Käesolev seadus reguleerib müügiks määratud või tellimise peale valmistatud väärismetalltoodete analüüsimist ja märgistamist.
Väärismetallidena käsitab käesolev seadus kulda, hõbedat, pallaadiumi ja plaatina ning nende sulameid..
Väärismetalli proov on arv, mis näitab, mitu kaaluosa puhast kulda, hõbedat, pallaadiumi või plaatina sisaldub sulamis selle tuhande kaaluosa kohta.
1 (1) Käesoleva seaduse alusel kuuluvad proovimärgistamisele järgmised tooted: 1) kuldtooted, mis on valmistatud sulamist puhta kulla sisaldusega vähemalt 375 tuhandikku kaaluosa; 2) hõbetooted, mis on valmistatud sulamist puhta hõbeda sisaldusega vähemalt 800 tuhandikku kaaluosa; 3) plaatinatooted, mis on valmistatud sulamist puhta plaatina sisaldusega vähemalt 950 tuhandikku kaaluosa; 4) pallaadiumtooted, mis on valmistatud sulamist puhta pallaadiumi sisaldusega vähemalt 500 tuhandikku kaaluosa. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatust väiksema kulla-, hõbeda-, pallaadiumi- või plaatinasisaldusega sulamist ning väärismetalliga kaetud muudest metallidest tooteid ei loeta väärismetalltoodeteks ja ei märgistata. (3) Märgistatavas väärismetalltootes ei tohi olla kullast, hõbedast, pallaadiumist- või plaatinast raskesti eraldatavat muud ainet, kui see pole vajalik toote tarbimisomaduste jaoks. Tootele ei tohi jootmisega ühendada sellist metalli, mida värvi tõttu võiks pidada samaks metalliks, millest toode on valmistatud.
1 (1) Väärismetalltoodete valmistamine, ostmine ja müümine on peamise või püsiva tegevusena lubatud juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele tegevusloa ja registreerimistunnistuse olemasolul. (2) Tegevusloa taotlemine, andmine, kehtivuse pikendamine ja kehtetuks tunnistamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534) sätestatud määrade järgi. (3) Tegevusluba antakse: 1) väärismetalltoodete valmistamiseks kuni kolmeks aastaks; 2) väärismetalltoodete ostmiseks ja müümiseks kuni üheks aastaks. (4) Tegevusloa kehtivust pikendatakse kuni viieks aastaks. (5) Tegevusloa annab, selle kehtivust pikendab ja tunnistab kehtetuks rahandusminister. Tegevusloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumist ja tegevusloa kehtetuks tunnistamist sätestav otsus peab olema põhjendatud. (6) Rahandusminister keeldub tegevusloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui: 1) taotleja ei esita tegevusloa väljastamiseks vajalikke dokumente või esitatud andmed on eksitavad, mittetäielikud või ei vasta tegelikkusele; 2) taotleja või tema töötajate erialased teadmised ei ole piisavad tegutsemiseks taotletaval tegevusalal; 3) taotlejal puuduvad majanduslikud või tehnilised võimalused tegutsemiseks taotletaval tegevusalal 4) taotlejal on võlg riiklike maksude osas; 5) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid. (7) Rahandusminister tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui: 1) tegevusloa saanud isik on olulisel määral või korduvalt rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid; 2) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 3) sik ei ole alustanud tegevust kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates. (8) Registreerimistunnistus on dokument, mille Eesti Proovikoda väljastab isiku väärismetalltoodete alase tegevuse koha registreerimise kohta. (9) Registreerimistunnistuse taotlemise, andmise, kehtivuse pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab rahandusminister. (10) Eesti Proovikoda on Rahandusministeeriumi valitsemisalas olev hallatav riigiasutus.
Eestis müüdavad väärismetalltooted peavad olema märgistatud vastavalt käesolevale seadusele..
1 (1) Väärismetalltooteid märgistatakse nime-, kontroll-, proovi- ja aastamärgisega. (2) Nimemärgis võib olla ühitatud aastamärgisega ja proovimärgis kontrollmärgisega. (3) Märgised kantakse väärismetalltootele selliselt, et see ei vähendaks toote kaubanduslikku, kunsti- või tarbimisväärtust või, kui see pole võimalik, siis toote külge kinnitatud plommile. Eesti Proovikoda kannab materiaalset vastutust proovimisele antud väärismetalltoote rikkumise eest.
1 (1) Nimemärgis on toote valmistajat tähistav täht, täheühend või märk, mis on selgesti eristatav teiste valmistajate märkidest ja on registreeritud Proovikojas. 1 (1¹) Nimemärgisena võib kasutada ka valmistaja nimele registreeritud kaubamärki, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele. (2) Nimemärgis peab olema igal Eestis valmistatud märgistamisele kuuluval väärismetalltootel. Nimemärgisega märgistab toote valmistaja.
1 (1) Kontrollmärgis on Eesti proovijärelevalve märk. (2) Kontrollmärgise olemasolu: 1) on kohustuslik Eestis valmistatud märgistamisele kuuluvatel, samuti kõigil edasimüügiks imporditud, käesoleva seaduse paragrahv 4 nõuetele vastavatel väärismetalltoodetel, kui rahvusvahelises kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti; 2) ei ole kohustuslik Eestis sisetarbimiseks valmistatud kuni ühegrammistel kuldtoodetel ja kuni viiegrammistel hõbetoodetel; 3) ei ole kohustuslik eksporditavatel väärismetalltoodetel. (3) Kontrollmärgise kuju kehtestab rahandusminister. (4) Väärismetalltoodete kontrollmärgisega märgistamise (kontrollmärgistamise) õigus on ainult Proovikojal.
1 (1) Proovimärgis peab olema kõigil märgistamisele kuuluvatel väärismetalltoodetel. Proovimärgis näitab toote valmistamisel kasutatud väärismetalli ja selle proovi. (2) Proovimärgise kuju on eri väärismetallide puhul erinev ja selle kehtestab rahandusminister.
1 (1) Kuldtoote proovimärgises peab olema kullaproovi näitav arv 375, 585, 750 või 916. (2) Hõbetoote proovimärgises peab olema hõbedaproovi näitav arv 800, 830 või 925. 2 (2¹) Pallaadiumtoote proovimärgises peab olema pallaadiumiproovi näitav arv 500 või 950. (3) Plaatina proovimärgises peab olema plaatinaproovi näitav arv 950. (4) Tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest võib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1-3 loetletud proovidest erinevaid proove. Loa rahvusvahelisele kokkuleppele vastava proovi rakendamiseks annab rahandusminister.
1 (1) Väärismetalltoote märgistab proovimärgisega valmistaja või tema soovil Eesti Proovikoda. (2) Ühitatud proovikontrollmärgisega märgistab väärismetalltoote Eesti Proovikoda. (3) Käesoleva seaduse järgi märgistatavate väärismetalltoodete analüüsiks kasutatavad meetodid, juhendid ja analüüsinormid ning märgistamise juhendid kinnitab rahandusminister.
1 (1) Väärismetalltoode on proovile vastav, kui selle puhta kulla, hõbeda, pallaadiumi või plaatina sisaldus ei ole proovist väiksem. Kui puhta väärismetalli sisaldus tootes tervikuna on proovist väiksem, on toode alaprooviline. (2) Proovikotta märgistamiseks esitatud proovimärgiseta tooted, mis ei vasta deklareeritud proovile, märgistatakse esitaja nõusolekul lähima madalama prooviga. (3) Alaproovilistest toodetest informeerib Eesti Proovikoda esitajat, kellel on õigus seitsme päeva jooksul nõuda Proovikojalt oma kulul kordusanalüüsi. (4) Kui väärismetalltoodete esitaja ei kasuta käesoleva paragrahvi 3.lõikes talle antud õigust või kui kordusanalüüsiga tuvastati toodete alaproovilisus, siis proovimärgisega alaproovilised tooted deformeeritakse ja tagastatakse esitajale. (5) Alaprooviliste toodete deformeerimisest ja proovianalüüside võtmisest tekkivat kahju Eesti Proovikoda ei hüvita.
1 (1) Aastamärgis tähistab toote valmistamisaastat. Iga järgneva aasta tähise kehtestab Eesti Proovikoda. (2) Aastamärgisega märgistab väärismetalltoote valmistaja. Kui kõik märgised tootele ei mahu, võib aastamärgise ära jätta.
Väärismetalltoodete, mille märgistamine ei ole kohustuslik, loetelu kinnitab rahandusminister.
1 (1) Edasimüügiks imporditavad väärismetalltooted kuuluvad Eestisse sissetoomisel kontrollmärgistamisele. Need tooted suunab Proovikotta Tolliamet. (2) Käesoleva seaduse paragrahvis 11 sätestatud proovidest madalama prooviga imporditavad väärismetalltooted märgistatakse kauba omaniku nõusolekul ümber lähima madalama prooviga. Omaniku keeldumisel toodete ümbermärgistamisest on ta kohustatud need Eestist välja viima. (3) Käesoleva seaduse paragrahvis 4 toodust madalama prooviga märgistatud kuld-, hõbe-, pallaadium- või plaatinatoodete Eestisse importimine on keelatud. (4) IImporditavate väärismetalltoodete kontrollmärgistamise kulud kannab kauba importija.
Eksporditavad väärismetalltooted peavad kontrollmärgistamise korral olema märgistatud vastavalt käesolevale seadusele.
(1) Nõuetekohase märgistuseta väärismetalltootega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) 2) Tarbijakaitseamet; 3) politseiprefektuur.
1 (1) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab Eesti Proovikoda ning teised kontrollorganid vastavalt oma pädevusele. (2) JJärelevalve teostamiseks on Proovikoja volitatud töötajatel õigus pääseda väärismetalltoodete valmistamise, lao- ja müügiruumidesse.
[Kehtetu]
Käesolevas seaduses sätestatud viisil alustatakse väärismetalltoodete märgistamist alates 1993. aasta 1. aprillis.
[Kehtetu]
Enne 2001. aasta 1. jaanuari väärismetalltoodete valmistamiseks või ostmiseks ja müümiseks väljastatud tegevuslitsents ja registreerimistunnistus kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.