Redaktsioonide võrdlus

(1) Vabariigi Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. (2) Vabariigi Valitsus või minister annab järgmise ametivande:«Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.». (3) Vabariigi Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. (4) Minister, kes astub ametisse pärast Vabariigi Valitsuse ametisse astumist, annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul. 4 (4¹) Kui Riigikogu istungeid ei toimu, võib riigi julgeolekut ähvardava ohu korral ametisse astuv minister anda ametivande Riigikogu esimehele. (5) Ametisse astuv Vabariigi Valitsuse liige märgib vandetekstile alla kirjutades sinna vande andmise kuupäeva ja kellaaja. Vanne loetakse antuks vandetekstile allakirjutamise ajast. Ametivande andmise juures viibib riigisekretär. (6) Vabariigi Valitsuse või tema liikme ametisse astumise päeval antud Vabariigi Valitsuse, peaministri või ministri aktile märgitakse akti andmise kellaaeg. (7) Teadaanne Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise kohta avaldatakse Riigi Teatajas.

(1) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatab Vabariigi Presidendile: 1) käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud juhul – peaminister Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil; 2) käesoleva seaduse § 8 punktis 2 nimetatud juhul – peaminister viivitamata; 3) käesoleva seaduse § 8 punktis 3 nimetatud juhul – peaministrit kooskõlas käesoleva seaduse § 13 alusel asendav minister viivitamata pärast tema surmast teadasaamist; 4) käesoleva seaduse § 8 punktis 4 nimetatud juhul – Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval pärast seda, kui Riigikogu on Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust avaldanud; 5) käesoleva seaduse § 8 punktis 5 nimetatud juhul – Riigikogu esimees viivitamata. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3, 4 ja 5 nimetatud juhtudel esitatakse teade kirjalikult. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 2 ja 3 alusel Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatanud isik teeb sedateavitab sellest ka RiigikogusRiigikogu. (4) Kui Vabariigi Valitsus astub tagasi peaministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu, teeb selle Riigikogule teatavaks Vabariigi President järgmisel päeval pärast kohtult teate saamist. (5) Uue valitsuse ametisse astumise korral vabastab Vabariigi President tagasiastunud Vabariigi Valitsuse oma otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.

(1) Ministri volitused lõpevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel. (2) Minister esitab tagasiastumisavalduse Vabariigi Presidendile peaministri kaudu. Peaminister edastab avalduse selle saamise päevast hiljemalt üheliige ei tohi volituste lõppemisele järgneva kuue kuu jooksul. 2 (2¹) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust loetakse minister tagasiastumisavalduse esitanuks tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema valimisel Euroopa Parlamendi liikmeksjuhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui ta ei teavita kümne päeva jooksul, arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast, Vabariigi Valimiskomisjoni, et ta soovib jätkataminister on oma senises ametis ja Euroopa Parlamendi liikme mandaadist loobuda. (3) Ministri surmast teatab peaminister Vabariigi Presidendile viivitamata. (4) Peaministrilametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on õigus teha Vabariigi Presidendile ettepanek vabastada minister ametist. (5) Ministrile umbusalduse avaldamisest teatab Riigikogu esimees Vabariigi Presidendile ja peaministrile viivitamata. (6) Ministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest teatab kohus Vabariigi Presidendile ja peaministrile viivitamata. (7) Kui minister vabastatakse ametist käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3 ja 4 nimetatud juhtudel, kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 3. lõiget. Ministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab Vabariigi President ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast kohe pärast käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud teate saamist. Ministri surma korral loetakselepingulised suhted tema volitused lõppenuks surmapäevale järgnevast päevastjuhitud ministeeriumiga. (8) Ministri ametist vabastamine vormistatakse ja avaldatakse käesoleva seaduse § 7 4 Piirangut ei kohaldata mittetulundusühingule. lõikes sätestatud korras.

(1) Vabariigi Valitsus osaleb Euroopa Liidu Nõukogu töös ja kujundab seisukohti Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ning muude Euroopa Liidu asjade kohta. 1 (1¹) Euroopa Liidu Nõukogus esindab Eestit vastava valdkonna minister. (2) Kui minister ei saa haiguse, puhkuse või muu takistuse tõttu täita oma ülesandeid Euroopa Liidu Nõukogus, asendab teda Vabariigi Valitsuse heakskiidul teine minister. (3) Kui teine minister ei saa ministrit Euroopa Liidu Nõukogus asendada, siis asendab teda Eesti Vabariigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures või alalise esindaja asetäitja. (4) Kui lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel ministrit asendada, võib Vabariigi Valitsuse heakskiidul asendada ministrit muu volitatud isik. (5) Vastava valdkonna minister võib volitada erakorralistel asjaoludel enda nimel Euroopa Liidu Nõukogu istungil Eesti seisukohti esindama ja hääletama teise nõukogu liikme, teavitades põhjusest esimesel võimalusel Vabariigi Valitsust.

(1) Vabariigi Valitsuse istungi aja ja päevakorra kinnitabotsustab peaminister korraldusega. (2) Riigisekretär teeb Vabariigi Valitsuse istungi aja ja päevakorra aegsasti teatavaks ministritele, õiguskantslerile, riigikontrolörile ning istungile kutsutud isikutele. 3 (3) Peaministril on õigus lisada kinnitatud päevakorda täiendavaid küsimusi.

(1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus tööandja eluruumile tingimustelliikmele, kes rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool Vabariigi Valitsuse või enda juhitava ministeeriumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksust ja korrassellega piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, mille määrabhüvitatakse tema sooviavalduse alusel iga kuu Vabariigi Valitsus Valitsuse või ministeeriumi asukohas oleva eluaseme üürimisega seotud kulud kuni 15 protsendi ulatuses Vabariigi Valitsuse liikme ametipalgast. (2) Vabariigi Valitsuse liige vabastab tööandja eluruumi ühe kuu jooksul, alates valitsusliikme volituste lõppemisestliikmele hüvitatavate kulude loetelu ja hüvitise maksmise aluseks olevate dokumentide loetelu ning maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(1) Vabariigi Valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise või ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses. (2) KäesolevaKui Vabariigi Valitsuse liige on ametis olnud alla ühe aasta, on tal õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitist vastavalt ametis oldud ajale, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ametipalga ulatuses. lõikes (3) Ministril, kes astub tagasi, on õigus saada hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on olnud Vabariigi Valitsuse liige vähemalt ühe aasta. (4) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitist ei maksta: 1) kui ametist vabastatud valitsusliige nimetatakse pärast vabastamist sama valitsuse liikmeks; 2) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel, kui vabanenud valitsuse liigeametist vabastatud valitsusliige nimetatakse vahetult järgneva valitsuse liikmeks; 3) Vabariigi Valitsuse liikmele, kelle kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud; 4) kui taastuvadVabariigi Valitsuse liige asub vahetult pärast tema ametist vabastatud valitsusliikmevabastamist Riigikogu liikmeks, sealhulgas kui taastuvad tema volitused Riigikogu liikmena; 5) kui Vabariigi Valitsuse liige asub vahetult pärast tema ametist vabastamist muule valitavale või nimetatavale ametikohale. (35) Vabariigi Valitsuse liikme surma korral on õigus saada käesoleva paragrahvi 1. lõikes 1 või 2 ettenähtud suuruses hüvitist temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Kui surm on saabunud seoses valitsusliikme ülesannete täitmisega, siis makstakse temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele valitsusliikme viie aasta ametipalk. Vabariigi Valitsuse liikme surma korral korraldatakse tema matused riigi kulul.

(1) Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. (2) Vabariigi Valitsuse juhina peaminister: 1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid; 2) kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele; 2¹) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid oma vastutusvaldkonna, Riigikantselei pädevuses olevate ja muude oluliste küsimuste otsustamiseks; 3) nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta; 4) annab korraldusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 37; 5) teeb käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu; 5¹) esindab Vabariigi Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse esindamiseks kohtus; 5²) juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogustoimuvatel kohtumistel; 5³) suunab ja koordineerib ministrite tegevust seisukohtade kujundamisel ja esindamisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis; 54) peab pärast riigi eelarvestrateegia Riigikogule esitamist Riigikogus ettekande Vabariigi Valitsuse tegevusest, sealhulgas riigi pikaajalise arengustrateegia sihtideni jõudmisest; 6) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja seadustega.

(1) Peaminister annab korraldusi üksikküsimuste otsustamiseks käesoleva seaduse § 3 2. ja 3. lõikes, § 13 1. lõikes, § 15 1. ja 2. lõikes, § 17 1. lõikes, § 32 2. lõikes, § 79 1. ja 8. lõikes ning § 80 1. lõikes sätestatud alustel, samuti muudel seaduses sätestatud alustel. Peaminister võib anda korraldusi elektroonilises vormis. (2) Peaministri korraldusele kirjutab alla peaminister. (3) Peaministri korralduses märgitakse akti nimetus, korralduse andja, pealkiri, kuupäev ja number. Peaministri korraldus peab sisaldama viite selle andmise aluseks olevale õigustloovale aktile. (4) Peaministri korraldus jõustub allakirjutamisest, kui korralduses või seaduses ei ole sätestatud jõustumise hilisemat tähtpäeva. (5) Peaministri korraldused, mis on antud käesoleva seaduse § 3 2. ja 3. lõikes, § 13 1. lõikes, § 15 2. lõikes ja § 79 1. lõikes ja riigikaitseseaduse § 9 lõikes 4 nimetatud juhul, avaldatakse Riigi Teatajas.

Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) JustiitsministeeriumJustiits- ja Digiministeerium; 3) Kaitseministeerium; 4) KeskkonnaministeeriumKliimaministeerium; 5) Kultuuriministeerium; 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) MaaeluministeeriumRahandusministeerium; 8) RahandusministeeriumRegionaal- ja Põllumajandusministeerium; 9) Siseministeerium; 10) Sotsiaalministeerium; 11) 12) Välisministeerium.

(1) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. (2) Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. (3) Ministeerium jaguneb osakondadeks vastavalt ministeeriumi põhimäärusele. (4) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister. 4 (4¹) Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused, konsulaarasutused ja eriülesannetega missioonidkonsulaarasutused. 4 (4²) (5) Seadusega ettenähtud juhtudel võib ministeeriumide struktuuri lisaks osakonnale kuuluda ka teisi struktuuriüksusi. (6) Minister võib oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra.

(1) JustiitsministeeriumiJustiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine, õiguspoliitika, sealhulgas kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, bürokraatia vähendamine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri ja vanglate tegevuse, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine,; samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine, konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsijärelevalve korraldamine, järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide üle, andmekaitsealased küsimused, digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, digiteadmiste arendamine, digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine, kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine; ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome. (2) 3 (3) JustiitsministeeriumiJustiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: 1) Andmekaitse Inspektsioon; 1¹) Konkurentsiamet; 2) Patendiamet; 3) Riigi Infosüsteemi Amet.

(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviiminekorraldamine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppekaitseväeteenistuse korraldamine, kaitseväeKaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväeKaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine, õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Välisluureamet ja Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Välisluureamet.

(1) KeskkonnaministeeriumiKliimaministeeriumi valitsemisalas on riigirohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika (sealhulgas kliimakavade koostamine, elluviimine ja täitmise järelevalve) kavandamine, ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole; meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid) arendamine; taastuvenergia arendamise kiirendamine ja taastuvenergiaprojektide elluviimise koordineerimine; ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine; keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute ning veekaitse ja -kasutamise korraldamine, geoloogiliste, kartograafilistemerekeskkonna kaitse ja geodeetiliste töödekasutamise poliitika ning välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika kujundamine ja keskkonnaseire korraldamine; energeetika, maakatastrimaapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja veekatastri pidamineriikliku geoloogilise kompetentsi tagamine, elamumajandus ja ehitus, transport (sealhulgas veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit, logistika ja transporditaristu), liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas ühistranspordi taristu investeeringud ja hanked ning transpordivaldkonna taristu ja riigile kuuluvate veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid, hanked) planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) KeskkonnaministeeriumiKliimaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: 1) Maa-ametKeskkonnaamet; 2) KeskkonnaametTranspordiamet.

(1) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning ja muinsuskaitsetöö korraldaminening kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise korraldamine ning kunstide, spordi ja liikumisharrastuse edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet.

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstusemajandus-, kaubanduseettevõtlus-, energeetika, maapõueressursside, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistikatööhõive- ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedeltööturupoliitika kavandamine ja tänavatel, veeelluviimine; ettevõtjate teadus- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamisearendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamisekorraldamine, informaatikaettevõtjatele teenuste arendamine; reaalajamajanduse, telekommunikatsioonitööstuse, postsidekosmose ja turismi valdkonnasvaldkonna arendamine; meediateenuste osutamise riiklik korraldamineekspordi arendamine ja riiklik järelevalve meediateenuste osutamise üle; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsiinvesteeringute kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, ekspordiarengutoote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve; ettevõtluse regionaalse arengutöösuhete ja investeeringute alased küsimusedtöökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine; vedelkütuse miinimumvaru haldaminemaakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: 1) 21¹) LennuametMaa- ja Ruumiamet; 32) Maanteeamet; 4) 5) 6) 7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 8) Veeteede Amet; 9) 10) 11) 12) Riigi Infosüsteemi Amet. 3 (3) Tööinspektsioon.

(1) Maaeluministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Maaeluministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: 1) Põllumajandus- ja Toiduamet; 2) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

(1) RahandusministeeriumiRegionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on riigi eelarve-maaelupoliitika, ressursihaldus-põllumajanduspoliitika, maksu-kalanduspoliitika, tolliregionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika, kohaliku omavalitsuse üksuste finantsjuhtimise poliitika ning finantspoliitikariigisisese ühistranspordi poliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüspõllumajandusmaa kaitse ja -prognooskasutamise poliitika ning maaparanduspoliitika kavandamine, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistusetoiduvarustuskindluse ning riigivaratoidu ohutuse ja riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite kasutamisenõuetekohasuse tagamise korraldamine, riigi antavate laenudeloomatervise ja riigigarantiide korraldamine, kohaliku omavalitsuse üksuste arendamine-kaitse ning taimetervise ja nõustamine-kaitse alase tegevuse koordineerimine, regionaalarengupostside, riigi-põllumajandusteaduse ja regionaalhalduse kavandamine ja koordineerimine-arenduse ning ruumilise planeerimise alase tegevusepõllumajandushariduse korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) RahandusministeeriumiRegionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: 1) 2) MaksuPõllumajandus- ja TolliametToiduamet; 2¹) 3) StatistikaametPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. 4) 5) 6) (3) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on Riigi Tugiteenuste Keskus. (4) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on Rahapesu Andmebüroo.

(1) Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu ja elanikkonnakaitse kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Siseministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: 1) Kaitsepolitseiamet; 2) 3) 4) Politsei- ja Piirivalveamet; 5) Päästeamet. 6) (3) Siseministeeriumi valitsemisalas on Häirekeskus.

(1) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustusesotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naistesotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja meeste võrdõiguslikkuseheaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: 1) Ravimiamet; 2) Sotsiaalkindlustusamet; 3) Terviseamet;. 4) Tööinspektsioon.

(1) Ameti ja inspektsiooni peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. (2) Ameti ja inspektsiooni peadirektori käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele ning jõustub käesoleva seaduse § 52 4. lõikes ettenähtud ajal. 3 (3) Ameti või inspektsiooni peadirektor saadab käskkirja viivitamata ministrile.

(1) JustiitsministeeriumJustiits- ja Digiministeerium teostab haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning Rahandusministeerium seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohaliku omavalitsuse üksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. (2) JustiitsministeeriumilJustiits- ja Digiministeeriumil on õigus kaasata haldusjärelevalve teostamisse ministeerium, kelle valdkonda kuulub järelevalvatava kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt. (3) Valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus nõuda kohaliku omavalitsuse üksuste jõustunud õigusaktide ärakirju. Kohaliku omavalitsuse üksused on kohustatud ärakirjad esitama hiljemalt seitsmendal päeval pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku nõude saamist. (4) Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. (5) Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab, et kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastased tagajärjed rikuvad avalikku huvi, võib ta kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates teha kirjaliku ettepaneku kõrvaldada haldusakti tagajärjed. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ettepaneku võib esitada ka koos ettepanekuga tühistada haldusakt, mis tagajärjed tekitas. (7) Teiste seadustega võib sätestada erisusi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast. (8) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. (9) Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik pöördub Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 14 ja 160 ning õiguskantsleri seaduse § 15 kohaselt avaldusega õiguskantsleri poole kohaliku omavalitsuse organi üldakti või selle sätte Eesti Vabariigi põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks, siis saadab ta samal päeval avalduse ärakirja ka selle akti vastu võtnud kohaliku omavalitsuse organile. (10) Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik avastab, et kohaliku omavalitsuse üksus on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile, uurimis- või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid. (11) Valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus kontrollida seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt halduslepinguga võetud riikliku ülesande täitmist.

(1) Riigikantselei: 1) korraldab Vabariigi Valitsuse võib riigikaitse ja peaministri asjaajamistriigi julgeoleku tagamisega seotud ülesannete täitmiseks vajaliku teabe töötlemisel saada ja töödelda muu hulgas isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid, anonüümitud andmeid ning tehnilist teenindamist; üldsusele suunatud või avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. (2) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega; 3) 4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele; 5) peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestust; 6) korraldabKui Riigikantselei töötleb isikuandmeid riigi julgeoleku või riigikaitse tagamisega seotud ülesannete täitmisel, kohaldatakse isikuandmete töötlemisele isikuandmete kaitse seaduse §-des 14, 17, 19, 20–27, 29–38, 43 ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja Vabariigi Valitsuse õigusaktidele; 745 sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (3) 8) 9) 10) korraldab Riigikantselei juures tegutsevas kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonis atesteerimisele kuuluvate ametnike arendamist; 11) 12) koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist, pidades silmas käesolevavõib piirata isikuandmete kaitse seaduse § 49 lõike 1 punktides 32-des 23–34 sätestatut; 13) juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist ning25 sätestatud andmesubjekti õigusi üksnes riigikaitse planeerimistvõi riigi julgeoleku tagamise eesmärkidel, koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse arendamiselsamuti teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks, arvestades seejuures isikuandmete kaitse seaduse §-des 24 ja korraldamisel ning korraldab psühholoogilist kaitset.25 sätestatud kaitsemeetmetega (24) Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleil õigus saada ministeeriumidelt, teistelt valitsusasutusteltRiigikantselei riigikaitse ja kohaliku omavalitsuse asutustelt asjasse puutuvaid dokumente ja selgitusiriigi julgeoleku tagamisega seotud ülesannete täitmisel isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.

(1) Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. (2) Riigisekretäriks võib olla üksnes juriidilist kõrgharidust omavkõrgharidusega isik. (3) Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 793 (3¹) Riigisekretärile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks. (4) Riigisekretär ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ega tegutseda töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Riigisekretär peab viivitamata teavitama peaministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. 4 (4¹) Peaminister keelab riigisekretäril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. (5) Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. (6) Riigisekretär nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori, tugitegevuste juhi ja struktuuriüksuse juhi või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu. (7) Riigisekretär annab Riigikantselei juhtimisel, samuti tema juures asuvate Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalike asutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju. (8) Kui riigisekretär ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister oma korraldusega tema ülesanded ühele Riigikantselei direktoritest või struktuuriüksuse juhtidest. (9) Riigisekretär on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees.

(1) Keskkonnaamet ja KeskkonnainspektsioonMaa-amet korraldatakse ümber ning ühendatakse KeskkonnaametiksMaa- ja Ruumiametiks alates 20212025. aasta 1. jaanuarist. Asutuste ühendamisegaÜmberkorraldamisega seotud toimingud teeb Keskkonnaministeeriummajandus- ja tööstusminister. (2) KeskkonnaametiÕigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete täitmise; Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja Keskkonnainspektsiooni ametnikudmaaparandusega seotud teenuste osutamise; Regionaal- ja töötajadPõllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete täitmise, kelle ametisamuti Maa- või töökohtameti ning teenistusPõllumajandus- või tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu, jätkavad teenistustja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ja kohustused lähevad alates 20212025. aasta 1. jaanuarist Keskkonnaameti koosseisus ettenähtud ametiüle Maa- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1Ruumiametile. (3) Kõigis õigussuhetesKäesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata Maa-ameti geoloogiaalase tegevuse korraldamise ülesande täitmist reguleerivates õigusaktides sätestatud õiguste ja kohustuste suhtes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Keskkonnainspektsioon, loetaksemis lähevad alates 20212025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Keskkonnaametüle Kliimaministeeriumi valitsemisala riigiasutusele, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine ning geoloogilise teabe säilitamine ja selle kättesaadavuse tagamine, samuti samade õiguste ja kohustuste suhtes, mis lähevad õigusaktides sätestatud juhtudel alates 2025. (4) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni hiljemalt 2022üle Keskkonnaametile või Kliimaministeeriumile. aasta 1. jaanuaril sõna „Keskkonnainspektsioon” asendatuks sõnaga „Keskkonnaamet” vastavas käändes.

(1) Kehtivates seadustesKäesoleva seaduse § 43 lõike 11 jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötava valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi tööleping loetakse sõna „Põllumajandusministeerium” asendatuks sõnaga „Maaeluministeerium” vastavas käändes. (2) Riigi Teatajas avaldatud kehtivates seadustes teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvisõlmituks viieks aastaks alates § 43 lõike 11 jõustumisest arvates.