Kohtla valla /edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) volikogu töökord; 3) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse moodustamise kord, vallavalitsuse pädevus; vallasekretäri ülesanded; 4) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 5) valla aukodaniku aunimetuse omistamise, valla vapimärgi ja valla tänukirja andmise alused; 6) valla esindamise kord; 7) valla ametiasutuste moodustamise kord; 8) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 9) valla õigusaktide normitehnika nõuded, vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustamise kord; 10) muud valla tegevust reguleerivad sätted.
Valla omavalitsusorganiteks on: 1) Kohtla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) - valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Kohtla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) - volikogu poolt seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täiteorgan.
Vallaelanik on isik, kelle püsiv elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Kohtla vallas.
(1) Valla administratiivkeskus asub Järve külas. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks korraldatakse vallaelanike seas rahvaküsitlus. (3) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
(1) Külal võib olla külavanem, kes tegutseb külaelanike volitusel külaelu edendamiseks. Külavanem valitakse küla koosolekul osalevate 51% täisealiste külaelanike poolt. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (2) Mitu küla võivad valida ühise külavanema. (3) Volikogu võib vastu võtta külavanema statuudi, milles määratakse külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse perioodi.
(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ja kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
(1) Volikogu esimees esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele, samuti volikogu poolt moodustatud esinduse koosseisus. (2) Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavalitsuse moodustatud esindus esindab vallavalitsust korraldusega antud pädevuses. (3) Vallavanemal on õigus volitada teisi isikuid vallavalitsust esindama üksikjuhtumites.
(1) Vallavanem või tema asendaja esindab valda vastavalt volitustele lepingute sõlmimisel. (2) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused ületavad omavalitsusüksuse eelarveaastat või võetakse muid varalisi kohustusi.
Volikogu võib volikogu esimehele ja vallavanemale esinduskulude hüvitamiseks eelarvega määrata eraldi tasu.
Valla kehtestatud maksude ja koormiste täitmise kontrollimisel esindab valda ja volitab koormiste täitmist kontrollima teisi isikuid vallavalitsus.
(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem. (2) Kohtla Vallavalitsuse hallatava asutuse juht esindab valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Kohtla Vallavalitsuse hallatava asutuse juht esindab valda kui avalik- õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.
(1) Kohtla valda, volikogu ja vallavalitsust esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär, ning ilma erivolituseta vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallavanema või vallasekretäri antud volituse alusel. (2) Kohtla valda, volikogu ja vallavalitsust võib esindada ka lepinguline esindaja. Valitud lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
(1) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu esimees ja vallavanem või viimase poolt määratud esindaja. (2) Läbirääkimistel ja töökoosolekutel esindavad valda rahvusvahelistes suhetes volikogu esimees, vallavanem, abivallavanem, ning volikogu otsuse alusel teised volikogu liikmed, vallavalitsuse korralduse alusel teised isikud.
Vallal on valla lipp ja vapp.
(1) Kohtla valla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Ristkülikukujuline lipp on varda poolt lipu 1/3 pikkuse kohal püstiselt sirglõikega ning allservast lipu 2/7 laiuse kohal põigiti lainelõikega jaotatud neljaks väljaks: vardapoolne ülemine on valge ja alumine – sinine ning väljad lipu lehvivas otsas on vastandvärvides. Püstlõikel asub kollane kroon. (2) Valla lippu võidakse kasutada ka laualipuna või vimplina. (3) Kui valla lipp on vähendatud mõõdus ( laualipuna või vimplina), peavad selle kujutis, värvilahendus ning mõõdusuhtes vastama täpselt lipu kirjeldusele.
(1) Valla lipp võidakse heisata: 1) volikogu ja valitsuse hoonel ja valla hallatavate asutuste hoonetel peasissekäigu juures; 2) valla ja teiste kohalike omavalitsusteüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 3) valla avalikel üritustel, tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel; 4) vallavalitsuse hallatavate asutuste, ühingute ja seltside poolt korraldatavatel avalikel üritustel; 5) muudel üritustel, kus on esindatud vald. (2) Valla lippu võidakse kasutada ka: 1) valla kultuuri- , spordi- ja delegatsioonide ees ava- ja lõputseremooniatel rahvusvahelistel, vabariiklikel ja maakondlikel üritustel; 2) lipu kujutisena volikogu ja vallavalitsuse ametlikel trükistel ning suveniiridel. (3) Valla lipp heisatakse hoonete peasissekäigu juures või muus sobivas kohas kas vardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipuga, rahvusvahelise organisatsiooni lipuga, maakonna või muu lipuga juhindutakse Eesti lipu seadusest.
(1) Kohtla valla vapil on sinisel kilbil kuldne kroon ja sellest vasakul hõbe-sinine piit ning lainelõikeline vastandvärvides hõbe-sinine vapitüvi. (2) Valla vapi kujutist võib kasutada värvilise või must-valgena.
(1) Valla vapi kujutist kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse plankidel ja pitsatil. (2) Valla vapi kujutist võib kasutada: 1) valla vapimärgil; 2) vallavalitsuse hallatavate asutuste plankidel ja pitsatitel; 3) volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste siltidel, esindusruumides, trükistel, meenetel, suveniiridel, ametlikel ja reklaamkuulutustel jmt kohtades; 4) valla piire tähistavatel märgistustahvlitel ja viitadel; 5) ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel vallavalitsuse korralduse alusel sõlmitud lepingus märgitud viisil ja mahus; 6) volikogu ja vallavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel, tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel; 7) valla koondvõistkondadesse kuuluvate sportlaste esindus- ja võistlusriietel; 8) valla kultuuri-, spordi- ja muude delegatsioonide ees ava- ja lõputseremooniatel ja üritustel; 9) muudel põhjendatud juhtudel. (3) Loa valla vapi kujutise kasutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud juhtudel annab vastava kirjaliku taotluse alusel vallavalitsus.
(1) Valla lipu või vapi kasutamisel käesolevas määruses sätestatud korda eirates kannab rikkuja vastutust õigusaktides sätestatud korras. (2) Valla sümbolite kasutamisel heade kommete vastaselt või muul valla mainet kahjustaval viisil on vallavalitsusel õigus nõuda sümboolika kasutamise lõpetamist ja kahju hüvitamist.
(1) Valla võivad olla aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika. (2) Vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule valla kõrgeima aunimetusena valla aukodaniku nimetuse käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Vallale osutatud teenete väärtustamiseks võib isikule anda valla kõrge autasuna vapimärgi käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras. (4) Valla hüvanguks ja maine kujundamiseks tehtud töö eest võib isikule või ühendusele tänu avaldamiseks anda valla tänukirja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras. (5) Volikogul ja vallavalitsusel on valla nimel õigus omistada muid autasusid volikogu või vallavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.
(1) Valla aukodaniku nimetus võidakse omistada isikule valla osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal- tervishoiu, majanduse või muus valdkonnas. (2) Valla aukodaniku nimetus antakse korraga ühele isikule. Aukodaniku nimetuse võib omistada ka postuumselt. (3) Valla aukodaniku nimetuse andmiseks ettepaneku esitamise õigus on igaühel. (4) Kirjalik ettepanek esitatakse volikogule ja see peab sisaldama: 1) kandidaadi täisnime; 2) põhjendust; 3) esitaja nime ja kontaktandmeid. (5) Aukodaniku nimetuse omistamise otsustab volikogu valla aastapäevaks. (6) Aukodanikule antakse aukodaniku märk ja tunnistus. Aukodaniku märgil on Kohtla valla vapi kujutis. Aukodanikule antav tunnistus on Kohtla valla vapiga olev raamitud dokument, millele kantakse aukodaniku ees- ja perekonnanimi, teenete kirjeldus, väljaandmise aluse ja kuupäev. Aukodaniku tunnistused numereeritakse vallavalitsuse poolt vastavalt väljaandmise järjekorrale. Tunnistusele kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem. Aukodaniku märgi ja tunnistuse annavad aukodanikule pidulikult kätte avalikul üritusel volikogu esimees ja /või vallavanem. (7) Aukodaniku nimetuse omistamisega kaasneb ühekordne rahaline preemia, mille suuruse kinnitab igakordselt volikogu. (8) Aukodaniku märgi kandmise õigus on ainult selle omanikul. (9) Aukodaniku märk ei kuulu asendamisele.
(1) Vapimärk antakse vallale osutatud teenete eest väärtustamiseks isikule, kes on oma töö ja tegemistega oluliselt kaasa aidanud valla arengule ja mainele. (2) Vapimärgi andmise ettepaneku esitamise õigus on igaühel. (3) Vapimärk antakse üle volikogu ja/või vallavanema poolt vastavalt olukorrale. (4) Vapimärk ei kuulu asendamisele.
(1) Valla hüvanguks ja maine kujundamiseks tehtud töö eest võib isikule või ühendusele tänu avaldamiseks anda valla tänukirja. (2) Tänukirja andmise ettepaneku esitamise õigus on igaühel. (3) Tänukirja üleandmise aeg ja koht valitakse vastavalt olukorrale. Tänukirja annab üle volikogu esimees või vallavanem. (4) Tänukirja võib isikule või ühendusele anda mitmel korral.
(1) Volikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni nimel valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (4) Volikogu esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi suhtes. Istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine (6) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (7) Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni nimel valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine.
(1) Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni. Kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni koosseisu kinnitab volikogu hääletamisel pärast nimekirjade sulgemist. Komisjon valib enda hulast esimehe ja sekretäri. (3) Õigus seada üles kandidaate on volikogu liikme(te)l ja volikogu fraktsiooni(de)l. (4) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. (5) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise või kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. (6) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirjade sulgemiseni. (7) Kandidaatidele antakse aega enda ja oma programmi tutvustamiseks kuni 10 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (8) Kandidaatide nimekiri suletakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega.
(1) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid esitamise järjekorras. (2) Valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab hääletamise korraldajalt valla vapipitsati jäljendiga hääletussedeli. (3) Enne hääletuse väljakuuluitamist kontrollib hääletamise korraldaja valimiskasti ja kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletamissedelite kasti laskmist tühi. (4) Hääletamise kuulutab välja ja lõppenuks istungi juhataja. (5) Igal volikogu liikmel on üks hääl. (6) Salajasel hääletamisel tõmbab volikogu liige hääletussedelil joone alla selle kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Hääletusedeli laseb volikogu liige valimiskasti isiklikult. (7) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada. (8) Erapooletuks loetakse hääletussedel, kus pole valitud ühegi kandidaadi nime. (9) Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda hääletuskasti, loetakse see sedel rikutuks ja arvesse ei võeta. (10) Kui hääletussedel rikutakse enne valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada hääletamise korraldajalt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletajate nimekirja. (11) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletamise lõppemist. (12) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamise korraldaja hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll kinnitatakse hääletamisel poolthäältetulemusega. (13) Valimistulemused kinnitatakse: 1) Volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega; 2) Volikogu volituste lõpetamisel volikogule uue volikogu esimehe valimise korral volikogu otsusega. (14) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. (15) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine järgmisel volikogu istungil. Istung volikogu esimehe valimiseks kutsutakse kokku kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.
(1) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesoleva põhimääruse §-des 25 ja 26 sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. (2) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige.
(1) Volikogu aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppu. (2) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast. (3) Valimine toimub käesoleva põhimääruse §-des 25 ja 26 sätestatud korras. Istungit juhatab volikogu esimees.
Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esitab volikogu istungile kinnitamiseks päevakorra projekti; 3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist ja menetlemist; 4) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust ja suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks; 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 6) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 7) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 8) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni; 9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 10) võtab kodanikke vastu vallamajas ettenähtud aegadel; 11) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 12) täidab talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.
Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul või volikogu esimehe enesetaandusel tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
(1) Volikogu liikmed võivad võiivad volikogu tegevuses osalemiseks moodustada ja registreerida vähemalt 3-liikmelise volikogu fraktsiooni. (2) Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. (3) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungil istungi juhata poolt vastava otsuse teatavakstegemisel. (4) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees või fraktsiooni esimehe volitatud fraktsiooni liige. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest. (6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänuid fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. (7) Muudatuse fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (8) Volikogu fraktsiooni tegevuse lõpetamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele. Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks volikogu istungil istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavakstegemisel.
Fraktsioonil on õigus: 1) algatada eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või nimetatavatele ametikohtadele; 4) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil järelpärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele.
(1) Volikogu moodustab vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogu ja vallavalitsusele arvamuste andmiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone ning töörühmi, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest, ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. Volikogu peab alalise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest. (2) Volikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alalisi komisjone igal ajal. (3) Volikogu alalised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. (4) Volikogu ajutine komisjon või töörühm moodustatakse ühekordse või ajutise iseloomuga ülesannete täitmiseks. Volikogu ajutise komisjoni või töörühma volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel. Volikogu ajutise komisjoni või töörühma moodustamise otsuses sätestatakse selle koosseis, ülesanded ja volituste aeg. (5) Volikogu alatine komisjon moodustatakse ja selle koosseisu muudetakse volikogu otsusega. Koosseisu muutmine toimub volikogu esimehe või volikogu liikme ettepanekul. (6) Volikogu moodustatud komisjonid on volikogu ees aruandekohustuslikud.
(1) Volikogul on kohustus moodustada alalise komisjonina vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.
(1) Volikogu alalise komisjoni õigused: 1) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötada välja tegevuskava(d); 3) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 4) algatada arutelusid; 5) anda volikogule arvamusi ja teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud eelnõude kohta; 6) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 7) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet, v.a andmed, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 8) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida eksperthinnanguid, kooskõlastades selle eelnevalt volikoguga. (2) Volikogu ajutise komisjoni õigused: 1) teha volikogule ettepanekuid vastava komisjoni moodustamise otsuses komisjonile pandud ülesannete lahendamise kohta; 2) töötada välja tegevuskava(d); 3) algatada volikogu õigusakteide eelnõusid; 4) anda volikogule arvamusi ja teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud eelnõude kohta. 5) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet, v.a andmed, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 6) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.
(1) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuse, ametiasutuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist. (2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Tööplaani kinnitab revisjonikomisjon oma koosolekul. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiku oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Üldjuhul esitab revisjonikomisjon aruande revisjonikomisjoni tegevusest samal istungil koos majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega.
(1) Komisjonide esimehed, aseesimehed ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. (2) Komisjonide koosseis (v.a. revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. (4) Volikogu esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu komisjon uue esimehe või aseesimehe.
(1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (2) Komisjonil liige kohustub osalema komisjoni koosolekutel.
Komisjoni tegevus lõpeb volikogu koosseisu volituste lõppemisega, ajutise komisjoni või töörühma tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või ajutise komisjoni või töörühma moodustamise otsuses märgitud tähtajal, mille kohta eraldi otsust ei tehta.
(1) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. (2) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe või aseesimehe vastavalt käesoleva põhimääruse §-le 38.
(1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd, kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut; 2) koostab komisjoni tööplaani ja koosoleku päevakorra; 3) tagab komisjonide koosolekutele küsimuste ettevalmistamise; 4) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul; 6) esindab komisjoni suhetes teiste isikutega; 7) vastutab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise eest, kirjutab alla protokollidele; 8) korraldab komisjoni otsuste täitmist. (2) Komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. (3) Volikogu komisjon esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral on komisjoni uuel esimehel õigus esitada volikogule kinnitamiseks komisjoni uus koosseis (v.a. revisjonikomisjon).
Volikogu komisjoni töövorm on koosolek
(1) Komisjoni koosolekud kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või aseesimees. Koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist ning neile esitatakse tutvumiseks otsuse eelnõud vm materjalid arutlusele tulevate küsimuste kohta. (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, s.h. komisjoni esimees või aseesimees. (3) Komisjoni esimehed võivad kokkuleppel kokku kutsuda ka komisjonide ühiskoosolekuid. (4) Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees.
(1) Komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoni liikmete poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. (2) Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni otsus on volikogule soovituslik.
(1) Komisjoni koosolekud protokollitakse. Koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. (2) Komisjoni koosoleku protokollib ametijuhendiga selleks määratud teenistuja või komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (3) Protokollid on kättesaadavad vastuvõtuaegadel ametiasutuse kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on ametisiseseks kasutamiseks. Täiendavalt avalikustatakse protokollid ametiasutuse dokumendiregistri kaudu valla veebilehel aadressil: www.kohtlavv.ee. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.
(1) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (2) Revisjonikomisjoni liikmetel on temale antud ülesannete täitmisel õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga materiaalsete väärtuste juurde. (3) Revisjonikomisjoni protokolliline otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümme päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid ja vajadusel töörühmad.
Volikogu töövorm on istung.
(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kord ei kehti käesoleva põhimääruse § 24 sätestatud juhtudel. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.
(1) Volikogu istungi, v.a. käesoleva põhimääruse §-s 24 sätestatud juhtudel, kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. (2) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit. Koos kutsega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks volikogu istungi päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud. Eelnõud avalikustatakse valla veebilehel aadressil: www.kohtlavv.ee ,mis avalikustatakse vähemalt neli päeva enne istungit ja edastatakse volikogu liikmele posti teel, isiklikult üle andes või elektronpostiga vastavalt eelnevale kokkuleppele.
(1) Volikogu istungid toimuvad ruumis, kus igale volikogu liikmele on tagatud istekoht ja töölaua kasutamise võimalus. (2) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa valitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud, sõna andmise otsustab istungi juhataja. (3) Külalisteks loetakse kõiku ruumis viibivaid isikuid, kes ei ole istungile kutsutud. Külalised registreeritakse enne istungi avamist ees- ja perekonnanime järgi, mis lisatakse protokollile. Istungi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse protokollis. (4) Kui volikogu liige ei saa istungil osaleda, teatab ta sellest võimaluse korral volikogu esimehele või vallavalitsuse kantseleisse. (5) Foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist, saades selleks eelnevalt nõusoleku istungi juhatajalt. Juhul, kui meedia esindajate tegevus häirib volikogu liikmete tööd, võib istungi juhataja paluda häirijad saalist lahkuda. (6) Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Seejärel teatab juhataja puuduvad saadikud ning tutvustab istungile külalisi. (2) Istungi alguses tehakse istungi päevakorra eelnõu. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta. (3) Ettepanekud päevakorra muutmise kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. (4) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Päevakorrapunkti väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälte enamusega. (5) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või valitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile.
(1) Ettekanne on asja käsitlev esinemine kestusega 15 minutit. (2) Kaasettekanne on ettekannet täiendav või sellega oponeeriv esinemine kestusega kuni kümme minutit. (3) Sõnavõtt on üldjuhul seisukoha motiveeritud ja põhjendatud esitus koos omapoolse hinnanguga käsitlevas asjas kestusega kuni 5 minutit. Soov sõnavõtuks avaldatakse käetõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. (4) Küsimus on lühike, konkreetne, ilma kommentaarideta, mille esitamiseks avaldatakse soovi käe tõstmisega. (5) Repliik on kuni kaheminutiline märkus või ettepanek. Repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. (6) Teemast kõrvale kalduva esineja kutsub istungi juhataja tagasi teema juurde. Teistkordsel teemast kõrvale kaldumisel võib istungi juhataja esinemise lõpetada. (7) Kui läbirääkimiste käigus tehakse ettepanek asja arutelu lõpetada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku kohe hääletusele. Eelnõud, mis antakse volikogule arutamiseks esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (8) Vähemalt kahele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) vallaeelarvet; 2) arengukava; 3) vallale varaliste kohustuste võtmist; 4) kohalike maksude kehtestamist. (9) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (3) Volikogu otsused fikseerib juhataja. (4) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Enne asja hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ning annab võimaluse parandusteks ja täiendusteks. (6) Hääletamisele pandud ettepanek peab olema sõnastatud nii, et see võimaldaks olla selle poolt või vastu. (7) Istungi juhataja paneb esimesena hääletusele parandus- ja täiendusettepanekud. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist. (8) Isikuvalimiustel osutub valituks häälteenamuse saanud kandidaat. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe teises voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor. Kui ka nüüd kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust ei saavuta, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse uus valimine. (9) Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu eelnevalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib enda hulgast esimehe ja sekretäri. (10) Häältelugemiskomisjon valmistab ette ja väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid, kuhu on kantud kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Hääletamine viiakse läbi põhimääruse §-s 26 sätestatud korras.
(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle esimesel võimalusel adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
(1) Volikogu liige ei tohi osa võtta küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonnaliikmed. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib teha ka istungi juhataja või volikogu liige. (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamisel ei osale. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse istungile järgneva 10 tööpäeva jooksul vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Protokolli kantakse toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (2) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaaleksemplarid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. (4) Vallavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse ametiasutuse dokumendiregistri kaudu valla veebilehel aadressil: www.kohtlavv.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.
Vallavanem: 1) esindab oma tegevuses valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib valda kui omavalitsusüksust; 2) on vallavalitsuse juht, kes esindab vallavalitsust; 3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.
(1) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel neljaks aastaks. (2) Vallavanemaks võib volikogu valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. (3) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks. (4) Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 25 lõigetes 3-8 ja §-s 26 sätestatud korras. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokoll kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine järgmisel volikogu istungil. Uus istung kutsutakse kokku kahe nädala jooksul eelmisest istungist arvates.
Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.
(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel. (2) Vallavanem on vallavalitsuse täitevorgani juht, kes: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse koosseisu; 2) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 3) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi; 4) juhib vallavalitsuse istungeid; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele. (3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega; 3) annab käskkirju vallavalitsuse ja ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks; 4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate ja töötajate teavitamise kehtestatud eeskirjadest; 5) esindab ametiasutust kõigi kohustustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees. (4) Vallavanem esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. (5) Sõlmib ja allkirjastab valla nimel lepingud; (6) Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem esindab valda erivolituseta.
(1) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem või vanim vallavalitsuse liige. (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad“ vallavanema ülesannetes“. (3) Vallavanema vabastamisel tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või seoses tema valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral või vallavanema surma korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab abivallavanema või valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni.
(1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse koossisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. (4) Vallavanem esitab hiljemalt nelja kuu jooksul arvates volikogu esimesest istungist volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja arvulise koosseisu kohta ning vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu oma volituste ajaks. (6) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast. (7) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (8) Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ( nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teovõimetuks tunnistamisel; 5) tahtliku kuriteo süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) seoses vallavalitsuse uue koosseisu kinnitamisega; 7) tema surma korral. (2) Valitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu otsusega.
(1) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema ülesandel üleantud volituste piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. (2) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (3) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada; 4) võib taotleda volikogu ees volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist 5) kinnitab ametisse vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid; 6) töötab välja valla arengukava ja eelarvestrateegia; 7) koostab valla eelarve eelnõu, esitab selle volikogule kinnitamiseks ning kindlustab eelarve täitmise; 8) korraldab ja koordineerib majanduse arengut, soodustades ettevõtlust; 9) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 10) vaatab läbi volikogu õigusaktide eelnõud ning korraldab määruste ja otsuste täitmist; 11) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud vallavalitsusel; 12) vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuste poolt osutavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut; 13) teostab sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainuasutajaks on Kohtla vald , asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi.
(1) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist ega toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud. (2) Vallavanema ja vallavalitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59-71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. (3) Kui vallavanema või vallavalitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem või vallavalitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuse alusel neli kuud järjest või üle viie kuu aasta jooksul.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungid toimuvad kaks korda kuus. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. Vallavanemal on õigus korraldada vajadusel erakorralisi istungeid või planeeritud istung mõjuval põhjusel ära jätta. Erakorralise istungi pidamisest või määratud istungi ärajätmisest informeerib vallavanem valitsuse liikmeid mõistliku aja jooksul. (2) Vallavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad valitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist. (3) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud koos vajalike materjalidega tuleb esitada kooskõlastamiseks vallasekretärile hiljemalt kolm tööpäeva enne istungi toimumise päeva kella 12.00-ks. (4) Õigusakti eelnõule peavad olema lisatud dokumendid, mis on vajalik otsuse tegemiseks. (5) Õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh. vallavolikogu õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. (6) Vallasekretär ei kooskõlasta vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui eelnõu: 1) ei ole kooskülas seaduste ja muude õigusaktidega; 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või otsustamiseks ettenähtud materjale; 3) puudub vajalik kooskõlastus. (7) Valitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallasekretärile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse need erakorralisel istungil. (8) Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär tähtaegselt esitatud ja nõuetele vastavate eelnõude põhjal. Istungi päevakorra projekt edastatakse vallavalitsuse liikmetele hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kella 15.00-ks. (9) Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutavaid isikuid informeeritakse istungi toimumisest hiljemalt istungi toimumisele eelneva tööpäeva jooksul. Arutelu juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile korraldab eelnõu esitaja ettepaneku vallavanem.
(1) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (2) Istungi juhataja: 1) tagab päevakorrast kinnipidamise; 2) tagab korra istungil; 3) taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 4) fikseerib otsuse vastuvõtmise, istungi alguse ja lõpu ning vajadusel kuulutab välja istungi vaheaja. (3) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul, kui päevakorrapunkti arutelu juurde on kutsutud eelnõu eest vastutav või mõni muu isik, saab ta vajadusel või soovi korral sõna peale ettekannet. (4) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Võrdsete häälte korral on otsustavaks vallavanema või tema puudumisel asendaja hääl. (5) Vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli, kui nad ei ole otsusega nõus. (6) Kui valitsuse istungile esitatud materjalide põhjal vallavalitsus otsustust vastu ei võta ning eelnõu vajab täiendavat kontrollimist, tagastab istungi protokollija materjalid eelnõu esitajale.
(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse istungile järgneva seitsme tööpäeva jooksul vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning eriarvamused. (2) Vallavalitsuse istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja korralduste originaaleksemplarid, Vallavalitsuse protokollid, määrused, korraldused ja esitatud eelnõud koos lisamaterjalidega säilitatakse vallakantseleis ja arhiveeritakse õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. (3) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Vallavalitsuse komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Istungite protokollid tehakse igaühele kättesaadavaks vastuvõtuaegadel ametiasutuse kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Küsimuste ettevalmistamiseks vallavalitsuse istungile ja muu töö korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks võib vallavalitsus moodustada vähemalt kolmeliikmelisi alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Alatised komisjonid moodustatakse vallaelu eri valdkondade vallavalitsuse tegevuse kavandamiseks, valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks. (3) Ajutised komisjonid moodustatakse ühekordsete ülesannete täitmiseks. (4) Komisjon moodustatakse korraldusega, kinnitades komisjoni esimehe (vastutaja), komisjoni liikmed, oodatava eesmärgi, volituste ulatuse ning ülesande täitmise tähtaja. (5) Komisjoni otsused on vallavalitsusele soovitusliku iseloomuga. (6) Komisjon on aruandekohustuslik vallavalitsuse ees.
(1) Vallal on õigus asutada valla ametiasutusi ja ametiasutuse hallatavaid asutusi. (2) Valla ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine ning kes tegutseb seaduse ja valla põhimääruse alusel. Valla ametiasutus on Kohtla Vallavalitsus. (3) Valla ametiasutuse hallatav asutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avalike teenuste osutamine. Hallatavad asutused ei ole juriidilised isikud. Hallatavad asutused on haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud asutused. (4) Valla ametiasutuse ja hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (5) Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ka koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. (6) Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (7) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.
Vald võib olla osanik, aktsionär, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimustel.
(1) Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateeglisete eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. (2) Täiendava arengukava võib koostada 1) mõne valla territooriumi osa kohta; 2) mõne tegevusvaldkonn arendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta kokkuleppe alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas arengukavaga ning arvestama valla üldplaneeringut. (4) Kui mõne tegevusvaldkonna arendamise täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama.
(1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud dokument. (2) Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. (2) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukava kooskõlla.
(1) Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamist juhib vallavolikogu vastav juhtivkomisjon. (2) Juhtivkomisjoni koosseisu kinnitab vallavolikogu. (3) Vallavalitsus koostab arengukava ja eelarvestrateegia koostamise aja- ja tegevuskava ja esitab selle juhtivkomisjonile. (4) Vallavalitsus korraldab komisjonile vajalikud materjalid ja tagab nende tööks vajalikud tingimused. (5) Juhtivkomisjon koostab investeeringute prioriteetsuse lähtudes valla eelarveliste vahendite võimalustele. (6) Vallavalitsus, vastavalt juhtivkomisjoni seisukohtadele, koostab arengukava ja eelarvestrateegia lõpliku projekti ja esitab selle volikogule.
(1) Valla arengukava ja eelarvestrateegiat menetletakse käesolevas põhimääruses sätestatud korra kohaselt. Valla arengukava ja eelarvestrateegia kohta tehtavad vallavolikogu määrused eeldavad õigusakti kahte lugemist. (2) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise. arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse. Teade arengukava ja eelarvestrateegia või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kaks nädalat. (3) Vallavolikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15.oktoobriks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist. (4) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest alates.
(1) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine või tekkepõhine. (2) Valla eelarve koostamisel, vastuvõtmisel, muutmisel, täitmisel ja avalikustamisel ning aruandlusel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuetest. (3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga. (4) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-des 5 ja 21 sätestatule. Eelarve eelnõule lisatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse nõuetele vastav seletuskiri. (5) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (6) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (7) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.
(1) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega. (2) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (3) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (4) Kui alanud eelarveaasta eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust. (5) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2; 4) kohtuotsusest. (6) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
(1) Eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. (2) Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.
Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
(1) Eelarveaasta jooksul või eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarvele eelnõulöe lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva põhimääruse §-s 81 sätestatud viisil ja tähtajal. (3) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. Lisaeelarvet menetletakse volikogus ja vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse eelarve eelnõuga samas korras.
(1) Valla vara on Kohtla valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, kinnistusraamatusse kantud asjaõigused ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, sealhulgas osakud, aktsiad ja muud väärtpaberid (edaspidi valla vara). (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.
(1) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid. (2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. (3) Õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsuse liikmel; 5) vallavanemal; 6) vallasekretäril; 7) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel; 8) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmisel; 9) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 sätestatud korras; 10) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (4) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadusest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamisse kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab. (5) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks valitsuse liikmele. (6) Volikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige. (7) Enne volikogu õigusakti eelnõu volikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Juhul, kui Vallavalitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitatakse sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks eelnõu toetust ei leidnud. (8) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks volikogu esimehele. (9) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta. (10) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.
(1) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisalduvate terviktekstidena. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (2) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (3) Valitsuse korraldused jõustuvad teatavaks tegemisest, kui korralduses ei ole eneses sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) Õigusaktide ärakirjad saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist asjaosalistele. Ärakirjade kaaskirjad koostab eelnõu algataja. (5) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees. (6) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutab alla vallasekretär või tema asendaja ja vallavanem, tema puudumisel tema asendaja. (7) Valla õigusaktid avalikustatakse nende väljapanemisega vallakantseleis, Kohtla valla kodulehel ja valla raamatukogus. (8) Valla õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmiste teistele asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei vallasekretäri juhtimisel. (9) Valla õigusakte säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.
Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon ja vallasekretär.
(1) Põhimääruse kehtestab, teeb muudatusi ning tunnistab kehtetuks volikogu määrusega. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
Tunnistada kehtetuks Kohtla Vallavolikogu 17.10.2003.a. määrus nr 17 „Kohtla valla põhimääruse kinnitamine“ (KO 2003, 196, 2599), Kohtla Vallavolikogu 21.02.2006.a. määrus nr 6 „ Kohtla valla põhimääruse muudatus“ (KO 2006, 54, 619), Kohtla Vallavolikogu 09.02.2010.a. määrus nr 2 “Kohtla valla põhimääruse muudatus“ (KO 2010, 48, 658), Kohtla Vallavolikogu 20.10.2011.a. määrus nr 23 „Kohtla valla põhimääruse muutmine“, Kohtla Vallavolikogu 26.04.2007.a. määrus nr 20 „Kohtla valla aukodaniku statuut“ (RT IV, 22.12.2012,7).
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.