Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) ainuõigus on ettevõtjale Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas oleva õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud õigus tegutseda teatud tegevusalal, mille tulemusel on sellel tegevusalal tegutsemine teistel ettevõtjatel oluliselt piiratud; 2) elektrooniline vahend on seade kaabli, raadioside, optiliste tehnoloogiate või muude elektromagnetiliste tehnoloogiate abil saadetud, edastatud ja vastuvõetud andmete töötlemiseks, sealhulgas digitaalseks pakkimiseks, ja salvestamiseks; 3) eriõigus on kahele või enamale ettevõtjale Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas oleva õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud õigus tegutseda teatud tegevusalal, mille tulemusel on sellel tegevusalal tegutsemine kolmandatel ettevõtjatel oluliselt piiratud; 4) ettevõtja on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja konkurentsiseaduse tähendusesvõi muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik või riik, sealhulgas konkurentsiseaduse § 2 lõikes 2 nimetatudkohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik, kes osaleb kaubaturul; 5) hankemenetlus on riigihanke korraldamine käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras; 6) hankepass on dokument, milles ettevõtja kinnitab kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist, kvalifitseerimise tingimustele vastavust, kui hankija on need seadnud, ning asjakohasuse korral vastavust kriteeriumidele, mille alusel hankija valib taotlejad, kellele teeb pakkumuse esitamise ettepaneku; 7) hankijaprofiil on vabatahtlik hankija veebilehel avaldatav riigihangete rubriik, mis võib sisaldada eelteateid, teavet käimasolevate, lõpetatud ja kavandatavate riigihangete ning sõlmitud hankelepingute kohta ja muud hankija riigihangetega seotud teavet; 8) huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena; 8¹) ideekonkurss on auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas omandada žürii välja valitud kavandi või projekti; 9) innovatsioon on uue või märkimisväärselt täiustatud asja, teenuse või protsessi, sealhulgas tootmis- või ehitusprotsessi, uue turustusviisi või uue organisatsioonilise meetodi kasutuselevõtt äritavades, töökorralduses või välissuhetes; 10) keskne hankija on keskseid riigihankeid korraldav hankija, kes võib pakkuda ka riigihanke tugiteenuseid; 11) kolmas riik on riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik; 12) kontsessionäär on ettevõtja, kellega on sõlmitud kontsessioonileping; 13) kontsessioonileping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile; 14) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus on riigihanke menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping; 14¹) osamaksumus on pakkumuse maksumuse eraldi hinnatav osa; 15) raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused; 16) riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt; 17) riigihanke alusdokumendid on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid; 17¹) riigihanke menetlus on igasugune käesoleva seaduse alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine; 18) võrgustikusektor on käesoleva seaduse §-des 146–152 nimetatud valdkond; 19) väljakuulutatav hankemenetlus on hankemenetlus, mis algab hanketeate avaldamisega riigihangete registris (edaspidi ka register) ja hõlmab avatud hankemenetlust, piiratud hankemenetlust, võistlevat dialoogi, innovatsioonipartnerlust ja konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust.
Lisaks käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alustele on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja: 1) hankelepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi; 2) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 3) asju ostetakse või teenuseid või ehitustöid tellitakse diplomaatilise esinduse jaoks välisriigis; 4) asju ostetakse või teenuseid tellitakse kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt riigi äriühingult käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hankija poolt; 5) hankelepingu ese on õhutransporditeenused; 6) hankelepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi; 7) hankelepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning hankija on juriidiline isik või asutus, mis vastab teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses§ 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele; 8) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning hankijaks on etendusasutus; 9) ostetakse toidukaupu, või 10) võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või kõik esitatud pakkumused olid riigihanke alusdokumentidele mittevastavad või kõik taotlused esitati taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 või 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. 11)
(1) Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud korda, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt temal või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel, prokuristil või muu isikul, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks üksnes järgmiste dokumentide esitamist: 1) karistusregistri teade käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või pakkuja või taotleja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument; 2) pakkuja või taotleja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolude kohta. 2 (2¹) Hankija kontrollib käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. 2 (2²) Hankija teavitab käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 5 alusel tehtud kõrvaldamise otsusest Rahapesu Andmebürood vastavalt §-s 1791 sätestatule. (3) Kui pakkuja või taotleja asukohariik ei väljasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente, võib need asendada pakkuja või taotleja või tema esindaja vande all antud tunnistusega, või kui pakkuja või taotleja asukohariik sellist dokumenti ei väljasta, pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega. 3 (3¹) Hankija ei nõua käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkujal või taotlejal kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata või käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 nimetatud kõrvaldamise aluseid võib hankija kohaldada, kui ta suudab mis tahes viisil tõendada pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste olemasolu. (5) Pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. Kõrvaldatud pakkuja või taotleja ei osale edasises riigihankes.
(1) Hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. (2) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 2 (2¹) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Hankija teavitab pakkumuse tagasilükkamisest Rahapesu Andmebürood vastavalt käesoleva seaduse §-s 1791 sätestatule. (3) Kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. (4) Kui hankija on koostanud hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 sätestatud korras hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete alusel, ei lükka ta pakkumust tagasi, kui pakutavad asjad, teenused või ehitustööd vastavad mõnele lõikes 2 sätestatud tingimusele, mis käsitleb hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse aluseks olevaid kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid ja pakkuja seda hankijale vastuvõetaval viisil asjakohaste tõenditega tõendab. (5) Kui hankija on sätestanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 89 lõikes 2 nimetatud tingimuse, aktsepteerib ta tehnilises kirjelduses nimetatud märgise nõuetele vastavuse tõendamiseks ka muid samaväärseid märgiseid. (6) Kui hankija on nõudnud pakkujalt konkreetse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuande või tõendi esitamist, aktsepteerib ta esitatud nõuetele vastavuse tõendamiseks ka muude samaväärsete vastavushindamisasutuste väljastatud katsearuandeid või tõendeid. (7) Kui pakkujal ei ole objektiivsetel asjaoludel võimalik hankija nõutud märgist, samaväärset märgist või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuannet või tõendit etteantud tähtaja jooksul saada, aktsepteerib hankija muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul. (8) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks, kontrollib ta igale osale esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele eraldi. (9) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks ja pakkuja on esitanud pakkumuse rohkem kui ühele osale ning tema mõnele osale esitatud pakkumus on tunnistatud vastavaks, osaleb pakkuja menetluses edasi nende osade suhtes. (10) Kui pakkuja on esitanud rohkem kui ühe pakkumuse või ühe menetluse raames osadeks jaotatud riigihanke korral rohkem kui ühe pakkumuse samale riigihanke osale ning mõni tema poolt selles riigihankes või sellele osale esitatud pakkumus on tunnistatud vastavaks, osaleb ta vastavaks tunnistatud pakkumusega või pakkumustega menetluses edasi.
(1) Hankijal on õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda, kui: 1) hankelepingus on tehtud muudatusi, mis ei ole käesoleva seaduse §-s 123 sätestatu kohaselt lubatavad; 2) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esines hankelepingu sõlmimise ajal mõni käesoleva seaduse § 95 lõikeslõike 1 punktides 1–4 sätestatud alus ja ettevõtja oleks tulnud riigihanke menetlusest kõrvaldada või ei oleks tohtinud temaga hankelepingut sõlmida või 2¹) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni käesoleva seaduse § 95 lõikeslõike 1 punktides 1–4 sätestatud alus või hankelepingu täitmise jätkamine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses; 3) Euroopa Kohus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohases menetluses tuvastanud, et riigihankes või hankelepingu sõlmimisel pole järgitud nimetatud lepingust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL tulenevaid kohustusi. 1 (1¹) Hankija on kohustatud hankelepingu üles ütlema või hankelepingust taganema, kui: 1) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esines hankelepingu sõlmimise ajal või mis tahes ajahetkel pärast hankelepingu sõlmimist käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud alus või 2) hankelepingu täitmise jätkamine rikuks rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. 1 (1²) Hankija teavitab käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel hankelepingu ülesütlemisest või hankelepingust taganemisest Rahapesu Andmebürood vastavalt käesoleva seaduse §-s 1791 sätestatule.
(2) Kui hankeleping on sõlmitud nõustumuse andmisega, kuid nõustumuse saanud pakkuja ei asu sõlmitud hankelepingut hankija määratud aja jooksul täitma, võib hankija hankelepingu enne tähtaega üles öelda või hankelepingust taganeda ja rakendada käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korda.
Käesolevat seadust ei ole hankija kohustatud rakendama kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kontsessioonilepingu sõlmimisel: 1) ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel; 2) kaitseväeüksuste paigutamisega seotud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel; 3) sellise teadus- ja arendustegevusel põhineva koostööprogrammi raames, kus osalevad vähemalt kaks Euroopa Liidu liikmesriiki uue toote väljatöötamiseks ja vajaduse korral selle toote elutsükli hilisemate etappide jaoks; 4) teise riigi valitsusele kaitseotstarbelise varustuse või tundliku varustusega otseselt seotud ehitustööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks või spetsiifiliselt sõjalisteks eesmärkideks ettenähtud või tundlike ehitustööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks; 5) seoses vägede paigutamisega väljapoole Euroopa Liidu territooriumi, kui operatiivvajaduse tõttu tuleb kontsessioonileping sõlmida operatsioonide piirkonnas asuvate ettevõtjatega.
(1) Hankija ei ole kohustatud rakendama käesolevat seadust, kui vastav võrgustikusektori tegevus on hankelepingu täitmise kohas piiramatu juurdepääsuga turul otseselt konkurentsile avatud ja Euroopa Komisjon on võtnud vastu sellekohase otsuse.
(2) Tegevuse avatus otsesele konkurentsile avatus määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklisartikli 35 sätestatud korraskohaselt Rahandusministeeriumi või hankija taotluse alusel.
(1) Hankija ei ole kohustatud käesolevat seadust rakendama, kui: 1) leping sõlmitakse ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel; 2) leping on seotud luure- või vastuluuretegevusega; 3) käesoleva seaduse kohaldamine kohustaks hankijat andma teavet, mida ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks; 4) leping sõlmitakse sellise uurimis- ja arendustegevusel põhineva koostööprogrammi raames, kus osalevad vähemalt kaks Euroopa Liidu liikmesriiki uue toote väljatöötamiseks ja vajaduse korral selle toote elutsükli hilisemate etappide jaoks; 5) mõnes välisriigis, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigis sõlmitakse leping, mis puudutab mittesõjaliste asjade ostmist või teenuste või ehitustööde tellimist logistilisel otstarbel ja mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole Euroopa Liidu territooriumi, ning mis tuleb operatiivvajaduste tõttu sõlmida operatsioonide piirkonnas asuva ettevõtjaga; 6) riik hankijana sõlmib lepingu teise riigiga, kellelt ostetakse või tellitakse käesoleva seaduse § 169 lõikes 1 nimetatud asju või teenuseid; 7) tellitakse finantsteenust, välja arvatud kindlustusteenus; 8) lepingu esemeks on ainult sõjaliseks otstarbeks mõeldud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 kohaldamisalas olevad tooted, asjad või kaitseotstarbeline varustus ja need tooted, asjad või varustus on vajalikud riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud koostööprogrammis osalev hankija teatab Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile teadus- ja arendustegevuse kulude osa programmi üldmaksumusest, kulude jagamise kokkuleppest ja ostude kavandatavast osast hankija kohta, kui need on olemas.
Raamlepingu(1) Käesoleva seaduse § 1791 lõikes 1 või 2 nimetatud teate saamisel kontrollib Rahapesu Andmebüroo, kas § 1791 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud otsus või toiming on tehtud või kavatsetakse teha õiguspäraselt, ja teavitab hankijat kontrolli tulemustest 12 tööpäeva jooksul teate saamisest arvates.
(2) Rahapesu Andmebüroo võib sõlmida tähtajagapõhjendatud juhtudel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega kuni seitse aastat60 päevani, välja arvatud juhul, kui põhjaliku kontrolli tegemiseks on vajalik pikem tähtaeg on põhjendatud, eeskätt raamlepingu esemest tulenevaltvõi kui lisatähtaja vajadus tuleneb kolmandast isikust. Rahapesu Andmebüroo teavitab teate esitajat tähtaja pikendamisest koos pikendamise põhjustega hiljemalt üks tööpäev enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.
(1) Vaidlustuskomisjoni liige ei või vaidlustust läbi vaadata ja peab ennast vaidlustuse läbivaatamiselt taandama, kui esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu esinemist eeldatakse juhul, kui vaidlustust läbivaatav vaidlustuskomisjoni liige on menetlusosalise või tema seadusliku esindaja: 1) alaneja või üleneja sugulane; 2) õde, poolõde, vend, poolvend või isik, kes on või on olnud abielus või registreeritud kooselus vaidlustuse poole või tema esindaja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) kasuvanem või kasulaps; 4) lapsendaja või lapsendatu; 5) abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane, samuti abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase õde, vend või otseliinis sugulane, sealhulgas pärast abielu, registreeritud kooselu või püsiva kooselu lõppemist. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab vaidlustuskomisjoni liige ennast vaidlustuse läbivaatamisest taandama: 1) asjas, milles ta on ise menetlusosaline või isik, kelle vastu võib esitada menetlusest tulenevalt nõude; 2) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; 3) asjas, milles ta on andnud arvamuse eksperdina. (4) Menetlusosaline võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhul nõuda vaidlustust läbivaatava vaidlustuskomisjoni liikme taandamist. (5) Taandusavalduse vaatab läbi vaidlustust läbivaatav vaidlustuskomisjoni liige või vaidlustuskomisjoni koosseis, kes teeb ka vastava otsuse. (6) Kui taandusavaldus rahuldatakse, määrab juhataja uue vaidlustust läbivaatava vaidlustuskomisjoni liikme või vaidlustuskomisjoni koosseisu. (7) Kui vaidlustuskomisjoni liikme asendamine või uue vaidlustust läbivaatava vaidlustuskomisjoni liikme määramine istungil ei ole võimalik, lükatakse istung edasi ja määratakse uus istungi toimumise aeg ja koht.
(1) Vaidlustuse vaatab läbi kas vaidlustuskomisjoni liige ainuisikuliselt või komisjoni vähemalt kolmeliikmeline koosseis, kui vaidlustuse lahendamine kollegiaalselt on komisjoni juhataja arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast. (2) Vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras või korraldab vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil menetlusosaliste osavõtul. Vaidlustuskomisjon korraldab vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil juhul, kui vaidlustuskomisjon peab seda vaidlustuse lahendamiseks vajalikuks või kui vaidlustaja ja hankija seda mõlemad nõuavad. (3) Vaidlustuskomisjon teatab hankijale, vaidlustajale ja kolmandale isikule istungi toimumise aja ja koha vähemalt neli tööpäeva enne istungi toimumist. (4) Kui hankija või kolmas isik ei ilmu istungile, vaatab vaidlustuskomisjon vaidlustuse istungil läbi ilma hankija või kolmanda isiku osavõtuta. Vaidlustaja istungile ilmumata jäämise korral jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, tagastab selle oma otsusega vaidlustajale ja teatab sellest viivitamata hankijale. (5) Vaidlustuskomisjon võib vajaduse korral korraldada täiendava istungi, millest teatatakse hankijale, vaidlustajale ja kolmandale isikule kas eelmisel istungil või vähemalt kolm tööpäeva enne täiendava istungi toimumist. (6) Asjaajamine vaidlustusmenetluses ja vaidlustuse läbivaatamine toimuvad eesti keeles. Menetlusosalisel, kes ei saa eesti keelest aru, on õigus anda seletusi ja esineda vaidlustuse läbivaatamisel tõlgi või eesti keelt oskava esindaja vahendusel. Tõlgi kaasamise ja talle tasu maksmise kohustus on tõlki vajaval isikul. (7) Eesti keelt mitteoskava vaidlustaja ilmumine istungile ilma tõlgita või eesti keelt oskava esindajata loetakse vaidlustaja istungile ilmumata jäämiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses. (8) Vaidlustuskomisjon võib kaasata vaidlustuse läbivaatamisele eksperte. Eksperdi kaasamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 153 ja 293–305 sätestatut. (9) Kui vaidlustuskomisjon kaasab vaidlustuse läbivaatamisele eksperdi menetlusosalise taotlusel, tasub menetlusosaline eksperditasu enne ekspertiisi määramist vaidlustuskomisjoni näidatud arveldusarvele. Eksperditasu makstakse eksperdile välja kohe pärast ekspertiisi lõpetamist. (10) Vaidlustuse läbivaatamise käigus sellise asjaolu ilmnemisel, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse käesoleva seaduse § 208 lõikes 1 sätestatud alusel, teavitab vaidlustuskomisjon viivitamata Rahandusministeeriumi ja peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. (11) Kui vaidlustuse läbivaatamise käigus selgub, et hankija on teavitanud Rahapesu Andmebürood vastavalt käesoleva seaduse §-s 1791 sätestatule ja Rahapesu Andmebüroo ei ole hankijat veel kontrolli tulemustest teavitanud, peatab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahapesu Andmebüroo kontrolli tulemuste selgumiseni.
(1) Vaidlustuskomisjon teeb vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva jooksul, käesoleva seaduse § 191 lõike 1 alusel vaidlustuse nõude või aluse muutmise või täiendamise korral 35 päeva jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates. (2) Kui vaidlustuskomisjon on kaasanud vaidlustuse läbivaatamisse eksperdi käesoleva seaduse § 195 lõike 8 alusel, pöördunud Euroopa Kohtu poole asjas eelotsuse saamiseks või teavitanud lõike 10 alusel Rahandusministeeriumi, kuid Rahandusministeerium ei alusta järelevalvemenetlust või lõpetab selle, tegemata ettekirjutust riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, ja seetõttu ei ole võimalik teha otsust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, tehakse vaidlustuskomisjoni otsus, millega vaidlustus sisuliselt lahendatakse, teatavaks kümne tööpäeva jooksul eksperdiarvamuse, eelotsuse või Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse alustamata jätmise või lõpetamise teatise saamisest arvates. 2 (2¹) Kui ekspert kaasati, Euroopa Kohtu poole pöörduti või Rahandusministeeriumi teavitati enne asjas istungi pidamist või kirjaliku menetluse korral enne täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks vaidlustuskomisjoni määratud tähtaja möödumist, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kümnetööpäevane tähtaeg aja võrra, mis on vajalik käesoleva seaduse §-des 194–196 sätestatud toimingute tegemiseks. 2 (2²) Kui vaidlustuskomisjon on peatanud vaidlustuse läbivaatamise käesoleva seaduse § 195 lõike 11 alusel ja seetõttu ei ole võimalik teha otsust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, tehakse vaidlustuskomisjoni otsus, millega vaidlustus sisuliselt lahendatakse, teatavaks 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 1792 sätestatud Rahapesu Andmebüroo kontrolli tulemuste vaidlustuskomisjonile teatavaks saamisest arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ja vaidlustuse lahendamisel kirjalikus menetluses teatab vaidlustuskomisjon menetlusosalistele otsuse teatavaks tegemise aja vähemalt kolm tööpäeva enne otsuse teatavaks tegemist. (4) Vaidlustuskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Vaidlustuskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud vaidlustuskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. (5) Vaidlustuskomisjoni otsus riigihanke peatamise, peatamata jätmise või peatamise kehtetuks tunnistamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisest arvates. (6) Vaidlustuse rahuldamisel on vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine.
(1) Hankija ei või jätkata peatatud riigihanget enne 14 päeva möödumist käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest.
(2) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest.
(3) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata alustel, välja arvatud käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 2 alusel või vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel ja tagastamisel § 195 lõike 4 alusel, ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustusmenetluse lõppemise või vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks tegemisest. 3 (3¹) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. 2022-08-16 14:10:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud säte kooskõlas muutva aktiga Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(4) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuskomisjoni või kohtu sellise otsuse või kohtulahendi tegemisest, millega vaidlustuskomisjon või kohus lubas hankijal anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks vaidlustus- või kohtumenetluse kestel.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud piirangutega vastuolus olev hankeleping on tühine.