(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega, kui sihtasutusel puudub vara. (3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
(1) Sihtasutuse kandmiseks registrisse esitab juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2–5, 83, 5 ja 9, –101 ja 11 nimetatud andmeidandmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse: 1) asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri; 2) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
(1) Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed: 1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid; 2) nimi; 3) asukoht, aadress ja elektronposti aadress; 3¹) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis; 4) eesmärk; 5) juhatuse liikme andmed; 5¹) äriseadustiku §-s 631 nimetatud kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning sihtasutusele suunatud tahteavalduste ja sihtasutuse menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress; 6) pankrotihalduri andmed; 7) likvideerija andmed; 8) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist; 9) asutamisotsuse tegemise aeg; 10) põhikirja kinnitamisejõustumise aeg; 10¹) majandusaasta algus ja lõpp;. 11) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt; 12) lõpetamine; 13) ühinemine ja jagunemine; 14) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine; 15) registrist kustutamine; 16) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja andmed; 17) kande kuupäev; 18) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning muud märkused.
(2) Registrisse kantud andmete muutumisel peab juhatus esitama avalduse muudatuste registrisse kandmiseks. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud organi koosoleku protokoll, mis sisaldab andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud organi liikmed. 2 (2²) Organi koosoleku protokolli asemel võib registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea lisama otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust. Muus osas kohaldatakse protokolli väljavõtte sisule ja allkirjastamisele vastava organi koosoleku protokolli kohta sätestatut.
(3) Registrile kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatut.4
(4) Registrile esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Avaldus võib sisalduda asutamisotsuses.5
(5) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registrile elektrooniliselt äriseadustikuäriregistri seaduse § 677 2. lõike 4 punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.
(1) Kui sihtasutus ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatust ei allkirjastata digitaalselt, vaid sellele lisatakse Tartu Maakohtu registriosakonna digitaalne tempel.
(2) Kui sihtasutus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, võib registripidaja avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda sihtasutuse võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest sihtasutuse vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse sihtasutus registrist kustutada likvideerimismenetluseta.
(3) Kui sihtasutus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, ning sihtasutuse võlausaldajad ei ole taotlenud sihtasutuse likvideerimist, võib registripidaja sihtasutuse registrist kustutada, järgides käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 sätestatut.
(4) Kohtumäärus sihtasutuse registrist kustutamiseks jõustub määruse sihtasutusele kättetoimetamisest. Sihtasutusel on õigus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada sellele määruskaebus. Sihtasutuse registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Käesolevas lõikes ettenähtud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut.
(5) Kui sihtasutuse võlausaldaja või sihtasutus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul sihtasutuse likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja sihtasutuse sundlõpetamise.
(6) Kui pärast sihtasutuse registrist kustutamist ilmneb, et sihtasutusel oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Sihtasutuse võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast sihtasutuse registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt.
(1) Kui sihtasutuse majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui sihtasutus on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule sihtasutuse pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha sihtasutuse eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud sihtasutusele hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist sihtasutuse poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustus laieneb juhatuse liikmete puudumisel nõukogu liikmetele, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma sihtasutuse püsivast maksejõuetusest.
(1) Sihtasutus lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel: 1) kui sihtasutuse tegevus ei vasta käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud nõuetele või sihtasutuse põhikirjalistele eesmärkidele; 2) kui sihtasutuse vara on eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline; 3) kui nõukogu ei ole teinud põhikirjas ettenähtud juhul lõpetamisotsust või juhatus ei ole esitanud seaduses ettenähtud lõpetamisavaldust; 3¹) kui sihtasutus ei ole nimetanud äriseadustikuäriregistri seaduse § 631 lõikes24 2. lõikes nimetatud kontaktisikut; 4) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 40 sätestatud alustel.
(2) 3
(3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
(1) Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.
(2) Kui lõpetamise aluseks on nõukogu otsus, lisatakse see avaldusele.
(3) Kui sihtasutus lõpetatakse kohtumääruse alusel, saadab kohus määruse registrile kande tegemiseks. 4 (4) Sihtasutus loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest registrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtumääruse jõustumisega.
Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu(1) Likvideeritav sihtasutus peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui põhikirjagaseadusest või kohtumäärusegalikvideerimise olemusest ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesindusekstulene teisiti. Kohtumääruse või põhikirjaga nimetatud
(2) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad võivad sihtasutust esindada üksnes ühiselt, kui kohtumääruse või põhikirjagalikvideerimisaruande. Likvideerimisaruande kinnitab nõukogu ja see tuleb esitada registripidajale nelja kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest.
(3) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb sihtasutuse seni kestnud majandusaasta ja algab uus majandusaasta. Lõpetamisotsusega võib otsustada eelneva majandusaasta perioodi muutmise tulenevalt raamatupidamise seaduse § 13 2. lõikest.
(4) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud uue majandusaasta algusest on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole ette nähtudveel lõppenud, et likvideerijadkoostatakse iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga likvideerimise vahearuanne.
(5) Sihtasutusel on likvideerimisaruande ja likvideerimise vahearuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või osa neist võivad esindada sihtasutust üksindaoleks likvideerimisaruande või mitmekesilikvideerimise vahearuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes juhul
(6) Kohus võib sihtasutuse vabastada likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande audiitorkontrollist, kui seesihtasutuse varaline olukord on kantud registrissenii selge, et audiitorkontroll ilmselt ei ole ei sihtasutuste põhikirja kohaselt vara suhtes õigustatud isikute ega võlausaldajate huvides vajalik.
(1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate sihtasutuse likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.
(2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahenelja kuu jooksul teate avaldamisest.
(1) Võlausaldajad peavad kahenelja kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates teatama likvideerijatele kõigist oma nõuetest sihtasutuse vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat sihtasutust kohtus hageda.
(2) Likvideerijad rahuldavad sihtasutusele teada olevad võlausaldajate nõuded sõltumata nõuetest teatamisest.
(3) Kui sihtasutusele teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole sihtasutusest sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamistingimuste olemasolu korral võlausaldajale kuuluv raha.
(4) Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või sihtasutuse vara selleks õigustatud isikute vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.
Kui likvideeritava sihtasutuse varast ei jätku võlausaldajate(1) Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseksrahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad likvideerimise lõpparuande, sealhulgas selle osaks oleva likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani.
(2) Sihtasutusel on likvideerimise lõpparuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimise lõpparuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid.
(3) Likvideerijad peavad likvideerijadlikvideerimise lõpparuande esitama pankrotiavaldusesihtasutuse asukohas tutvumiseks nõukogu liikmetele ja sellest nõukogu liikmetele teatama.
(4) Kui likvideerimise lõpparuande koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või nõukogu otsuseid, võib kohus vähemalt 2/3 nõukogu liikmete hagi alusel otsustada uue likvideerimise lõpparuande koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe kuu jooksul alates likvideerimise lõpparuande nõukogule tutvumiseks esitamisest nõukogu liikmetele teatamise ajast. Kostjaks on sihtasutus.
(1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, jaotatakse vara õigustatud isikute vahel võrdsetes osades.
(2) Kui sihtasutus lõpetatakse füüsilisest isikust asutajate otsusel, läheb likvideerimisel järelejäänud vara üle neile, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vara läheb füüsilistest isikutest asutajatele üle võrdsetes osades, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, kellele läheb üle likvideerimisel järelejäänud vara, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult sihtasutuse eesmärkidele vastavalt.
(4) Sihtasutuse sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile.
(5) Vara ei või õigustatud isikutele välja jagada enne viiekuue kuu möödumist sihtasutuse lõpetamise registrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest.
(1) Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks.
(2) Kui pärast sihtasutuse registrist kustutamist ilmneb, et sihtasutusel jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud,Sihtasutuse nõukogu võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigusedäriregistri seaduse § 59 või määrata uued likvideerijad60 alusel registrist kustutatud sihtasutuse tegevuse jätkamise.
(32) Sihtasutuse võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast sihtasutuse registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue sihtasutuseTegevuse jätkamise otsus on vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamatavõetud, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on ta nõue võimalik rahuldada või kui sihtasutust ei oleks võinud vaidluse tõttu nõudeselle poolt hääletas üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas2/3 nõukogu liikmetest, kui ta mõjuva põhjusetapõhikirjaga ei esitanud omaole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet likvideerijatele õigeaegselt.
(1) Sihtasutuse lõppemisel kustutatakse sihtasutus registrist sihtasutuse enda avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel.
(2) Kui sihtasutuse likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle registrist kustutamiseks, on registripidajal õigus sihtasutus registrist kustutada.
(3) Sihtasutust ei või registrist kustutada Maksu- ja Tolliameti kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui viimane on esitanud avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks. Maksu- ja Tolliamet ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole sihtasutuse vastu nõudeid. Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse Maksu- ja Tolliamet registrist kustutamisega nõus olevaks.
(1) Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis.
(2) Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.
(3) Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
(4) Sihtasutuse dokumentidega, mis on hoiule antud, võivad tutvuda asutajad. Sihtasutuse, sihtasutuse võlausaldajad ning, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda kohtu loal, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.