s) ja liitumistasu suurus; 3) liitumistasu maksmise kord; 4) liitumise tähtaeg; 5) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded. (3) Liituja võib liitumislepingu lõpetada teatades vee-ettevõtjale vähemalt üks (1) kuu ette. (4) Lepingu lõpetamisest tekkinud kahjud hüvitab lepingu lõpetaja. (5) Liitumislepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(1) Liitumislepingu kohaselt tekib liitujal õigus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuselepingu sõlmimiseks, kui lepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. (2) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel teenuslepingu osad. Piiritlusakti koostamise aluseks on teostusjoonis. (3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses liitumisprojektiga. Liituva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida Roosna-Alliku Vallavolikogu otsusega volitatud isikul. Puuduste ilmnemisel vormistatakse puuduste kohta kahes eksemplaris akt, millest üks eksemplar antakse liitujale. Liitujal ei teki teenuslepingu sõlmimise õigust enne puuduste kõrvaldamist. (4) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse. (5) Liitumisleping lõpetatakse liituja soovil, kui ta loobub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumisest. (6) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda: 1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast; 2) juriidilise isiku pankroti korral; 3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel. (7) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades Võlaõigusseaduse §-s 655 sätestatut.
(1) Liitumistasu on ühekordne tasu, mis makstakse vee-ettevõtjale kinnistu liitumisel ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga. (2) Liitumistasu arvutab vee-ettevõtja ning kooskõlastab Roosna-Alliku vallavalitsus.
(1) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel. (2) Kui liituja ning vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti, siis maksab liituja: 1) 50% liitumistasust 14 kalendripäeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist; 2) 50% liitumistasust liitumislepingu kohaste ehitustööde lõpetamise päevaks ja kui tööd kestavad vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule üle 30 kalendripäeva, siis ehitustööde kestuse jooksul. (3) Kui liituja ei pea kinni liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest, maksab ta vee-ettevõtjale vastavalt liitumislepingule viivist, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summalt päevas. (4) Kui liitumislepingujärgsest ehitustähtajast ei pea kinni vee-ettevõtja, maksab ta liitujale leppetrahvi vastavalt liitumislepingule, kuid mitte üle 30% liitumistasust.
(1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, tehakse seda vee-ettevõtja ja liituja vahelisel kokkuleppel. (3) Ühisveevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni. (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepinguga teenuslepingu lahutamatu osa. (5) Kinnistu piiride või hoonestuse muutumise korral tuleb kliendil sellest vee-ettevõtjat teavitada. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.
(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. (2) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reoveekanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus.
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist ajutiseks tarvitusteks (ehitus, kaubandus, kastmine) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta. (2) Ajutise torustiku ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja omal kulul. Kui ajutisi ühendusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul. (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp. (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reovee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
(1) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. (2) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul või valdajal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. (3) Teenuslepingus määratakse vee-ettevõtja õigused ja kohustused kliendile vee müümisel ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel ning kliendi õigused ja kohustused teenuse kasutamisel. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti allakirjutamiseks 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. (4) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 päeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandiõigust tõendava dokumendiga uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee ärajuhtimise omavoliliseks. (5) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni üheks aastaks kinnistu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. (6) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee ärajuhtimine suletud; 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omavolilise ümberehitamise korral; 3) Ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta; 4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õiglusjärglast; 5) juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel; 6) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 7) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel. (7) Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja käesoleva §-i lõike 6 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. (8) Kinnistu omanikul või valdajal on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee avamise ja reovee ärajuhtimise taastamise kulud. (9) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist ei ole lepingut uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul või valdajal sõlmida liitumisleping. (10) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmib vee-ettevõtja teenuslepingu kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseaduse § 72.
(1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. (2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Vee-ettevõtja tagab minimaalse veesurve liitumispunktis 2 baari. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma kulul. (3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga. (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. (6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. (7) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 ja 7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud volitatud isiku poolt akt, mille alusel on veeettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule.
(1) Kinnistu veemõõdusõlmele peab olema paigaldatud tagasilöögiklapp, vältimaks vee tagasivoolu kinnistu veevärgist ühisveevärki. (2) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks. (3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru. (4) Klient on kohustatud: 1) kasutama ning hoidma kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või –kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele; 2) peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. 3) sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale; 4) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldama; 5) lubama võtta vee-ettevõtjal ja ka Terviseametil kinnistu võrgust vee- ja reoveeproove; 6) hoidma tema puhastusalal ja kinnistul asuvad tuletõrje hüdrandikaevude, kanalisatsiooni kontrollkaevude ja peakraani luugid lume ja jäävabad ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele; 7) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust. (5) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse: 1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis; 2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja –kaevudega, vedelike reservuaaridega (va joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni; 5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga. (6) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.
(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja –ülekandesüsteem; 3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik; 4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit. (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest. (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel. (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.
(1) Vastavalt käesolevale eeskirjale ja teenuslepingule on kinnistu veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli õigusteostada vee-ettevõtjal ja Roosna-Alliku Vallavolikogu otsusega volitatud isikul. (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.
(1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada vee andmine ja reovee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) klient on viivitanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates; 2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee ja reovee proovide võtmist; 3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi; 4) klient ei ole kinni pidanud vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reovee ärajuhtimise hulgast; 5) klient ei ole täitnud eeskirja § 13 lg 5 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast. (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine: 1) omavolilise veevõtu või reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul; 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või –kanalisatsiooni, inimese elu ning tervist või keskkonda; 3) sisendustoru lekke ilmnemisel. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel. (4) Katkestamise põhjuste kõrvaldamise järel ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamisel taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel vee andmine ja reovee ärajuhtimine. (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest. (6) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuse arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud. (7) Erakorraliste asjaolude korral on vallavalitusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest. (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus kestab rohkem kui 10 tundi, siis tagab vee-ettevõtja kliendile mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks. (3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama vallavalitsuse kodulehele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reovee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult vähemalt viis päeva enne tööde algust. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 kinni ei peeta, vastutab plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest vee-ettevõtja. (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise vähendamise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud. (6) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
(1) Omavoliliseks veevõtuks või reovee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil: 1) isikul puudub veevõtuks ja reovee ärajuhtimiseks kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee ja reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 19 lõikes 4 sätestatud juhtudel; 3) vee- ja reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud; 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti rikutud või eemaldatud; 5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, välja arvatud eeskirja §19 lõikes 4 sätestatud juhul; 7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sadevett; 8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. 9) vee omavolilise kasutamise või reovee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja akti. (2) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 l/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett on võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuse hindadest lähtudes. (3) Omavolilise reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasele arvestuskorrale; 2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku sisemõõdu järgi; 3) sadevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni, lähtudes äravoolust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast. (4) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee ärajuhtimine või purgimine toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordse mahuti mahu eest. Purgimisel sadeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra. (5) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1,2 ja 4 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest. (7) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigetele 1,2 ja 4 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav. (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40o C. (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul. (5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada hüdraulilisi löökkoormusi. (6) Avariijuhtudest, mis on põhjustatud ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised: 1) Üldreostusnäitajate piirväärtused Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/l 300,0 Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 350,0 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 740,0 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0 Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5 Üldlämmastiku sisaldus mg/l 60,0 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 0,3 Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0 Üldfosfori sisaldus mg/l 10 2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused. 3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised. 4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule. (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsesside häireid. (3) Kui reovee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust. (4) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust ja järelevalvet korraldab vee-ettevõtja.
(1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimiseks määratakse teenuslepingus kontrollkaev. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev liitumispunktis, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Reovee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. (3) Proove võtab vee-ettevõtja kliendi või tema esindaja või volitatud isiku juuresolekul. (4) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid. (5) Reoveeproovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile. (6) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi, on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, et saasteainete (k.a. ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.
(1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega. (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. (4) Vee-ettevõtja otsusel paigutatakse veemõõdusõlm mõõdukaevu, kui: 1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine ja ülekuumenemine; 3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50m. (5) Veemõõdusõlme ehitus ja asukoht peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõppemisel demonteerib arvesti vee-ettevõtja.
(1) Klient peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest; 2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks; 4) veearvesti nähtavuse. (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient otsekohe vee-ettevõtjale teatama. (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta. (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi. (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. (3) Kui eeskirja § 28 lõige 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest. (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 19 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
(1) Vee arvestus ja tasumine, mida päästekeskus võtab avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele. (2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
(1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Kui klient soovib, siis kasutatakse reovee mõõtmist ning sellisel juhul kannab klient kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud. (2) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sadevesi satub suures kogused kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus kliendi juuresolekul teostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. (3) Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga, selle puudumise korral arvestatakse ühisveevärgist tarbitud veekogus elamutes m3 kuus inimese kohta: 1) veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon kuni 2,0 m3; 2) veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis kuni 4,0 m3. (4) Vee tarbimise arvestamiseks peab klient teatama vee-ettevõtjale eluruumis elavate isikute arvu (5) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ja teisteks päästetöödeks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades kokkulepitud tähtajaks veeettevõtjale sellekohased andmed.
(1) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale tema poolt kasutatud teenuse eest tasuma vastavalt arvel näidatud tähtajale. (2) Näidu mitteteatamisel teenuslepingus sätestatud tähtajaks on vee-ettevõtjal õigus esitada arve vastavalt eelneva tarbimise alusel arvestatud kogusele. (3) Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. (4) Vee-ettevõtja väljastab arve vähemalt 10 päeva enne maksetähtaega. (5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus. (6) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
(1) Kliendil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt nendevahelisest lepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kõigi kohustuste täitmist. (2) Kõik Roosna-Alliku vallas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenusekasutajad on kohustatud järgima käesolevast eeskirjast tulenevaid nõudeid ning sõlmima vee-ettevõtjaga teenuslepingu. (3) Kõiki käesoleva eeskirja täitmisest tulenevaid eriarvamusi lahendatakse vastavate õigusaktidega sätestatud korras.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.