(1) Meeksi valla ametiasutuse palgajuhendiga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks Meeksi valla ametiasutuse teenistujate töö tasustamise korraldus, tingimused ja tasu maksmise põhimõtted. (2) Tasu maksmise põhimõtted on avalikud ja kättesaadavad kõikidele teenistujatele.
(1) Meeksi vald soovib palgajuhendis sätestatud põhimõtteid järgides maksta oma teenistujatele konkurentsivõimelist tasu ja soodustada kvalifitseeritud töötajaskonna hoidmist, otsimist ja arendamist ning võimaldada teenistujatele konkurentsivõimelisi teenistustingimusi. (2) Palgajuhend peab tagama, et igal teenistujal on selgus: 1) millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb; 2) milline on nende osakaal kogupalgas; 3) kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenistuja – Meeksi valla ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud teenistuskohale nimetatud ametnik või töökohale võetud töötaja; 2) ametnik – isik, kes on Meeksi vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning on nimetatud ametikohale, millel teostatakse avaliku võimu; 3) töötaja – isik, kes on võetud töökohale, millel ei teostata avaliku võimu, vaid tehakse avaliku võimu teostamist toetavat tööd; 4) palk – ametniku põhipalk koos muutuvpalga ja lisatasudega; 5) töötasu – töötajale tehtud töö eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest ning asendustasust; 6) põhipalk – teenistujale määratud kuupalgamäär, mille aluseks on vastava teenistuskoha grupile vastav palgamäär; 7) palgaaste – näitarv, mis seostab teenistuskoha sellele vastava põhipalgamääraga.
(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning palgajuhendist.Palga ja töötasu määramise suuruse aluseks on vallavolikogu poolt kinnitatud eelarve, teenistuskohtade koosseis ja käesolev palgajuhend. (2) Ametiasutus maksab ametnikele palka ja töötajatele töötasu sarnastel alustel. (3) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg (osaline tööaeg), arvestatakse palka või töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. Palgast või töötasust arvestab tööandja maha seadusega ette nähtud maksud ja maksed. (4) Tööaja arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel. Tööajaarvestuse tabeli koostab vallasekretär. (5) Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu (väljaarvatud tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja asutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. (6) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal. Katseajal võib määratakse teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale vastava palgaastmest vähemalt 10% madalama palgamäära. (7) Palgamäärad vaadatakse läbi kord aastas enne järgmise aasta eelarve kinnitamist. (8) Uute palgamäärade kehtestamisel ei tohi teenistuja uus palgamäär olla väiksem kui eelmine teenistujale määratud palgamäär. (9) Raamatupidaja väljastab teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustus-maksu kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult. (10) Töölähetusel ja täiendkoolitusel viibimise aja eest või muul õigusaktis ettenähtud juhul säilitatakse teenistujale töötasu. (11) Palka makstakse kord kuus esimesest kuni kuuenda kuupäevani eelmise kuu eest. (12) Palk kantakse üle teenistuja poolt näidatud pangakontole esimesest kuni kuuenda kuupäevani kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui järgneva kuu esimene kuupäev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele järgneval tööpäeval. (13) Asutus võib teenistuja kirjaliku nõusoleku puhul ametniku palgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse, mille teenistuja peab asutusele tagastama. Töötaja puhul on selleks vajalik töötaja kirjalik nõusolek. (14) Vallavalitsus arendab palga ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile. Raamatupidamine arvestab palka ja töötasu ning maksab selle õigeaegselt välja.
(1) Vallavanemale kinnitab palga ja määrab muutuvpalga ning hüvitised volikogu oma otsusega. (2) Vallavanemale palga maksmise aeg ja viis toimub käesoleva palgajuhendiga sätestatud korras. (3) Palga suurus vaadatakse läbi igal aastal enne järgmise valla eelarve kinnitamist.
(1) Ametniku palk ja töötaja töötasu koosneb: 1) põhipalgast; 2) muutuvpalgast; 3) eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest; 4) lisatasust puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest (asendustasu). (2) Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse: 1) öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas; 2) riigipühal töötamise eest; 3) ületunnitöö eest; 4) valveaja eest. (3) Muutuvpalka makstakse: 1) tulemuspalgana; 2) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest; 3) preemiana.
(1) Põhipalk on ametniku palga ja töötaja töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha teenistusülesannete ja vastutuse ning teenistujate teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuste või hariduse põhjal. (2) Ametniku põhipalk määratakse ametisse nimetamisel vallavanema käskkirjaga. Töötaja põhipalk lepitakse kokku ning sätestatakse poolte vahel sõlmitud töölepingus või selle lisas. Igale teenistuskohale vastab põhipalga vahemik, milles on määratud põhipalga miinimum ja maksimummäär. Teenistuskohtade põhipalkade vahemikud on sätestatud käesoleva määruse lisas. (3) Teenistuja põhipalk vaadatakse üle kord aastas jaanuarikuus. Juhul kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.
(1) Asutuse igale teenistujale vastab põhipalga palgavahemik, mis määrab teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on määruse lisas 1. (2) Palgavahemike moodustamisel võetakse arvesse: 1) ametikohtade hindamise tulemusi: tööde väärtust ning valdkondade strateegilisust; 2) võimalust diferentseerida teenistujate palkasid lähtuvalt pikaaegsest töösooritusest ning kompetentside tasemest; 3) asutuse eelarvelisi võimalusi. (3) Vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat ja miinimummäärast madalamat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab asutuse juht. (4) Põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab asutus üks kord aastas eelarve menetlemise käigus. (5) Põhipalga vahemike muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.
(1) Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul. (2) Muutuvpalk on ametniku palga ja töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete eest või preemiana. (3) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistujale maksta kuni 20 % teenistuja aastasest põhipalgast.
(1) Tulemuspalka võib teenistujale maksta üks kord aastas silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel. Kui teenistuja lahkub töölt enne hindamisperioodi lõppu, otsustatakse tulemuspalga määramine individuaalsete töötulemuste põhjal hiljemalt nädal enne vabastamise kuupäeva. (2) Tulemuspalga maksmisel ja selle suuruse määramisel arvestatakse iga teenistuja individuaalset panust eesmärkide saavutamisel (töö intensiivsus, töö tähtaegadest kinnipidamine, töö efektiivsus, operatiivne tegutsemine ootamatutes situatsioonides jms). (3) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on asutuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel. (4) Tulemuspalga maksmisel tuleb käskkirjas näidata selle maksmise põhjendus ning ajavahemik, mille eest tulemuspalk määratakse. (5) Tulemuspalka ei maksta teenistujale katseajal ja teenistujale diststiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
(1) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis või õigusaktides fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu. (2) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Lisatasu maksmise aluseks olevas käskkirjas näidatakse täiendavate teenistus-ülesannete sisu ja periood, mille eest lisatasu makstakse ja lisatasu suurus. Ühes kalendrikuus võib lisatasu maksta mitte rohkem kui 50 % teenistuja põhipalgast.
(1) Preemiat võib maksta järgmiste teenistusalaste saavutuste eest: 1) oluline panus asutuse tegevusse või arengusse; 2) teenistusülesannete edukas täitmine; 3) tulemuste saavutamine valla või asutuse jaoks olulistes arendustegevustes; 4) eriti heade ideede või lahenduste leidmine; 5) töögrupi või projekti edukas juhtimine; 6) kauaaegne laitmatu teenistus või töötamine; 7) mõni muu märkimisväärne tööalane saavutus. (2) Ametiasutuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel. (3) Preemiat makstakse vastavalt asutuse eelarvelistele võimalustele. Preemia maksmine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Preemia suuruse otsustab asutuse juht igal korral eraldi (4) Katseajal ja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal preemiat ei maksta. (5) Samade ülesannete täitmisega seoses teenistujale lisatasu ja preemiat samaaegselt ei maksta.
(1) Eritingimustes töötamise eest makstavateks lisatasudeks on: 1) lisatasu ületunnitöö eest; 2) lisatasu ööajal töötamise eest, kui nimetatud kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või töötasu kokku leppimisel; 3) lisatasu riigipühal töötamise eest; 4) lisatasu valveaja eest. (2) Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu ametnikele vastavalt avaliku teenistuse seaduse alusel ja töötajatele vastavalt töölepingu seaduse alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada täiendava vaba aja andmisega. Lisatasu maksmise aluseks on tööajatabel. (3) Eritingimustes töötamise eest listasu maksmisel ei kehti muutuvpalga ülempiir.
(1) Lisatasu äraoleva teenistuja asendamise eest võib maksta vaid teenistujale, kelle ametijuhendijärgne kohustus ei ole asendada puuduvat teenistujat või kui asendamine tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. (2) Puuduva teenistuja asendamisel teenistuja haiguse või puhkuse ajal kauem kui 5 tööpäeva järjest, eeldatakse, et asendaja töökoormus võrreldes ametijuhendis ettenähtuga oluliselt suureneb ning asendajale makstakse asendustasu kuni 30% asendatava teenistuja põhipalgast proportsionaalselt asendamise ajaga. (3) Kui asendatava teenistuja põhipalk on kõrgem asendava teenistuja põhipalgast ja asendav teenistuja on kas osaliselt või täielikult vabastatud oma teenistusülesannete täitmisest, siis makstakse asendavale teenistujale asendatava põhipalka proportsionaalselt asendamise ajaga. (4) Puuduva teenistuja asendamise eest lisatasu maksmisel ei kehti muutuvpalga ülempiir.
(1) Ametniku põhipalk määratakse vallavanema käskkirjaga, arvestades käesoleva palgajuhendi § 4 toodud sätetega. (2) Töötaja töötasu lepitakse kokku töötaja ja vallavanema või vallavanema poolt volitatud isiku poolt sõlmitavas töölepingus, arvestades käesoleva palgajuhendi § 4 toodud sätetega. (3) Ettepaneku ametniku põhipalga määramiseks või töötaja töötasu osas teeb ametiasutuse juht. (4) Teenistujatele määratud muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstav lisatasu ja asendustasu makstakse vallavanema käskkirja alusel. (5) Ametniku palk ja töötaja töötasu kantakse teenistuja määratud pangakontole või vastava kirjaliku avalduse alusel makstakse sularahas. Palgakonto muutmisest teavitatakse kirjalikult raamatupidajat
(1) Puhkusetasu makstakse seaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega sätestatud korras. (2) Puhkusetasu makstakse teenistujale hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja kirjaliku avalduse alusel järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu makstud, antakse teenistujale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edaslükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.
(1) Teenistujatele võib hüvitada mobiiltelefoni kulud ja isikliku sõiduauto töö-või ametisõitudeks kasutamise kulud või vajadusel võimaldada kasutada vallavalitsuse mobiiltelefoni. (2) Esimeses lõikes märgitud kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse Meeksi Vallavalitsuse korraldusega ja vaadatakse läbi vähemalt üks kord aastas.
(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas paragrahvis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. (2) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest võib maksta talle lisatasu või 2) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokkun teenistuja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.
(1) Teenistujale säilitatakse tööalasel koolitusel osalemise ajal palk või töötasu. (2) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest, töötasu alammäära 10 kalendripäeva eest ja tasemekoolituse lõpetamiseks antud 15 kalendripäeva õppepuhkuse ajal töötasu alammäära. (3) Teenistujale säilitatakse palk või töötasu mõistliku aja eest, kui teenistusülesandeid ei täideta lühiajaliselt isikliku või perekondliku takistuse korral
(1) Teenistujatele makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral haiguslehe alusel esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% teenistuja keskmisest palgast. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud säte kohaldub ka Meeksi vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajatele. (3) Valla teenistuja teenistusest vabastamisel tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita, vanaduspensionile jäämise või ametiasutuse likvideerimise või koondamise tõttu võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatule maksta teenistujale hüvitusena, kui teenistuja on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 1) kuni 5 aastat - ühe kuu ametipalk; 2) 5 – 10 aastat - kahe kuu ametipalk; 3) üle kümne aasta - kolme kuu ametipalk. (4) Teenistuja tunnistamisel püsivalt töövõimetuks või hukkumisel seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel makstakse hüvitisi järgmiselt: 1) teenistuja tunnistamisel püsivalt töövõimetuks makstakse talle hüvitist lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimatuse ekspertiisi otsusest töövõime osalise kasutuse korral teenistuja ühe kuu põhipalga ulatuses ja töövõime täieliku kaotuse korral kuni kolme kuu põhipalga ulatuses; 2) teenistuja hukkumisel makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud teenistuja kuni kuue kuu põhipalga ulatuses. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata, kui töötaja pani toime süüteo või enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulene teiste isikute õigusvastasest käitumisest.
(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks; 2) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud tema algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt tema teenistuskohustuste täitmist.
(1) Teenistujale hüvitatakse tulenevalt teenistuja töö iseloomust ennetustegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Hüvitise maksmise aluseks on töötervishoiuarsti poolt väljastatud tervisekontrolli otsus ja kuludokumendid. (2) Eelarvevahendite olemasolul võib vallavalitsuse teenistujatele maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses. Vähem kui aastase pideva vallavalitsuses töötamise korral võib hüvitist maksta proportsionaalselt töötatud ajaga. (3) Teenistujatele makstavate hüvitiste piirmäärad kehtestab vallavalitsus.
(1) Palgajuhend vaadatakse üle üldjuhul kord aastas ning vajadusel muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. (2) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmise korral muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
(1) Ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt 01.mail. (2) Ametniku põhipalk ja muutuv palk ning tema teenistusülesannatest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt 01.mail.
Vallavalitsusele eraldatud palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab ametiasutuse juht.
(1) Tunnistada kehtetuks Meeksi Vallavolikogu 13.02.2009.a määrus nr . 3 „ Meeksi valla teenistujate ja valla allasutuste töötajate palgamäärade ja palgatingimuste kehtestamine“. (2) Määrust rakendatakse 1. juulist 2013.a.