(1) Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.
(2) Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata, tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist. Hindamistulemus märgitakse arestimisakti.
(3) Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel.
(4) Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur.
(5) Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist.
(6) Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil.
(7) Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras.
(8) Hinna vaidlustamise korral taotlebmäärab kohtutäitur uue hindamise korraldamiseksuueks hindamiseks eksperdi määramist kohtult.
(9) KohtuKohtutäituri määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtukohtutäituri määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.