(1) Määrusega kehtestatakse Torma Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) teenistujate tööalase koolituse ja ressursimahuka koolituse kord. (2) Koolituse eesmärk on teenistujate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine.
(1) Koolitustegevus lähtub elukestva õppe põhimõttest. (2) Asutus võimaldab teenistujale tööalast koolitust. (3) Lisaks asutuse võimaldatud koolitusele täiendab teenistuja iseseisvalt oma teadmisi ja oskusi. (4) Koolituskuludeks (sh koolituslähetuseks) planeeritakse asutuse eelarves vahendid, arvestades asutusele seatud eesmärke ning teenistujate koolitusvajadusi. (5) Teenistuja osalemine koolitusel on tööülesande täitmine. (6) Teenistujat katseajal üldjuhul koolitusele ei suunata, välja arvatud otseselt tööülesannete täitmisega seotud koolitus.
(1) Vallavanem määrab koolitusvajadused lähtuvalt arengu- ja hindamisvestlusest ning planeerib kalendriaastaks koolitustegevusteks vajalikud vahendid. (2) Vallasekretäril on õigus esitada vallavanemale ettepanek teenistuja koolitusele saatmiseks. (3) Vallasekretär tagab asutuses koolitusdokumentatsiooni korrasoleku.
(1) Koolituskulu planeeritakse vallavalitsuse eelarves tulenevalt koolitusprioriteetidest ja teenistujate koolitusvajadustest. (2) Koolituse eelarve planeerimise ja vahendite kasutamise eest vastutab vallavanem.
Koolitustegevus hõlmab järgmisi etappe: koolitusvajaduse analüüs, koolituse planeerimine ja korraldamine, koolituskulude hüvitamine, koolitusarvestus ja aruandlus ning koolituse tulemuslikkuse hindamine.
(1) Koolitusvajaduse analüüsi eesmärk on selgitada välja, keda, millises valdkonnas ja kuidas koolitada. (2) Koolitusvajaduse hindamisel lähtutakse muu hulgas üleriigilistest strateegilistest dokumentidest, vallavalitsusele seatud eesmärkidest, eelarves ettenähtud vahenditest, ametnike ettepanekutest ning arengu- ja hindamisvestluse tulemustest. (3) Koolitusvajaduse analüüs on aluseks koolituse planeerimisele ja korraldamisele.
(1) Koolituse planeerimise käigus viiakse töötajate koolitusvajadused kokku vallavalitsuse võimaluste ning pakutavate koolitusvõimalustega, määratletakse koolituse eesmärgid ja kavandatakse vajalikud koolitustegevused. (2) Vallasekretär kogub kokku teenistujate sooviavaldused ja koostab kalendriaastaks planeeritavate koolituste alusel vormikohase koolitusplaani (lisa 1) ja kooskõlastab selle vallavanemaga 31. jaanuariks. Vajadusel täiendatakse koolitusplaani jooksvalt. (3) Koolitusasutuse ja/või koolitaja ja koolitusvormi valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteedi ja hinna parima suhte tagamiseks võetab teenistuja võimalusel koolituspakkumised eri koolitusasutustelt, võrreldakse neid, selgitatakse välja koolitusasutuse ja/või koolitaja tase ning arvestatakse ametnike poolt koolitusasutuse ja/või koolitaja kohta eelnevalt antud hinnanguid; 2) koolituse toimumise aja ja koha valikul arvestatakse asutuse töökorraldust. (4) Plaanivälisele koolitusele suunamise otsustab vallavanem teenistuja sooviavalduse alusel.
(1) Vallavalitsuse poolt koolitusele saadetud teenistuja koolituskulud hüvitab täies ulatuses vallavalitsus. (2) Väljaspool teenistuja alalise teenistus- või töökoha asukohta toimuval koolitusel osalemine loetakse teenistus- või töölähetuseks, mis vormistatakse vallavanema käskkirjaga.
(1) Koolituse arvestuse eesmärk on saada aktuaalset informatsiooni toimunud koolitustest. (2) Teenistujad koostavad eelmise kalendriaasta koondaruande enda koolitustel osalemise kohta (lisa 2) ning esitavad selle vallasekretärile hiljemalt 15. jaanuariks. (3) Vallasekretär lähtub lõikes 2 nimetatud koondaruannetest iga-aastase koolitusstatistika aruandevormi täitmisel ja muude statistiliste aruannete koostamisel.
(1) Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärgiks on saada tagasisidet ja informatsiooni koolitustegevuse edasiseks korraldamiseks ja parendamiseks. (2) Koolituse tulemuslikkuse hindamise käigus hinnatakse koolituse mõju teenistuja töötulemustele ja koolitusele seatud eesmärkide saavutamist. (3) Vallavanem hindab teenistuja koolituselt omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevatöös ning annab teenistuja koolituse tulemuslikkuse kohta tagasisidet arengu- ja hindamisvestlusel.
(1) Ressursimahukas koolitus on teenistusalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel ametniku koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära. (2) Ressursimahukale koolitusele saatmise otsustab ametniku taotluse alusel vallavanem ning sellega peab olema arvestatud jooksva aasta eelarves. (3) Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmib vallavanem ametnikuga halduslepingu, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast koolituse lõppu asutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat. (4) Haldusleping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) teenistuja ees- ja perekonnanimi; 2) teenistuja ametikoht; 3) koolituse algus- ja lõppkuupäev; 4) koolituse nimetus; 5) koolituse korraldaja; 6) koolituse maht või eeldatav maht; 7) koolituse kogumaksumus või eeldatav kogumaksumus; 8) periood, mille vältel teenistuja on kohustatud olema ametiasutuse teenistuses pärast ressursimahuka koolituse lõppu; 9) ametiasutuse poolt koolitusele tehtud kulutuste hüvitamise tingimused ja kord. (5) Vallavanem sõlmib ametnikuga halduslepingu, kui asutuse poolt tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud ületavad sada korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega täistööajaga töötamise puhuks kehtestatud kuutöötasu alammäära. (6) Ressursimahuka koolituse kulude arvestamise aluseks on järgmised otsesed kulud: 1) õppe- või koolituskoha maksumus või koolitusel osalemise tasud; 2) lektoritasud; 3) kulud õppematerjalide ettevalmistamisele või ostmisele. (7) Ressursimahuka koolituse kulude arvestamise aluseks on järgmised kaudsed kulud: 1) koolitusruumide ja -inventari rent; 2) toitlustuskulu; 3) majutuskulu; 4) sõidukulu; 5) lähetatute kindlustus; 6) päevaraha; 7) muud lähetusega seotud kulud. (8) Kui ressursimahukal koolitusel osalemiseks ametnikuga on sõlmitud haldusleping, peab teenistuja koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse §-s 87, 94 või 95 sätestatud juhul. (9) Ressursimahuka koolituse kulud peab ametnik hüvitama kogu ulatuses, kui ta ei osale mõjuva põhjuseta koolitusel või katkestab selle mõjuva põhjuseta. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud mõjuvaks põhjuseks on isiku haigus või ootamatult tekkinud isiklik või perekondlik takistus või ametiasutusest tulenev põhjus. (11) Kui teenistujaga sõlmitakse ressursimahukal koolitusel osalemiseks haldusleping ja ta saadetakse koolitusele katseajal, ei teki tal kohustust hüvitada koolituskulusid, kui ta vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse §-s 91 sätestatud juhul. (12) Avaliku teenistuse seaduse § 33 alusel tähtajalist üleviimist ei käsitata asutusest lahkumisena enne määratud kohustusliku töötamise tähtaja lõppu. (13) Kui ametnikul on tekkinud kohustus hüvitada asutusele koolituskulud ning ta ei ole kohustust täitnud, pöördub asutus vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule halduskohtusse.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.