Alevivara on Vändra alevi (edaspidi alev), kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning alevi rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vara).
(1) Vara valitsemine on vara valitseja õigus ja kohustus alevi nimel korraldada vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Valitsejateks on volikogu ja valitsus ning alevi hallatavad asutused, kes korraldavad vara valitsemist käesolevas korras sätestatud tingimustel, tagavad nende valitsemisel oleva vara otstarbeka ja heaperemeheliku majandamise ja hoolitsevad vara säilimise ja korrashoiu eest. (3) Vara jaotuse valitsejate vahel ja vara üleandmise ühelt valitsejalt teisele otsustab valitsus. Vara üleandmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, kuhu märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Nimetatud akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, teine vastuvõtjale, kolmas ametnikule, kes teostab vastavate kannete muutmise vara nimekirjas. Vastavalt käesolevas korras sätestatule võib vara anda ka kolmandate isikute kasutusse. (4) Vara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutusse antud vara heaperemehelikult majandama, hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest ning tagama selle sihipärase kasutamise.
(1) Vara arvestust korraldab alevivalitsus. Vara kohta arvestuse pidamiseks koostatakse vara nimekiri, kus on eraldi välja toodud, millisel otstarbel vara kasutatakse, ning vara jaotus valitsejate vahel . (2) Vara valitsejad hallatavate asutustena peavad arvestust nende valitsemisel oleva vara kohta raamatupidamise seaduse alusel ning rahandusministri kehtestatud korras juhul, kui neil on raamatupidamise korraldamine hallatava asutuse juures.
(1) Vara omandamise ja alevile rahaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) volikogu, kui võetakse laenu või muid rahaliselt hinnatavaid kohustusi, samuti kui tasu eest omandatakse vara, mille omandamiseks ei ole ette nähtud summasid jooksva aasta eelarves või omandatakse vara, mille harilik väärtus on suurem kui 200 000 krooni; 2) vara valitseja, kelle kasutusse omandatav vara jääb ja juhul, kui vara omandatakse jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires; 3) muudel juhtudel valitsus. (2) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab valitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse alevile rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, otsustab ostueesõiguse kasutamise volikogu. (3) Pärimise või kinke teel omandatava vara osas hindab alevivalitsus eelnevalt omandatava vara ja sellega kaasnevad rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused ning esitab vastava seisukoha vara vastuvõtmise kohta volikogule. Pärandvara või kingi vastuvõtmise või sellest loobumise otsustab volikogu. Seadusest tuleneval juhul ei ole omavalitsusüksusel õigus pärandist loobuda. (4) Vara omandamisel tuleb jälgida riigihankeseadusest tulenevaid erisusi. (5) Riigihangete seaduses riigihanke hankemenetluse läbiviimiseks sätestatud maksumuse piirmääradest väiksema eeldatava maksumusega hangete läbiviimise korra kehtestab volikogu määrusega.(Täiendatud Vändra Alevivolikogu 15.05.2008. a määrusega nr 12 - jõust. 26.05.2008)
(1) Vara kasutatakse seadusest tulenevate alevi ülesannete täitmiseks või antakse kolmandate isikute kasutusse käesolevas korras ettenähtud tingimustel. (2) Vastavalt alevile kuuluva vara omadustele ja sihtotstarbele kasutatakse vara: 1) üldiseks otstarbeks; 2) alevi valitsemiseks; 3) alevile tulu saamiseks.
(1) Vara on üldisel otstarbel kasutatav, kui tema esemeks olev asi on oma ühiskondliku olemuse tõttu kättesaadav igaühele ja kasutatav igaühe poolt. (2) Üldisel otstarbel vara kasutamiseks piirangute seadmine ja selle kasutamise eesmärgi muutmine, samuti vara hulka kuuluva muu vara määramine üldisel otstarbel kasutatavaks varaks toimub alevivolikogu otsustusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
(1) Alevi valitsemiseks kasutatakse vara, mis on alevile vajalik seaduses ja põhimääruses tulenevate ülesannete täitmiseks. (2) Alevi valitsemiseks kasutatavat vara võidakse anda tasuta või tasu eest kasutusse asutustele või ettevõtetele või muudele juriidilistele või füüsilistele isikutele. Vara kasutusse andmise korral tasu eest määratakse tasu suurus valitsuse poolt kehtestatud määrades. (3) Alevi valitsemiseks kasutatava vara kasutusse andmise otsustab: 1) volikogu, kui antakse kasutusse vara, mille baasil kasutaja osutab avalikku teenust või täidab muid seaduses kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid. 2) muu valitsemise otstarbelise vara kasutusse andmise otsustab vara valitseja arvestades käesolevast korrast tulenevaid nõudeid. (4) Valitseja kasutuses olevaid ruume või inventari võidakse anda tasu eest või tasuta kasutusse ka ühekordsete ürituste korraldamiseks või muuks lühiajaliseks (üksikjuhtumina) kasutamiseks. (5) Valitsejal on õigus anda tema kasutuses olevad ruumid vms kasutusse, kui nende kasutusse andmine ei takista ega halvenda vara valitseja põhikirjaliste ülesannete täitmist. (6) Ruumide või inventari kasutusse andmisel tagab ja vastutab valitseja vara säilimise ja korrashoiu eest. Kasutusse antud vara rikkumise või hävimise korral teeb valitseja kõik endast oleneva, et süüdlane tekitatud kahju heastaks.
(1) Tulu saamiseks kasutatakse vara, mis ei ole kasutatav üldiseks otstarbeks ega alevi valitsemiseks. (2) Tulu saamiseks antakse vara kolmandate isikute kasutusse (s.h üürile). (3) Tulu saamiseks võidakse anda vara kolmandate isikute kasutusse. 1) otsustuskorras; 2) konkursi korras; 3) enampakkumise korras. (4) Vara võidakse anda kasutusse tähtaegselt või tähtajatuna sõltuvalt kasutuse olemusest ja lähtudes otstarbekusest.
(1) Vara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 1) vara antakse kasutusse tähtajalisena ja enamaks kui 10 aastaks; 2) kasutusse antakse vara mille harilik väärtus on suurem kui 200 000 krooni; (3) Muudel juhtudel otsustab vara kasutusse andmise alevivalitsus. (4) Alevi omandis olevaid eluruume antakse üürile volikogu poolt eraldi kehtestatud korras ning nende üürimisele ei kohaldata käesoleva korra sätteid.
(1) Vara kasutusse andmisel otsustuskorras määratakse kasutusse andja poolt vara kasutaja isikuliselt. (2) Otsustuskorras antakse vara kasutusse eelkõige : 1) alevi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele. (3) Otsustuskorras võidakse vara kasutusse anda ka muudele isikutele, kui on piisav alus arvata, et enampakkumise või konkursi korraldamine ei anna soovitud tulemusi või eelnevalt korraldatud enampakkumine või konkurss on nurjunud, samuti kui kasutusse andmine otsustuskorras on majanduslikult otstarbekam. (4) Otsustuskorras vara kasutusse andmisel määratakse makstava tasu suurus lähtudes vara seisundist, kohapealsest üldisest turuhinnast ning kasutajaga saavutatud vara hoolduse ja remondikohustuste jaotuse kokkulepetest lähtuvalt.
(1) Vara kasutusse andmine konkursi korras võib toimuda juhul, kui on tekkinud vajadus kasutusse antava vara teatud viisil kasutamiseks või kasutusse antava vara baasil teatud konkreetseks tegevuseks. (2) Vara kasutusse andmisel konkursi korras eesmärgiks on välja selgitada ettenähtud tegevuseks parimate eriteadmiste, oskuste ja vilumusega vara kasutaja. (3) Vara konkursi korras kasutusse andmise otsuse vastuvõtmise korral pädeva organi poolt kinnitab valitsus: 1) korraldatava konkursi eesmärgi ja põhitingimused, samuti lepingu põhitingimused; 2) osavõtutasu suuruse, kusjuures osavõtutasu minimaalsuuruseks on 200 krooni; 3) konkursikorraldaja, kelleks on vähemalt viieliikmeline konkursikomisjon (põhikomisjon) ning asendusliige. Põhikomisjoni liikmete hulgast nimetatakse ka komisjoni esimees ja sekretär. Asendusliikme kohustuseks on asendada puuduvat põhikomisjoni liiget. § 12 . Vara kasutusse andmiseks korraldatava konkursi läbiviimine. (1) Konkursi läbiviimise korraldab konkursikomisjon. (2) Konkursi läbiviimisest teatatakse vastava kuulutse kaudu vähemalt maakonnalehes ja vajadusel üleriiklikus ajalehes. (3) Kuulutus peab sisaldama: 1) andmeid konkursi korraldaja kohta; 2) kasutusse antava vara nimetust, täpset asukohta ja iseloomustust ning kasutusfunktsiooni; 3) nõuded ja tingimused konkursil osalejale ning esitatavatele pakkumistele; 4) osavõtutasu suurust ja tasumise korda; 5) pakkumiste esitamise lõpptähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva kuulutuse ilmumisest; 6) lepingu põhitingimusi või tingimustega tutvumiseks ettenähtud aega ja kohta; 7) muud konkursiga seonduvat infot, mida konkursi korraldaja peab vajalikuks ajalehes avalikustada. (4) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel ajalehe kuulutuses märgitud tingimusi ja tähtaega arvestades. (5) Pakkumised vaatab 5 tööpäeva jooksul peale pakkumise esitamise lõpptähtaega läbi selleks moodustatud komisjon, kes hindab tehtud pakkumisi ja teeb omapoolse otsustuse parima pakkumise kohta. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse osavõtjate poolt pakutavaid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, samuti osavõtja eelnevat kogumust, oskusi ja vilumust töö või teenuse erilist iseloomu.
(1) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega organile, kelle pädevusse kuulub vara kasutusse andmise otsustamine. (2) Konkursi tulemused kinnitab volikogu, kui vara kasutusse andmise otsustamine on volikogu pädevuses. Muudel juhtudel valitsus. (3) Konkursi nurjunuks tunnistamisel otsustab organ, kelle pädevusse kuulub vara kasutusse andmise otsustamine, kas korraldada uus konkurss, anda vara kasutusse otsustuskorras või enampakkumise korras, kasutada seda muul viisil või võõrandada. (4) Osavõtjatele, kelle pakkumised ei osutunud komisjoni ja pädeva organi hinnangul parimaks, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. Osavõtutasu ei tagastata. (5) Konkursi tulemusi ei kinnitata, kui konkursi läbiviimisel on oluliselt rikutud kehtivat korda, samuti kui esitatud pakkumised osutusid oma tingimustelt vastuvõetamatuteks. Konkursi tulemused võidakse jätta kinnitamata, kui konkursil osales ainult üks pakkuja. (6) Kui konkursile ei laekunud ühtegi pakkumist, samuti, kui konkursi tulemusi muul käesolevast korrast tuleneval põhjusel ei kinnitata, loetakse konkurss nurjunuks. (7) Konkursi tulemuste kinnitamisel saadetakse võitjale vastav otsus konkursi tulemuste kinnitamise kohta väljastusteatega või väljastatakse muul moel allkirja vastu.
(1) Parima pakkumise teinud pakkujaga sõlmitakse vastav leping. Lepingu sõlmimise tähtajast ja kohast teavitatakse pakkumise võitjat esimesel võimalusel. (2) Mõjuva põhjuseta tähtajaks lepingu sõlmimisele mitteilmumisel on õigus tunnistada pakkuja lepingu sõlmimise õiguse kaotanuks ja sel juhul tunnistatakse konkurss komisjoni ettepanekul nurjunuks. (3) Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
(1) Vara kasutusse andmisel enampakkumise korras on eesmärgiks leida kasutusse antava vara eest kõrgeimat tasu maksev kasutaja. (2) Enampakkumise vara kasutusse andmiseks valmistab ette valitsus. (3) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab valitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi (suuline, kirjalik); 2) kasutusviisi, kasutuse eest makstava tasu algsuuruse, mis määratakse lähtudes piirkonnas tavaks saanud turuhinnast ja vara seisukorrast; 3) kasutustähtaja, vara sihtotstarbe, ning muud vajalikuks peetavad lepingutingimused ; 4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse, kusjuures osavõtutasu minimaalsuuruseks on 200 krooni/12,78 eurot ja tagatisraha minimaalsuurus 1000 krooni/63,91 eurot;(Muudetud Vändra Alevivolikogu 23.09.2010. a määrusega nr 17 - jõust. 01.01.2011) 5) enampakkumise läbiviija, milleks on vähemalt kolmeliikmeline põhikomisjon ning asendusliige. Põhikomisjoni hulgast nimetab valitsus ka komisjoni esimehe - enampakkumise juhataja ja komisjoni sekretäri. Asendusliikme kohustuseks on asendada puuduvat põhikomisjoni liiget.
(1) Enampakkumise tingimused valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu maakonnalehes ja vajadusel ühes või mitmes üleriiklikus ajalehes vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. (3) Kuulutus sisaldab: 1) andmeid enampakkumise viisi ja korraldaja kohta; 2) kasutusse antava vara nimetust, täpset asukohta ja iseloomustust, kasutusviisi ning informatsiooni varaga tutvumise aja ja koha kohta; 3) tasu algsuurust, 4) enampakkumise läbiviimise aega ja kohta. Kirjaliku pakkumise korral pakkumiste avamise aega ja kohta; 5) kirjaliku enampakkumise korral pakkumise esitamise tähtaega ja kohta; 6) enampakkumise ja sõlmitava lepingu põhitingimusi või nendega tutvumiseks ettenähtud aega ja kohta; 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha suurust ning nende tasumise tähtaega ja viisi. (4) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole seadusest või käesolevast korrast tulenevalt välistatud. (5) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu enampakkumise läbiviimisega seotud isikud. (6) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena.
(1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja pretensioonide esitamise korda ja tingimusi; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse. Viimase otsustamisel kuulatakse ära ka osalejate arvamus, kuid mis ei ole otsuse tegemisel komisjonile kohustuslik. 3) teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. (2) Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse vastaval registreerimislehel. Registreerimiseks tuleb pakkujatel esitada isikut tõendav dokument, esinduse korral lisaks ka volitust tõendav dokument. (3) Registreerumisel annavad pakkumisel osalejad allkirja ka selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmast või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad käesoleva korra § 16 lg 5 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (4) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei ole lubatud enampakkumisest osa võtta, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. (5) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (6) Pakkumist alustatakse peale enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. (7) Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab oma pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. (8) Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (9) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (10) Pakkuja, kelle pakkumine oli suurim, annab enne enampakkumiselt lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub kokkulepitud tähtajaks ilmuma vastava lepingu sõlmimisele enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele. Lepingu sõlmimise õiguse kaotanule ei tagastata tagatisraha ning enampakkumine tunnistatakse nurjunuks . (11) Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda alates enampakkumise toimumise päevale järgnevast tööpäevast.
(1) Enampakkumisel osalejatel on õigus esitada enampakkumise protokolli, samuti enampakkumise läbiviimise muude asjaolude kohta kirjalikke pretensioone 3 tööpäeva jooksul alates enampakkumise toimumise päevast. (2) Pretensioon peab sisaldama selle esitaja nime, isikukoodi või registrikoodi, samuti informatsiooni selle kohta, millist protseduurilist või muud reeglit rikuti enampakkumise läbiviimisel ning millised on osaleja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (3) Pretensioon peab olema allkirjastatud selle esitaja poolt. Pretensiooni esitamisel ei kinnitata enampakkumise tulemusi enne pretensiooni lahendamist.
(1) Esitatud pretensioonid vaadatakse komisjoni poolt läbi hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pretensiooni komisjonile laekumisest. Pretensiooni esitajale vastatakse kirjalikult väljastusteatega või väljastatakse allkirja vastu. (2) Pretensiooni õigeksvõtmise korral kõrvaldab komisjon võimalusel tekkinud puudused ning esitab enampakkumise tulemused kinnitamiseks valitsusele. (3) Kui tekkinud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada ning enampakkumise tulemusi ei saa selliselt kinnitada, teeb komisjon ettepaneku enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks enampakkumise läbiviimise korra rikkumise tõttu ning kordusenampakkumise korraldamiseks. (4) Kordusenampakkumise korraldamisel loetakse esimesel enampakkumisel osalenute poolt tasutud osavõtutasu ja tagatisraha tasutuks kordusenampakkumisel osalemiseks. (5) Juhul kui osaleja ei soovi osaleda kordusenampakkumisel , tagastatakse talle nii osavõtutasu kui ka tagatisraha hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. (6) Kordusenampakkumise läbiviimisele kohaldatakse enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid.
(1) Peale pretensioonide esitamiseks mõeldud tähtaja lõppu esitab komisjon esimesel võimalusel vastavale organile ettepaneku kinnitada enampakkumise tulemus. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab volikogu, kui alevivara kasutusse andmise otsustamine on volikogu pädevuses. Muudel juhtudel valitsus. (3) Enampakkumise nurjunuks tunnistamisel otsustab organ, kelle pädevusse kuulub vara kasutusse andmise otsustamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustus- või konkursikorras, kasutada seda muul viisil (v.a juhul kui ei ole tekkinud vajadust korraldada kordusenampakkumine käesoleva korra § 19 lg 3 järgi) või võõrandada.
(1) Parima pakkumise teinud pakkujaga sõlmitakse vastav leping. Lepingu sõlmimise tähtajast ja kohast teavitatakse pakkumise võitjat esimesel võimalusel. (2) Mõjuva põhjuseta tähtajaks lepingu sõlmimisele mitteilmumisel on õigus tunnistada pakkuja lepingu sõlmimise õiguse kaotanuks ja enampakkumine tunnistatakse komisjoni ettepanekul nurjunuks. Lepingu sõlmimise õiguse kaotanule tagatisraha ei tagastata. (3) Lepingu sõlmimisel loetakse tasutud tagatisraha makseks lepingu järgi, teistele pakkujatele tagastatakse see 5 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. Osavõtutasu ei tagastata (v.a käesoleva korra § 19 lg 5 sätestatud juhul). (4) Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus, selles sisalduv pakkumine ja muu vajalik informatsioon selgelt loetav ning sellele peab olema märgitud, millisele enampakkumisele pakkumine on esitatud. (2) Pakkumine peab sisaldama: 1) pakkuja nime ja elu- või asukohta ning isikukoodi või registrikoodi; 2) nõusolekut enampakkumises osalemiseks esitatud tingimustel; 3) dokumente enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summat; 5) pakkumise esitaja allkirja; 6) esinduse korral volitusi tõendavat dokumenti. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, pakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Registreerimislehele märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning ümbriku kinnituskoht pitseeritakse. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta nõuetele, teeb komisjon ettepaneku tunnistada enampakkumine nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised nende registreerimise järjekorras väljakuulutatud ajal ja kohas. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (8) Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel. (9) Pakkumiste avamise protokolliga tutvumise ja pretensioonide esitamise osas lähtutakse käesoleva korra suulise enampakkumise sätetest. (10) Pakkujale, kelle pakkumine osutus suurimaks, on kirjaliku enampakkumise võitja. (11) Kui mitu isikut on teinud võrdse pakkumise, loetakse, et enampakkumise on võitnud isik, kelle pakkumine on laekunud esimesena. (12) Pakkumisel osalejatele saadetakse kirjalik teade pakkumise tulemuste kohta peale enampakkumise tulemuste kinnitamist.
(1) Peale pretensioonide esitamiseks ettenähtud tähtaja lõppu esitab komisjon esimesel võimalusel vastavale organile ettepaneku kinnitada enampakkumise tulemus. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab volikogu, kui alevivara kasutusse andmise otsustamine on volikogu pädevuses. Muudel juhtudel valitsus. (3) Otsus enampakkumise tulemuste kohta saadetakse enampakkumise võitjale väljastusteatega või tähitud kirjaga või antakse muul moel allkirja vastu.
(1) Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine osutus suurimaks. (2) Lepingu sõlmimise koht ja tähtaeg teatatakse pakkumise võitjale esimesel võimalusel. (3) Mõjuva põhjuseta tähtajaks lepingu sõlmimisele mitteilmumisel on õigus tunnistada pakkuja lepingu sõlmimise õiguse kaotanuks ja enampakkumine tunnistatakse komisjoni ettepanekul nurjunuks. Lepingu sõlmimise õiguse kaotanule tagatisraha ei tagastata. (4) Enampakkumises osalejaile, kelle pakkumine ei osutunud suurimaks, tagastatakse tagatisraha 5 tööpäeva jooksul pärast enampakkumiste tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. (5) Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (6) Lepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. (7) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab organ, kelle pädevusse kuulub vara kasutamisse andmise otsustamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või konkursikorras või võõranda.
Kaasomandisse kuuluva varaga seotud küsimused, mille lahendamiseks on seadusest tulenevalt vajalik kaasomanike enamuse otsus või kokkulepe, otsustab alevile kuuluva varaga seotud küsimuse lahendamise alevivalitsus, kui seadusest või käesolevast korrast ei tulene teisiti.
Vara allkasutusse andmiseks nõusoleku andmise otsustab alevivalitsus.
(1) Alevivara võõrandamine on alevivara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Vara võõrandamisel võidakse vajadusel koormata võõrandatav vara mõne piiratud asjaõigusega alevi kasuks lähtuvalt alevi huvidest.
Vara võõrandamine võib toimuda: 1) otsustuskorras; 2) enampakkumise korras; 3) erastamise korras.
(1) Vara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 1) võõrandatava vara müügi alghind on 200 000 krooni/12 782,33 eurot või enam;(Muudetud Vändra Alevivolikogu 23.09.2010. a määrusega nr 17 - jõust. 01.01.2011) 2) vara võõrandatakse tasuta (kinge) või harilikust väärtusest oluliselt väiksema tasu eest; 3) otsustuskorras võõrandatava vara müügihind on 150 000 krooni/9 586,75 eurot või enam.(Muudetud Vändra Alevivolikogu 23.09.2010. a määrusega nr 17 - jõust. 01.01.2011) (2) Muudel juhtudel otsustab vara võõrandamise alevivalitsus. (3) Vara võõrandamisega seotud lepingud sõlmib alevivanem või tema poolt volitatud isik.
(1) Vara hindamiseks võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang, või 2) vara eeldatav turuväärtus lähtuvalt vara seisukorrast. (2) Vara harilikuks väärtuseks on vara reaalne ja mõistlik hind, lähtudes eeldatavast turuväärtusest.
Vara tasuta (kinge) või harilikust väärtusest oluliselt väiksema tasu eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel.
(1) Otsustuskorras võidakse vara võõrandada eelkõige: 1) võõrandatava vara lepingulisele kasutajale tingimusel, et kasutajal ei ole alevi ees üüritasu, kõrvalkulude ega muid võlgnevusi; 2) huvitatud isikule juhul, kui eelnevalt on nimetatud vara võõrandamiseks varem korraldatud enampakkumine ja see on nurjunud; 3) mitterahaliseks sissemakseks alevi osalusega äriühingu aktsia- või osakapitali, samuti osa võõrandamisel teisele osanikule ja aktsiate võõrandamisel teisele aktsionärile. (2) Erandkorras võidakse otsustuskorras võõrandada vara ilma eelnevat enampakkumist korraldamata, kui on piisav alus arvata, et enampakkumise korraldamine ei anna soovitud tulemusi. (3) Vara võõrandamise otsustamiseks otsustuskorras esitab huvitatud isik Vändra alevivalitsusele vastava avalduse, milles peab sisalduma vähemalt huvitatud isiku nimi, elukoht, ostetav objekt, pakutav ostuhind. (4) Esitatud avaldus menetletakse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja tulemus tehakse huvitatud isikule teatavaks kirjalikult. Juhul, kui võõrandamise otsustamine kuulub korrast tulenevalt volikogu pädevusse, edastab alevivalitsus avalduse arutamiseks volikogule. (5) Lepingu sõlmimise aeg ja koht tehakse huvitatud isikule teatavaks esimesel võimalusel. (6) Kui huvitatud isik ei ilmu vara võõrandamise lepingu sõlmimisele ja ei teata oma mitteilmumise põhjust, on õigus otsustuskorras vara võõrandamise otsus tunnistada kehtetuks.
(1) Enampakkumise teel vara võõrandamise korral on enampakkumise läbiviijaks valitsus ning kelle poolt võõrandamise ettevalmistamise käigus kinnitatakse: 1) enampakkumise tingimused s.h enampakkumise viis (suuline, kirjalik); 2) enampakkumise vähemalt kolmeliikmelise põhikomisjoni koosseis ja asendusliige. Põhikomisjoni liikmete hulgast määratakse komisjoni esimees ja sekretär. Asendusliikme kohustuseks on asendada koosolekult puuduvat põhikomisjoni liiget. 3) osavõtutasu ja tagatisraha suurus, kusjuures osavõtutasu minimaalne suurus on 200 krooni/12,78 eurot ning tagatisraha minimaalne suurus on 1000 krooni/63,91 eurot;(Muudetud Vändra Alevivolikogu 23.09.2010. a määrusega nr 17 - jõust. 01.01.2011) 4) alghind ja vajadusel muud võõrandamistehinguga seotud tingimused (s.h vara koormamised piiratud asjaõigustega vms) ning muud iseloomulikud tingimused, mida peetakse vajalikuks. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutusega maakonnalehes ja vajadusel üleriikliku levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. (3) Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vara nimetust. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muu sarnase avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga nimetatud kohas ja ajal. 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) võõrandamise olulisemad tingimused, objekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepingu põhitingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega. (4) Kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise korraldaja. (5) Vara hindamiseks võidakse moodustada ajutine hindamiskomisjon alevivanema käskkirjaga, kelle poolt väljaselgitatud vara väärtus on vara alghinnaks. Hindamiskomisjoni liikmete arvu ning koosseisu määrab alevivanem oma äranägemisel. (6) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (7) Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise korraldamisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine). (8) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (9) Enampakkumise ja selle tingimused valmistab ette ja viib läbi enampakkumise komisjon.
(1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja pretensioonide esitamise korda ja tingimusi; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse. Viimase otsustamisel kuulatakse ära ka osalejate arvamus, kuid see ei ole otsuse tegemisel komisjonile kohustuslik. 3) teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. (2) Registreerimiseks tuleb pakkujatel esitada isikut tõendav dokument, esinduse korral lisaks ka volitusi tõendavad dokumendid. (3) Enne pakkumise alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmast või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad paragrahvi 33 lõike 7 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (4) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, samuti kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata muul käesolevast korrast tuleneval põhjusel, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. (5) Pakkujale, kes on täitnud lõigetes 2 ja 3 ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (6) Pakkumist alustatakse peale enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. (7) Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (9) Enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda enampakkumise protokolliga alates järgnevast tööpäevast peale enampakkumise toimumist. (10) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne enampakkumiselt lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub kokkulepitud tähtajaks ja kohta ilmuma vastava lepingu sõlmimisele või muu toimingu sooritamisele enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel või tähtajaks lepingu sõlmimisele või toimingu sooritamisele mitteilmumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele. Lepingu sõlmimise õiguse kaotanule ei tagastata tagatisraha ning enampakkumine tunnistatakse nurjunuks. (11) Lepingu sõlmimise täpsest ajast ja kohast teavitatakse.
(1) Enampakkumisel osalejatel on õigus esitada enampakkumise protokolli, samuti enampakkumise läbiviimise muude asjaolude kohta kirjalikke pretensioone 3 tööpäeva jooksul alates enampakkumise toimumise päevale järgnevast tööpäevast. (2) Pretensioon peab sisaldama selle esitaja nime, isikukoodi või registrikoodi, samuti informatsiooni selle kohta, millist protseduurilist või muud reeglit rikuti enampakkumise läbiviimisel ning millised on osaleja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (3) Pretensioon peab olema allkirjastatud selle esitaja poolt. Pretensiooni esitamisel ei kinnitata enampakkumise tulemusi enne pretensiooni lahendamist.
(1) Esitatud pretensioonid vaadatakse komisjoni poolt läbi hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pretensiooni komisjonile laekumisest. Pretensiooni esitajale vastatakse kirjalikult väljastusteatega või väljastatakse allkirja vastu. (2) Pretensiooni õigeksvõtmise korral kõrvaldab komisjon võimalusel tekkinud puudused ning esitab enampakkumise tulemused kinnitamiseks valitsusele. (3) Kui tekkinud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada ning enampakkumise tulemusi ei saa selliselt kinnitada, teeb komisjon ettepaneku enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks enampakkumise läbiviimise korra rikkumise tõttu ning kordusenampakkumise korraldamiseks. (4) Kordusenampakkumise korraldamisel loetakse esimesel enampakkumisel osalenute poolt tasutud osavõtutasu ja tagatisraha tasutuks kordusenampakkumisel osalemiseks. (5) Juhul, kui osaleja ei soovi osaleda kordusenampakkumisel, tagastatakse talle nii osavõtutasu kui ka tagatisraha hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. (6) Kordusenampakkumise läbiviimisele kohaldatakse enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid.
(1) Peale pretensioonide esitamiseks mõeldud tähtaja lõppu esitab komisjon vastavale organile ettepaneku kinnitada enampakkumise tulemus. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab volikogu, kui vara kasutusse andmise otsustamine on volikogu pädevuses. Muudel juhtudel valitsus. (3) Enampakkumise tulemus kinnitatakse vastava organi poolt esimesel võimalusel. Enampakkumise nurjunuks tunnistamisel otsustab organ, kelle pädevusse kuulub vara võõrandamise otsustamine, kas korraldada uus enampakkumise, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil v.a juhul kui ei ole tekkinud vajadust korraldada kordusenampakkumine käesoleva korra paragrahvi 36 lg 3 järgi. (4) Parima pakkumise teinud pakkuja poolt tasutud tagatisraha loetakse makseks lepingu järgi, kui pakkujaga leping sõlmitakse, teistele pakkujatele tagastatakse see 5 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. Osavõtutasu ei tagastata (v.a käesoleva korra § 36 lg 5 sätestatud juhul). Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus, selles sisalduv pakkumine ja muu vajalik informatsioon selgelt loetav ning sellele peab olema märgitud, millisele enampakkumisele pakkumine on esitatud. (2) Pakkumine peab sisaldama: 1) pakkuja nime ja elu- või asukohta ning isikukoodi või registrikoodi; 2) nõusolekut enampakkumises osalemiseks esitatud tingimustel; 3) dokumente enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summat; 5) pakkumise esitaja allkirja; 6) esindaja volitusi tõendavat dokumenti. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, pakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras.Registreerimislehele märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning ümbriku kinnituskoht pitseeritakse. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta nõuetele, samuti muudel käesolevast korrast tulenevatel põhjustel, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised nende registreerimise järjekorras. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada selle kohta käesoleva korra § 35 sätestatud tingimustele vastavaid pretensioone 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumiste tulemuste teadasaamisest. Pretensioonide esitamise ja esitatud pretensioonide läbivaatamise korda, samuti muudele esitatud pretensioonidega seotud asjaoludele kohaldatakse paragrahvis 36 sätestatut. (8) Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine osutus suurimaks. (9) Kui mitu isikut on teinud võrdse pakkumise, loetakse, et enampakkumise on võitnud isik, kelle pakkumine on laekunud esimesena.
(1) Peale pretensioonide esitamiseks ettenähtud tähtaja lõppu esitab komisjon esimesel võimalusel vastavale organile ettepaneku kinnitada enampakkumise tulemus. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab volikogu, kui alevivara kasutusse andmise otsustamine on volikogu pädevuses. Muudel juhtudel valitsus. Tulemused kinnitatakse pädeva organi poolt esimesel võimalusel. (3) Pakkumisel osalejatele saadetakse kirjalik teade pakkumise tulemuste kohta peale enampakkumise tulemuste kinnitamist. (4) Enampakkumise võitjale saadetakse otsustus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse muul moel allkirja vastu. (5) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab organ, kelle pädevusse kuulub vara võõrandamise otsustamine, kas korraldada uus enampakkumine, käsutada seda muul viisil või anda vara kasutusse.
(1) Lepingu sõlmimise koht ja tähtaeg teatatakse pakkumise võitjale esimesel võimalusel. (2) Mõjuva põhjuseta tähtajaks lepingu sõlmimisele mitteilmumisel on õigus tunnistada pakkuja lepingu sõlmimise õiguse kaotanuks ja enampakkumine tunnistatakse komisjoni ettepanekul nurjunuks. Lepingu sõlmimise õiguse kaotanule tagatisraha ei tagastata. (3) Lepingu sõlmimisel loetakse tasutud tagatisraha makseks lepingu järgi, teistele pakkujatele tagastatakse see 5 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. Osavõtutasu ei tagastata (v.a käesoleva korra § 36 lg 3 sätestatud juhul). (4) Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
Alevivara erastamine toimub seaduses ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras.
(1) Vara koormamine on alevi omandis olevale kinnisasjale või seaduses sätestatud juhul vallasasjale reaalservituudi, isikliku servituudi (isiklik kasutusõigus, kasutusvalduse), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Vara koormamise otsustab volikogu. (3) Vara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) vara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks õigus tulenevalt seadustest või muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest; 2) vara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 3) vara koormamine on vajalik lähtudes alevi huvidest.
(1) Kui vara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ja selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja võimalusel hävitatakse. (2) Vara mahakandmise otsustab valitsus. Kui mahakandmisele kuuluva alevivara jääkmaksumus on väiksem kui 10 000 krooni/639,12 eurot, võib vara mahakandmise otsustada vara valitsev alevi hallatav asutus.(Muudetud Vändra Alevivolikogu 23.09.2010. a määrusega nr 17 – jõust. 01.01.2011) (3) Vara mahakandmiseks koostab vara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis, bilansiline maksumus, mahakandmise põhjus, varaga seotud rahalised õigused ja kohustused. Vara hävitamise korral hävitamise viis ja selle maksumus. (4) Akti koostajad tagavad vastava kande tegemise alevivara nimekirjas ja raamatupidamise dokumentidesse. (5) Vara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) valitsus, kui nõue on väiksem kui 50 000 krooni/3 195,58 eurot või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud;(Muudetud Vändra Alevivolikogu 23.09.2010. a määrusega nr 17 - jõust. 01.01.2011) 2) muudel juhtudel volikogu.
Käesolevas korras reguleerimata küsimusi, samuti olukordi, mida ei ole võimalik lahendada käesolevast korrast lähtudes, lahendatakse pädeva organi igakordse otsusega.
Määrus jõustub 1. oktoobril 2006. aastal.