(1) Määrusega kehtestatakse kohanime koostisosade vormistamise ja kasutamise kord, milles sätestatakse: 1) nõuded kohanimede koostisosade kasutamisele ja vormistamisele; 2) kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted; 3) nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid; 4) nõuded kohanime liigisõna või hargtäiendi kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele; 5) nõuded kohanimeregistrisse kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele; 6) nimeobjektide liigitamise kord. (2) Elukoha- või asukohaandmetes ning andmekogudes olevate aadressiandmetes sisalduvate kohanimede esitamisel lähtutakse ruumiandmete seadusest ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 251 „Aadressiandmete süsteem” sätestatust. Nimetatud õigusaktides sätestamata juhtudel lähtutakse käesolevast määrusest.
(1) Isikunimeliste kohanimede puhul võib lühendada eesnime, kasutades initsiaale: 1) maakaardil; 2) avalikul sildil ja viidal; 3) elukoha- või asukohaandmetes. (2) Eesnime täielik ärajätmine ametlikus kohanimes ning tiitli ärajätmine või lühendamine ei ole lubatud. (3) Kohanime hargtäiendit võib vajaduse korral lühendada maakaardil. (4) Hargtäiendi lubatud lühendid on: S = Suur-(Suure) U = Uus-(Uue) Vk = Väike- Vn = Vana-.
Kohanimi loetakse eksitavalt sarnaseks järgmistel juhtudel: 1) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil (nt kokku-lahkukirjutamise erisused; h-ga algavad sõnad (Aru, Haru); välte erinevused); 2) kõrvuti asuvates asustusüksustes esineb liikluspindadel sama nimi, välja arvatud juhul, kui nimeobjektid moodustavad ühe mõttelise terviku; 3) kõrvuti asuvatel asustusüksustel esineb sama nimetuum; 4) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad sama nimetuumaga kohanimede liigisõnad on tähenduslikult väga lähedased, nt „tee” ja „tänav” või „tee” ja „maantee”; 5) maaüksuste nimedes loetakse samanimelisuse arvestamisel liigisõnad „maaüksus”, „koht”, „talu”, „maja”, „elamu” ja muud samatähenduslikud sõnad, eksitavalt sarnaseks.
(1) Samaliigiliste nimeobjektide ruumikujud ei või kattuda. (2) Joonobjektile võib määrata ühe nime kui: 1) see on katkematult läbitav; 2) sellel ei ole kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektina. (3) Kui joonobjekt vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele, tuleb joonobjekti käsitleda mitme eraldi objektina ja määrata erinevad kohanimed.
(1) Kohanimi peab sisaldama liigisõna kohanimeseaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud nimeobjektide puhul. (2) Kui kohanimi sisaldab juba kokku- või lahkukirjutatud liigisõna, mis vastab nimeobjekti liigile, siis liigisõna topelt ei lisata. (3) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna võib lühendada: 1) maakaardil; 2) avalikul sildil ja viidal; 3) elukoha- või asukohaandmetes. (4) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna lubatud lühendid on: AÜ = aiandusühistu GÜ = garaažiühistu j = jõgi jv = järv kr = kraav ko = külaosa l = laht m = mägi mnt = maantee n = neem o = oja pj = paisjärv pkr = peakraav pl = plats ps = poolsaar pst = puiestee s = saar SÜ = suvilaühistu t = talu tk = tiik tn = tänav vh = veehoidla vk = väljak vkt = väikekoht. (5) Asulanime ja asuminime lahkukirjutatud liigisõna võib ära jätta: 1) asula ja asumi nimesildil; 2) maakaardil; 3) elukoha- või asukohaandmetes; 4) samaliigilistest kohanimedest koosnevas loendis, kus loendit sisaldav dokument on nimeobjektide liigi üheselt määratlenud. (6) Kui asula (linn, alev) on samaaegselt ka haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi. (7) Tänavanime lahku kirjutatud liigisõna „tänav” võib ära jätta: 1) tänava nimesildil; 2) maakaardil; 3) elukoha- või asukohaandmetes. (8) Kohanimeseaduse § 16 lõikes 1 märgitud juhtudel võib kohanime lahkukirjutatud liigisõna ära jätta ka muude nimeobjektide puhul tingimusel, et nimeobjektide tähistamise süsteem (nime kirjakuju, tingmärgid vmt) võimaldab ühemõtteliselt liigisõna lisada. (9) Kohanime liigisõna ärajätmise puhul tuleb lähtuda kohanimenõukogu kinnitatud nimekujust, kui selline on määratud. (10) Kui maaüksuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi „maaüksus”. Kui ühissõidukipeatuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi „peatus”.
Kohanimeregistrisse kantakse, vastavalt põhimäärusele, kohanime koostisosad: nimetuum, ruumikuju ning hargtäiend ja liigisõna, nende olemasolul.
(1) kohanimeregistri nimeobjektide esimese ja teise tasandi liigitus on järgmine: T1 I tasand T2 II tasand         1 Territoriaalüksused         01 Haldusüksused     02 Asustusüksused     03 Muud territoriaalüksused         2 Reljeef, pinnaehitus         01 Positiivsed pinnavormid     02 Negatiivsed pinnavormid     03 Järsakud     04 Neutraalsed pinnavormid     05 Maa-alused pinnavormid     06 Veealused pinnavormid     07 Maastiku üksikelemendid     08 Saared     09 Kaldajoone osad (poolsaared, neemed jm)         3 Hüdrograafia         01 Meri     02 Seisuveekogud     03 Vooluveed     04 Saared         4 Maakate         01 Soo         5 Maakasutus         01 Ehitised     02 Tootmisala     03 Ühiskondlik ala         6 Transport         01 Teed     02 Raudteed     03 Veetransport     04 Õhutransport (2) Registri volitatud töötlejal on õigus kooskõlastatult kohanimenõukoguga: 1) kehtestada vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määruses nr 11 „Klassifikaatorite süsteem” sätestatud korras nimeobjektide kolmanda tasandi liike ning anda liikide definitsioonid; 2) muuta registreerimiseks esitatud ja varem registreeritud kohanimeobjektide liiki vastavalt objekti tegelikule olemusele.
(1) Määrus jõustub 2013. aasta 1. juulil. (2) Määruse § 5 lõikes 2 sätestatud nõudest tulenevad parandused Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatoris, kohanimeregistris ning teistes andmekogudes tuleb täita 2015. aasta 1. jaanuariks. (3) Määrusega tunnistatakse kehtetuks regionaalministri 17. juuni 2004. a määrus nr 3 „Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise kord”.