(1) Käesolev määrus sätestab isikute hooldusteenusele suunamise ja sealt lahkumise korra isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tapa vald. (2) Hooldusteenuse eesmärk on toetada ja säilitada isiku igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti ning kindlustada temale turvaline elukeskkond, mis on kaetud hooldusteenuse osutamisega.
¹. Tapa valla hooldusteenused (1) Olenevalt vajaduste ja tegevusvõime hindamistulemustest võib hooldusteenust osutada kas lühiajaliselt või pikaajaliselt. (2) Isikutele osutatavateks hooldusteenusteks Tapa vallas on: 1) Päevahoiuteenus 2) Hooldusteenus 3) Intervall ja/või sesoonne hooldusteenus 4) Hooldekoduteenus (3) Hooldusteenusega seotult võib osutada tervishoiuteenust, näiteks koduõendusteenust, kliendi seisundi hindamise teenust ning taastus- ja hooldusraviteenust.
(1) Professionaalset hooldamist ja kõrvalabi vajav isik, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja kelle iseseisev toimetulek igapäevastes kodustes tingimustes pole võimalik. (2) Igapäevast põetust vajav isik, kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei suuda mõjuvatel põhjustel (tervislik seisund; kõrge iga; majanduslik vähekindlustatus jm) täita neile perekonnaseaduse alusel pandud kohustusi. (3) Seadusjärgsete ülalpidajateta või intervall- ja/või sesoonset hooldusteenust vajav isik. (4) Seadusjärgsete ülalpidajatega hooldekodu teenust sooviv isik.
(1) Isikud, kes põevad nakkushaigusi (sh tuberkuloosi). (2) Isikud, kellel on alkoholi- või narkootilise aine sõltuvus. (3) Isikud, kes on enesele ja teistele ohtlikud oma psüühika- ja/või käitumishäire tõttu. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikud kuuluvad ravile ja/või hooldamisele kas kodus, raviasutuses või erihoolekandeasutuses.
(1) Hooldusteenusele koha taotlemise aluseks on isiku, tema seadusjärgse ülalpidaja või tema eestkostja kirjalik vabas vormis avaldus, kus põhjendatakse hooldusteenusele paigutamise vajadust ja näidatakse ära, kuidas toimub hooldusteenuse eest tasumine. (2) Kui taotleja ei ole ise suuteline oma tervisliku seisundi tõttu avaldust esitama, võib selle erandjuhul esitada sotsiaaltöötaja, pereliige või muu taotlejaga lähedalt seotud isik. (3) Avaldusele lisatavad dokumendid: 1) isikut tõendava dokumendi koopia, 2) isiku eestkostja puhul kohtumääruse koopia, 3) isiku perearsti tõend, et hooldusteenust taotlev isik ei põe nakkushaigusi ega ole enesele ja teistele ohtlik oma psüühika- ja/või käitumishäire tõttu, 4) isiku rehabilitatsiooniplaan (olemasolu korral), 5) isiku või tema esindaja kinnitus testamendis või kinkelepingus fikseeritud ülalpidamiskohustuse kohta (olemasolu korral), 6) taotleja või tema seadusjärgsete ülalpidajate kirjalikud kinnitused hoolduskulude osalise või täieliku tasumise kohta. (4) Tapa Vallavalitsuse sotsiaalosakonnal on hooldusteenuse vajaduse väljaselgitamiseks ja hindamiseks õigus külastada hooldusteenuse kohta taotleva isiku kodu, vestelda nii isiku kui ka olemasolul tema lähedastega. (5) Sotsiaalosakonnal on õigus kontrollida hooldusteenuse eest tasumise otsustamiseks isiku ja tema ülalpidamiskohustusega perekonnaliikmete majanduslikku olukorda ning küsida lisadokumente nende maksevõime hindamiseks. 5 (5¹) Tapa Vallavalitsus valib isikule hooldusteenuse osutaja lepingupartnerite hulgast võimalusel arvestades hooldatava või tema eestkostja soove. (6) Andmete varjamise või valeandmete esitamise korral isiku suunamine hooldusteenusele või hooldusteenuse saamisel hooldusteenus lõpetatakse koheselt.
(1) Hooldusteenuse taotlejate avaldused registreeritakse ja neile vastatakse kirjalikult.Hooldusteenuse taotlejate järjekorra üle peab arvestust sotsiaalnõunik. (2) Hooldusteenuse taotlemise avaldust menetletakse sotsiaaltoetuste määramise komisjonis ja otsuse väljastab Tapa Vallavalitsus korraldusena. Korralduses on nimeliselt ära märgitud hooldusteenuse eest tasuja või tasujad. (3) Hooldusteenusele koha saamise korral sõlmitakse leping hooldusteenuse eest tasuja või tasujate ja hooldusteenust osutava hoolekandeasutuse vahel. (4) Hooldusteenust taotleval isikul on õigus vaba tahteavaldusena teha hoolduskulude katmiseks notariaalselt kinnitatud kinkeleping oma isikliku vara kohta Tapa valla kasuks. (5) Seadusjärgsete ülalpidajateta isiku pärija või kinkesaaja olemasolul kaasatakse pärija või kinkesaaja kui teenuse taotleja vahendite arvelt kasu saaja hooldusteenuse taotleja ülalpidamisprotsessi. (6) Hooldusteenusele suunamisel määratakse kindlaks osapoolte poolt makstavate osade suurused juhul, kui osapooli on rohkem kui kaks. Hooldusteenuse eest maksmine toimub sellisel juhul järgnevalt: 1) taotleja tasub hooldusteenuse eest 85-100% temale riigi poolt makstavast pensionist, puudega inimese toetuse saamise korral kuni 100% temale riigi poolt makstavast puudega inimese toetusest; 2) ülalpidamiskohustuslased tasuvad hooldusteenuse eest vastavalt kokkuleppele ja vallavalitsuse korraldusele; 3) vallavalitsus tasub hooldusteenuse eest puudujääva osa. (7) Kui hooldusvajadusega isiku ja/või tema ülalpidamiskohutusega isikute majanduslik olukord on muutunud nii, et nad on võimelised hooldusteenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust. (8) Kui seadus- või lepingujärgsete ülalpidamiskohustusega isikute majanduslik olukord oluliselt halveneb, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on neil õigustaotleda valla eelarvest makstava osa suurendamist. (9) Valla osalusega hooldusteenuse eest tasumisel korral on Tapa vallal õigus vähemalt 1 kord aastas kontrollida hooldusteenuse eest tasuja majanduslikku seisu. (10) Vallavalitsus keeldub valla eelarvest hooldusteenuse kulu rahastamisest, kui hooldust vajava isiku ja/või tema seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate sissetulekust ja varast piisab hoolduskulude katmiseks.
(1) Hooldusteenusel oleva isiku võib hooldusteenuselt välja arvata järgmistel juhtudel: 1) hooldusteenusel oleva isiku või tema seadusjärgse ülalpidaja või eestkostja kirjaliku avalduse alusel, näidates ära, kuhu ja kelle juurde hooldusalune isik elama asub; 2) kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohta või psühhiaatriahaiglasse sundravile suunamise korral; 3) arsti otsuse alusel tuberkuloosi põdevate isikute paigutamine neile ette nähtud raviasutusse; 4) kui hooldusteenusel oleva hooldamise alused ehk hooldusvajadus on ära langenud (nt isiku tervislik seisund on paranenud niivõrd, et isik saaks edaspidi iseseisvalt või vähese kõrvalabiga hakkama), eeldusel, et inimese toimetulek hooldusteenuselt lahkumisega ei halvene ja tal on olemas elukoht ning võimalus saada talle vajalikke sotsiaaltoetusi ja –teenuseid; 5) kui hooldusteenusel olev isik, tema seadusjärgne ülalpidaja või eestkostja ei täida lepinguga endale võetud kohustusi; 6) hooldusteenusel oleva isiku üleviimine teise hoolekandeasutusse, teisele teenusele, pikaajalisele ravile jm; 7) sõlmitud lepingus ette nähtud tähtaja möödumisel; 8) hooldusteenusel oleva isiku etteteatamata ja/või omavolilisel lahkumisel hooldusteenuselt 1 (ühe) kuu jooksul, kui lahkunud isiku asukoha kohta andmed puuduvad; 9) hooldusteenusel oleva isiku surma korral. (2) Hooldusteenuselt ajutine lahkumine: 1) hooldusteenusel olev isik võib isiku või isiku seadusjärgse ülalpidaja või isiku eestkostja vastava avalduse või teatise alusel ajutiselt lahkuda hoolekandeasutusest avaldusel näidatud perioodiks ja kohta, märkides ära isiku eest vastutava inimese ning tema kontaktandmed (nt koju, lähedaste juurde, nädalavahetus(t)eks, puhkepäeva(de)ks vm). 2) ajutiselt puudutud päevi või perioode kohatasu maksmisest ei vabastata.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (2) Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avalikustamisest.