Puhja valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada Puhja valla (edaspidi vald) toimimiseks ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted.
(1) Põhimääruses sätestatakse: 1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu töökorraldus, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 3) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus ja töökorraldus; 4) valla ametiasutus ja hallatavad asutused; 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. (2) Valla põhimäärus sisaldab lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid.
Valla omavalitsusorganiteks on: 1) Puhja Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2) Puhja Vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
(1) Puhja valla territoorium koosneb kahest alevikust: Puhja ja Ulila ning 17 külast: Rämsi, Mõisanurme, Kaimi, Järvaküla, Mäeselja, Võsivere, Ridaküla, Tännassilma, Teilma, Nasja, Kureküla, Poriküla, Vihavu, Võllinge, Härjanurme, Saare, Palupõhja. (2) Puhja valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või nende volitatud esindajad. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
(1) Puhja valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Valla vapi kirjeldus: pikuti poolitatud kilbi parem pool on roheline, vasak pool sinine. Kilbi alumisest servast tõuseb hõbedane hundinui. Selle kaks lehte paiknevad kilbi alumisel poolel kaksiksarika kujuliselt, lisaks kaks hõbedast tähtristi. Põhjendus: roheline värv tähistab maad ja taimestikku; sümboliseerib tasakaalukust, lootust, arengut. Sinine värv tähistab rahu, usku ja tõde ning viitab Puhja valla veerohkusele; hõbe (asendusvärvus on valge) märgib valgust, elu, puhtust; vapivärvid osutavad ka Tartumaa vapile ja Liivimaa lipule; hundinui on Puhja soomastike tüüpiline taim; tähtristid sümboliseerivad vaimuvalgust ja sihikindlust. (3) Valla lipp on vapilipp: vertikaalselt poolitatud lipukanga vardapoolne osa on roheline, vaba pool sinine; lipu alumisest servast tõuseb valge hundinui, lisaks kaks valget täheristi; lipp on ruudukujuline. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm. (4) Valla vapi ja lipu kasutamise kord on sätestatud seadustega ning käesoleva põhimäärusega.
(1) Valla lippu kasutatakse Puhja valla pidupäevadel ja tähtsündmustel. Puhja valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Puhja vallas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Valla lipu alalise heiskamise otsustab valitsus. (2) Kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, valitsuse ja hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. (3) Kilbita vappi kasutatakse valitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites. (4) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel valla nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 3,5 cm. (5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine valitsuse loal.
Puhja valla tunnustuse avaldamise kord reguleeritakse volikogu vastava määrusega.
(1) Volikogu valitakse Puhja valla hääleõiguslike isikute poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (4) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (5) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. (6) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (7) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi vastavalt käesolevas põhimääruses esitatud korrale. 7) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) saada oma kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. (8) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Sel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (9) Volikogu liikme teenistuslähetusse saatmine toimub volikogu kehtestatud korras. (10) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
Volikogu pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) koostab volikogu komisjonide ja valitsuse ettepanekute alusel volikogu istungite päevakorra; 7) korraldab volikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist; 8) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees, kes asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib olla volikogu otsusel palgaline. (4) Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastuja esitab avalduse vallasekretärile. Avalduse esitaja loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
(1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (4) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega, kui valimised korraldab valla valmiskomisjon. (5) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise protseduur toimub vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud isikuvalimiste korrale. 6 (6)
(1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi ettevalmistamiseks. (2) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (3) Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. (4) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (5) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav valitsuse liige või vallasekretär. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. (6) Eestseisus: 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti; 2) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides; 3) vaatab läbi volikogu töökorralduse muudatusettepanekud; 4) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. (7) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. (8) Eestseisuse koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Eestseisuse koosoleku protokollid säilitatakse vallakantseleis ja on volikogu liikmetele kättesaadavad.
(1) Volikogu töö vorm on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku volikogu kohalolevatest liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad vähemalt kuus korda aastas reeglina kuu viimasel kolmapäeval, välja arvatud juulis ja augustis, mil korralisi istungeid ei toimu. (3) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 5 tundi, kui volikogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Kui istungi lõpuks ei ole kõik küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Isungi jätkumisest informeeritakse ka neid volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. (4) Volikogu istungil tehakse vaeaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vaheaeg kestab kuni 15 minutit. (5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes otsustab nende lubatavuse. Ülekannete või salvestuse tegemine ei ole lubatud päevakorrapunktides, milles sisalduvate andmete avalikustamine on seadusega piiratud. (6) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatule. (7) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. Teiste isikute osavõtu volikogu kinnisest istungi küsimuse arutelust otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku esimees või tema asendaja vastavalt käesolevale põhimäärusele. (2) Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Volikogu tegutsemisvõimetuse puhul kutsub volikogu istungi kokku valimiskomisjoni esimees. (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vastava ettepaneku laekumist. (4) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse vastavalt volikogu liikme soovile kas posti või e-posti teel. (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi päevakord ja istungi toimumise aeg ning koht. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (6) Volikogu istungi päevakord koos istungi materjalidega on vallakantseleis ja Puhja valla veebilehel kättesaadavad vähemalt neli päeva enne istungi algust. Veebilehele ei panda avaliku teabe seaduse alusel juurdepääsupiiranguga teavet. (7) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt käesolevale põhimäärusele. (8) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra projekti kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus, volikogu komisjonid. Päevakorra kohta esitatud ettepanekud lahendab istungi juhataja ükshaaval. Päevakorra projekti võib täiendada vähemalt 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul. (9) Volikogu liikmed, kes ei saa volikogu istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele vallakantselei kaudu. (10) Kui mitteilmumisest teatab mõjuvatel põhjustel ette üle ½ volikogu liikmetest, tuleb volikogu esimehel tunnistada volikogu istungi toimumise aeg ebasobivaks. (11) Volikogu istungi aja ebasobivaks tunnistamisel volikogu istungit kutses märgitud ajal ei toimu ja volikogu esimees teatab sama päevakorraga istungi toimumise uuest ajast volikogu liikmetele ja valitsusele kirjalikult vähemalt 4 päeva ette. (12) Volikogu erakorralise istungi kutsub volikogu esimees või tema asendaja kokku volikogu esimehe, revisjonikomisjoni, vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul, nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Erakorralise istungi kokkukutsumise ettepaneku tegijad esitavad koos ettepanekuga ka kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuse kantseleis.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu istungil kohalolijaist vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) esitatud täiendavate materjalide tutvustamine; 4) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Eelnõude arutamine volikogus ei ole kohustuslik. Volikogu võib kohe hakata hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või valitsus. (4) Arutamine on kohustuslik kui seda nõuab vallavanem, valitsus või vähemalt kaks volikogu liiget. (5) Arutamise komponendid ja nende järjekord on järgmine: 1) ettekanne- päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; 2) kaasettekanne- ettekande täiendav käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 10 minuti jooksul; 3) küsimused ettekandjale- aruteldavat päevakorrapunkti, ettekannet ja kaasettekannet täpsustav ja arusaamist selgitav küsimus, mis esitatakse lühidalt ja konkreetselt ilma omapoolsete kommentaarideta. Küsimust võib esitada kas ettekandjale, kaasettekandjale või isikuvalimiste puhul kandidaadile. Küsimusele vastab küsitav kohe, kuid mitte pikemalt kui 3 minuti jooksul; 4) sõnavõtt- omapoolsete ettepanekute esitamine, nende selgitus ja sõnavõtja seisukoha esitamine maksimaalselt 5 minuti jooksul; 5) repliik- omapoolne märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus esitatud faktide parandus) või ettepanek aruteldavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt 1 minuti jooksul; 6) lõppsõna- ettekandja või kaasettekandja poolt esitatav kokkuvõttev ja eelpool arutatud täpsustav sõnavõtt, mis esitatakse maksimaalselt 5 minuti jooksul (6) Igal sõnaõiguslikul volikogu istungist osavõtjal on õigus iga päevakorra punkti kohta kahele küsimusele, ühele sõnavõtule ja kahele repliigile. See piirang ei kehti kirjalikult esitatud küsimuste ja ettepanekute kohta. (7) Sõnavõtu, küsimuse või repliigi esitamise soovist teatatakse käe ülestõstmisega. Istungi juhataja registreerib vastavad soovid ja annab sõna vastavalt sooviavalduste laekumise järjekorrale. (8) Istungi juhataja võib iga esinemise katkestada teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise, sobimatute väljendite kasutamise või käesoleva põhimääruse muu sätte rikkumise korral. (9) Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks kolm minutit ning sõnavõtjatele ühe minuti lisaaega. (10) Arutamine lõpeb viimase registreeritud esinemisega või volikogu liikmete nõudmisel poolthäälteenamusega. Arutelu katkestamise ettepanek pannakse kohe peale selle esitamist hääletamisele. Arutelu katkestamise puhul antakse igale seda nõudvale sõnavõtuks registreeritud volikogu liikmele 30 sekundi jooksul võimalus repliigi esitamiseks. (11) Pärast ettekandja lõppsõna ja enne määruse või otsuse projekti hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest talle kirjalikult laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest. (12) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata „jah“ või „ei“. (13) Enne hääletamisele asumist on volikogu liikmetel õigus taotleda kuni 10 minutit vaheaega, mis otsustatakse poolthäälte enamusega. (14) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimiseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. (15) Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse kuni kolmel lugemisel. Rohkem kui ühel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab volikogu esimees, üks komisjoni esimeestest või 1/3 kohalolevatest volikogu liikmetest.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. (3) Hääletamisest võivad osa võtta üksnes hääletamise algul istungite ruumis viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Hääletamise hetkel volikogu liikmete olemasolu istungite ruumis fikseerib istungi juhataja. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsused tehakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Volikogu liikmetel on õigus nõuda nimelist hääletamist, kui seda ettepanekut toetab vähemalt neljandik kohalolevatest volikogu liikmetest. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. Nimelise hääletamise tulemused kantakse istungi protokolli iga volikogu liikme kohta eraldi. (8) Hääletamise järjekord on järgmine: 1) protseduuriküsimused; 2) sisulised muudatusettepanekud; 3) redaktsioonilised ettepanekud; 4) eelnõu, projekt tervikuna. (9) Hääletamise tulemused fikseerib istungi juhataja.
(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata. (2) Isikuvalimistel on õigus kandidaate üles seada volikogu liikmetel. Ülesseatud kandidaadid annavad nõusoleku kandideerida. (3) Salajase hääletamise protseduur koosneb järgmistest etappidest: 1) istungi juhataja jagab volikogu liikmetele hääletamissedeli, kuhu on kirjutatud kandidaatide nimed; 2) nimekirja alusel lähevad volikogu liikmed üksteise järel hääletamiseks ettenähtud ja teistest eraldatud laua taha; 3) hääletamine toimub ühele kandidaadi nimele joone alla tõmbamisega. Kui alla on tõmmatud rohkem kui üks kandidaatide nimedest, siis on see hääletamissedel kehtetu; 4) peale hääletamist asetatakse kokkuvolditud hääletamissedel omakäeliselt hääletamiskasti ja pöördutakse tagasi oma kohale; 5) pärast viimase volikogu liikme hääletamist avab istungi juhataja kõigi kohalviibivate volikogu liikmete juuresolekul hääletamiskasti ja fikseerib hääletamistulemused. (4) Isikuvalimistel, mis ei nõua volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. (5) Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, siis viiakse läbi teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui esimeses voorus ei selgunud kaks enim hääli saanud kandidaati, siis viiakse võrdselt hääli saanute vahel läbi vahevalimised. (6) Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudva isikuvalimiste teises voorus ei saavuta ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimuvad valimised uuesti algusest peale järgmisel volikogu istungil. Kordusvalimise võib läbi viia ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Kandidaadina võib üles seada ka eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku. (7) Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu eestseisusel, vallavanemal, valitsusel, vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras ning vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Õigusakti eelnõu esitatakse valla kantseleisse hiljemalt 10 päeva enne istungi algust, välja arvatud erakorralise volikogu istungi puhul. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud otsus või määrus; 6) muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid. (3) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (4) Eelnõud esitatakse volikogu esimehele vallasekretäri kaudu. (5) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu vajadusel ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni. (6) Komisjon peab andma esitatud eelnõu suhtes seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks. (7) Kui eelnõud ei ole esitanud valitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks valitsusele ja komisjonidele ning eelnõule volikogu istungil kaasettekannet tegeva komisjoni koosolek määratakse ajaks, millal on esitatud ka valitsuse arvamus, muudatused ja parandused. (8) Kui komisjon või valitsus ette nähtud tähtaja jooksul oma seisukohta ei avalda, on volikogu esimehel õigus eelnõu esitaja soovil võtta eelnõu päevakorda ilma komisjonis või valitsuses läbi vaatamata. (9) Eelnõusid, mida ei arutata komisjonides, arutatakse volikogu eestseisuses. (10) Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta kuni lõpphääletusele panemiseni. (11) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või komisjoni esitatud eelnõu.
(1) Muudatus- ja parandusettepanekuid on õigusteha käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 lõikes 1 nimetatud isikutel, kel on eelnõu algatamise õigus. (2) Sisulised muudatus- ja parandusettepanekud esitatakse volikogu esimehele kirjalikult üldjuhul enne istungi algust. (3) Enne komisjoni koosolekut laekunud muudatus- ja parandusettepanekud annab volikogu esimees komisjonidele seisukohavõtuks. (4) Enne istungit tehtud muudatus- ja parandusettepanekuid tutvustatakse ja kommenteeritakse esitajapoolses sõnavõtus. (5) Redaktsioonilisi muudatus- ja parandusettepanekuid on õigus esitada volikogu esimehele kirjalikult kuni eelnõu hääletamisele panekuni.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär. (2) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (4) Protokollid avalikustatakse hiljemalt kümnendal päeval pärast istungit. Protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (5) Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi 7 päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile. (6) Volikogu istungid helisalvestatakse ja fonogramm säilitatakse vallakantseleis vähemalt kuus kuud.
(1) Volikogu liige võib esitada arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või volikogu esimehele, kes edastavad selle adressaadile. (3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb edastada kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallakantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimises oli ettenähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorda.
(1) Volikogule esitatud avaldused, ettepanekud ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Enne küsimuse arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub valitsuse liige, valla ametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu. (3) Küsimuse arutamisele kutsutakse vastavalt vajadusele või avaldaja soovile ka avalduse, ettepaneku või kaebuse esitaja või tema esindaja. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse küsimus avaldaja kirjalikul taotlusel volikogu päevakorda, kus valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend kinnitatakse või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks.
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning volikogu määruste ja otsuste eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. (3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (4) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (5) Volikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra ja arutusele tulevate küsimuste kohta. (6) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees. (7) Komisjoni tegevuse lõpetamine ja reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. (8) Alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas volikogu antud koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusega. (9) Ajutiste komisjonide tegevus lõpeb neile määratud ülesannete täimisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele.
(1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. (2) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla koosoleku protokollile ja otsusele; (3) Komisjoni esimeest asendab tema äraolekul aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige; (4) Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega; (5) Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu.
(1) Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Komisjoni liikmed, v.a revisjonikomisjon, võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike, ettevõtjate, kinnisvaraomanike, vallavalitsuse liikmete ja ametnike hulgast. Komisjon peab olema vähemalt kolmeliikmeline (sh komisjoni esimees). (2) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab tagasiastumisest kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(1) Komisjoni töö vorm on koosolek. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või vähemalt neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. (3) Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. (4) Komisjoni koosoleku otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab komisjoni kokkukutsuja hääl. (5) Vajadusel kuulab komisjon ära valitsuse vastava ala ametniku seisukoha antud küsimuses. (6) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse ja see esitatakse vallasekretäri kaudu volikogu esimehele hiljemalt ühe nädala jooksul. Koosoleku protokollimise eest vastutab komisjoni esimees. Komisjoni asjaajamise toimikuid hoitakse valla kantseleis. Komisjoni kirjavahetus toimub valla kantselei kaudu. (7) Volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel on komisjoni otsused soovitusliku iseloomuga. (8) Komisjon annab tehtud tööst volikogu ees aru vähemalt üks kord aastas. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse volikogu liikmeid ja teisi asjatundjaid, kes ei ole komisjoni liikmed. (10) Komisjonil on õigus saada valitsuse liikmetelt, valla ametiasutuselt või valla ametiasutuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Volikogul on õigusteha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega valla hallatavates asutustes. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesolevas põhimääruses volikogu komisjonide tööd reguleerivates punktides sätestatud alustel ja korras. (4) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihtpärasust; 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist. (5) Revisjonikomisjon kontrollib nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja tutvuda kohapeal kõigi oma tööks vajalike dokumentidega. (7) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorra eeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (8) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele valitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (9) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valla- või linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (10) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. (11) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.
(1) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed, kuid mitte vähem kui kolm liiget. Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu. (2) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema valimisest arvates volikogule ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. (3) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu, esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks vastavasisulise ettepaneku koos eelnõuga. (4) Valitsuse kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul tema volituste ajaks. (5) Valitsuse liikmete kinnitamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes esitatud nõudeid ja (tegevus)piiranguid valitsuse liikmetele. (6) Volikogu otsustab valitsuse ametisse kinnitamise avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Valitsuse liikme teenistuslähetusse saatmine toimub volikogu kehtestatud korras.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimise protseduur toimub vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud isikuvalimiste korrale. (4) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra sätestab volikogu.
(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel. (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed; 2) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale; 4) juhib vallavalitsuse istungeid; 5) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju; 6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest. (3) Vallavanem on ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimäärusega sätestatule. (4) Vallavanem esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. (5) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid. (6) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid. (7) Vallavanemat asendab tema äraolekul valitsuse liige valitsuse korralduse alusel.
(1) Valitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse sealhulgas: 1) valmistab ette volikogu istungil arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valla arengu- ja eelarvestrateegiatest, valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 2) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla arengukava ja selle investeeringute kava ning eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning korraldab arengukava ja selle investeeringute kava, eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi; 6) korraldab vallavalitsuse ametiasutusena, selle struktuuriüksuste ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste ülalpidamist ning tegevust; 7) teostab teenistuslikku järelevalvet ja vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksuste, ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid; 8) teostab valla äriühingutes omaniku funktsiooni äriühingu üldkoosoleku õigustes, sh nimetab ja kutsub tagasi valla äriühingute nõukogu liikmeid, samuti äriühingu juhatuse liikmeid kui äriühingul ei ole nõukogu; 9) lahendab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud vallavalitsusele. (2) Valitsusel on õigus vallavalitsuse ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus aasta jooksul muudatusi teha volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (3) Valitsus kehtestab oma korraldusega valitsuse poolt osutatavate avalike teenuste hinnad.
(1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
(1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel isikliku avalduse alusel; 2) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) vallavanema ettepanekul; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) seoses valitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 7) tema surma korral. (2) Valitsuse liige esitab avalduse enda vabastamiseks vallasekretärile, kes teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. (3) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. (4) Kui osa valitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu valitsuse koosseis osutub arvult väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool valitsuse koosseisu, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni. (5) Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. (6) Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni vanim valitsuse liige. (7) Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja määramise või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. (8) Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama valitsuse koosseisu. (9) Valitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab volikogu.
(1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungite toimumise sageduse otsustab vallavanem. Valitsusel on küsimuste arutamisel õigus vastu võtta otsuseid istungile kogunemata v. a juhul kui istungi kokkukutsumist soovib vähemalt kaks vallavalitsuse liiget. Vallasekretär edastab kõikidele valituse liikmetele arutlusele tulevate dokumentide eelnõud ja vallavanema poolt määratud tähtaja, mille jooksul valitsuse liikmed peavad esitama kirjalikult oma seisukoha. Kui valitsuse liige ei teata nimetatud tähtajaks, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. (2) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või teda asendav valitsuse liige. Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallavanemat ja vallasekretäri. (3) Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (4) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (5) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär vallavanema poolt määratud eelnõude põhjal. (6) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Valitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Valitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (7) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. (8) Valitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (9) Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (10) Valitsus võib kehtestada istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra.
(1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada komisjone. (2) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab valitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab valitsus oma liikmete hulgast. Komisoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikud, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni töökorras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolhäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (5) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollidega on võimalik tutvuda vallakantseleis. (6) Komisjoni otsused on valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.
(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine. (2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga. (3) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule. (4) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaate tulemuste, muutunud arenguperspektiivide ja eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse koostamise põhimõtetest. (5) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavaga seotud iseseisva dokumendina. (6) Täpsem kord arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise kohta sätestatakse seaduses ning volikogu vastavates määrustes.
(1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on: 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte); 2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte); 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte); 4) eelarve hõlmab kindla perioodi- eelarveaasta- tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte); 5) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte). (2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia. (3) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. (4) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimisepõhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.
(1) Puhja valla ametiasutus on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine seaduste ja valla põhimääruse alusel. (2) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestab volikogu vallavanema ettepanekul. (3) Puhja Vallavalitsuse kui ametiasutuse juht on Puhja vallavanem, kes korraldab ametiasutuse teenistust. (4) Ametiasutuse pädevuse, õigused ja tegevuse korraldus kehtestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.
(1) Valla ametiasutuse hallatav asutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on vallale kui omavalitsusüksusele vajalike teenuste osutamine. (2) Hallatava asutuse põhimääruse kehtestab volikogu valitsuse ettepanekul. Põhimääruse muutmine toimub selle kinnitamisega samas korras. (3) Hallatava asutuse struktuuri, koosseisu ja töötasustamise alused kinnitab valitsus pärast selle asutuse juhi arvamuse ärakuulamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (4) Hallatava asutuse juhi vabale ametikohale korraldatakse konkurss. Vallavanem esitab hallatava asutuse juhi kandidaadi vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatava asutuse juhiga töölepingu. Ametiasutuse hallatava asutuse juhiga tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju. (5) Hallatava asutuse juhi äraolekul määrab kohusetäitja ja tema palga vallavanem käskkirjaga.
(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ning volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse tema ametist vabastamisel volikogu otsuse alusel hüvitist vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks; 2) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud tema algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt tema teenistuskohustuste täitmist. (3) Ametniku teenistusest vabastamisel vanadus- või töövõimetuspensionile jäämise või töövõimetuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle lisaks seaduses ettenähtule hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viis aastat enne teenistussuhte lõppemist. (4) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus oma pädevuse piires anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi.
(1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (2) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (3) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel aadressil www.puhja.ee dokumendiregistris hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist. (4) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas. (5) Volikogu õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis.
(1) Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (2) Valitsuse korralduse jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Valitsuse õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel aadressil www.puhja.ee dokumendiregistris hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist. (4) Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. (5) Valitsuse õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide osas vallakantselei. (3) Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja ostuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. Arupärimisele vastamine toimub seaduses ja käeolevas põhimääruses sätestatud korras.
Põhimäärus kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.