(1) Määrusega kinnitatakse valla eelarvest hooldajatoetuse maksmise kord ja tingimused isikutele, kes vastavad käesolevas määruses hooldajatoetuse saamise tingimustele ja kes on Eesti Vabariigi elanike registri alusel Aegviidu valla elanikud ja reaalselt elavad Aegviidu Valla territooriumil. (2) Hooldajatoetus on puudega inimese hooldajale vallaeelarvest makstav toetus tegelike hoolduskulude osaliseks hüvitamiseks. Toetuse maksmiseks vallaeelarves ettenähtud vahendeid võib kasutada puudega inimese eluruumi kohandamiseks vastavalt erivajadusele, koduteenuste osutamiseks ja abivahendite ostmiseks. (3) Hooldajatoetuseks makstavad vahendid eraldatakse riigieelarvest eelarveaastaks.
Käesolevas määruses kasutatakse hooldusvajaduse hindamise ja koduhoolduse sisu määratlemisel ning käesoleva korra rakendamisel järgmisi põhimõisteid: 1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr on riigikogu poolt igaks eelarveaastaks kehtestatud sotsiaaltoetuse määr; 2) hooldajatoetus on puudega isiku hooldajale antav rahaline toetus või teenus, mis selgitatakse välja sotsiaaltöö meetodeid kasutades vallavolikogu poolt kinnitatud hindamisinstrumendi või hindamislehe abil; 3) hooldajatoetuse määr on volikogu poolt kehtestatud rahaline suurus ühe isiku hooldamise eest kuus; 4) klient on isik, kelle hooldusvajaduse väljaselgitamist taotletakse; 5) hooldaja on vallavalitsuse korraldusega teist isikut hooldama määratud isik, kes täidab tulenevalt hooldusvajadusest temale pandud kohustusi; 6) hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi või hindamislehe abil ning kes vajab ajutiselt või püsivalt vajalik kõrvalabi; 7) hindamisinstrument on väljatöötatud küsimustik, mille alusel on võimalik selgitada välja hooldusvajadus. Kasutatakse juhul kui klient ei ole rahul komisjoni poolt täidetud hindamislehe alusel tehtud otsusega ning nõuab põhjalikumat hindamist abivajaduse selgitamiseks; 8) hindamisleht on välja töötatud küsimustik, mille alusel on võimalik selgitada välja hooldusvajadus. Täidetakse kliendi pöördumisel; 9) kõrvalabi ja juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; 10) järelvalve on ohutuse tagamine inimesele, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste elule, tervisele ja varale; 11) täielik kõrvalabi on pidev ööpäevaringne kõrvalabi, juhendamine ja järelvalve; 12) osaline kõrvalabi on mitteregulaarne ja mitteigapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelvalve; 13) põhihooldus on isiku hooldamine igapäevase toimetuleku, juhendamise ja järelvalve tagamiseks; 14) tugihooldus on isiku toimetuleku toetamine, mis ei vaja hooldajalt pidevat hooldustegevust; 15) perekond on abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega seotud isikud; 16) seadusjärgne ülalpidaja on ülalpidamiskohustustes olev isik tulenevalt perekonnaseaduse§ 21- abikaasa ülalpidamiskohustus,§ 22 –ülalpidamiskohustus peale abielulahutust,§ 60 – vanema kohustus last ülal pidada;§ 64 – täisealiseks saanud lapse kohustus vanemat ülal pidada; 17) koduhoolduse korraldaja on vallavalitsuse sotsiaal- ja haridusspetsialist, kelle tööülesandeks on kliendiga suhtlemine hooldusvajaduse väljaselgitamiseks, hindamisinstrumendi või hindamislehe täitmine hooldajale hoolduskohustuse määramiseks ja hoolduse toimimise kontrolli läbiviimine.
(1) Hooldajatoetust makstakse puudega inimese hooldajale. (2) Puudega inimese hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi või hindamislehe abil, kui aluseks võttes käesolevat korda ei otsustata teisiti.
(1) Hooldusvajadus selgitatakse välja hindamisinstrumendi abil pärast isiku hooldusvajaduse põhjalikku hindamist või hindamislehe abil. Hindamisinstrumendi abil hooldusvajaduse väljaselgitamist kasutatakse juhul kui klient vaidlustab hooldusvajaduse, mis on välja selgitatud hindamislehe abil. (2) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel võib aluseks võtta isiku rehabilitatsiooniplaani, geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni, arstliku ekspertiisi otsust või vestlust perearstiga, eesmärgiga omada informatsiooni kliendi diagnoosi kohta ja sellest tulenevat abivajadust. (3) Juhul kui hooldust vajava isiku vajadusi on hoolduse korraldajal raske hinnata või seda hinnangut vaidlustatakse, on võimalik suunata hooldust vajav isik elukohajärgsesse rehabilitatsioonikomisjoni või geriaatrilise hindamise komisjoni täiendavale hindamisele. (4) Hindamine võib toimuda kliendi kodus, senise hooldaja kodus, sotsiaalasutuses vm. kus viibivad klient ja tema hooldusvajaduse objektiivseks hindamiseks vajalikud isikud. (5) Hooldusvajaduse hindamise aluseks on 18-aastase või vanema raske või sügava puudega isiku avaldus vastaval vormil ning puude raskusastet tõendav dokument. Hooldusvajaduse hindamisel võetakse aluseks: 1) eelnevat hoolduskorraldust; 2) kliendi majanduslikku toimetulekut, isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate rahalisi võimalusi ja kliendi rahalisi võimalusi, mis peegeldab tema võimalusi tasuda ise teenuse eest. Arvestuse aluseks võetakse kuu sissetulek ja keskmised kulutused kuus; 3) elukeskkonda; 4) elamispiirkonna tingimusi, mis raskendavad puudega inimese toimetulekut; 5) puudega isiku tervislikku seisundit ja sooritusvõimega seotud riske; 6) vaimset ja emotsionaalset seisundit; 7) suhteid, sotsiaalset võrgustikku ja hooldajate olemasolu. (6) Hindamisinstrumendi või hindamislehe täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. (7) Vajadusel võib hindamise ja otsustamise läbiviimise aega pikendada. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib. Koduhoolduse korraldaja on kohustatud sellest asjast huvitatud isikut (edaspidi: pöörduja) koheselt informeerima.
(1) Hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on hooldatava (pöörduja) esitatud kirjalik avaldus vallavalitsusele. Hooldajatoetuse taotlemisel on aluseks hooldaja avaldus (2) Avaldus esitatakse Aegviidu valla sotsiaal- ja haridusspetsialistile.
(1) Hinnangu teenuse või hooldaja määramiseks esitab hoolduse korraldaja vallavalitsusele hindamiskomisjoni otsusena. Hindamiskomisjoni moodustavad valla sotsiaal- ja haridusspetsialist ja perearst.Vallavalitsus kinnitab korraldusega hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise hiljemalt 30 päeva jooksul hooldajatoetuste taotluse esitamise päevast. (2) Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses § 4 ja 6 sätestatud uurimispõhimõttest ja kaalutlusõiguse põhimõttest. (3) Vallavalitsuse korraldus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse teatavaks vastavalt haldusmenetluse seadusele.
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kuni hooldusvajaduse muutumiseni või hooldusvajaduse äralangemiseni. (2) Hooldusvajaduse sagedus ja kord selgitatakse välja pärast hindamisinstrumendivõi hindamislehe täitmist. (3) Hooldajatoetus võib olla määratud vastavalt käesolevale korrale konkreetsete hooldustoimingute läbiviimiseks. (4) Hooldajatoetust makstakse kui hooldusvajaduse hindamisel selgub, et isik vajab hooldajat kas ööpäevaringselt või igal ööpäeval. (5) Hooldajatoetuste maksmine peatatakse: 1) vallavalitsuse korraldusega kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil. 2) hooldaja avalduse alusel, kuni uue hooldaja leidmiseni 3) surma korral kuni uue hooldaja leidmiseni. 4) muudel juhtudel (6) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse: 1) hooldatava surma korral 2) hooldatava avalduse alusel 3) Muudel juhtudel
Hooldaja kohustused on: 1) hooldada klienti vastavalt hindamisinstrumendis või hindamislehel sisalduvale loetelule D. 2) teha koostööd sotsiaaltöötajate, vajadusel arstide, med. töötajatega jt. spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks.
Hooldajaks ei määrata inimest: 1) kelle kohta on täidetud hindamisinstrument või hindamisleht ja kes vajab ise hooldust; samuti isikut, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue; 2) kes on piiratud teovõimega või alaealine; 3) kellel on hooldatava ees perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus; 4) kes töötab täis-, poole või osalise tööajaga.
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumise päevast. Hooldajatoetus makstakse hooldajale välja hooldajapoolses avalduses märgitud pangaarvele. Toetuse võib maksta ka kellegi teise pangaarvele juhul, kui endal pangaarve puudub ja hooldajatoetuse saaja on oma avalduses sellest teada andnud. (2) Hooldajatoetus makstakse välja iga kuu 20. kuupäeval jooksva kuu eest.
(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise peatamise või taastamise. (2) Hooldajatoetuste maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse vallavalituse korralduse alusel toetuse maksmist nende asjaolude äralangemise päevast.
Hooldajatoetuste suurendamist või vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber. Selleks esitab pöörduja vastava avalduse vallavalitsusele,mille alusel toimub hooldusvajaduse uus hindamine.
(1) Hooldajatoetuste maksmine lõpetatakse hooldajatoetuste maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgnevast kuust. (2) Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise või hooldajatoetuste saamist mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine vallavalitsuse korralduse alusel, millest teatatakse hooldajatoetust saanud isikut hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
(1) Ühekordne hooldajatoetuse määr on riigi poolt kehtestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr. (2) Hooldajatoetuse suurus kantakse komisjoni poolt esitatavale hinnangulehele. (3) Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 1) 18-aastase või vanema sügava puudega inimese hooldajale juhul kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelvalvet või hooldust ööpäevaringselt kuni100 %sotsiaaltoetuste määrast sõltuvalt abivajaduse määrast. 2) 18-aastase või vanema raske puudega inimese hooldajale juhul, kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet või hooldust kuni 60% sotsiaaltoetustemäärast.
Erandkorras võidakse toetus eraldada ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel: 1) juhul kui hooldust vajav isik vajab juhendamist, täielikku kõrvalabi ja järelvalvet ööpäevaringselt ning tema koduhooldus on võimalik ainult hooldaja ööpäevaringsel juuresolekul, võib määrata erandkorras hooldajaks ka ülalpidamiskohustust omava isiku; 2) juhul kui seadusjärgsel ülalpidajal puuduvad võimalused (rahalised vahendid) kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve teostamiseks; 3) muudel nimetamata juhtudel.
(1) Järelvalvet hoolduse korraldamise üle teostab hoolduse korraldaja. (2) Järelvalve korraldamise kontrollimiseks külastab hoolduse korraldaja vähemalt 1 kord aastas hooldatavat ja dokumenteerib hooldaja ja hooldatava hinnangu hoolduse korralduse osas. (3) Tulenevalt kontrolli tulemustest võib hoolduse korraldaja teha ettepaneku hindamiskomisjonile hoolduse ümberhindamiseks või uue hooldaja määramiseks.
(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, peatamise või taastamise. (2) Liigselt makstud hooldajatoetuse summad kuuluvad tagasimaksmisele.
Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele.
Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub 09.09.2013.