(1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord (edaspidi kord) reguleerib Elva linna eelarvest makstavate toetuste määramise ja maksmise tingimusi ja korda. (2) Sotsiaaltoetuse maksmise eesmärk on: 1) soodustada ja parandada isiku ja perekonna toimetulekuvõimet; 2) katta osaliselt vähekindlustatud isiku ja leibkonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata riiklike või kohalike muude toetuste ja teenustega. (3) Sotsiaaltoetuste määrad ja taotluste vormid kehtestab Elva Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). (4) Sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse rahaliste vahendite olemasolu korral.
(1) Toetust makstakse isikule, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri (edaspidi register) andmetel Elva linn. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut ei rakendata käesoleva korra § 12 lg 1 nimetatud vältimatu abi tagamiseks sätestatud toetuse suhtes. (3) Toetust makstakse isikule, kelle perekonna netosissetulek pärast korra § 13 lg 4 sätestatud alaliste kulude mahaarvamist ühes kuus on väiksem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra pereliikme kohta.
Sotsiaaltoetuste liigid on: 1) ühekordsed toetused lastega peredele; 2) toetus laste toitlustamiseks; 3) koolitranspordi toetus; 4) küttetoetus; 5) toetus ravimite või prillide ostmiseks; 6) toetus hambaproteeside maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 7) toetus tasuliste tervishoiuteenuste eest tasumiseks; 8) toetus puudega inimesele; 9) erakorralised toetused.
(1) Toetust lastega peredele võib määrata lasterikastele peredele, üksikvanemaga peredele, töötu vanema või vanematega peredele, puudega või töövõime kaotusega vanemaga peredele laste koolieelses lasteasutuses või kooliskäimise võimaldamiseks või muudel põhjendatud juhtudel. (2) Erandkorras, sõltuvalt toetuse taotlemise põhjusest, võib määrata toetuse ka juhul, kui sissetulek ühe pereliikme kohta ületab § 2 lg 3 kehtestatud piirmäära, kuid toetuse andmisega hoitakse ära pere sattumise kriisiolukorda.
(1) Toetust võib määrata lapse toitlustamise kulude katteks koolieelses lasteasutuses (sealhulgas lastehoid), üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses. Kui lapse toitlustaja on Elva linna asutus või hallatav asutus, loetakse toetus soodustuseks. (2) Kolme ja enama lapselise pere puhul ei rakendata korra § 2 lg 3 nimetatud piirangut. (3) Toetuse määramiseks esitab lapsevanem, hooldaja, eestkostja ning vajadusel pedagoog või sotsiaaltöötaja taotluse koos lisadokumentidega sotsiaalosakonnale 1.09.-31.01. perioodi eest hiljemalt 15. septembriks ja 1.02.-30.08. perioodi eest hiljemalt 20. jaanuariks. (4) Toetusega hüvitatakse üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpilase kooli pidaja poolt kehtestatud toidupäeva maksumuse maksimummäära ja riigi poolt eraldatud koolilõuna toetuse vahe. (5) Otsus toetuse määramise kohta tehakse hiljemalt 30. septembriks ja 31. jaanuariks. (6) Toetust ei maksta välja toetuse saajale, vaid kantakse üle teenuse osutaja arvelduskontole esitatud arve alusel. Vajadusel annab linnavalitsus välja garantiikirja toetuse ülekandmise kohta.
(1) Koolitranspordi toetust võib määrata isikule, kui: 1) ta õpib oma erivajadusest tingituna põhikoolis või gümnaasiumis väljaspool Elva linna ja tal ei ole võimalik haridust omandada Elva Gümnaasiumis või; 2) taotleja õpib keskhariduse baasil statsionaarõppes kutseõppeasutuses. (2) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadega ja kooli tõendiga õppimise kohta sotsiaalosakonnale hiljemalt 15.septembriks perioodi eest 1.september kuni 31.jaanuar ja 20.jaanuariks perioodi eest 1.veebruar kuni õppeaasta lõpuni. (3) Toetuse võib asendada tasuta sõitu võimaldava dokumendiga.
(1) Toetust võib määrata isikule autonoomse küttesüsteemiga eluruumi küttekulude hüvitamiseks, kui eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks on: 1) omandiõigus eluruumile; 2) eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud leibkonna siseselt. (2) Toetust kütte (küttepuud, kivisüsi, kütteõli, brikett jms) ostmiseks makstakse üldjuhul üks kord aastas kütte ostmist tõendava dokumendi esitamisel. (3) Vajadusel võib rahalise toetuse väljamaksmise asendada taotlejale küttepuude andmisega määratud toetuse summa ulatuses.
(1) Toetust retseptiravimite või prillide ostmiseks võib määrata eelisjärjekorras kroonilisi haigusi põdevatele lastele, töötutele, mittetöötavatele vanadus- ja töövõimetuspensionäridele ning puuetega inimestele. (2) Toetuse suurus on kuni 50% isiku omaosalusest. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale toimetulekupiiri tagamiseks. (3) Toetuse määramiseks lisab taotleja oma taotlusele koopia ravimite või prillide ostmise kviitungist. (4) Erandkorras võib toetust ravimite või prillide ostmiseks taotleda ka laste hoolekandeasutus seal viibivale Elva linna lapsele.
(1) Toetust võib määrata vanaduspensionärile, kelle suhtes on Eesti Haigekassa teinud otsuse hambaproteeside hüvitamiseks. (2) Toetust võib taotleda juhul, kui hambaproteeside tegelik maksumus ületab Eesti Haigekassa poolt üks kord kolme aasta jooksul hüvitatavat summat. (3) Toetuse suurus on kuni 50% isiku omaosalusest. (4) Toetuse taotlemiseks esitatakse sotsiaalosakonnale taotlus ning Eesti Haigekassa poolt hambaproteeside hüvitamist ning proteeside maksumust tõendavate dokumentide koopiad.
(1) Toetust tasulise tervishoiuteenuse eest tasumiseks määratakse üldjuhul vähekindlustatud isiku või tema pereliikmetele osutatavate alljärgnevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste puhul: 1) toetus isiku hooldamiseks ning põetamiseks meditsiiniasutuses; 2) toetus vähekindlustatud isikutele eriarstiabiteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude osaliseks hüvitamiseks. (2) Toetus määratakse abivajadusest lähtuvalt ühekordselt või kindlaks perioodiks.
(1) Toetust võib määrata: 1) puudega seotud abivahendite ja proteeside võimaldamiseks; 2) eluaseme kohandamiseks puudest tingitud takistuste vähendamiseks; 3) transpordikulude hüvitamiseks puudega isikutele, kes puudest tingituna ei saa liikumiseks kasutada ühistransporti; 4) muude teenuste eest hüvitamiseks, mis toetavad puudega inimese toimetulekut või taastumist ning on eelnevalt sotsiaalosakonnaga kokku lepitud. (2) Toetus abivahendi või proteesi võimaldamiseks on puudega isikule abivahendite ostmise, rentimise ja kasutamise kulude osaliseks hüvitamiseks makstav toetus. Toetuse suurus on kuni 50% isiku omaosalusest. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale toimetulekupiiri tagamiseks. (3) Toetust eluaseme kohandamiseks määratakse puudega isiku eluaseme kohandamiseks selliselt, et ta puudest tingituna tuleks kodustes tingimustes toime. Toetuse taotlusele peab eluaseme kohandamise kuludokumendid või –eeldatava maksumuse hinnapäringu(d). Toetust määratakse eluaseme kohandamise möödapääsmatute kulude hüvitamiseks. (4) Transporditoetus on raviprotseduuridele või taastusravile sõitmise kulude osaliseks hüvitamiseks või vältimatu sotsiaalabina elukohta naasmiseks makstav toetus. Toetuse suurus on kuni 50% sõidukuludest.
(1) Erakorralist toetust võib määrata isiku või tema perekonnaliikme kriisiolukorra leevendamiseks, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, tulekahju, vargus, haigestumine, lähedase kaotus või muu sarnane sündmus ja vältimatu sotsiaalabi (toidu võimaldamine, majutamine varjupaigas; riiete ja muude vajalike elatusvahendite) tagamiseks. (2) Toetus määratakse isiku või erandkorras kolmanda isiku taotluse alusel, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid kriisiolukorra põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, tuletõrje, tervishoiuasutus vm). (3) Vältimatu sotsiaalabi tagamiseks võib toetust määrata ulatuses, mis tagab isikule kehtiva toimetulekupiiri. Toetus määratakse ja makstakse koheselt, kui ohus on inimese tervis ja elu või kui toetuse hilisem maksmine toob kaasa täiendavaid kulutusi.
(1) Toetuse määramiseks esitab taotleja linnavalitsuse sotsiaalosakonda vormikohase taotluse, milles märgib: 1) toetuse saaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha; 2) toetuse taotlemise põhjuse; 3) perekonna sissetuleku suurus; 4) muud asjas tähtsust omavad asjaolud ja 5) nõudmisel lisab taotlusele perekonna sissetuleku suurust tõendavad dokumendid taotluse esitamise kuu eelneva 3 kuu kohta. (2) Toetuse taotlemisel lisatakse taotlusele andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete omandis oleva(te) kinnisasja(de) ning sõiduki(te), väärtpaberite ja muu vallasvara kohta. (3) Toetuse taotlusele tuleb lisada jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad. Kui taotletakse tehtud kulude hüvitamist, lisatakse taotlusele ka vastavad kuludokumendid. (4) Toetuse taotlusele lisatakse alaliste kulude kuludokumentide koopiad alljärgnevalt: 1) tegelik korteriüür või hooldustasu; 2) kütteks või soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuse maksumus; 4) tarbitud elektrienergia maksumus; 5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile; 8) tegelik olmejäätmete veotasu; 9) tegelik kulu telefonisidele, internetile ja televisioonile. (5) Laenusid, võlgnevusi, täitenõudeid, liisinguid ja muid sarnaseid kulusid ei arvestata alaliste kuludena. (6) Toetust tehtud kulutuste hüvitamiseks on õigustaotleda kahe kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse.
(1) Esitatud taotlused vaatab läbi linnavalitsuse sotsiaalosakond. Kui taotluses on puudusi, antakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel on sotsiaalosakonnal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. (2) Sotsiaalosakonna töötajal on õigustoetuse vajaduse hindamiseks: 1) nõuda taotlejalt sissetulekut tõendavaid dokumente, sh väljavõtteid taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepinguid ja muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente, sh kulutusi põhjendavaid dokumente; 2) teha kodukülastusi; 3) saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt. (3) Taotlejat informeeritakse lisadokumentide esitamise vajalikkusest taotluse vastuvõtmisel või kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist. (4) Taotlus, millele ei ole kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest või teate saamisest esitatud otsustamiseks vajalikke lisadokumente, võib jätta läbi vaatamata.
(1) Toetuse määramiseks korra § 2 lg 3 nimetatud sissetuleku arvestamisel võetakse arvesse taotleja ja taotlejaga abielus oleva isiku ning nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või samas eluruumis elavate isikute ühise majapidamisega isikute sissetulek. Arvesse võib võtta ka taotlejast eraldi elava perekonna liikme sissetulekud, kui ta on perekonnaseadusest tulenevalt kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid. (2) Regulaarse sissetuleku puhul võetakse arvesse taotluse esitamisele eelneva 3 kalendrikuu eest saadud sissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva 6 kalendrikuu keskmine sissetulek. (3) Sissetulekute hulka ei arvata: 1) sotsiaalhoolekande seaduses ja käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetusi; 2) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid ühekordseid riiklikke toetusi (sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus); 3) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstavaid õppetoetusi. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule võidakse sissetulekute hulka mitte arvata sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi või toetusi. (5) Tagastatud tulumaks võetakse sissetulekuna arvesse summas, mis isikule reaalselt tagastatakse ja mida ta saab oma leibkonna toimetuleku tagamiseks kasutada.
(1) Sotsiaaltoetuse määramise ja selle suuruse otsustatakse hiljemalt 30 päeva jooksul arvates nõuetele vastava toetuse saamise päevast. (2) Sotsiaaltoetuse määramise otsustab: 1) sotsiaalosakonna ametnik oma pädevuse piires toetuse suurusega kuni 20 eurot; 2) sotsiaalosakonna juhataja toetuse suuruse 21-50 eurot; 3) sotsiaalosakonna juhataja koos sotsiaalkomisjoniga toetuse suuruse 51-300 eurot; 4) linnavalitsus toetuse suuruse üle 300 euro. (3) Toetuse määramisel hinnatakse toetuse vajalikkust, sissetulekute suurust ja muid asjas määravat tähtsust omavaid asjaolusid. Taotlus rahuldatakse täielikult, osaliselt või jäetakse rahuldamata.
(1) Sotsiaaltoetuse määramisest võib keelduda kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid või on andmeid varjanud; 2) taotleja ei esita sotsiaalosakonna töötajate poolt küsitud täiendavaid dokumente ja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida; 3) taotleja ja tema pereliikmete sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri; 4) sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid; 5) töövõimeline isik alates 18 eluaastast kuni vanaduspensioniealiseks jõudmiseni ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses; 6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 7) taotleja ei ole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel; 8) isikul või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 9) taotlejat on võimalik toetada muul viisil ja rahalise toetuse määramine ei ole vajalik. (2) Toetuse määramisest võib keelduda ka muudel põhjustel motiveeritud otsustusega. (3) Sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest.
(1) Isikule või perekonnale määratud toetus makstakse vastavalt taotleja soovile välja sularahas või kantakse toetuse saaja või poolt taotluses näidatud kolmanda isiku pangakontole 7 (seitsme) päeva jooksul pärast otsuse tegemist. (2) Kiireloomuline toetus makstakse välja sularahas või kantakse taotleja taotluses märgitud pangakontole sotsiaalosakonna juhataja otsuse alusel toetuse taotlemise päeval või sellele järgneval tööpäeval. (3) Sotsiaalkomisjoni otsuse alusel, võib abivajava isiku huvisid arvestades toetuse välja maksta sotsiaaltöötajale, lastekaitsespetsialistile, abivajava isiku eestkostjale või hooldajale või asutusele, kes kasutab saadud vahendeid selle isiku huvides, kellele toetus määrati.
Kui sotsiaaltoetuse taotleja esitab sotsiaalosakonnale teadvalt valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti sotsiaaltoetust, on linnavalitsusel õigus toetus tagasi nõuda.
(1) Määrus jõustub 01.01.2016. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]