(1) Orava Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi sise-eeskiri) reguleerib Orava Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste, erinevate allüksuste ja teenistuste (kulude liigendus tegevusalade järgi) raamatupidamise korraldamist ja aruandlust; majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist; varade ja kohustuste inventeerimist; raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist; raamatupidamisregistrite pidamist; kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist; vara põhi- ja käibevaraks liigendamise kriteeriume; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.2(2)Orava Vallavalitsuse konsolideeritud bilanssi koondatakse iseseisvat raamatupidamist omav munitsipaalettevõte OÜ Orava Teenus, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle Orava Vallavalitsus omab valitsevat mõju (100%).3(3)Raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtutakse Raamatupidamise seadusest, Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri) ja Raamatupidamise Toimkonna Juhenditest (edaspidi RTJ), teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ja Orava valla õigusaktidest ning käesolevast määrusest. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistava nõuetest.4(4)Orava Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjade eesmärk on Orava Vallavalitsuse kui avalik-juriidilise isiku (edaspidi omavalitsus) raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohuslane.5(5)Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga.6(6)Raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja ettepanekul vallavalitsusega kooskõlastatult. Muudatused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, Orava Vallavalitsuse töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt RTJ ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutusest või muul asjakohasel põhjusel. Juhul kui sise-eeskirja muudetakse, näidatakse muudatuses millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud. Muudatus lisatakse sise-eeskirjale koos Orava Vallavalitsuse määrusega.7(7)Majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsember.8(8)Raamatupidamisarvestuse süsteem on üles ehitatud majandustarkvarale PMEN. Programm koosneb järgmistest menüüdest: Kassa/pank, Arveldused, Arved, Palk, Varad, Materjalid, Pearaamat, Eelarve.
(1) Orava Vallavalitsuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan.2(2)Kontonumbrid on kuuekohalised ning esimene number identifitseerib konto alljärgnevalt:11) 1- bilansi aktivakontod;22) 2- bilansi passivakontod;33) 3- tulud;44) 4,5,6- tegevuskulud.Kontoplaan on lisatud, käesoleva sise-eeskirja lisa nr 1.3(3)Täiendavalt on kasutusele võetud järgmised allkontod: kontole 1001001001001 Pank eelarve1001002 Pank Kera1001003 Riigikassa1001004 Pank ÜP1001005 Pank PHARE1001006 Pank Projektid PK
(1) Omavalitsus koostab majandusaasta aruande lähtudes raamatupidamise seaduses, RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ja üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.2(2)Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.3(3)Raamatupidamise bilanss koostatakse lähtuvalt raamatupidamise seaduse lisa 1 toodud bilansiskeemist.4(4)Tulemiaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist 1.5(5)Nii bilansikirjete kui ka kasumiaruande kirjete nimetusi on täpsustatud. Lisatud on täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, mis tulevad kasuks bilansi ja tulemiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Bilansi- ja tulemiaruande skeem on käesolevale eeskirjale lisatud lisa nr 2.
(1) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadel.2(2)Eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vormil ja esitatakse Põlva Maavalitsuse rahandusosakonnale tema poolt toodud korras ja tähtajal e - postiga.3(3)Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel e-Maksuameti kaudu.4(4)Statistilised aruanded esitatakse Statistikaametile kehtestatud korras ja tähtaegadel e - Statistikaameti kaudu.
(1) Orava Vallavalitsus peab raamatupidamisarvestust tsentraliseeritud raamatupidamise korras.2(2)Asutuse igapäevast tegevust juhib asutuse juhataja või direktor, vallavalitsuse tegevust vallavanem, kes vastutab kogu finantsmajandusliku tegevuse eest.3(3)Omavalitsuse ja asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud ametijuhendis. Raamatupidamisarvesust teostab lisaks pearaamatupidajale kassapidaja-raamatupidaja. Tööde jaotus on toodud käesoleva eeskirja lisadena nr 3 ja 4.4(4)Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest:11) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;22) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;33) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;44) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandus otsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;55) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;66) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;77) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;88) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;99) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;1010) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.5(5)Arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ning majandustulemusest.6(6)Arvestusmeetodite muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest RTJ ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.
(1) Kõiki majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel (raamatupidamise seadus § 6) debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.2(2)Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument, algdokumentide alusel koostatud koonddokument või raamatupidamisõiend.3(3)Majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites (raamatupidamisarvestuse infosüsteemis) nende tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.
(1) Algdokumendid on:11) kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid;22) sularaha kviitungid, tšekid;33) pangakontode väljavõtted;44) avansi- ja lähetusaruanded;55) palgadokumendid (palgalehed);66) arved (müügiarved, ostuarved);77) ostu-müügilepingud;88) rendilepingud, liisinglepingud;99) tasaarveldamise kokkulepped, faktooringlepingud, lepingud;1010) muud lepingud;1111) rahalise toetuse maksmise nimekirjad;1212) aktid, saatelehed;1313) laoaruanne;1414) põhivara arvele võtmise, ümberhindamise ja mahakandmise aktid;1515) raamatupidamise õiendid;1616) inventuurilehed;1717) väärtpaberi registri väljavõte, liikumiste aruanne;1818) transpordidokumendid, saatedokumendid;1919) vallavolikogu otsused, määrused;2020) vallavalitsuse korraldused, määrused; vallavanema ning allasutuse juhtide käskkirjad.2(2)Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:11) dokumendi nimetus ja number;22) koostamise kuupäev;33) tehingu majanduslik sisu;44) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);55) tehingu teiste poolte nimed;66) asutuse registri number, käibemaksukohuslasel ka käibemaksukohustuse registri number;77) riigiraamatupidamiskohuslasel tehingupartneri kood;88) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;99) majandustehingu toimumist kinnitama volitatud isiku (asutuse juht või tema poolt määratud isik, vallavanem, volikogu esimees) allkiri.3(3)Volitatud isik vastutab, et:11) dokument kajastab majandustehingut õigesti;22) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused on vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule;33) tehing on seaduspärane ja vajalik;44) tehing on kooskõlas eelarvega;55) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsetele tehingute tingimustele;66) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;77) et dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.4(4)Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekantavate dokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õigeaegse sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:11) raamatupidamiskontode, tehingupartneri-, tegevusala, allika, rahavoo- ja eelarve klassifikaatori koodide õigsuse;22) tekkepõhise perioodi;33) saaja andmed, sh. juhul kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;44) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;55) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.5(5)Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb võimalusel kaks isikut. Sularaha väljaminekuorderi kinnitavad lisaks kassa eest vastutavale isikule vallavanem ja pearaamatupidaja.
(1) Raamatupidamisõiendid koostatakse reguleerimis- ja paranduskannete tegemiseks. Raamatupidamisõiendite kohustuslikud rekvisiidid on tehingu lühikirjeldus, kuupäev, koostaja nimi, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summa.2(2)Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi.3(3)Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis sisaldab viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.
Algdokumendid registreeritakse koonddokumendis (memoriaalorderis) nende koostamise järjekorras st. iga registreeritud dokument eraldi real. Lausendid koostatakse koondandmete põhjal ja need sisaldavad kuupäeva, debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning summat. Koonddokumendi allkirjastab selle koostaja.
(1) Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas.2(2)Kanded vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat).3(3)Register sisaldab:11) raamatupidamiskande numbrit;22) raamatupidamiskande loomiskuupäeva;33) dokumendi numbrit;44) summat;55) tehingu lühikirjeldust, alust, infot;66) memoriaalorderi numbrit;77) debiteeritavat kontot ja tehingupartneri koodi;88) krediteeritavat kontot ja tehingupartneri koodi;99) tegevusala;1010) kulu või tulu liiki;1111) projekti nimetust või numbrit (sihtfinantseerimisel);1212) allika koodi;1313) rahavoo koodi.4(4)Pearaamatusse koondatakse kanded memoriaalorderitena järgmiselt:11) memoriaalorder nr. 1 Kassa22) memoriaalorder nr. 2 Pank33) memoriaalorder nr. 5 Palk44) memoriaalorder nr. 6 Hankijad55) memoriaalorder nr. 7 Ostjad66) memoriaalorder nr. 8 Põhivara kulum77) memoriaalorder nr. 9 Põhivara88) memoriaalorder nr. 11 Materjalid99) memoriaalorder nr. 12 Aruandvad isikud1010) memoriaalorder nr. 13 Ettemaksed1111) memoriaalorder nr. 14 Parandused1212) memoriaalorder nr. 16 Eelarve muudatused1313) memoriaalorder nr. 23 Õiendid1414) memoriaalorder nr. 25 Aasta lõpu kanded5(5)Bilansiväline vara on memoriaalorder nr. 10.6(6)Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatavas raamatupidamis-programmis PMen. Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse failina ja väljatrükina paberil kuu kohta.
(1) Dokumendikäibegraafik:Dokumendi nimetusEsitaja/AktsepteerijaEsitamise aeg raamatupidamisele1. Ostuarved (kaubad, põhivara)ostu eest vastutav töötaja / allasutuse juht ja vallavanemkohe peale arve saamist ja aktsepteerimist2. Ostuarved (teenused)teenuse tellija / allasutuse juht ja vallavanemkohe peale arve saamist ja aktsepteerimist3. Tööajatabelid, töövõimetuslehed jm. palga arvestamise alusdokumendidallasutuse juht võivastutav töötaja / vallavanemhiljemalt kuu 25 kuupäevaks4.Käskkirjad/korraldusedallasutuse juht võivolitatud isikkohe peale dokumendi kontrollimist ja allkirjastamist5.Töölähetusaruannelähetatu / allasutuse juht, vastutav töötaja või vallavanem3.päeva jooksul peale lähetust6. Majanduskulu avansiaruannevastutav töötaja / allasutuse juht või vallavanem10 päeva jooksul pärast saadud avansi kulutamist7. Sularaha arved ja tšekidallasutuse juht või volitatud isikpeale dokumendi saamist ja kinnitamist8. Sõidupäevikvastutav töötaja / volitatud isik või vallavanemigakuuliselt järgneva kuu 3. tööpäev9. Ostu-, müügi-,laenu jms. lepingudallasutuse juht või vallavanem7 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist10. Vara mahakandmise aktidvastutav töötaja / inventeerimiskomisjoni esimees, raamatupidaja ja vallavanem3 päeva jooksul pärast akti kinnitamist11. Vara arvelevõtmise aktvastutav töötaja / allasutuse juht, raamatupidaja ja vallavanemkohe peale dokumendi kontrollimist ja allkirjastamist12. Aastainventuuridvastutav töötaja / inventeerimiskomisjoni esimees, raamatupidaja ja vallavanem10. detsember13. Sotsiaaltoetuste väljamaksu nimekirjadsotsiaaltöötaja / pearaamatupidaja ja vallavanem1 päev enne väljamaksmist14. Toiduaruanded, menüülehed, toiduraha nimekirjadvastutav töötaja / allasutuse juht või volitatud isikigakuuliselt järgneva kuu 3. tööpäev15. Müügiarvete koostamise alusdokumendidvastutav töötaja / raamatupidajaigakuuliselt järgneva kuu 3. tööpäev16. Puhkuse ja puhkusetoetuse käskkiri/ allasutuse juht või volitatud isikhiljemalt üks nädal enne isiku puhkuse algust17. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise avaldusvastutav töötaja / allasutuse juht ja vallavanemüks päev enne väljamakset2(2)Asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või selleks volitatud isik.3(3)Raamatupidamisdokumentide hoidmiseks on kasutusel järgmine dokumentide süsteem kaustades:11) kassadokumendid kuude kaupa (arved, tšekid, nimekirjad jm. algdokumendid kassa väljamineku- ja sissetulekuorderid, kassaraamatu väljatrükk igapäevaselt);22) pangadokumendid, eraldi kaustas Swedbank, SEB pank, kuude viisi ( arved, nimekirjad, jm algdokumendid, maksekorraldused, pangaväljavõtted);33) väljasaadetud arved, väljastatud arvete register;44) põhivara (mahakandmise ja arvele võtmise aktid);55) materjalide kuluks kandmise aktid;66) palgaarvestus:a) tööaja arvestuse tabelid;b) töötasu arvestamise alusdokumendid (käskkirjad, otsused)c) töövõimetuslehed;d) palgalehed;e) maksudeklaratsioonid TSD, lisa 1, lisa 4, vorm ES 9; INF 3, INF 14;f) isikukonto kaardid;g) andmikud riigieelarve vahenditest palga hüvitise taotlemiseks;77) kassakulude aruanded;88) statistilised aruanded;99) saldoteated;1010) varade inventeerimisaktid;1111) lepingud;a) üldsisulised lepingudb) töö- ja tööettevõttelepingud, käsunduslepingud;c) rendilepingud;d) elekriühenduse lepingud;e) laenulepingud;f) kasutusrendilepingud;1212) aasta eelarve.4(4)Kõik Orava Vallavalitsusse sissetulnud ja väljaläinud dokumendid registreeritakse digitaalse asjaajamise ja dokumendihalduse tarkvara Amphora programmis.5(5)Registri pidamise eest vastutab vallavalitsuse vallasekretär. Registreeritud sissetulnud dokumendid lähevad kinnitamiseks asutuse juhile või vastutavale isikule. Kinnitatud arved jm maksedokumendid väljastab raamatupidamisele vallasekretär, põhikooli dokumendid direktor või asjaajaja.6(6)Vallasekretäri abi korraldab dokumentide säilitamist vastavalt asjaajamise korrale (vt. ptk. 13).
(1) Finantsinvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest.2(2)Finantsinvesteeringud jaotatakse bilansis olenevalt nende hinnangulisest realiseerimise tähtajast kas lühi- (realiseeruvad järgmise aruandeaasta jooksul) või pikaajalisteks.3(3)Finantsinvesteeringutelt arvestatud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontoklassis 65.
(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendis RTJ 6 sätestatust ja üldeeskirja § 39 lõige 2 toodud erinõudeid.2(2)Kinnisvarainvesteeringuteks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
(1) Materiaalse põhivara arvestuse korraldamisel lähtutakse juhendis RTJ 5 sätestatust. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).2(2)Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetamismaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varad alates 1917 eurost). Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse perioodikuluna.3(3)Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, millele lisanduvad kulutused tööseisukorda ja asukohta viimiseks (kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega).(Muudetud 13.12.2010 määrusega nr 4, jõustub 01.01.2011)
(1) Põhivara parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumidele ning kulutuste maksumus on vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirina sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.2(2)Põhivarasid kajastatakse bilansis soetamismaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.3(3)Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara arvelevõtmise kuust kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust.4(4)Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.5(5)Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised:11) hooned 2 - 7 %22) teed 10 - 16 %33) muud rajatised 5 - 17 %44) inventar 10 - 20 %55) masinad ja seadmed, tööriistad 7 - 50 %66) arvutustehnika 25 - 50 %77) immateriaalne põhivara 5 - 50 %6(6)Kasutatud varadele ja ka uutele põhivaradele kehtestatakse konkreetne amortisatsiooninorm käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel. Maad, raamatuid, muuseumieksponaate ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
(1) Immateriaalse põhivara arvestuse korraldamisel lähtutakse juhendis RTJ 5 sätestatust.2(2)Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis jääkväärtuses s.o. soetamismaksumusest maha arvatud kulum.3(3)Immateriaalse põhivarana ei võeta arvele asutamisväljaminekuid, uurimisväljaminekuid, koolitusega seotud kulutusi, reklaamile tehtud kulutusi, üldiseid halduskulutusi, kahjumeid tootmise algfaasis ja kolimise ning ettevõtte ümber struktureerimisega seotud kulutusi. Need kulutused kajastatakse perioodikuludena.4(4)Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui nad vastavad immateriaalse vara definitsioonile, on olemas antud arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et need väljaminekud osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel.5(5)Juhul, kui vara omab nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid, lähtutakse sellest, millistele tunnustele vara rohkem vastab.6(6)Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks.
(1) Tütarettevõtjat loetakse olulise mõju all olevaks, kui aruandekohuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest.2(2)Osalusi tütarettevõtjates kajastatakse konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses miinus allahindlused, konsolideeritud aruandes elimineeritakse.
(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetamismaksumus on alla 2000 euro (kuni 31.12.2010 soetatud vara alla 1917 euro) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.2(2)Bilansiväliselt peetakse arvestust rendile antud varade kohta olenemata maksumusest.3(3)Väheväärtuslik kuluinventar kantakse kuluks soetamise hetkel.4(4)Raamatupidamises peetakse bilansiväliste varade arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes, nimekirjadena koguse ja summa kohta alates 100 euro maksumusest.5(5)Varad võetakse arvele arve, ostu-müügi lepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel.6(6)Vara müük, tasuta üleandmine või mahakandmine toimub vastavalt kehtestatud korrale.(Muudetud 13.12.2010 määrusega nr 4, jõustub 01.01.2011)
(1) Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes kontogrupis 6010, arvestades üldeeskirja § 33 lõiget 4.2(2)Varusid ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontorühmas 108.3(3)Varude allahindlust kajastatakse selle perioodi kuluna (konto 608020), millal väärtuse langus tuvastati.
Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse vastavalt maksude edasiandja teatisele. Saadud maksud kajastatakse vastavalt tegelikule laekumisele kontoklassis 30.
Tulu lõivudest kajastatakse kontorühmas 320, tekkepõhiselt lõivuga maksustatud toimingu tegemise kuupäevaga.
Tulu trahvidest kajastatakse tekkepõhiselt kontogrupis 3880.
(1) Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323. Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kontoklassis 38. Finantstulud kajastatakse kontoklassis 65 tekkimise momendil.2(2)Loodusressursside kasutamise eest arvestatud tasud kajastatakse teatise alusel tekkepõhise nõude ja edasiantud tulu arvelevõtmisena.
(1) Toetused on avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendid (saadud toetused) ja avaliku sektori üksuste poolt antud vahendid (antud toetused).2(2)Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:11) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele;22) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused, sh. füüsilistele isikutele ettevõtluseks. Sihtfinantseerimise liigid on:a) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh. teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida avaliku sektori üksus annab lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;b) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sh. rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine;c) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata.3(3)Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks.4(4)Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks kui see saadi edasifinantseerimiseks. Vahendamiste korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga.
(1) Toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või tekkepõhisel kuupäeval. Toetuse andmiseks võetud kohustusi kajastatakse bilansivälise kohustusena (911010) ning võetud bilansiväliste kohustuste katmiseks saadaolevaid summasid bilansiväliste nõuetena (912010).2(2)Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi.3(3)Kui toetuse andja või vahendaja ning saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, siis teatab toetuse andja või vahendaja toetuse saajale vastava kulu raamatupidamises kajastamise perioodi ja toetuse tulu või sihtfinantseerimise kohustus ning tulu kajastavad kõik osapooled. Samas peavad nad kokku leppima toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod.
(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontoklassis 350 hetkel, kui selle laekumine on kindel.2(2)Kui Sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid bilansikontol (203850 ja 203855). Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja nõudena (103550 ja 10556).3(3)Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kpitaliseerimise alampiirist (2000 eurot)(Muudetud 13.12.2010 määrusega nr 4, jõustub 01.01.2011)
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil (üldeeskiri § 25 lõige 3) tuluna kontoklassis 3502.
(1) Avaliku sektori üksused, kes tegelevad sihtfinantseerimise vahendamisega, kajastavad sihtfinantseerimist tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt üldeeskirja § 25 lõikele 3.2(2)Kui sihtfinantseerimiseks saadud rahalised vahendid kantakse vahendajale, kajastab vahendaja seda kuni tekkepõhise momendi saabumiseni saadud ettemaksena (kontod 203850 ja 203855).3(3)Kui vahendaja kannab toetuse saajale üle ettemaksena (kontod 102850 ja 103855), kusjuures toetuse saaja maksetaotlus ei ole veel aktsepteeritud, jälgitakse toetuse saamise tingimuste täitmist ja alles seejärel sulgetakse tehtud ettemakse konto ning kajastatakse toetuse saamist ja andmist tulemiaruandes.
Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud.
(1) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:11) sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus s.o toetuse andja või vahendaja kannab raha üle kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab;22) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid, millega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.2(2)Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses.
(1) Struktuuritoetus on vastavalt perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuste seadustele rahaline abi, mida antakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendatavatest vahenditest.2(2)Uue struktuuritoetuse saamisel lähtutakse antud struktuuritoetuse kehtivast korrast ja arvestuspõhimõtetest.
(1) Vastavalt perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuste seaduse § 22 on toetuse saaja kohustatud eristama toetuse saamise ja kasutamisega seotud kulud oma raamatupidamise muudest kuludest.2(2)Kuludokumentidele märgib projekti eest vastutav isik peale projekti nime ja numbri. Raamatupidamises, arvelduste kulukirjetes sisestatakse vastava projekti tunnus ja nimetus, millega on võimalik koondada antud projekti kulukirjed.3(3)Iga projekti kohta koostatakse omaette kaust, kuhu on kogutud antud projekti kohta dokumentide koopiad (lepingud, arved, aktid, maksekorraldused jne.) ja raamatupidamisprogrammist kulukontode väljatrükk.
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangakontodel Swedbank AS ja SEB pangas. Pangaoperatsioonide teostamisel kasutatakse vastava panga tarkvara.2(2)Allkirjaõiguslikud isikud pangas on vallavanem ja pearaamatupidaja.3(3)Pangaoperatsioonide elektrooniliseks teostamiseks omab pangas digitaalallkirja õigust pearaamatupidaja, kes teostab ülekanded. Kuludokumendid on kinnitatud esimese allkirja õigusega isiku poolt, mis annab õiguse raha ülekandmiseks.4(4)Järgmisel tööpäeval hommikul (üldjuhul) trükitakse eelmise päeva pangaväljavõtted arvelduskontode lõikes ja maksekorraldused, mis allkirjastatakse vallavanema ja pearaamatupidaja poolt. Maksekorralduse väljatrüki vajaduse tingib mitmesuguste projektide rahastamisel kehtestatud nõue aruandlusele.5(5)Raamatupidamisprogrammi sisestatakse laekumised ja maksed (pangateenused) trükitud pangaväljavõtte alusel.6(6)Pangaväljavõtted säilitatakse väljatrükitult kronoloogilises järjestuses kuude kaupa kaustas “Pangadokumendid” pankade ja arveldusarvete lõikes. Pangaväljavõtetele kirjutatakse koteeringud ja raamatupidamiskannete numbrid.
(1) Raha paigutamine deposiitidesse ja lühiajaliste väärtpaberite soetamine toimub ainult vastavalt Orava Vallavolikogu otsusele.2(2)Väärtpabereid kajastatakse raamatupidamises nende õiglases väärtuses.
(1) Kassaoperatsioone teostab kassapidaja-raamatupidaja, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping.2(2)Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:11) kassa sissetulekuorder sularaha laekumisel kassasse;22) kassa väljaminekuorder sularaha väljamaksmisel kassast;33) sularaha liikumise kohta trükitakse igapäevaselt raamatupidamisprogrammist välja kassaraamat.3(3)Kassa sissetulekuorderile kirjutavad alla kassapidaja ja pearaamatupidaja, kassa väljaminekuorderile vallavanem ja pearaamatupidaja.4(4)Kassadokumendid koos algdokumentidega pannakse kronoloogilises järjekorras kuude viisi kausta “Kassadokumendid “5(5)Kuu lõpus kontrollib pearaamatupidaja kassadokumendid ja koostab lausendid kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderi päisele.6(6)Sularaha hoidmise limiidiks kassas on 2000 eurot.(Muudetud 13.12.2010 määrusega nr 4, jõustub 01.01.2011)
(1) Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest. Kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ-st 9.2(2)Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks, käibevara kontorühmades ning põhivara kontorühmades.3(3)Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida.4(4)Kui ettemakse tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmalt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Esitatud, kuid tasumata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata.5(5)Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.6(6)Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohaselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist.7(7)Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
(1) Iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.2(2)Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.3(3)Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületanud:11) 90-180 päeva, alla 50% ulatuses;22) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses (üldeeskiri §37).4(4)Nõue loetakse lootusetuks kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.5(5)Nõuete laekumise ebatõenäoliseks või lootusetuks tunnistamine vormistatakse vallavalitsuse otsusena.6(6)Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuva kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.7(7)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, millal laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui ka kontrakonto saldot.8(8)Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastavalt kontrakontolt bilansist välja. Täiendavat kulu sellel hetkel ei teki.
(1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasude ja muude tasude ning hüvitiste arvestamise aluseks on Orava Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkirjad, lepingud ning tööaja arvestamise tabelid.2(2)Palka makstakse üks kord kuus kuu eelviimasel tööpäeval ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.3(3)Palgalehed koostatakse vallavalitsuse raamatupidamises tegevusalade lõikes raamatupidamisprogrammis Pmen. Palgalehtede alusel trükitakse välja tasuliikide tabel. Töötajatele väljastatakse palgalipikud paberkandjal. Aruandeaasta lõpus trükitakse iga töötaja kohta isikukontokaart.4(4)Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati. Bilansikontodel kajastatakse makse töötasudelt kontogruppides 1037 ja 2030 Maksuameti tehingupartneri koodiga.5(5)Ülejäänud tööjõukuludega seotud nõuete ja kohustuste kontodel, samuti töötasu kulu (kontorühm 500) ja maksukulu (kontorühm 506) kajastatakse tehingupartnerikoodidena füüsilise isiku koode.6(6)Kontogruppi 2030 (maksukohustlased) kantakse deklareeritud maksukohustus. Need kontod peavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Maksu ettemaks kajastub kontogrupis 1037.7(7)Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus.8(8)Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud, sotsiaalmaks konto 506000, töötuskindlustusmaks 506040. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.9(9)Maksudeklaratsioonid trükitakse välja koos lisadega ja allkirjastatakse vallavanema ja koostaja poolt.10(10)Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste korrigeerimine kontol 202010 kajastatakse lõppenud aruandeaasta kuluna.
(1) Õppelaenude kustutamise aluseks on Eesti Vabariigi õigusaktid.2(2)Õppelaen kustutakse isikutel, kes töötavad Orava Vallavalitsuse teenistuses või hallatavas allasutuses töölepingu alusel ning on lõpetanud kooli õppekava täitmisega täies mahus.3(3)Laenu saanud töötaja esitab Orava Vallavalitsusele õppelaenu põhiosakustutamiseks järgmised dokumendid:11) avaldus õppelaenu põhiosa kustutamiseks;22) õppelaenu lepingu koos tagasimakse graafiku koopiaga;33) õpingute täies mahus lõpetamist tõendava dokumendi koopia;44) laenu kustutamise aluseks tõestus 12 kuu töötamise kohta – tööle asumise aeg või eelnev töötamine riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õiguslikus asutuses;55) eelnenud töösuhte korral eelmise tööandja tõend õppelaenu kustutamise kohta.4(4)Laenu saanu esitab dokumendid õppelaenu põhiosa kustutamiseks kohe pärast tööle asumist, sõltumata maksegraafiku esimese tagasimakse algusest.5(5)Taotlejale hüvitatakse õppelaenu kuu- või kvartalimakse põhiosa ja kantakse laenu saanud isiku pangakontole 16. kuupäevaks.
(1) Tagasisaamisele mittekuuluv käibemaks kajastatakse käibemaksukulu kontol 601000 ja põhivara soetuselt kontol 601002.2(2)Muud tagasisaamisele mittekuuluvad maksud kajastatakse kontogrupis 6010.3(3)Varude soetamisel lisandunud tagasisaamisele mittekuuluv käibemaks eraldatakse varude saamisel, sh. ettemaksete tegemisel (kuluks kandmine toimub maksumusest, millest on käibemaks eraldatud).4(4)Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 ja ettemakstud maksud, lõivud ja trahvid käibevara kontol 1037.
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki bilansis kajastatuga. Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse bilansiga.2(2)Üks kord aastas 31. oktoobri seisuga viiakse läbi kõigi varade ja kohustuste põhjalik aastainventuur.3(3)Aasta lõpu seisuga koostatakse täiendavalt inventeerimisnimekirjad varade osas, kus on toimunud liikumisi pärast aastainventuuri läbiviimist.4(4)Avaliku sektori üksustele, kes esitavad saldoandmikke (üldeeskirja §7 lg 3), ei saadeta kinnituskirju, vaid vahetatakse saldode ja käivete informatsioon e-posti teel.5(5)Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis kajastavad vara või kohustuste korrektsust.
(1) Sularaha inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis allkirjastatakse kolmeliikmelise komisjoni poolt ning edastatakse raamatupidamisele.2(2)Pangakontode kontrollimisel:11) võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangasaldode vastavust;22) üks kord aasta lõpul 31. detsembri seisuga saadetakse finantsinstitutsioonidele, kellega aasta jooksul on toimunud arveldusi, saldojääkide kinnitamiseks kirjad.3(3)Nõuete ja tehtud ettemaksete ning kohustuste inventeerimisel:11) periodiseeritakse nõuded ja kohustused, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;22) hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust;33) saldokinnituste saatmine nõuete kohta ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.4(4)Varude ja materiaalse põhivara inventeerimisel järgitakse järgmist:11) varad paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;22) lugemislehtedele kannab komisjon kogused;33) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;44) inventuuri käigus hinnatakse põhivarade kasutuskõlblikkust, veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses, lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid;55) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid andmetesse; leitud puudujääk kantakse kuluks või võetakse arvele kuni tasumiseni; ülejäägid võetakse arvele.5(5)Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksustega saldoandmikke Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringutega. Vahede ilmnemisel saadetakse teisele poolele e-postiga oma saldod ja jäädakse ootama teise poole vastust. Vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei parandata. (Muudetud 13.12.2010 määrusega nr 4, jõustub 01.01.2011)
Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Orava Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.
(1) Raamatupidamise majandusaasta aruannet säilitatakse alaliselt.2(2)Isikukonto kaarte säilitatakse 50 aastat.3(3)Ülejäänud raamatupidamisdokumente säilitatakse kas 7 aastat või 10 aastat vastavalt Orava Vallavalitsuse dokumentide loetelule (lisa nr. 6). (4) Euroopa struktuurifondide poolt finantseeritud projektide raamatupidamise dokumente säilitatakse kuni 31. detsember 2025.a.(Muudetud 13.09.2010 määrusega nr 2, jõustub 18.09.2010)
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Käesoleva määrusega sätestatud põhimõtteid on rakendatud ja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2009.a.
Määrus jõustub 18. mail 2009. aastal