Käesolev seadustik reguleerib kriminaalkohtumenetlust apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus.
(1) Apellatsiooni korras vaatavad kriminaalasju läbi ringkonnakohtud. (2) Kassatsiooni korras vaatab kriminaalasju läbi Riigikohus.
(1) Kriminaalasja läbivaatamiseks ringkonnakohtus moodustab ringkonnakohtu esimees või kriminaalkohtukolleegiumi esimees vastavalt ringkonnakohtu reglemendile kohtukoosseisu vähemalt kolmest kohtunikust. (2) Kriminaalasja läbivaatamiseks Riigikohtus moodustab Riigikohtu esimees või kriminaalkohtukolleegiumi esimees vastavalt Riigikohtu reglemendile kohtukoosseisu vähemalt kolmest Riigikohtu liikmest.
(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. (2) Menetlusosalisel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või „piiratud“, "konfidentsiaalse" või "salajase" tasemega riigisaladusele kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on kriminaalasja lahendamisel vältimatult vajalik. (3) Kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu „piiratud“, "konfidentsiaalse" või "salajase" tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja "täiesti salajase" tasemega riigisaladusele.
(1) Esimese astme kohtu otsuse peale on kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ning tema esindajal õigus apellatsiooni korras edasi kaevata, prokuröril aga esitada proteste ringkonnakohtule. (2) Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada apellatsioonkaebusi ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Prokuröril on õigus samas küsimuses esitada apellatsioonproteste.
(1) Apellatsioonkaebus või -protest esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates: 1) kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast või 2) päevast, millal kohtuotsus tervikuna on kohtukantselei kaudu teatavaks tehtud, juhul kui kohtuotsuse resolutiivosa koostati eraldi menetlusdokumendina. (2) Vahi all viibiv kohtualune võib apellatsioonkaebuse esitada 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. 2 (2¹) Kui kohus tunnistas kriminaalasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, esitatakse apellatsioonkaebus või -protest otsuse teinud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (3) Otsuse teinud kohus võib tähtaja mööda lasknud menetlusosalise, tema kaitsja või seadusliku esindaja taotlusel kaebuse või protesti esitamise tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on lastud mööda mõjuval põhjusel. (4) Kui kriminaalasi on enne taotluse esitamist edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus.
(1) Apellatsioonitähtaja jooksul asub kriminaaltoimik esimese astme kohtus ning ei kuulu väljastamisele. (2) Menetlusosalised võivad kriminaaltoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi ning taotleda kohtu kantseleilt tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest.
(1) Apellatsioonkaebus või -protest peab sisaldama järgmised andmed ja lisad: 1) ringkonnakohtu nimetus, kellele kaebus või protest esitatakse; 2) kaebuse või protesti esitanud isiku nimi, menetlusseisund ja aadress või asukoht; 3) otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev, kohtualuse nimi, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse; 4) millises osas otsust vaidlustatakse ning apellandi nõuete sisu, motiivid ja taotlused; 5) tõendid, mida apellant peab vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida; 6) kaebuse või protesti lisade loetelu; 6¹) kas apellant soovib osa võtta kriminaalasja arutamisest ringkonnakohtus või taotleb kriminaalasja arutamist ilma tema osavõtuta; 6²) kas kohtualune valib ise endale apellatsioonimenetluseks kaitsja, taotleb kaitsja määramist kohtu poolt või loobub kaitsjast; 7) kaebuse või protesti ärakirjad või koopiad kohtualustele, kelle huve kaebus või protest puudutab; vahi all viibiv kohtualune ei pea kaebuse ärakirju lisama; 8) apellatsiooni esitamise kuupäev ja apellandi allkiri. (2) Apellant võib kaebuses või protestis tugineda uutele või esimese astme kohtus läbi vaatamata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta põhjendab kaebuses, ettalei olnud võimalik neid esimese astme kohtus esitada. (3) Apellant peab kaebuses või protestis märkima isikute nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist ringkonnakohtus ta taotleb. 3 (3¹) Kui kohtualune valib ise endale apellatsioonimenetluseks kaitsja, peab kaebuses olema näidatud kaitsja aadress ja tema telefoni- või faksinumber.
(1) Apellatsioonkaebuse või -protesti esitamisest teatab esimese astme kohus kolme päeva jooksul kaebuse või protesti saamise päevast alates menetlusosalistele, kelle huve see puudutab. (2) Kohtualusele, kelle huve kaebus või protest puudutab, saadetakse koos teatega ärakiri või koopia esitatud kaebusest või protestist. (3) Menetlusosalistel on õigus esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid.
(1) Kui apellatsioonkaebus või -protest ei vasta käesoleva seadustiku § 8 nõuetele, jätab kohtunik selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, millest teatab apellandile. (2) Kui apellant eitäidamääratud tähtajaks esitatud nõudmisi ega põhista nende täitmise võimatust või kui kaebuse või protesti on esitanud isik, kes ei olnud selleks õigustatud käesoleva seadustiku § 5 kohaselt, tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult.
Pärast apellatsioonitähtaja möödumist saadab esimese astme kohus kriminaalasja koos apellatsioonidega ringkonnakohtule.
(1) Kriminaalasja valmistab kohtulikuks arutamiseks ette üks ringkonnakohtu liige, kelle määrab ringkonnakohtu esimees või ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegiumi esimees. (2) Asja ettevalmistamisel juhindutakse kriminaalmenetluse koodeksi §-de 184, 192, 193, 196, 197, 198 ja 200 sätetest, välja arvatud käesolevas peatükis kehtestatud erandid. (3) Menetlusosalistele teatatakse eelmenetluse istungi aeg ja koht.
Kui ringkonnakohtunik leiab, etapellatsioonkaebusvõi -protest ei vasta käesoleva seadustiku § 8 nõuetele, määrab ta apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui apellant ei täida määratud tähtajaks esitatud nõudmisi ega põhista nende täitmise võimatust, tagastab ringkonnakohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult.
(1) Kui kohtuistungi ettevalmistamise käigus tuvastatakse kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, mis välistavad kohtuotsuse seaduslikkuse, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks. (2) Kriminaalmenetluse koodeksi § 5 1.lõike punktides 5, 7, 8 või 9 sätestatud asjaolude ilmnemisel tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja lõpetab kriminaalasja. (3) Kohtumääruse ärakiri saadetakse menetlusosalistele, kelle huve see puudutab, kolme päeva jooksul selle tegemise päevast alates. (4) [Kehtetu]
(1) Kriminaalasja igakülgse ja täieliku uurimise huvides võib ringkonnakohus eelmenetluse käigus määrata ekspertiisi ja nõuda tõendeid. Menetlusosalistel on õigus esitada selle kohta ringkonnakohtule taotlusi. (2) Menetlusosalistele teatatakse ekspertiisi määramisest eelmenetluse käigus ja tehakse teatavaks kriminaalmenetluse koodeksi § 157 2.lõikes toodud õigused.
Apellatsioonkaebuse või -protesti esitanud isikul on õigus kaebusest või protestist loobuda kuni hetkeni, mil kohus läheb otsust tegema. Kui teised menetlusosalised ei ole otsuse peale edasi kaevanud, lõpetab kohus apellatsioonimenetluse. Apellatsioonimenetluse lõpetamise määruse kuulutamisega jõustub esimese astme kohtu otsus ning seda ei saa vaidlustada kassatsiooni korras.
(1) Kui apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel eiilmnemenetlust takistavaid asjaolusid või kui need asjaolud on kõrvaldatud, määrab kohtunik kriminaalasja arutamisele. (2) Määruses näidatakse: 1) kohtuistungi aeg ja koht; 2) kaitsja määramine, kui kohtualune ei ole kaitsjat valinud; 3) isikud, keda kutsutakse kohtuistungile menetlusosaliste, tunnistajate või ekspertidena; 4) kriminaalasja arutamine avalikul või kinnisel kohtuistungil; 5) tõlgi osavõtt kohtuistungist. (3) Kohus peab ühtlasi lahendama menetlusosaliste poolt kohtule esitatud taotlused ning teatama nende läbivaatamise tulemustest esitajale. Taotluste rahuldamata jätmise peale ei saa edasi kaevata, kuid neid on õigus kohtuistungil uuesti esitada. (4) Kohtul on õigus omal algatusel kutsuda kohtuistungile tunnistajaid ning eksperte, määrata ekspertiise ja nõuda tõendeid. (5) Tunnistajate või ekspertide uuesti kutsumise taotlused rahuldatakse siis, kui esimese astme kohus on sellised taotlused jätnud ebaõigesti rahuldamata või kui kutsutud tunnistaja või ekspert on jäänud esimese astme kohtu kutsel ilmumata või kui ringkonnakohus leiab, et ülekuulatud tunnistaja või eksperdi kordusülekuulamine on olulise tähtsusega.
(1) Menetlusosalised kutsutakse ringkonnakohtu istungile kohtukutsega. (2) Kohtukutse saanud menetlusosalise suhtes, kes mõjuva põhjuseta ei ole ilmunud kohtuistungile, kohaldab kohus kriminaalmenetluse koodeksis ettenähtud mõjutusvahendeid.
Ringkonnakohus juhindub apellatsioonikohtu istungi läbiviimisel kehtiva kriminaalmenetluse seaduse sätetest, mis käsitlevad menetlust esimese astme kohtus, arvestades käesolevas seadustikus sätestatud erandeid ja täiendusi.
(1) Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud kaebuse või protesti piires käesolevas seadustikus sätestatud eranditega. (2) Kohtuistungi käigus ei ole apellandil õigust väljuda apellatsioonkaebuse või -protesti piiridest.
(1) Kohus arutab kriminaalasja koosseisus eesistuja ja vähemalt kaks kohtu liiget. (2) Eesistujaks on ringkonnakohtu esimees, kriminaal-kohtukolleegiumi esimees või nende määratud kohtu liige.
(1) Eesistuja kuulutab kohtuistungi avatuks ja teatab, milline asi ning kelle kaebuse või protesti alusel tuleb arutamisele. (2) Kohtuistungi sekretär teeb kohtule teatavaks, kes kutsututest on ilmunud, kas ilmumata jäänud isikutele on kohtuistungist teatatud ja millised on andmed nende mitteilmumise põhjuste kohta. (3) Eesistuja: 1) kontrollib menetlusosaliste ning nende esindajate isikusamasust ja volitusi; 2) kontrollib, kas kohtualune on kaebuse või protesti ärakirja kätte saanud tähtajal, mida kohus peab küllaldaseks kohtuistungiks valmistumisel; see tähtaeg võib olla lühem kui kolm päeva ainult kohtualuse nõusolekul. (4) Seejärel täidab eesistuja kriminaalmenetluse koodeksi §-des 228, 230-237 sätestatud toimingud.
(1) Eesistuja või tema korraldusel üks kohtu liige kannab ette kohtuotsuse kaevatava või protestitava osa sisu ja kaebuse või protesti motiivid ning taotlused, samuti kohtule saabunud dokumentide ja käesoleva seadustiku § 15 korras teostatud toimingute sisu. (2) Mitteilmunud apellandi kaebus loetakse ette tervikuna. (3) Pärast ettekannet selgitab eesistuja apellandile tema õigust kaebusest või protestist loobuda, samuti loobumise tagajärgi ja küsib apellandilt, kas ta jääb oma kaebuse või protesti juurde või loobub sellest osaliselt või täielikult. Kaebusest või protestist loobumise kohta annab apellant kohtule allkirja. (4) Kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajate mitteilmumist kohtuistungile ei loeta kaebusest loobumiseks, nende mitteilmumine aga ei takista asja sisulist arutamist.
(1) Kaebusest või protestist loobumine on kohtule siduv ning sel juhul teeb kohus määruse apellatsioonimenetluse lõpetamise kohta. (2) Kui prokurör loobub protestist, kuid menetlusosaline, kelle huvides protest on esitatud, nõuab ringkonnakohtus asja arutamist kohtuistungil, jätkab kohus asja arutamist. (3) Kui kohus tuvastab, etasjaarutamisel esimese astme kohtus on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust või ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust, millega on raskendatud kohtualuse olukorda, jätkab ta asja sisulist arutamist, hoolimata apellandi loobumisest kaebusest või protestist. (4) Apellatsioonimenetluse lõpetamisega kaebusest või protestist loobumise tõttu jõustub vaidlustatud kohtuotsus ning see ei kuulu edasikaebamisele või protestimisele kassatsiooni korras.
(1) Ringkonnakohus võib arutada kriminaalasja kohtualuse osavõtuta, kelle suhtes on kohtuotsust vaidlustatud, kui: 1) kohtukutse ja apellatsioonkaebuse või -protesti koopia kätte saanud kohtualune on kohtule kirjalikult teatanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta; 2) kohtukutse ja apellatsioonkaebuse või -protesti koopia kätte saanud kohtualune on jäänud kohtuistungile ilmumata; 3) kohtualune on eemaldatud istungisaalist vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi § 225 lõikes 2 sätestatule; 4) kohtualune viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. (2) Kaitsja osavõtt ringkonnakohtu istungist on kohustuslik: 1) kriminaalmenetluse koodeksi §-s 38 sätestatud juhtudel; 2) kui kohtualune on seda kirjalikult taotlenud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste puudumisel võib ringkonnakohus kohtualuselt kaitsjast loobumise vastu võtta ilma kaitsja juuresolekuta. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetamata menetlusosaliste osavõtu vajalikkuse ringkonnakohtu istungist otsustab ringkonnakohus, lähtudes kriminaalmenetluse koodeksi § 218 lõikes 1 sätestatust.
Asja kohtulikul arutamisel juhindub ringkonnakohus kriminaalmenetluse koodeksi §-de 208, 226 ja 239-255 sätetest.
(1) Kohtuvaidlusel esineb esimesena kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui nad kaebuse esitajana on juba enne esinenud. (2) Kohus ei või piirata vaidluse kestust, kuid eesistujal on õigus osavõtjat peatada, kui ta oma kõnes kaldub kõrvale ringkonnakohtu istungil uuritud asjaoludest.
(1) Pärast kohtuvaidlust läheb kohus nõu pidama. (2) Enne nõupidamist teatab kohus, millal otsus avalikult kuulutatakse. (3) Kohus võib kohtuotsuse resolutiivosa koostada eraldi menetlusdokumendina, teatades resolutiivosa kuulutamisel, millal saavad menetlusosalised kohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. (4) Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel peab kohtuotsus olema vormistatud hiljemalt kahe nädala jooksul. (5) Toimikusse lisatakse nii kohtuotsuse resolutiivosa kui ka kohtuotsus.
(1) Kohtuotsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldavast, motiveerivast ja resolutiivosast. (2) Kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus ja koosseis, kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja asja arutamisest osa võtnud menetlusosaliste nimed, kaebuse või protesti esitaja nimi ning kohtu nimetus, kelle otsusele apelleeritakse, samuti esimese astme kohtu otsuse kuupäev. (3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse esimese astme kohtu otsuse sisu kaevatavas või protestitavas osas ja apellandi taotluste sisu. (4) Otsuse motiveerivas osas märgitakse ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud, järeldused kaebuse või protesti põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi lükanud, ja seaduse sätted, millest kohus on juhindunud. (5) Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata. (6) Otsuse resolutiivosas peab olema üks käesoleva seadustiku §-s 30 loetletud lahenditest. Kui ringkonnakohus teeb uue sisulise otsuse, peavad selle motiveeriv ning resolutiivosa vastama esimese astme kohtu otsusele esitatavatele menetlusnõuetele.
(1) Ringkonnakohtul on õigus oma otsusega: 1) jätta otsus muutmata ning kaebus või protest rahuldamata; 2) tühistada otsus täies ulatuses või osaliselt ning teha uus otsus. (2) Ringkonnakohtul on õigus oma määrusega: 1) tühistada otsus ja lõpetada kriminaalasi, kui esinevad kriminaalmenetluse koodeksi § 5 1. lõike punktides 5, 6, 7, 8 või 9 ettenähtud asjaolud või sama paragrahvi 4. lõikes ettenähtud asjaolud; 2) tühistada otsus täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
Kohtuotsuse osalise või täies ulatuses tühistamise alusteks kriminaalasja apellatsiooni korras läbivaatamisel on: 1) kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus; 2) kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele; 3) kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine; 4) kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine; 5) kohtu poolt mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele.
(1) Kohus võib menetlusosaliste kaebuse või protesti alusel, juhul aga, kui on tuvastatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine, olenemata kaebuse või protesti sisust: 1) mõista kohtualuse õigeks kõigis või osas kuritegudes, milles ta oli süüdi mõistetud esimese astme kohtu otsusega, mõistes kergema karistuse või jättes karistuse muutmata; 2) tunnistada kohtualuse süüdi kergemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus, mõistes kergema karistuse või jättes karistuse muutmata; 3) mõista kohtualuse õigeks mõnes kuriteoepisoodis, jättes karistuse muutmata või kergendades karistust; 4) tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja mõista kohtualusele kergema karistuse; 5) tühistada esimese astme kohtu otsuse tsiviilhagi osas ja teha uue otsuse; 6) jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei halvenda kohtualuse olukorda. (2) Kui on tuvastatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine, peab kohus käesoleva paragrahvi 1.lõike sätteid kohaldama ka teiste samas kuriteos süüdimõistetud isikute suhtes, olenemata sellest, kas nende suhtes on esitatud kaebusi või proteste või mitte. (3) Kannatanu või erasüüdistaja kaebuse või prokuröri protesti alusel võib kohus: 1) tunnistada kohtualuse süüdi raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus, mõistes raskema karistuse või jättes karistuse muutmata; 2) tühistada esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse ja teha süüdimõistva otsuse; 3) mõista kohtualuse süüdi esimese astme kohtu poolt õigeksmõistetud kuriteoepisoodis, mõistes raskema karistuse või jättes karistuse muutmata; 4) tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja mõista kohtualusele raskema karistuse.
(1) Kui kohtuistungil tuvastatakse käesoleva seadustiku § 39 lõikes 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. (2) Kui kohtuistungil tuvastatakse käesoleva seadustiku § 39 lõikes 4 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse muu oluline rikkumine, mis on takistanud või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, siis tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui rikkumist ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada.
(1) Pärast kohtuotsuse kuulutamist või kantselei kaudu teatavaks tegemist võivad menetlusosalised sellega tutvuda ringkonnakohtu kantseleis. Menetlusosalise soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. (2) Vahi all viibivale kohtualusele saadetakse kohtuotsuse koopia seitsme päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist või kantselei kaudu teatavaks tegemist.
(1) Kohtuotsus jõustub ringkonnakohtu otsuse tervikuna kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. (2) Jõustunud kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras. (3) Jõustunud kohtuotsus saadetakse täitmisele pööramiseks samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maa- või linnakohtule.
(1) Kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus käesoleva seadustiku § 29 1.-4. lõikest. (2) Otsuse resolutiivosas peab olema üks käesoleva seadustiku §-s 368 loetletud lahenditest. (3) Kohtuotsus kuulutatakse selle tegemise päeval, see on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Menetlusosalistele antakse nende taotlusel kohtuotsuse ärakiri.
Kassatsiooni korras edasikaebamise ja protestimise õigus (1) Ringkonnakohtu otsuse peale on kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul, tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ning nende esindajatel õigus kassatsiooni korras edasi kaevata, prokuröril aga esitada protest Riigikohtule käesolevas peatükis toodud alustel ja tingimustel. (2) Kassatsiooni korras edasikaebamise või protestimise õigust ei ole menetlusosalisel, kes ei ole vaidlustanud esimese astme kohtu otsust apellatsiooni korras. (3) Kui ringkonnakohtu otsusega on tühistatud või muudetud esimese astme kohtu otsus, siis võivad otsuse tühistatud või muudetud osas kassatsioonkaebuse või -protesti esitada ka need menetlusosalised, kes apellatsioonkaebust või -protesti ei ole esitanud. (4) Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada kassatsioonkaebus ainult tsiviilhagisse puutuvas osas.
(1) Kassatsioonkaebus või -protest esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult ühe kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. 1 (1¹) Kui ringkonnakohus tunnistas kriminaalasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, esitatakse kassatsioonkaebus või -protest ühe kuu jooksul, alates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (2) Otsuse teinud kohus võib tähtaja möödalasknud menetlusosalise, tema kaitsja või seadusliku esindaja taotlusel kaebuse või protesti esitamise tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on lastud mööda mõjuvatel põhjustel. (3) Kui kriminaalasi on enne taotluse esitamist edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise Riigikohus.
(1) Kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise alused on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. (2) Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine on: 1) kohaldamisele kuulunud seaduse mittekohaldamine või seaduse ebaõige tõlgendamine; 2) kohaldamisele mittekuulunud seaduse kohaldamine. (3) Kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine on: 1) [Kehtetu] 2) kriminaalasja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt; 3) kriminaalasja arutamine kohtualuse puudumisel, välja arvatud esimese astme kohtus kriminaalmenetluse koodeksi § 208 lõikes 2 sätestatud juhul ja ringkonnakohtus käesoleva seadustiku § 25 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4) kriminaalasja arutamine kaitsja osavõtuta, kui tema osavõtt on seaduse järgi kohustuslik; 5) nõupidamise saladuse rikkumine kohtuotsuse tegemisel; 6) kui otsusele ei ole alla kirjutanud kõik kohtunikud; 7) kohtuotsuses motiivide puudumine; 8) kriminaalasja arutamine tõlgi osavõtuta keeles, mida kohtualune ei valda; 9) eksperdiarvamuse puudumine, kui ekspertiisi tegemine on kohustuslik; 10) kohtuistungi protokolli puudumine; 11) kriminaalasja arutamine prokuröri osavõtuta, kui tema osavõtt on kohustuslik. (4) Riigikohus või ringkonnakohus võib tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ka teisi menetlusosaliste õiguste või muude kriminaalmenetluse eeskirjade rikkumisi, mis on takistanud või oleksid võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
[Kehtetu]
(1) Kassatsioonkaebus ja -protest vormistatakse masina-, arvuti- või selgelt loetavas käekirjas. (2) Kassatsioonkaebuses või -protestis märgitakse: 1) kassaatori menetlusseisund, ees- ja perekonnanimi, aadress või asukoht ning telefoni- või faksinumber; 2) ringkonnakohtu nimetus, kelle lahendit vaidlustatakse, ja kohtulahendi kuupäev; 3) menetlusosaline, kelle huvides kassatsioonkaebus või -protest esitatakse, ja tema aadress või asukoht; 4) kassatsiooni alus viitega käesoleva seadustiku §-le 39 ja vastavale kriminaalseaduse või kriminaalmenetluse seaduse sättele; 5) kohtuotsusega tuvastatud faktilised asjaolud, millele tuginedes kassaator põhjendab kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist; 6) dokumendid, mida kassaator peab vajalikuks kassatsioonimenetluses täiendavalt esitada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tuvastamiseks; 7) kassaatori taotluse sisu ja põhjendus; 8) kas kassatsioonkaebuse esitanud süüdimõistetul on kaitsja kokkuleppel või taotleb ta kaitsja määramist; 9) kassatsioonkaebusele või -protestile lisatud dokumentide loetelu. (3) Kassatsioonkaebusele või -protestile peab olema lisatud: 1) kassatsioonkautsjoni tasumist tõendav dokument, kui ei ole tegemist käesoleva seadustiku § 43 lõikes 5 loetletud isikutega; 2) kassatsioonkaebuse või -protesti koopia vahi all viibivale süüdimõistetule, kelle huve kassatsioon puudutab, kui kassaator ise ei ole vahistatud. (4) Kassatsioonkaebusele või -protestile kirjutab alla kassaator, märkides koostamise kuupäeva.
(1) Kui kassatsioonkaebus või -protest ei vasta käesoleva seadustiku § 41 nõuetele, jätab Riigikohus selle käiguta ja määrab kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui kassaator ei täida määratud tähtajaks temale esitatud nõudmisi, tagastatakse kaebus või protest läbivaatamatult.
(1) Kassatsioonkaebuse esitaja peab tasuma kautsjoni kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga suuruses. (2) Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse. (3) Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigituludesse. (4) Kautsjon tagastatakse Riigikohtu määruse alusel riigilõivu tagastamiseks ettenähtud korras. (5) Kassatsioonkautsjoni tasumisest vabastatakse: 1) vahi all viibivad süüdimõistetud; 2) isikud, kelle suhtes on tehtud käesoleva seadustiku § 32 lõikes 3 nimetatud ringkonnakohtu otsus; 3) prokurör; 4) riigi- ja omavalitsusasutused; 5) isikud, kellel on seaduse alusel õigus tasuta õigusabile; 6) määratud kaitsjad.
(1) Kui kassaator ei ole kautsjoni tasunud, jätab ringkonnakohtunik määrusega kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. (2) Kautsjoni tasumisel saadetakse kaebus Riigikohtule. (3) Määratud tähtajaks kautsjoni mittetasumisel tagastatakse kaebus kassaatorile.
(1) Kassatsioonkaebuse või -protesti esitamisest teatab ringkonnakohus kolme päeva jooksul menetlusosalistele, kelle huvisid esitatud kaebus või protest puudutab. (2) Kohtualusele, kelle huvisid esitatud kaebus või protest puudutab, saadetakse koos teatega ärakiri esitatud kaebusest või protestist. (3) Menetlusosalistel on õigus esitada kassatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid.
(1) Kui ringkonnakohtu otsuse peale ei ole kassatsioonkaebust või -protesti esitatud, saadab ringkonnakohus kassatsioonitähtaja möödumisel kriminaalasja tagasi otsuse teinud esimese astme kohtule. (2) Kassatsioonkaebuse või -protesti esitamisel saadab ringkonnakohus kassatsioonitähtaja möödumisel kriminaalasja koos esitatud kaebuse või protestiga Riigikohtule.
(1) Kassaator võib kaebusest või protestist loobuda kuni selle hetkeni, mil kohus läheb otsust tegema. (2) Kaebusest või protestist loobumisel lõpetab kohus määrusega kassatsioonimenetluse, kui teised menetlusosalised ei ole esitanud kassatsioonkaebust või - protesti. (3) Kui Riigikohus tuvastab, etasjaarutamisel esimese või teise astme kohtus on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust või ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust, millega on raskendatud kohtualuse olukorda, jätkab ta kassatsioonimenetlust, vaatamata kassaatori loobumisele kaebusest või protestist.
(1) Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustab Riigikohus menetlusosalisi välja kutsumata ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamisest. (2) Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui: 1) kaebuses või protestis esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud kriminaalseadust või on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust, või 2) kaebuses või protestis vaidlustatakse kriminaalseaduse kohaldamise õigsust või taotletakse kohtulahendi tühistamist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. (3) Süüdimõistetu, tema seadusliku esindaja või kaitsja kaebus ja prokuröri protest, milles vaidlustatakse käesoleva seadustiku § 32 lõikes 3 nimetatud ringkonnakohtu otsust, võetakse menetlusse, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest. (4) Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või võtmata jätmise otsustab Riigikohus oma määrusega. Menetlusse võtmise määrust ei põhjendata. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel märgitakse määruses ära kaebuse menetlusse võtmata jätmise alus. Määruse koopia saadetakse kaebuse või protesti esitajale.
Kohtuotsuse kassatsiooni korras läbivaatamise tähtaeg ja ulatus (1) Riigikohus vaatab kriminaalasja läbi kahe kuu jooksul, arvates kassatsioonkaebuse või protesti menetlusse võtmisest või käesoleva seadustiku § 48 lõikes 3 nimetatud kassatsioonkaebuse või -protesti Riigikohtusse saabumisest. (2) Kriminaalasi vaadatakse läbi kassatsioonkaebuses või -protestis taotletud ulatuses. (3) Riigikohus on kohustatud väljuma kassatsioonkaebuse või -protesti piiridest, kui ta tuvastab käesoleva seadustiku § 39 lõikes 2 nimetatud rikkumise, millega on raskendatud süüdimõistetu olukorda. (4) Riigikohtul on õigus väljuda kassatsioonkaebuse või -protesti piiridest, kui ta tuvastab käesoleva seadustiku § 39 lõikes 3 nimetatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise või kriminaalmenetluse seaduse muu olulise rikkumise, mis on takistanud või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. (5) Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile samas kuriteos süüdimõistetutele, sõltumata nende suhtes kassatsioonkaebuse või -protesti esitamisest, ning nimetatud juhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut. (6) Kassaatoril ei ole kriminaalasja läbivaatamisel õigust väljuda kassatsioonkaebuse või -protesti piiridest.
Riigikohus teatab menetlusosalistele, kelle huvisid esitatud kaebus või protest puudutab, kriminaalkohtukolleegiumi istungi toimumise aja ja koha ning nad võivad istungist osa võtta.
(1) Kohtuotsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse või -protesti vaatab Riigikohtu kriminaalkohtukolleegium läbi kohtuistungil vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. (2) Kohtuistungi eesistujaks on Riigikohtu esimees, Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi esimees või mõni nende poolt määratud Riigikohtu liige.
Eesistuja avab kohtuistungi ja teatab, milline kriminaalasi, kelle kaebuse või protesti alusel ja millise kohtu otsuse peale läbivaatamisele tuleb. Eesistuja selgitab välja kohtuistungile ilmunud isikud, teeb kindlaks nende isikusamasuse ning kontrollib esindajate volitusi.
(1) Eesistuja teeb teatavaks kohtu koosseisu ja tõlgi nimed ning selgitab menetlusosalistele nende õigust avaldada taandusi. (2) Kohtunike ja tõlgi taandamise alused määratakse kindlaks kriminaalmenetluse koodeksi §-des 20 ja 26. Täiendavalt võib avaldada taanduse Riigikohtu liikme vastu ja ta asja arutamiselt taandada, kui Riigikohtu liige on kohtunikuna võtnud osa selle kriminaalasja arutamisest esimese astme või ringkonnakohtus.
(1) Eesistuja küsib menetlusosalistelt, kas neil on taotlusi ning kas nad toetavad kaebust või protesti. (2) Esitatud taotluste suhtes võtab kohus seisukoha.
(1) Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtus algab eesistuja või kohtu liikme ettekandega. (2) Ettekandja esitab kriminaalasja tehiolud, kohtuotsuse sisu kaevatavas osas ning kassatsioonkaebuse või -protesti sisu ja põhjendused.
(1) Pärast kriminaalasja materjalide ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud menetlusosaliste seletused. Esimesena esineb kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna ilmunud kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui ta kaebuse esitajana on juba varem seletuse andnud. (2) Kohtul on õigus menetlusosalisi küsitleda. (3) Menetlusosalistel on õigus esitada ka põhjendusi, mis ei ole kassatsioonkaebuses või -protestis märgitud, kuid mis ei välju käesoleva seadustiku § 39 1.lõikes sätestatud piiridest.
(1) Pärast menetlusosaliste ärakuulamist teatab kohus päeva, mil kohtuotsus on menetlusosalistele Riigikohtu kantseleis kättesaadav. (2) Riigikohtu otsus peab olema vormistatud ja menetlusosalistele Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt üks kuu pärast Riigikohtu istungit.
(1) Kui asja läbivaatamisel Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad kohtuistungil põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi eesistuja või kohtu liikme nõudmisel lahendada kriminaalkohtukolleegiumi kogu koosseisule. (2) Kriminaalkohtukolleegiumi kogu koosseisule antakse asi lahendada ka juhul, kui asja läbi vaatav kohtukoosseis peab vajalikuks muuta kriminaalkohtukolleegiumi endist seisukohta seaduse kohaldamisel. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2.lõikes sätestatud juhtudel määratakse uus kohtuistung, kus asja arutab kriminaalkohtukolleegium kogu koosseisus. (4) Menetlusosalistele teatatakse asja arutamise aeg ja koht ning asja arutamine toimub käesoleva peatüki sätete kohaselt.
(1) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab kriminaalasja läbi vaadates põhjendatuks asuda seaduse tõlgendamisel erinevale seisukohale, kui seda on teinud Riigikohtu mõni teine kolleegium sama küsimuse käsitlemisel oma viimases otsuses, annab kriminaalkolleegium kriminaalasja läbivaatamiseks Riigikohtu erikogule. (2) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis annab kriminaalasja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kui: 1) ta peab kriminaalasja läbi vaadates põhjendatuks asuda seaduse tõlgendamisel erinevale seisukohale, kui seda on teinud Riigikohtu erikogu või üldkogu oma viimases sama küsimust käsitlevas otsuses; 2) ta leiab, etkriminaalasjalahendamine Riigikohtu üldkogus on oluline seaduse tõlgendamiseks. (3) Asja läbivaatav kohtukoosseis annab kriminaalasja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.
(1) Kui kriminaalkohtukolleegium ei nõustu seaduse kohaldamisel Riigikohtu mõne teise kolleegiumi seisukohaga, moodustatakse asja lahendamiseks nende kolleegiumide vaheline erikogu, millesse kumbki kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks Riigikohtu liiget. (2) Kui kriminaalkohtukolleegium ei nõustu kahe teise kolleegiumi vahelise erikogu otsusega seaduse kohaldamisel, moodustatakse kolme kolleegiumi vaheline erikogu, kuhu iga kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks Riigikohtu liiget. (3) Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Ettekandjaks on seaduse kohaldamise õigsuse vaidlustanud kohtu-kolleegiumi liige.
Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kõigile Riigikohtu kolleegiumidele kohustuslik, kuni erikogu ise seda pole muutnud või kuni kahe kolleegiumi vahelise erikogu otsust ei ole muutnud kolme kolleegiumi vaheline erikogu või üldkogu.
Üldkogu otsus seaduse kohaldamisel on kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kuni üldkogu ei ole uue otsusega varasemat lahendit muutnud.
Kohus võib asja kassatsiooni korras läbivaatamisel: 1) jätta ringkonnakohtu otsuse või määruse muutmata ja kaebuse või protesti rahuldamata; 2) tühistada kriminaalasjas tehtud otsuse või määruse tervikuna või osaliselt ja saata kriminaalasja uueks läbivaatamiseks kohtule, kelle poolt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine või kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine oli otsuse või määruse tühistamise aluseks; 3) tühistada asjas tehtud kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha asjas uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda, kui asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile antud hinnangut muuta; 4) tühistada asjas tehtud kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalasja, kui esinevad kriminaalmenetluse koodeksi § 5 1.lõike punktides 5, 7, 8 ja 9 ettenähtud asjaolud. 5) jätta kohtulahend sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei halvenda süüdimõistetu olukorda.
Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks on: 1) kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine; 2) kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.
(1) Riigikohus teeb kohtuotsuse üksnes resolutsiooni vormis, kui ta ei pea vajalikuks seda põhistada. (2) Resolutsioonis peab olema märgitud: 1) otsuse teinud kohtu nimetus; 2) resolutsiooni tegemise aeg ja koht ning kriminaaltoimiku number; 3) resolutsiooni teinud kohtu koosseis; 4) milliste kohtute otsused ja milliste süüdimõistetute kohta olid asja läbivaatamise esemeks ning kelle kaebuse või protesti alusel asi läbi vaadati; 5) viited seadustele, mille alusel resolutsioon tehti; 6) Riigikohtu lahend. (3) Kui kassatsioonikohus peab vajalikuks teha teatavaks lahendi motiivid, koostatakse otsus põhistatud kujul. (4) Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid. (5) Riigikohtu otsus jõustub tegemise päevast ja edasikaebamisele ei kuulu. (6) Riigikohtu põhistatud otsused kriminaalasjades avaldatakse.
Riigikohtu seisukohad seaduse kohaldamise küsimustes on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
Erikaebuse ja -protesti esitamisel ja läbivaatamisel juhindutakse käesolevas peatükis sisalduvate erisustega sätetest, mis reguleerivad apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlust.
(1) Erikaebusi ja -proteste on õigus esitada kohtu ja kohtuniku määruste peale: 1) tõkendina vahi alla võtmise (vahi alla võtmine, vahi alla võtmisest keeldumine, vahi all pidamise tähtaja pikendamine, vahi all pidamise tähtaja pikendamata jätmine, tõkendina vahi all pidamise lõpetamine), samuti kautsjoni (kautsjoni kohaldamine või selle kohaldamata jätmine) küsimuses - isikul, kelle suhtes tõkendit kohaldati või jäeti kohaldatama, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 1¹) kriminaalmenetluse koodeksi § 159 lõikes 2 sätestatud korras ekspertiisi tegemise eesmärgil kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse meditsiiniasutusse paigutamise määruse peale - vastaval kahtlustataval, süüdistataval või kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 2) kriminaalasja täiendavaks uurimiseks saatmise määruse peale - süüdistataval või kohtualusel, nende kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ning prokuröril; 3) kriminaalasja lõpetamise määruse peale karistusseadustiku §-des 121, 157, 169 või 170 tähendatud kuritegudes kriminaalmenetluse koodeksi § 5 1. lõike punktis 6 ja § 221 2. lõikes ettenähtud alustel - kannatanul või tema esindajal; 4) 5) karistusseadustiku § 86 alusel psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määruse peale – isikul, kelle suhtes on kohaldatud psühhiaatrilist sundravi, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ning prokuröril; 6) karistusseadustiku § 87 lõike 1 punkti 3 või 4 alusel noortekodusse või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise määruse peale – isikul, kelle suhtes on kohaldatud noortekodusse või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamist, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ning prokuröril; 7) rahatrahvi tühistamise või rahatrahvi tühistamisest keeldumise määruse peale - isikul, keda on trahvitud kriminaalmenetluse koodeksi §-des 53, 55, 76, 782 või 225 sätestatud korras; 8) tähtaja ennistamata jätmise määruse peale - menetlusosalistel, kelle taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole rahuldatud; 9) apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebuse või -protesti läbi vaatamata jätmise määruse peale - selle esitajal; 10) kriminaalasja lõpetamise määruse peale kriminaalmenetluse koodeksi § 5 1. lõike punktides 5, 7, 8, 9, 10 ja 4. lõikes ettenähtud alustel - süüdistataval või kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul või tema esindajal ja prokuröril; 11) 12) lihtmenetluses kriminaalasja lõpetamise määruse peale kriminaalmenetluse koodeksi § 375 punktis 5 ja § 385 punktis 3 toodud alustel - kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul või tema esindajal ja prokuröril. 13) kriminaalmenetluse koodeksi § 289.3 alusel tehtud määruse peale, millega otsustatakse loa andmine alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamiseks või keeldutakse loa andmisest - alaealisel ja tema vanemal või muul seaduslikul esindajal. 14) käesoleva seadustiku § 14 lõikes 1 ja § 30 lõike 2 punktis 2 nimetatud määruse peale - kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 15) kriminaalmenetluse koodeksi §-s 412 nimetatud määruse peale - isikul, kelle vara välisriigile väljaandmist kohtumääruses käsitatakse, tema kaitsjal või esindajal ning prokuröril. (2) Teised kriminaalasjas tehtud määrused ei kuulu eraldi edasikaebamisele ja protestimisele, kuid nende peale võib esitada vastuväiteid apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses või -protestis.
Täitemenetluse käigus on õigus esitada erikaebusi ja -proteste: 1) kohtuotsuse täitmise edasilükkamise või sellest keeldumise määruse peale - süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 2) karistusseadustiku § 74 lõikes 4 ja § 76 lõikes 5 ettenähtud alusel käitumiskontrolli ajaks täiendavate kohustuste määramise, katseaja pikendamise või kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramise peale – süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 3) 4) rahalise karistuse või varalise karistuse summa tasumise tähtaja pikendamise ja tasumise ajatamise või sellest keeldumise määruse peale – süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 5) karistusseadustiku §-s 79 ettenähtud alusel isiku parandamatult raskesti haigestumise korral ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamise või sellest keeldumise määruse peale - taotluse esitajal, süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 6) 7) karistusseadustiku §-des 76 ja 77 ettenähtud alustel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise või sellest keeldumise määruse peale – süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 8) karistusseadustiku §-s 86 ettenähtud alusel psühhiaatrilise sundravi lõpetamise määruse peale – taotluse esitajal, isikul, kelle suhtes määrus tehti, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 9) mitme kohtuotsuse täitmisele pööramise määruse peale - süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 10) kriminaalmenetluse koodeksi §-des 3373 ja 3374 ettenähtud alustel kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise määruse peale - menetlusosalistel.
Erikaebuses ja -protestis märgitakse: 1) kohtu nimetus, kellele erikaebus või -protest esitatakse; 2) erikaebuse või -protesti esitanud isiku nimi, menetlusseisund ja aadress või asukoht; 3) määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev, isiku nimi, kelle kohta tehtud määrust vaidlustatakse; 4) erikaebuse või -protesti esitanud isiku nõuete sisu, motiivid ja taotlused; 5) erikaebuse või -protesti lisade loetelu; 6) erikaebuse esitamise kuupäev ning esitaja allkiri.
(1) Erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lahendab ringkonnakohus lõplikult. (2) Ringkonnakohtu poolt esmakordselt käesoleva seadustiku § 68 lõikes 1 nimetatud küsimustes tehtud määruse peale võib esitada ringkonnakohtu kaudu erikaebusi ja -proteste Riigikohtule. (3) [Kehtetu]
(1) Ringkonnakohus juhindub erikaebuste ja - protestide läbivaatamisel käesoleva seadustiku sätetest, mis reguleerivad apellatsioonimenetlust. (2) Riigikohus juhindub erikaebuste ja -protestide läbivaatamisel käesoleva seadustiku sätetest, mis reguleerivad kassatsioonimenetlust.
(1) Erikaebus või -protest esitatakse käesoleva seadustiku §-s 6 sätestatud korras ja tähtajal, välja arvatud käesoleva seadustiku § 68 1. lõike punktis 1 toodud juhtudel, mil erikaebuse või -protesti esitamise tähtaeg on viis päeva. (2) Kui määrust ei kuulutatud kohtuistungil, siis esitatakse erikaebus või -protest 10 päeva jooksul määruse teatavakssaamise päevast. 2 (2¹) Kui kohus tunnistas kriminaalasjas tehtud määrusega kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse erikaebuse või -protesti esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest. (3) [Kehtetu] (4) Erikaebuse või -protesti esitanud isik võib sellest loobuda kuni kohtumääruse tegemiseni.
(1) Erikaebus või -protest saadetakse määruse teinud kohtu poolt ringkonnakohtule kaebuse esitamisele järgneval päeval. (2) Ringkonnakohus otsustab hiljemalt erikaebuse või -protesti saabumisele järgneval päeval selle kohtuistungil arutamisele määramise, millest teatab menetlusosalistele, kelle huvisid esitatud erikaebus või -protest puudutab. (3) Erikaebus või -protest vaadatakse läbi 10 päeva jooksul arutamisele määramise päevast alates. Menetlusosaliste mitteilmumine ei takista asja arutamist.
Määruse teinud kohus või kõrgema astme kohus võib erikaebuse või -protesti saamisel määruse täitmise peatada.
(1) Erikaebus või -protest vaadatakse kohtus läbi ainult nende isikute suhtes, kelle kohta see on esitatud. (2) Erikaebuse või -protesti läbivaatamisel piirdub kohus neis märgitud küsimuste lahendamisega, võtmata seisukohta asja sisu kohta. (3) Erikaebuse ja -protesti lahendab kohus määrusega.
Kriminaalasja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks toimub käesoleva seadustiku §-des 49-66 sätestatud korras.
Esimese astme kohtu jõustumata lahendi peale esitatav kaebus või protest, mille esitamise tähtaeg kriminaalmenetluse koodeksi järgi lõpeb pärast apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumist, tuleb esitajal vormistada apellatsioonkaebusena ning see vaadatakse läbi apellatsiooni korras vastavas ringkonnakohtus. Sellise kaebuse või protesti esitamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 6 sätestatud tähtaegu.
Kui kriminaalmenetluse koodeksi kohaselt vormistatud ja esitatud kassatsioonkaebus või -protest on Ülemkohtus läbi vaatamata, antakse kriminaalasi üle vastavale ringkonnakohtule läbivaatamiseks apellatsiooni korras. Kaebuse või protesti esitajalt kassatsiooni ümbervormistamist ei nõuta.
Ülemkohtus läbi vaatamata järelevalvekaebused ja -protestid antakse 15 päeva jooksul apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumisest alates üle Riigikohtule.
Ülemkohtus läbi vaatamata erikaebused ja -protestid antakse 15 päeva jooksul apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumisest alates üle vastavale ringkonnakohtule.
Ülemkohtu järgi kinnipeetavad isikud arvatakse kriminaalasja üleandmise päevast kinnipeetavaks vastava ringkonnakohtu järgi.
Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 43 sätestatud kassatsioonikautsjon tasutakse Riigikohtu deposiitarvele ja kaebusele lisatakse selle tasumist tõendav dokument.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustik jõustub 1993. aasta 15. septembril.