(1) Jäätmehoolduseeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine Aegviidu vallas. Eeskiri reguleerib olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmehooldusalases tegevuses, sätestab jäätmete kogumise, veo,taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise nõuded Aegviidu valla territooriumil. (2) Jäätmehoolduseeskirja aluseks on Jäätmeseadus ja Pakendiseadus. (3) Käesoleva eeskirja reguleerimisalasse ei kuulu välisõhku suunatavad saasteained,radioaktiivsed jäätmed ning lõhkematerjale sisaldavad jäätmed. (4) Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on ühtlasi piirata tootmis- ja olmejäätmete teket ja suurendada jäätmete taaskasutamist. (5) Käesolev eeskiri on kohustuslik kõigile Aegviidu vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. (6) Informatsiooni jäätmete üldkasutatavate kogumiskohtade kohta on võimalik leida vallavalitsuse koduleheküljelt.
Määruses käsitatakse järgmisi mõisteid: 1) jäätmed – mistahes vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed – on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvis 8 nimetatud toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 3) olmejäätmed – on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 4) biolagunevad jäätmed – on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp, aia- ja pargijäätmed; 5) jäätmevaldaja – on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed; 6) jäätmetekitaja – on isik või riigi või kohalik omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 7) jäätmehooldus – on jäätmekäitlus, järelvalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 8) jäätmehoolduse arendamine – on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taste; 9) jäätmekäitlus – on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 10) jäätmete kogumine – on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 11) jäätmete vedamine – on jäätmete toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest; 12) jäätmete taaskasutamine – on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel,töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 13) jäätmekäitlusleping – on jäätmetekitaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 14) pakend – on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 15) pakendiettevõtja – on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.
(1) Käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise tagab ja jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik või territooriumi valdaja. (2) Kui jäätmete omanikku pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo kinnisasja omanik või territooriumi valdaja. (3) Territooriumi korrashoiu eest vastutab kinnisasja omanik või territooriumi valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. (4) Avalikesse kohtadesse (pargid, supluskohad, kalmistud jms.) paigutab jäätmete kogumisvahendid kinnisasja omanik või territooriumi valdaja. (5) Avalike ürituste läbiviimisel korraldab jäätmete kogumise ja veo ürituse korraldaja
(1) Juriidilisest või füüsilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 1) rakendama kõiki võimalusi oma tegevuses jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ja taaskasutamiseks (kompostimiseks); 2) kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale; 3) korraldama jäätmete kogumist, sorteerimist ja andma need üle käesoleva eeskirjaga kehtestatud korras üle jäätmekäitlusettevõttele, või komposteerimist; 4) jäätmete tekkimisel rakendama meetmeid keskkonnahäiringute vähendamiseks. (2) Juriidilisest isikust ettevõtjad on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 2) korraldama oma jäätmete käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmehooldusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 4) andma nõudmisel oma jäätmekäitlusalasest tegevusest aru Aegviidu Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 5) koostama Aegviidu Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. (3) Jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmetekitajatele Aegviidu valla territooriumi piires. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. Kogumisvahendeid (prügikonteinereid) peab jäätmetekitajal olema piisavalt. Kogumisvahendid võivad olla isiklikud või prügiveofirmalt rendile võetud. (4) Kogumisvahendina võib kasutada: 1) prügivedu teostava firma poolt aktsepteeritavaid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 2) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5m³ konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada jäätmekäitluskohta; 3) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud prügikonteinerisse; 4) purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete veoks; 5) 150 l jäätmekotte ( peavad olema kaitstud loomade ligipääsu eest). (5) 6 (6) Kogumisvahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi korrasoleku eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida neisse sademete ja loomade sattumist. (7) Kogumisvahendite ümbrus peab olema puhas ja korrastatud. Kogumisvahendite ümbruse korra ja puhtuse eest vastutab omanik või rentnik. Jäätmete jätmine prügikonteinerite lähedusse ilma neid mahutisse paigutamata on keelatud, välja arvatud komposteerimise korral kinnistul. (8) Kogumisvahend ei tohi olla ületäitunud. (9) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid paigutatakse kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole prügiveoauto lähimast võimalikust peatuskohast üldjuhul kaugemal, kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (10) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse prügiveoautoga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms.) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Prügikonteinerid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. Kogumisvahend peab olema prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. (11) Kogumisvahendi omanik või valdaja vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid (v.a. sette ja kogumiskaevudesse); 3) ehitus- ja lammutusjäätmeid ning kive; 4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) erikäitlust nõudvaid jäätmeid ( metall, vanad rehvid,klaas); 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada prügikonteineri hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada prügikonteinerit või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. 9) biolagunevaid jäätmeid. (12) Prügi põletamine kogumisvahendites on keelatud. (13) Suuregabariidilised jäätmed veab nende omanik või territooriumi valdaja oma transpordiga lähimasse prügilasse või tellib selleks prügifirmalt vastava teenuse. (14) Kogumisvahendite lukustamise korral peab jäätmetekitaja kindlustama nende avamise graafikujärgsel tühjenduspäeval. (15) Avalikesse kohtadesse (ujumiskoht, bussipeatused, pargid jne.) paigutab prügikonteineri kinnisasja omanik või territooriumi valdaja. (16) Kaupluste, asutuste ja söögikohtade sissekäigu lähedal peab nende lahtioleku ajal olema prügikast või konteiner.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või olmejäätmetega tuleb vältida. (2) Ohtlikke jäätmeid võib vedada jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik; (3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed nagu kasutamiskõlbmatuks muutunud lahustid, värvid, õlid, filtrid, ravimid, akud, patareid, elavhõbedalambid, kraadiklaasid jne. tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või anda üle valla poolt organiseeritud kogumisreidide ajal määratud kohtades. Ohtlike jäätmete üle- andmise jäätmekäitlejale korraldab vallavalitsus. (4) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kuni üleandmiseni jäätmekäitlejale kindlalt suletavates anumates, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (5) Vähemalt kord aastas korraldab vallavalitsus elanikelt kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete äraveo nn. ohtlike jäätmete kogumisreidi. (6) Ohtlike jäätmete omanik või territooriumi valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni kogumisreidide ajal määratud kohtades või vastuvõtmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava jäätmekäitlusettevõtte poolt. (7) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitlus litsentsi või jäätmeluba omavatele jäätmekäitlusettevõtetele.
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (2) Pakendiettevõtja on kohustatud tagatisrahaga tagasi võtma müüdud kauba pakendid (taara) või tasuta pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. (3) Aegviidu valla tagatisrahata pakendi üldkasutatavad pakendikonteinerid on paigaldatud Aegviidu alevis Piibe mnt 17 asuva kaupluse parkla vahetus läheduses prügimajas ja Piibe mnt 12 sotsiaalmaja juures ning omavad vastavat tähistust. (4) Piibe mnt 17 juures asuvas prügimajas on 4 konteinerit mahuga a´ 1100 liitrit ja Piibe mnt 12 sotsiaalmaja juures on 2 konteinerit mahuga a´1100 liitrit. (5) Kõikidel Aegviidu valla territooriumil asuvatel füüsilisest isikust jäätmetekitajatel on võimalus liituda AS Ragn-Sells-i või teise analoogse firma poolt pakutava nn. rohelise kilekoti teenusega, mis võimaldab pakendid ja pakendijäätmed otse jäätmete tekkekohas üle anda jäätmekäitlejale.
(1) Biolagunevate jäätmete (majapidamises tekkinud toidujäätmed, puulehed, taimed, rohi jne.) kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja kasutama tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (2) Komposteerimiskoht peab olema 15 m salvkaevust ja 30 m puurkaevust ning ei tohi asuda veekaitsevööndis. Naaberkinnistust peab komposteerimiskoht olema vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. (4) Territooriumil, kus peetakse koduloomi, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. (5) Lahtise sõnniku hoidmine territooriumil on keelatud. Säilitamisel peab sõnnik olema kaetud mulla või kilega. (6) Valla haljasaladel ja kalmistul tekkivad aia- ja pargijäätmed tuleb eraldi koguda. Äraveo korraldab vallavalitsus.
(1) Jäätmeveo korraldab jäätmetekitaja, v.a. olmejäätmete korraldatud veo korral jäätmekäitluskohtadesse. (2) Segunenud olmejäätmete konteinereid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. (3) Konteinerite tühjendus toimub mitte harvem kui kord kuus välja arvatud juhul, kui jäätmevaldaja on sõlminud AS Ragn-Sells-i või teise analoogse firmaga rohelise kilekoti teenuse lepingu või vallavalitsuse eriloal. Rohelise kilekoti teenusega liitunud jäätmevaldaja võib tühjendada konteinerit sagedusega – kord kvartalis . (4) Olmejäätmed veab ära jäätmeluba omav jäätmekäitlusettevõte vastavalt sõlmitud lepingule või jäätmevaldaja iseseisvalt lähimasse jäätmekäitluskohta. (5) Piibe mnt 17 juures asuvas prügimajas ja Piibe mnt 12 sotsiaalmaja juures tagatisrahata pakendi konteinereid tühjendatakse taaskasutusorganisatsiooni poolt 2 korda kuus. Erandite tegemine tühjendamissageduse osas toimub kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega.
(1) Aegviidu vallas on olmejäätmete tekitaja kohustatud liituma olmejäätmeveoga või esitama vallavalitsusele nõudmisel teatise jäätmete veo kohta. (2) Olmejäätmete tekitajal on võimalus sõlmida kokkulepe naaberkinnistute olmejäätmete tekitajatega ühise konteineri kasutamiseks, teavitades sellest vallavalitsust.
(1) Vallavalitsus võib erandkorras lugeda jäätmetekitaja mitteliitunuks jäätmeveoga, kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas, tema põhjendatud avalduse alusel teatud tähtajaks. (2) Mitteliitunuks loetud jäätmetekitaja esitab kord aastas vallavalitsusele selle määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.
(1) Jäätmeid on lubatud põletada järgmistel tingimustel: 1) oksi ja aiaprahti mittetuleohtlikul perioodil vaikse ilmaga kõiki tuleohutuse nõudeid järgides; 2) tuld ei tohi jätta järelevalveta; 3) ahjuküttena paberi- ja puidujäätmeid. (2) Jäätmete põletamisega seotud erandjuhud (tuulemurd, avarii tagajärg jne.) tuleb kooskõlastada Aegviidu Vallavalitsusega. (3) Välikaminas võib oksi ja risu põletada aastaringselt. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. (4) Keelatud on põletada: 1) puulehti, autokumme, plastmassesemeid, õlisid ja teisi ohtlikke jäätmeid, v.a. vastavat tähistust omavaid plastmassesemeid; 2) kokkuriisumata kulu.
(1) Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ( ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed) likvideeritakse tekitaja poolt või tekitaja kulul. (2) Kui reostuse tekitaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kohustust, korraldab reostatud territooriumi valdaja reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise territooriumi valdaja omal kulul. (3) Kui reostatud territooriumi valdaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise Aegviidu Vallavalitsus valdaja kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel.
(1) Iga jäätmetekitaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, omadustest ning võimalikust ohust keskkonnale. (2) Arvestus tekitatud jäätmete liikide ning koguste kohta toimub vastavalt jäätmeseadusele. (3) Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemise aluseks olev dokument (maksekorraldus, kviitung, leping või litsents).
(1) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi alates 01.01.2008. (2) Ohtlike jäätmeid kogutakse eraldi alates 01.01.2005. (3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed alates 01.01.2005.
(1) Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontollib Aegviidu Vallavolikogu poolt määratud ametiisik, omades selleks oma haldusterritooriumil jäätmeseaduse § 119¹ ja § 119² sätestatud õigusi ja kohaldes nendes loetletud meetmeid. (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20000 eurot.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub 01.09.2013.