(1) Arengukava on lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument, mida viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu. Arengukava põhieesmärgiks on piirkonna (valla) arengu kujundamine soovitud eesmärkide saavutamiseks selleks sobivate vahenditega. Esmalt on tarvis teha selgeks erinevate valdkondade hetkeolukord piirkonnas ja seejärel mõelda, kuhu tahetakse jõuda ning milliste vahenditega paikkonna tulevikku kujundatakse. Piirkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude väljaselgitamiseks kasutatakse analüüsi. (2) Arengukava üheks osaks on visioon – piirkonna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. (3) Arengumudelis on välja toodud eelisarendamist vajavad või suurema potentsiaaliga valdkonnad. (4) Strateegia paneb paika soovitud eesmärgini (visioonini) jõudmiseks vajalikud üldised tegevussuunad. (5) Tegevuskava on lähiaastate konkreetsete ülesannete ja projektide nimekiri. (6) Definitsioon: Arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Veriora valla arengukava on koostatud seitsmeks aastaks. (7) Arengukava on aluseks: 1) Veriora valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele, nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (8) Arengukava koostamise metoodika ja protsessi kirjeldus 1. Olemasoleva olukorraga tutvumine ja andmete kogumine2. Läbirääkimised vallavalitsusega ja teemagruppide määratlemine3. Töö teemagruppides, kuhu kuulusid oma ala spetsialistid, vallajuhid ning aktiivsemad vallaelanikud4. Seminar arengukava kavandamisest ja sobiva strateegia valimisest5. Veriora valla olukorra analüüs ja probleemide määratlemine, probleemidele esialgsete lahenduste leidmine6. Valla visiooni koostamine aastaks 20207. Arengukava kokkukirjutamine8. Arengukava menetlus volikogus9. Arengukava avalikustamine10. Arengukava vastuvõtmine volikogu poolt
(1) Veriora valla pindala on 200,3 km2. Vallas elab 01.01.2012 seisuga 1453 elanikku, mis moodustab ligi 5 % Põlva maakonna rahvastikust. Valda läbib tihe teedevõrk ja raudtee. Veriora vallas on väljaarenenud sotsiaalne infrastruktuur, kuhu kuuluvad Viluste põhikool, lasteaed ”Õnneseen”, Veriora perearsti keskus, Veriora postipunkt, Leevi rahvamaja, Veriora ja Leevi rahvaraamatukogud, Leevi hooldekodu, Veriora noortekeskus ja valla keskuses raamatukogu-külakeskus koos perearstipraksise, päevakeskuse ja haruapteegiga. (2) Vallas on 30 asulat: Veriora alevik, Verioramõisa küla, Vinso küla, Viluste küla, Väike-Veerksu küla, Vareste küla, Viira küla, Vändra küla, Võika küla, Süvahavva küla, Soohara küla, Sarvemäe küla, Pahtpää küla, Nohipalo küla, Männisalu küla, Mõtsavaara küla, Laho küla, Jõevaara küla, Lihtensteini küla, Leevi küla, Kunksilla küla, Koolma küla, Koolmajärve küla, Kullamäe küla, Timo küla, Kirmsi küla, Kikka küla, Jõeveere küla, Himmiste küla, Haavapää küla.
Veriora vald asub Kagu-Eestis Põlva maakonnas – maakonnakeskusest Põlvast 25 km kaugusel ja pealinnast 255 km kaugusel. Veriora vald paikneb maakonna kaguosas. Idast piirneb Veriora vald Mikitamäe vallaga, kagust Orava vallaga ja edelast Lasva vallaga, läänest Põlva ning Laheda vallaga. Valla põhjapiir ühildub Räpina vallaga. Vallakeskusele on lähimad linnad Räpina (15 km), Põlva ( 25 km) ja Võru (30 km).
(1) Kaunis looduskeskkond on valla omapäraks ja samas ka tugevaks arenguvõimaluseks.Valda läbib Eesti pikim jõgi Võhandu, mida ääristavad liivapaljandikud ja koopad. Võhandu on kujunenud tuntud turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad). Võhandu ürgorg (Leevi külast kuni Reo sillani) kuulub Põlvamaa väärtuslike maastike I tähtsusklassi (kokku III tähtsusklassi), tegemist on olulise ja maakondlikult tähtsa piirkonnaga.Veriora valla lääneossa jääb rohkete laugaste ja soosaartega Meenikunno raba. Seal on loodud Meenikunno maastikukaitseala. Rabaserval asub vaatetorn ning üle soo viib laudtee Päikeseloojangu majani, mis on atraktiivseks puhke- ja vaatluskohaks.Valla piirides on mitu looduslikult kaunist järve: Nohipalu Mustjärv ja Valgejärv, Koolma järv, Viinakoja järv ja Veriora paisjärv. Meenikunno raba, Koolma järv ja Võhandu jõe ürgorg on kantud Natura 2000 eelvalikuala nimistusse. (2) Valda läbib Eesti pikim jõgi Võhandu, mis on kujunenud atraktiivseks turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad). Leevi külla jääb jõe kõige ürgsem ja samas ka atraktiivsem osa, mida nimetatakse Võhandu ürgoruks. Võhandu ürgorg kuulub Põlvamaa väärtuslike maastike I tähtsusklassi (kokku III tähtsusklassi), tegemist on kõrge maakondliku tähtsusega alaga. (3) Meenikunno raba, Kuulmajärve ja Võhandu jõe ürgorg on kantud Natura 2000 eelvalikuala nimistusse.Tuntumad turismiobjektid Veriora vallas on: Võhandu jõe ürgoru kaitseala, Kalmetu mägi, Viia veski, Viira veski ja veskikalju, Koolma kääbastik, Meenikunno sookaitseala. Atraktiivsed turismiteenuse pakkujad on Riigi Metsamajandamise Keskus, klubi „Kuuel jalal” Leevil, VooMatkad Süvahavval, Süvahavva loodustalu.
(1) Veriora nime on esmakordselt kirjalikult mainitud 1638.a. rootslaste maarevisjoni andmetel. Veriora ümbrus on ajalooliselt kuulunud pikka aega Räpina kihelkonda Võru maakonnas.Vene – Liivi ja Rootsi – Poola sõdade ajal on Veriora kandis suuri lahinguid peetud, mille järgi Veriora (algselt Verioja) ka oma nime olevat saanud. Viimased suured lahingud toimusid Leevi metsades II maailmasõja ajal. Sõjategevusest annavad tunnistust ka ümbruskonnas asuvad kääpad, kaevikud ja sõjatee. (2) Mõisaajast tuntakse Veriora ümbrust kui head põllumajanduspiirkonda. Veriora mõis ehitati Veriora küla asemele XVII sajandi lõpul. Põlisteks Veriora mõisa omanikeks oli von Rothide perekond. Vanim nimetatud suguvõsast, keda rahvas veel mäletab, oli August von Roth. Mainitud mõisniku ajal algas Veriora vallas talude päriseks ostmine. (3) Veriora alevik sai omavalitsusliku staatuse 1992. aastal. Valla praegused piirid on välja kujunenud peamiselt II maailmasõja järgsetel aastatel vastavalt Veriora aleviku arengule ja selleaegsetele vajadustele. (4) Veriora kandi legendid on kokku kogunud Viluste põhikooli endine õpetaja ja tunnustatud koduloo-uurija Meeta Reimann. Tema sulest on ilmunud väljaanne ”Veriora kandi vanarahva jutuvara”.
(1) Veriora vallas on 01.01.2013. aasta seisuga 1427 elanikku, mis moodustab 0,11% Eesti rahvastikust ja 4,8% Põlvamaa rahvastikust ning elanike arvult on Veriora vald Põlvamaal 8. kohal. Valla elanikkond jaguneb valla külade ja aleviku vahel suhteliselt erinevalt (tabel 1). Kohanimi 2008 2009 2010 2011 2012 Hälve 2011/2012 Veriora alevik 507 492 500 483 467 -16 Haavapää küla 11 11 11 12 15 +3 Himmiste küla 22 22 21 27 25 -2 Jõevaara küla 7 7 7 7 7 0 Jõeveere küla 26 26 23 17 17 0 Kikka küla 27 27 27 25 26 +1 Kirmsi küla 22 23 21 21 21 0 Koolma küla 8 7 6 4 4 0 Koolmajärve küla 2 2 2 2 2 0 Kullamäe küla 7 6 6 10 7 -3 Kunksilla küla 15 14 15 9 9 0 Laho küla 20 20 20 19 20 +1 Leevi küla 202 192 194 192 193 +1 Lihtensteini küla 19 19 18 16 15 -1 Mõtsavaara küla 7 6 6 5 5 0 Männisalu küla 32 35 35 35 35 0 Nohipalo küla 27 27 24 21 20 -1 Pahtpää küla 115 107 105 96 95 -1 Sarvemäe küla 16 15 14 14 14 0 Soohara küla 43 41 43 38 37 -1 Süvahavva küla 41 42 41 40 37 -3 Timo küla 7 6 7 7 7 0 Vareste küla 18 20 22 26 23 -3 Verioramõisa küla 74 63 63 68 71 +3 Viira küla 25 22 22 18 17 -1 Viluste küla 127 128 127 120 122 +2 Vinso küla 14 13 13 14 14 0 Võika küla 31 31 31 28 27 -1 Väike-Veerksu küla 55 52 53 43 42 -1 Vändra küla 29 31 32 32 31 -1 Valla tähtsusega sissekirjutus 1 3 4 2 +2 Kokku 1 556 1 510 1 512 1 453 1 427 -21 (2) 2006. aastaks oli valla elanike arv üsna suuresti vähenenud ning tabelist nr 1 näeme, et see tendents on jätkuv. Loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) on olnud viimase nelja aasta jooksul pidevalt negatiivne (vt tabel 2), ja seda just vähese sünniarvu ja suhteliselt kõrge suremuse tõttu. Viimase viie aasta perioodi analüüsides on täheldatud pidevat rahvaarvu langust, keskmiselt 23 inimest aastas (vt tabel nr 1). Tabel 2. Veriora valla elanike arvu dünaamika Aasta Elanike arv Sünnid Surmad Loomulik iive 2007 1588 8 17 -9 2008 1556 4 24 -20 2009 1510 8 14 -6 2010 1512 7 15 -8 (3) Soolis-vanuselise koosseisu osas on Veriora vallas tööealiste ja pensioniealiste inimeste osakaal märkimisväärselt suurem laste arvust. Laste arv on väike ning madal sündivus ennustab veel aastateks kooliealiste laste arvu vähenemist. Võrreldes Põlvamaa ja kogu Eesti andmetega, on vallas oluliselt suurem pensioniealiste inimeste osakaal ning oluliselt väiksem alaealiste laste osakaal. (4) Kehtetu 27.09.2012 (5) Kehtetu 27.09.2012
(1) Veriora valla 2010.aasta eelarve kogumaht on 18 559 075 krooni Tabel 3. Suurimad tuluallikad 2010. aasta eelarves üksikisiku tulumaks 6 457 000,00 riigieelarvest saadud dotatsioon 8 390 725,00 maamaks 1 106 000,00 laekumised majandustegevusest 2 233 350,00 Suurimaks tuluallikaks eelarves on üksikisiku tulumaks (tabel 3), mida 2010. aastal laekus 6457000 krooni. (2) 01.01.2012 seisuga moodustavad Veriora valla 1453 elanikust üle 64% tööealised inimesed. Töötute arv vallas on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Tööealisest elanikkonnast on tinglikult töötuid üle 19 %, ametlikult end töötuks registreerinud vaid 7%. Võrreldes meeste tööpuudusega on märgatavalt suurem naiste tööpuudus. Pikaajalistel töötutel on õpitud abituse ja toetuste taotlemise harjumuse tõttu madal motivatsioon otsida alalist tööd. Tööhõiveameti kaudu alalise töö otsinguid mõjutavad ka kevad-, suve- ja sügisperioodil pakutavad erinevad hooajatööd. Tööpuuduse kõrval eksisteerib ka kvalifitseeritud tööjõupuudus, mistõttu kohalikud tööandjad kasutavad vajadusel väljastpoolt valda pärinevat tööjõudu. Valla tööealisest elanikkonnast on ligi 68 tegevad põllumajanduses, tööstuses (valdavalt puidu- ja metsatööstus) 65 inimest, 56 on hõivatud avalikus sektoris (kaasaarvatud kool ja lasteaed), teenindussektoris ja kaubanduses töötab ligi 50 inimest. Umbes 65 valla elanikku käivad tööl väljaspool valda. Naabervaldadest ja Võru-, Põlva-, Räpina linnast käib Veriora valda tööle umbes 30 inimest. (3) Ettevõtlus ja sellest tulenevalt kogu valla majanduslik olukord sõltub eelkõige territoriaalsetest tingimustest ja ajaloolisest pärandist. Geograafilisest asukohast lähtuvalt asub Veriora vald eemal suurtest tõmbekeskustest ning jääb pigem ääremaaks. Ettevõtluskeskkond on valdavalt orienteeritud põllumajanduslikule tootmisele, sellele järgneb puidu- ja metsatööstus, teenindus ning müügitöö. Vähemal määral tegeldakse ka puhke- ja turismimajandusega ning transportteenuse pakkumisega (vt. joonis nr 2). (4) Vallas tegutseb ametlikel andmetel 28 äriettevõtet ja 24 füüsilisest isikust ettevõtjat.Nagu jooniselt 2. võime näha, on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate osakaal kõige suurem (40%). Põllumajanduses töötavate inimeste arv ei ole täpselt teada, sest kõik taludes töötavad pereliikmed ei ole end ametlikult tööle vormistanud. Metsatööstuse ja puidu töötlemise valdkond moodustab 18% ettevõtluskeskkonnast ning annab tööd umbes 50 inimesele. Müügitöö ja kaubandusega tegelevad ettevõtted moodustavad võrdselt teenuse müügiga 12% ning turism 10% kogu valla ettevõtlus-keskkonnast. Turismimajanduses on liidripositsioonil Riiklik Metsamajandamise Keskus. (5) Kehtetu 27.09.2012
(1) Turism ja puhkemajandus on Veriora vallas olulisel kohal, kuna siinne looduskeskkond soosib nii sise- kui ka välisturismi.Tuntumad turismiobjektid vallas on Võhandu jõe ürgoru kaitseala, Kalmetumägi, Viia veski, Viira veski ja veskikalju, Koolma kääbastik ning Meenikunno sookaitseala. Suurim turismiteenuse pakkuja on Riigimetsa Majandamise Keskus ning väiksemal määral ka klubi „Kuuel jalal” Leevil (hobumatkad), VooMatkad Süvahavval (seiklusmatkad) ja Süvahavva loodustalu Süvahavval. Võhandu jõgi on kujunenud atraktiivseks turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad). Taliturismi harrastajatele on Lammasmäel valgustatud suusarajad. (2) Ametlikku turismiinfopunkti vallas ei ole, seega ei ole ka täpset ülevaadet, kui palju turiste külastab piirkonda. Kitsaskohaks on turismisihtkohtade, vaatamisväärsuste ja külade ebapiisav viitamine ning infomaterjali (voldikud, fotomaterjal, kaardid…) vähesus.
(1) Veriora valla haldusterritooriumi suuruseks on 20038 hektarit, millest 46% hõlmab riigimaa, 51% eramaa ning alla ühe protsendi moodustab munitsipaalmaa. Pisut alla 3% (vt joonis nr. 3) maast on veel mõõdistamata ja seega ka katastrisse kandmata. (2) 01.01.2011.a. seisuga ei ole vallas maareform veel lõppenud, kuna 3% maast (vt. joonis nr 3) on mõõdistamata ja katastrisse kandmata. Suurim maakasutaja vallas on Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle kasutada on 8773,51 ha maad. Sellest enamuse moodustavad puhkealad ja riigimets. Maanteede alla jääb 170,37 ha maad ja raudtee alla 32 hektarit, millele lisandub veel Veriora alevikus raudtee alla jääv mõõdistamata maa. (3) Detsembris 2009 valmis Veriora valla üldplaneering, mille eesmärgiks on määratleda valla ruumilise arengu põhimõtted, täpsustada maakasutus- ja ehitustingimusi ning reguleerida arendustegevust Veriora valla haldusterritooriumil.Üldplaneeringuga suunatakse valla maakasutust ning määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Veriora valla üldplaneeringuga luuakse võimalused elanike sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks ning soodsa majanduskeskkonna kujunemiseks. Veriora valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega, mille alusel on tehtud muudatusi planeeringulahenduses. Detailplaneering on algatatud Raamatukogu-külakeskuse maa-alale, kuhu kavandatakse pargiala. (4) Veriora vallal on kehtestatud detailplaneeringud Leevi veski kohta, Veriora aleviku paisjärve puhketsooni kohta, Veriora alevikus piirkonna Jaama 2 kuni Jaama 4 kohta ning kinnistule Uus tn 1, Uus tn 2 elamu juurde jäätmejaama rajamiseks, Leevile Võhanduveere vabaõhukeskuse rajamiseks ning Veriorale raamatukogu-külakeskuse rajamiseks Räpina mnt 2.
(1) Viluste Põhikool asub Räpina –Võru maantee ääres Viluste külas. Räpina kihelkonna külakoolid (sh Willusth) on arhiivimaterjalide põhjal asutatud 1769. aastal. Esimene teadaolev koolihoone sai valmis 1873. aastal.Uus kaasaaegne koolihoone valmis 2001. aastal. Koolis on lisaks õppeklassidele aula, ajakohane köök ja söökla, tööõpetuse ruumid, õpilaskodu, huvitegevuse ruum, hästi sisustatud raamatukogu koos lugemissaaliga ning arvutiklass. Alates 2008.aasta sügisest asub koolihoones ka Veriora lasteaed „Õnneseen”. (2) Spordihoones on võimla, riietumis- ja duširuumid, saun, jõusaal.Koolis on võimalik õppida kolme võõrkeelt: inglise, saksa ja vene keelt. Õpilased saavad võtta osa 15 erineva ringi tööst. Koolis tegutsevad järgmised huviringid: mudilaskoor, lastekoor, flöödi- ja klaveriõpe, ansambel; rahvatants, koolitants; kunstiring ja sõnakunstiring, võro keele ring; puutööring; orienteerumine, võrkpalli- ja korvpalliring. Organisatsioonidest tegutsevad ELO, noorkotkad ja kodutütred. (3) Tugisüsteemidena on rakendunud pikapäevarühm, õpiabi, logopeed, psühholoog. (4) Seni on õpilaste arv koolis olnud üsna püsiv, kuigi mõnevõrra vähenenud. Selle on põhjustanud negatiivne iive ning mõnede perede väljaränne tõmbekeskustesse. Tabelist 4 näeme õpilaste arvu vähenemise jätkumist ning suuremat langust võib prognoosida aastaks 2011/2012, kus tänavuse 17 lapse asemel tuleb esimesesse klassi vaid 9 õpilast. Tabel 4. Õpilaste arvu prognoos 2010./2011. – 20014./2015. õppeaastateks Klass Aasta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Lihtsus-tatud õppe-kava Kokku 2010/ 2011 11 16 15 16 12 4 9 7 23 8 121 2011/ 2012 6 11 16 15 16 12 4 9 7 4 100 2012/ 2013 8 6 11 16 15 16 12 4 9 4 101 2013/ 2014 7 8 6 11 16 15 16 12 4 4 99 2014/ 2015 10 7 8 6 11 16 15 16 12 2 103 (5) Tänu Viluste põhikoolis rakenduvale tugisüsteemile (pikapäevarühm, õpiabi, logopeed, psühholoog, individuaalõppekava rakendamine), suudavad kõik õpilased omandada põhihariduse ning õpilaste koolist väljalangevust ei ole viimastel aastatel esinenud. (6) Viluste põhikooli õpilased on edukalt esinenud maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel ja võistlustel. Maakondlikel olümpiaadidel on 2006. ja 2007. aastal saavutatud auhinnalisi kohti bioloogias, geograafias, matemaatikas, füüsikas ja pranglimises. Õpilased on olnud edukad korvpallis, võrkpallis, kergejõustikus, lauluvõistlustel ja rahvatantsus. (7) Tunnistatud kehtetuks (Veriora Vallavolikogu 25.09.2008 määrusega nr 17) (8) Koolipersonali moodustavad järgmised ametikohad: direktor 1,0 kohta; direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal 0,5 kohta, majandusjuhataja 1,0 kohta; raamatukoguhoidja 1,0 kohta; huvijuht 0,5 kohta; õpetajad 15,0 kohta, mida täidavad 18 erineva koormusega töötajat; ringijuht 1,5 kohta, mida täidavad kooli õpetajad. Koolis on logopeed ja 0,25 kohaga psühholoog ja logopeedKooli 18 pedagoogilisest töötajast vastab pedagoogi kvalifikatsioonile 18, kellest kõrgharidus on 17-l. Õpetajatest kolm omab vanemõpetaja kvalifikatsiooni ja üks pedagoog metoodiku kvalifikatsiooni. Kõikidel pedagoogidel on kõrgharidus. (9) Viluste Põhikooli koostööpartneriks on Võro Instituut, kes toetab võro keele ja kultuuri õpetuse korraldamist koolis. 2005. aastast omab kool ka välispartnerit Saksamaa Liitvabariigist (Marnitzi Reaalkool Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal). 2010-2012 viib kool läbi Comeniuse projekti “Fit For jobs in Europe” koostöös 7 Euroopa kooliga.
Veriora lasteaed „Õnneseen” on valla ainuke lasteaed ning asub Viluste Põhikooliga ühes hoones. Lasteaia varasem asukoht Veriora aleviku korterelamus ei loonud lastele piisavalt turvatunnet ja lapsesõbralikku mängukeskkonda. 2008.a. augustis kolis lasteaed Viluste Põhikooli endise õpilaskodu pinnale. 01.08.2010. aasta seisuga on lasteaias 36 last. Lasteaia järjekorras on 10 last. Tabel nr 5. Laste arv vanuserühmade kaupa seisuga 01.08.2012.a. 2.a. 7 last 3.a. 10 last 4.a. 5 last 5.a. 5 last 6.a. 7 last 7.a. 0 laps Lasteaias töötab 01.08.2010.a. seisuga 9 inimest, nendest neli moodustab pedagoogilise personali. Pedagoogiline personal on kvalifitseeritud ning vastab lasteaia personalile kehtestatud nõuetele. Lasteaial on oma eraldi sissekäik ja õues on aiaga piiratud mänguväljak.
(1) Veriora valla noorsootööd juhib valla noorsootööspetsialist, kelle tööd toetavad kodanikeühendused, allasutus Veriora Valla Kultuur ja Viluste põhikool. (2) Kaitseliidu Põlvamaa maleva juhendamisel tegutsevad Leevil noorkotkad ja kodutütred ning Viluste põhikoolis ELO-kad.Huvitegevusega erinevates ringides saab osaleda Viluste põhikoolis, Leevi rahvamajas ja Veriora noortekeskuses. Viluste Põhikooli juures tegutsevad huviringid: mudilaskoor, lastekoor, flööt, klaver, ansambel, rahvatants, koolitants, kunstiring, sõnakunstiring, võro keele ring, puutööring, orienteerumine, võrkpall, korvpall. Populaarne on tervisespordi harrastamine Veriora-Viluste vahelisel kergliiklusteel (tervisejooks, kepikõnd, rulluisutamine, suusatamine). Huviharidust käiakse omandamas aga lähimates tõmbekeskustes Räpina- ja Põlva huvikoolides. (3) 2006.a. juunis valmis Veriora alevikus spetsiaalselt noortele ehitatud noortekeskus, mille tööd koordineerib ja juhib Veriora valla noorsootöö spetsialist. Noortekeskus valmis EL Struktuurivahendite, riigipoolse toetuse ja valla vahenditega „Avatud noortekeskuste” programmi raames. Veriora noortekeskus juhindub oma tegevustes noorsootöö seadusest ja Veriora noortekeskuse arengukavast. Veriora noortekeskus kuulub Avatud Noortekeskuste katusorganisatsiooni.Veriora noortekeskuses toetatakse noore omaalgatust ning koostöös noortega luuakse võimalusi huvitavaks ja arendavaks tegevuseks. Noortekeskus on avatud igale noorele, seadmata tingimusi tema oskustele, võimetele, teadmistele ja rahalistele võimalustele. Noortekeskuse ülesandeks on kaasata noori aktiivselt tegevuse algatamisse ja arendamisse ning võimaldada omavahelist suhtlemist ja mitteformaalset õppimist. Noortekeskuses tegutsevad mitmed huvialaringid, korraldatakse erinevaid üritusi. Oma esimese töökasvatuse saavad noored Noortekeskuse poolt korraldatavates õpilasmalevates.
(1) Valla elanikke teenindavad kultuuriasutused on Veriora Valla Kultuur ning Veriora ja Leevi rahvaraamatukogu. Kultuuriürituste/sündmuste korraldamiseks kasutatakse Leevi rahvamaja, Viluste põhikooli aulat, Raamatukogu- külakeskuse ruume, Veriora noortekeskust, Veriora vabaõhulava ja Leevi Võhanduveere vabaõhukeskust. Viluste põhikooli aulas korraldatakse pidulikke sündmusi ja kogu vallarahva üritusi, Leevi rahvamaja on valdavalt kogukonna/küla ürituste korraldamiseks ning klubi- ja seltsitegevuseks. Kultuuriürituste/sündmuste korraldamiseks kasutatakse Leevi rahvamaja, Viluste põhikooli aulat, Raamatukogu-külakeskuse ruume, Veriora noortekeskust ja Veriora vabaõhulava. Taaselustatud on laadatraditsioon: Maitäika, Mihklilaat, Jõululaat. (2) 2009.aasta juunist valmis EL Struktuurivahendite ja EV Kultuuriministeeriumi toel valla keskusesse multifunktsionaalne raamatukogu- külakeskus, mis pakub täiendavaid võimalusi erinevatele huvigruppidele huvi-, kultuuri- ja seltsitegevuseks (3) Piirkonna kultuurielu edendamisele aitavad kaasa kodanikeühendused Veriora naisteselts Mari, MTÜ Spordiklubi VERKO, Leevi külas tegutsev MTÜ Võhanduveere, Veriora alevikus tegutsev MTÜ Tegus Veriora, MTÜ Ürgoru Arendamise Selts ning Leevi kooli muuseum, Veriora Mõttekoda. (4) Veriora valla elanikke teenindab kaks rahvaraamatukogu. Leevi rahvaraamatukogu koos avatud internetipunktiga asub endises koolihoones. Veriora raamatukogu sai uued ruumid 2009.aasta kevadel valminud raamatukogu- külakeskuses.
(1) Veriora vallas on head sportimisvõimalused nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Spordisaalid on Viluste põhikooli juures ja Leevi rahvamajas. Samuti on võimalused tegeleda tervisespordiga, kuna on olemas suusarajad, palliplatsid ja matkarajad. Perspektiivis plaanitakse Lammasmäele endise staadioni asemele Viluste tervise- ja vabaajakeskust. Lammasmäel jätkatakse tervise- ja vabaajakeskuse rajamist. (2) [Kehtetu]
(1) Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks ning erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamiseks. (2) Sotsiaalhoolekande asutustest on vallal üks hooldekodu Leevil, mis asendab kodu vanuritele ning füüsiliselt ja sotsiaalselt mitte toimetulevatele kodanikele. Lisaks hoolekodule on vallas neli sotsiaalkorterit, mida kasutab viis inimest ning raamatukogu- külakeskuse ruumides päevakeskus. (3) Veriora valla elanike arv 01.01.2009 seisuga on 1510 Tabel 3. Veriora valla laste, tööealiste ja pensioniealiste osatähtsus (%) seisuga 01.01.2009 Alaealised (0-15 a) tööealised (16-61/56 a) pensioniealised (62/57 a) Mehed 14% 69% 17% Naised 14% 57% 29% Veriora vallas kokku 14% 63% 23% Tabelis 3 näeme, et valla rahvaarv näitab vananemistendentsi. Iive Veriora vallas on olnud viimastel aastatel negatiivne ning kõik näitajad prognoosivad selle jätkuvat langust. Taasiseseisvunud vabariigi algusaastatel on toimunud noorte väljaränne tõmbekeskustesse, kuna sovhooside likvideerimisega kadusid maalt enamus töökohti. Viimase 15 aasta sisseränne on toimunud vanemate inimeste, valdavalt pensionäride või vähemkindlustatud inimeste näol, kuna siinsete korterite/kinnisvara hinnad on kordi soodsamad võrreldes tõmbekeskustega. Sellest lähtuvalt on ka sotsiaaltoetuste/teenuste vajajaid järjest juurde tulnud. (4) 01.09.2013.aasta seisuga on vallas 2 toimetulekutoetuse saajat, 62 (sh 2 last) inimest vajab hooldusteenust hooldajalt, 51–le inimesele on määratud puuetega inimese sotsiaaltoetus vajalike teenuste ostmiseks ja 12 perele on määratud vajaduspõhine peretoetus. Tabel 4. Veriora vallas pakutavad sotsiaalhoolekande teenused: Teenuse liik Teenuse kirjeldus Sotsiaalnõustamine Kodanikule vajaliku teabe andmine tema sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest, abistamine sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamisel. Eluasemeteenus Eluruumi andmine isikule või perekonnale, kes ei ole seda võimeline endale või perekonnale võimaldama. 01.01.2011 seisuga pakutakse vallas sellist teenust 8 inimesele 4 sotsiaalkorteris. Hooldamine perekonnas Isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Lapsehooldamise leping on sõlmitud ühe perega. Hooldamine hoolekandeasutuses Hooldeteenuse pakkumine Leevi hooldekodus, kus tagatakse tema eale ja seisundile sobiv hooldus. Hooldekodus osutatakse 01.01.2011. aasta seisuga teenust 20 hoolealusele. Kohtade olemasolul osutatakse teenust ka väljastpoolt valda tulevatele abivajajatele. Puuetega inimeste hooldamine Veriora vallas on määratud hooldaja 01.01.2011 seisuga 72 puudega inimesele. Liikumis- ja nägemispuudega isikutele parkimiskaardi väljastamine Liikumis- ja nägemispuudega isikutele väljastatakse tõendi alusel tasuta parkimiskaart. Transportteenus Valla autoga (7-kohaline mahtuniversaal) vanurite ja puuetega inimeste tasuta sõiduks kaugematest asukohtadest vallakeskusesse (perearstile, avaliku teenuse osutamisel) või kaugemale raviarsti juurde. Küttepuude varumise ja kohaletoimetamise teenus Üksikvanuritele küttepuude varumine ja kohale vedu. Koduteenus Isikutele kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite toetus Vastavalt valla võimalustele vallavolikogu otsusega. Õpilaste sõidusoodustuste andmise korraldamine Viluste PK ja gümnaasiumide poolt esitatud nimekirjade alusel. Puudega laste hooldamine Seisuga 01.09.2009 on Veriora vallas määratud hooldaja 7-le puudega lapsele. Puudega laste hooldamine Seisuga 01.01.2011 on Veriora vallas määratud hooldaja 2-le puudega lapsele. Võlanõustamine Isikute nõustamine, kes on võetud kohustustega hätta jäänud või muul viisil võlaprobleemidesse sattunud. Individuaalabivahendite laenutamine Isikutele individuaalabivahendite laenutamine. Dušiteenus Duši kasutamise võimaldamine. Pesupesemise teenus Elanikele pesu pesemise ja (kuivatiga) kuivatamise võimaldamine. Toiduabi Vähekindlustatud ja riskiperedele toiduabi andmine EPR vahendusel. Riideabi Elanikele riiete ja majapidamisinventari taaskasutuse korraldamine. Vajaduspõhine peretoetus Toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Tabel 5. Veriora vallavolikogu 23.11.2006 määrusega nr 21 määratud täiendavad sotsiaaltoetused: Toetuse liik Toetus Kindlaksmääratud toetused lapse sünnitoetus, matusetoetus, laste jõulupakid, küttepuude toetus üksikvanurile, toetus hoolduskulude katteks, Viluste Põhikooli lõpetaja toetus, gümnaasiumi lõpetaja toetus. Avalduse alusel makstavad ühekordsed toetused, mida makstakse eelarves ettenähtud vahendite piisavuse korral. laste prillide toetus, hambaravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite toetus, haigla voodipäeva toetus, küttetoetus, transporditoetus, õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra toetus, lastega perede toetus, ravikindlustuseta isikute toetus, laste-ja noortelaagri toetus, huvikoolis käivate õpilaste sõidukulude toetus, koolitoidu, ühiselamu üüri toetus, erakorraline toetus.
Tervishoiuteenust pakub vallas perearstikeskus, mis 2009.a. juunist sai uued ruumid vastvalminud Veriora raamatukogu- külakeskuses. Lisaks perearsti teenusele pakutakse perearstikeskuses ka koduõenduse teenust. Samas hoones asub ka haruapteek, mis teenindab elanikke kahel päeval nädalas.Veriora valla perearsti piirkonna nimekirjas on umbes 700 abivajajat. Statsionaarse arstiabi-, erialaarsti- ja taastusravi teenuse saamiseks tuleb pöörduda Põlvasse, Võrru või Tartusse, lähtuvalt abivajaja probleemist.Vallas on käivitatud ka terviseedendamise programm, mille raames on algatatud mitmeid projekte. Väljatöötamisel on Veriora valla terviseprofiil.
(1) 01.09.2009 aastast töötab vallavalitsuses sotsiaaltööspetsialist, kes juhib Veriora päevakeskuse tööd ja täidab lastekaitsespetsialisti kohustusi. Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses hõlmab laste ja perede informeerimist, erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduste korraldamist ja järelvalvet selle üle. Lastekaitsetöö toimib tihedas koostöös lastevanemate, õpetajate, valla sotsiaalnõuniku ja noortekeskusega. Probleemsete lastega tegeleb nii sotsiaaltööspetsialist, valla sotsiaalnõunik kui ka valla konstaabel. Moodustatud sotsiaalvõrgustik peab pakkuma lapsele nii sotsiaalset tuge kui ka sotsiaalset kontrolli. (2) Vallast üks laps käib erivajadustega laste koolis Põlvas (Roosi koolis) ning üks laps osaleb täienduskoolitusõppel AS Maarja Külas. Üks laps elab hooldusperes ning ühe lapse puhul korraldame järelvalvet hoolduspere üle.
(1) Jäätmeseaduse paragrahv 21 lõige 1 alusel peavad omavalitsused kehtestama oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis määrab ära jäätmekäitluse üldise korra.Kohaliku omavalitsuse õigusaktid täpsustavad üleriigilist seadusandlust. Jäätmekorralduse puhul on olulisemad jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri. Jäätmehoolduseeskiri on Veriora vallas kehtestatud vallavolikogu 29.05.2008 määrusega nr 15 “Veriora valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine” – millega muudeti ja kaasajastati 2005.a. määrust. „Veriora valla heakorraeeskiri“ on kehtestatud 23.01.2003.a määrusega nr 3. (2) Verioral alevikus asub Uus tn 2 Veriora Jäätmejaam, millele anti kasutusload Veriora Vallavalitsuse 29.11.2007 korraldusega nr 236 “Veriora Jäätmejaama kuurile kasutusloa väljastamine” ja korraldusega nr 237 “Veriora Jäätmejaama platsile kasutusloa andmine. Valla territooriumil tekkinud ladestatavad tavajäätmed tarnitakse 2009.a. augustist Torma prügilasse ja logistiliselt ja majanduslikult sobivamasse euronõuetele vastavasse prügilasse või ümberlaadimisjaama. (3) Veriora alevikus oma jäätmejaam, kuhu saab tasuta ära anda ohtlikke jäätmeid, klaasi, pappi, pakendeid, metalli ja mööbliesemeid. Õliseid jäätmeid ja vanu akusid saab üle anda ka Mahta Kütuse tanklas Viluste külas. Vanade patareide kogumiskonteinerid on veel Verioral Jaama tn 25 kaupluses “A ja O“ ja Leevi külas Leevi kaupluses. Kord aastas korraldatakse vallas ohtlike jäätmete kogumisringe, mille käigus kogutakse elanikelt tasuta mitmesuguseid ohtlikke jäätmeid, näiteks õli- ja värvijäätmeid, vanu ravimeid, patareisid ja akusid, pestitsiide, kodukeemiat, luminestsentslampe ja elavhõbedajäätmeid. (4) Vallas on üks kalmistu asukohaga Leevi küla. Leevi kalmistul on biolagunevate jäätmete jaoks kompostimiskoht ja teiste jäätmete jaoks konteiner. Edaspidi on plaanis ehitada surnuaia lähedusse nõuetekohane kompostiväljak. (5) Veriora asula ühiskanalisatsioonist tulevat reovett puhastatakse kohapealses puhastis asukohaga Veriora alevikus. Viluste põhikoolil on oma ilma biotiigita reoveepuhasti. Ülejäänud külades asuvate korterelamute reovesi kanaliseeritakse kohalikesse settekaevudesse. (6) Veriora valla ühiskasutataval territooriumil hooldab ja teostab haljastust kohalik vald. Ühiskasutatavateks aladeks on Leevi endise kooli ja Leevi hooldekodu haljasala, Veriora järve äärne puhkeala, Viluste põhikooli ning Veriora noortekeskuse ümbrus. (7) Heakorra üheks suuremaks probleemiks on prügi mahapanek selleks lubamatutesse kohtadesse. Sel kombel on tekkinud mitmeid omaalgatuslikke prügiplatse ja räämas metsaaluseid. Vältimaks sellist olukorda, tuleb tõhustada järelevalvet, teha selgitustööd ja vajaduse korral ka prügiviijaid karistada.
(1) Veriora vallas on põhjaveekogumitena kasutusel Kvaternaari veekiht ja Kesk-Devoni veekiht. Paksu pinnakattega aladel on põhjavesi reostuse eest kaitstud.Veriora vallas on registreeritud OÜ Geoloogiakeskuse andmebaasi 26 puurkaevu. Enamus puurkaeve on eravalduses. Tsentraalne veevarustus on Verioral (kaks puurkaevu), Vilustes (1 puurkaev) ja Leevil (2 puurkaevu).Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse kasutajad on suuremad külad Leevi ja Viluste ning Veriora alevik. (2) Vee müügiga vallas tegeleb kohalik omavalitsus. Ühisveevärgi vee hind 01.04.2009.a. seisuga on: külma vee hind 0,58 €/m³ ja kanaliseeritava vee hind0,77 €/ m³.Veriora alevikus ja Viluste külas on torustikud rekonstrueeritud ja mõõtjad paigaldatud ning veekadusid ei esine. (3) Leevi ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonisüsteem on amortiseerunud ning vajaks kiiremas korras ümbervahetamist. Seetõttu esineb veekadu, mis võib ulatuda kuni 10 %-ni. (4) Ühisveevärgiga ühendamata majade elanikkond saab vee lokaalsetest salvkaevudest. Reovesi juhitakse kogumis- või imbkaevudesse. (5) Veriora vallas puudub ühtne soojavarustus, enamikele kortermajadele ning Leevi hooldekodule on paigaldatud lokaalne puuküttekatel. Osaliselt kasutatakse ka elektrikütet. Viluste põhikooli hoonet köetakse maasoojuspumbal põhineva maaküttesüsteemiga. (6) Valda läbivatest teedest on tähtsamad Põlva-Värska ja Võru-Räpina maantee. Valla teede kogupikkus on 66,3 km, millest asfaltkattega teid on 5,9 km. Teede seisukord alevis on rahuldav, mõnevõrra halvemas olukorras on külateed. Kolm teelõiku vallas muutuvad kevadvete ja lume sulamise ajal läbimatuks. Teehooldust korraldab vald, talvist korrashoiuteenust (lume lükkamist) ostetakse erasektorist. (7) Ühistranspordi korralduses on kõige olulisemal kohal bussiliiklus. Rahuldav bussiliiklus võimaldab käia tööle Põlva, Võru, Räpina ja Värska suunas. Samuti võimaldab see õpilastel vabalt valida kooli ja huviringe. (8) Rongiga saab liigelda Põlva-Tartu ja Orava suunas. Tööhõive seisukohast on raudteel suur tähtsus, sest raudteesõlmpunkti koondunud puiduettevõtted pakuvad töökohti kohalikele elanikele. Samuti võimaldab reisirongiliiklus Põlva-Tartu suunas tööl käia ja mujalt siia tööle tulla. (9) Arvestades autode arvu jätkuvat kasvu maanteedel, tuleb vallal rohkem tähelepanu pöörata jalakäijate ja jalgratturite turvalisusele. Oluliselt parandab olukorda Veriora ja Viluste vahelisele teelõigule 2009.aastal rajatud kergliiklustee. Veriora aleviku turvalisuse seisukohast tuleks rekonstrueerida olemasolev tänavavalgustus ning ehitada suurematesse küladesse valgustuspunktid. (10) Sideteenust pakub vallas Eesti Posti esindus, kelle vahendusel jõuavad kirjad, ajakirjad ja ajalehed kõigisse kodudesse ning vallakeskuses Verioral asub ka postipunkt koos erinevate postiteenustega. (11) Kogu valla territooriumil toimib suuremate operaatorite vahendusel mobiilside. Interneti püsiühendusega on kaetud kuni 60% valla territooriumist. Suuremaid probleeme interneti püsiühenduse levialaga on hajaasustusega aladel. Avalikku internetiteenust pakutakse vallas Veriora ja Leevi rahvaraamatukogudes. (12) Valla tänavavalgustus koosneb 40 valgustuspunktist/postist, mis ei rahulda elanike vajadusi ning ei aita kaasa turvalisusele. Valla tänavavalgustus vajab põhjalikku rekonstrueerimist ning laiendamist suurematesse küladesse.Tänaseks on tänavavalgustus olemas vaid Leevi külas ja Veriora alevikus. Tulevikus peaks olema valgustatud kõigi suuremate külade keskpunktid (bussijaam, külakeskus või kaupluse esine). (13) Põhiosa valla elanikest elab eramajades, vähemal määral korterelamutes. Vallas on kokku 24 korterelamut, millest 30 korterit kuuluvad valla munitsipaalomandisse. (14) Viimase kümne aasta jooksul on valla elamuehitus seiskunud. Hooneid on küll rekonstrueeritud ja remonditud, kuid päris uusi hooneid ehitatud ei ole. Viimased kaks elamut valmisid üle 10 aasta tagasi ja ühte elamut praegu ehitatakse.Kuna valla üldplaneeringu koostamist alles alustati, on elamuehituse hoogustumist raske ette prognoosida. Elamuehitus võib käivituda, sest käesoleva aasta veebruaris osteti kinnisvaraarendajate poolt Vinso külas katastriüksus, millele on algatatud detailplaneering maaüksuse jaotamiseks elamukruntideks.
(1) Veriora valda teenindab üks konstaabel, kelle tööpiirkonda jääb lisaks Veriorale ka Orava vald. (2) Peamiselt on vallas toimunud kergemaid kuritegusid, raskeid isikuvastaseid kuritegusid esineb harva. Probleeme on alkoholi liigtarbimisega nii täiskasvanute kui ka noorte hulgas. Noorte kuritegevus esineb tihedamalt gruppides, kes ei ole leidnud endale eakohast tegevust ning eelistavad huvitegevusele ja sportimisele pigem pahesid. Veriora vallast on 01. jaanuari 2007. aasta seisuga alaealiste komisjonis arvel 14 alaealist, neist kolm on korduvalt välja kutsutud. Kahe õpilase kohta on esitatud taotlus alaealiste komisjonile koolikohustuse mittetäitmise pärast. Üks nendest on pannud toime ka väärtegusid. Üldjuhul toob statistika välja asjaolu, et umbes 50 % koolikohustuse mittetäitjatest saadavad korda ka väärteo/väärtegusid. Noorte kuritegelikku käitumist peaks aitama vähendada vastvalminud Veriora noortekeskus. Noortekeskusest loodetakse kujundada populaarset tegevuskeskust, mis pakub alternatiive kuritegelikule käitumisele. (3) Turvalisemaks saab valda muuta naabrivalve sisse seadmise ja aleviku ning suuremate külade parema valgustamisega.
Haridus Tugevused Põhikoolis kaasaaegne õpikeskkond Püsiv pedagoogide kaader nii koolis kui lasteaias Valla toetus huvitegevusele Säilinud traditsioonid Hea koostöö omavalitsusega Perekondlikud traditsioonid ja toetus Kooli asukoht soodne (kaunis looduskeskkond). Nõrkused Vananenud inventar Täiskasvanute huvihariduseks ruumide puudus Tehnilise inventari ja IT- vahendite nõrk baas Laste arvu vähenemine koolis Perede väljaränne tõmbe-keskustesse Hoonete suured ülalpidamiskulud Võimalused EL vahendite parem kasutamine Täiskasvanute koolitamiseks paremate võimaluste leidmine Välissuhtluse tõhustamine Ohud Riiklike toetuste vähesus Vähese toimetulekuvõimega inimeste sisseränne Negatiivne iive Tööjõulise elanikkonna vähenemine Elanikkonna vananemine Kultuur, sport, vaba aeg Tugevused Säilinud spordi- ja kultuuri-traditsioonid Omavalitsuse toetus Perekondlikud traditsioonid ja toetus Seltside ja ühenduste tegevus Heas korras Leevi rahvamaja Kaks rahvaraamatukogu Tugev koorilaulu- ja rahvatantsutraditsioon Nõrkused Vananenud inventar Välja jäetud Tehnilise inventari ja IT- vahendite nõrk baas Spordiharrastustega tegelemiseks ebapiisav baas (amortiseerunud spordiväljak, puuduvad mängu-väljakud) Nõrk kolmas sektor Võimalused EL vahendite parem kasutamine Täiskasvanute koolitamiseks paremate võimaluste leidmine Maaelu ja ettevõtlust toetav poliitika Ohud EL vahenditest vähene kultuuri toetamine Elanikkonna vananemine Traditsioonide hääbumine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Tugevused Toimiv sotsiaaltoetuste süsteem Leevi hooldekodu olemasolu Sotsiaalkorterite olemasolu Noorte vabaaja veetmiseks kaasaaegne noortekeskus Valla toetus huviringidele Peetakse meeles eakaid Nõrkused Valla nõrk tulubaas ei võimalda rakendada sotsiaalhoolekandesse piisavalt personali Kvalifitseeritud kaadri nappus sotsiaaltöös Sotsiaaltöötajate vähene motiveeritus Hooldekodu ei vasta klientide vajadustele Mittetulundussektori nõrk roll (puuduvad vabatahtlikud, tugiisikud, teenused) Rahvastiku vananemine Informatsiooni vähene levik, hoolimatus, huvi puudumine Sotsiaalteenuste vähesus Alkoholiprobleemid Võimalused EL Struktuuritoetused sotsiaalvaldkonda EL toetuste läbi muuta piirkond atraktiivsemaks ning luua juurde jätkusuutlikke töökohti Kolmanda sektori parem kaasamine piirkonna arengusse Koostöö naaberomavalitsustega Ohud Kvalifitseeritud tööjõu väljaränne Teenuste kättesaadavus kaugel Sotsiaalhoolekannet pärssiv seadusandlus Riigi poolt pandud kohustused ilma täiendavate ressurssideta Ääremaa staatus. Noorsootöö Tugevused Kaasaegse noortekeskuse olemasolu Interneti püsi ja WIFFI ühendus Arenguruum Noorsootööspetsialisti ametikoht Projektitöö kogemused Aktiivsete noorte olemasolu Stabiilne rahastamine Nõrkused Välja jäetud Ressursside nappus Vabatahtlike puudus Noorte huvipuudumine Noortekeskusest kaugemal asuvatel noortel transpordi probleem Võimalused Lisavahendite taotlemine erinevatest fondidest Riiklikud toetused Areneda piirkondlikuks, polüfunktsionaalseks noorte tõmbekeskuseks Ohud Noorsootöö vähene tähtsustamine riiklikul tasandil Valla tulubaas ei võimalda katta kõiki hoonega seotud kulusid Keskkond Tugevused Kaunis ja suhteliselt puhas looduskeskkond Arenenud puhkemajandus Säilinud huvipakkuvad vesiveskid Võhandu jõe äärne ala kuulub väärtusliku maastiku I klassi (Võhandu jõgi ja ürgorg) Nõrkused Kasutamata looduspotentsiaal Ühekülgselt arenenud puhke-majandus Ebapiisav elamumajandus (vähe kortereid, krunte) Kohati hooldamata maaressurss Vähe atraktiivne vallakeskus Avaliku teenuse pakkumise kvaliteeti pärsib vallavalitsuse asumine korterelamus Võimalused EL vahendite efektiivsem kasutamine Parem mainekujundus Ohud Maa mitteotstarbekas kasutus (kohalikud põllumehed ei saa asutada, sest ei suuda konkureerida) Kobraste mõju looduskeskkonnale Majanduskeskkond (ettevõtlus, tehniline infrastruktuur) Tugevused Hästi arenenud põllumajandussektor Hooldatud puhkealad Arenenud sotsiaalne infrastruktuur Vallakeskust läbib raudtee Logistiliselt soodne asukoht Ilus looduskeskkond lisab piirkonnale atraktiivsust Korraldatud teedehooldus aastaringselt Riigiteede võrk võimaldab transiiti Eesti-Vene suunas Nõrkused Kvalifitseeritud tööjõu nappus Odav kinnisvara Piirkond vähe tuntud, kuna ei ole tegeldud piisavalt mainekujundusega Ettevõtted, külad ja vaatamis-väärsused viitamata Puuduvad valda tutvustavad voldikud, kaardid Infrastruktuuri korrashoiuks ebapiisavad vahendid Ebapiisav internetiühendus (metsakülad katmata) Elektrivõrgu ebapiisav pinge Mahajäämus infrastruktuuride osas Eluruumide puudus Puudulik tänavavalgustus Leevil puudub biopuhasti Võimalused Puhas looduskeskkond meelitab valda inimesi, kes töötavad kodus (kaugtöö interneti teel) 2007–2013 aasta EL struktuuritoetuste parem kasutamine Raudtee parem ärakasutamine Turismimajanduse arengu-potentsiaali parem ärakasutamine Ohud Valla väike tulubaas ei võimalda omavahendeid suurtesse investeeringutesse Ääremaastumine Riigi ebapiisav regionaalpoliitika
(1) Veriora vald on inimesekeskne, elanike heaolule ja kogukonna arengule orienteeritud. Valla areng põhineb kohalike ressursside ja arengueelduste aktiivsel ärakasutamisel, mida soodustab omavalitsuse poolt toetav projektipõhine arendustegevus ja erinevate institutsioonide vaheline koostöö. (2) Elanike arv on kasvanud. On loodud juurde uusi töökohti ja sellega seoses on vallas kasvanud tööealiste inimeste arv. Lastele on vallas tagatud konkurentsivõimeline alus- ja põhiharidus ning piisav huvitegevus ja noorsootöö korraldus. (3) Telekommunikatsioonide ja tehnoloogia areng võimaldab inimestel teha Veriora vallas kaugtööd. Maakasutus on reguleeritud planeeringutega. (4) Välja on arendatud vajalikud infrastruktuurid, hoogustunud elamuehitus, tõusnud maa- ja kinnisvarahinnad. Kohalikus majanduses on ülekaalus keskkonnasõbralik ettevõtlus. Lisaks põllumajandusele on arvestataval kohal mittepõllumajanduslik ettevõtlus (teenindus, turism jms). (5) Piirkonnast on kujunenud atraktiivne ja konkurentsivõimeline maapiirkond hästitoimiva ettevõtluskeskkonnaga, kuhu soovitakse tulla ja jääda, sest siin on hea elada. (6) Tõhusalt toimib ettevõtjate, riigi, kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori koostöövõrgustik ning aktiivne arendustegevus. (7) Vallal on hea maine ning kõigile huvilistele on kättesaadav piirkonna ajalugu ja eripära esiletoovad informatiivsed ja atraktiivsed teabematerjalid.
(1) Veriora valla arengumudel koosneb neljast peamisest osast: A. Kvaliteetne elukeskkond Korrastatud jäätmekäitlus, ühisveevärk ja kanalisatsioon; säästva arengu põhimõtete järgimine tagab elamisväärse elukeskkonna Üldine heakorrastatus, hea teedevõrk ja tänavavalgustus Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, mis tagab jätkusuutliku arengu maal Haridus- ja kultuuriasutuste tugev materiaalne baas Atraktiivsed puhkekohad ja vaatamisväärsused on viidatud ja hästi eksponeeritud Turvalisus B. Konkurentsivõimeline haridussüsteem Isiksuslikku arengut soosiv haridus, haridusasutuste polüfunktsionaalsus ja sidusus Mitmekülgne huvitegevus/haridus nii alus-, põhi- kui ka täiskasvanuhariduses Elukestva õppe võimalused erinevatele vanusegruppidele Kultuuripärandi tundmine ja selle sidumine haridusega Haridusasutuste koostöö erinevate institutsioonidega (kolmas sektor, eresektor, avalik sektor). Rahvusvahelised kontaktid C. Soodne ettevõtluskliima Mitmekesine, kõrget lisaväärtust andev väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus; Kvalifitseeritud tööjõud konkurentsivõimelistel töökohtadel Kvaliteetne tehniline infrastruktuur Kvaliteetne ja elanike heaolu soosiv sotsiaalne infrastruktuur Piirkonna hea maine D. Tugev kodanikeühiskond Elanike kodukohaidentiteet, algatusvõime ja enesemääratlemine Tugev ja elujõuline küla Elanike toimetulek ja turvalisus Koostöö erinevate sektorite vahel Arendustegevus toimivas koostöövõrgustikus (erasektor, avalik sektor ja kodanikeühiskond) (2) Hea elukeskkond. Kohalike elanike rahulolu ja tugev kodukoha-identiteet tagavad vallas pideva ja rahuliku arengu ning meeldiva elukeskkonna. Tasakaalustatud looduskasutus, viidatud ja hästi eksponeeritud vaatamisväärsused ja puhkealad ning korrastatud elamud suurendavad piirkonna atraktiivsust ning väärtustavad valda elupaigana. Investeeringud keskkonda säilitavatesse meetmetesse (veepuhastus-seadmetesse, jäätmekäitlusse), teede korrastamisse ja aastaringsesse hooldusse loovad head eeldused ettevõtluskeskkonna elavnemiseks. Tegevusvõimaluste mitmekesisus, kultuurisündmuste järjepidevus ja kättesaadavus, vaba aja veetmise valikud ja eneseteostuse võimalused toetavad kogukonna sotsiaalset jätkusuutlikkust. (3) Konkurentsivõimeline haridus. Heal tasemel haridusvõimalused vallas loovad kindlustunde noortele peredele, toetavad ettevõtjatele tööjõu kindlustamist ja on oluliseks eelduseks uute asumite väljaehitamisel. Tugeva kodaniku kasvatamisel tõhustatakse koostööd erinevate institutsioonide vahel (kodanikeühiskond, kohalik võim ja avalik sektor) ning seistakse koos jätkusuutliku valla arengu eest. (4) Soodne ettevõtluskliima. Arenenud tehniline infrastruktuur, kvalifitseeritudtööjõud, hästi arenenud sotsiaalne infrastruktuur ja atraktiivne elukeskkond on hea investeerimiskliima eelduseks. Haritud ja ettevõtlike/teotahteliste inimeste valda püsimajäämiseks ning tagasipöördumiseks on oluline kohaliku traditsioonilise põllumajanduse kõrval soodustada kõrget lisandväärtust tootvate töökohtade loomist. Raudtee olemasolu ja Veriora raudteejaama tööstuspiirkonna parem ärakasutamine loob juurde lisatöökohti. Kinnisvaraarenduse hoogustumine ja uute töökohtade loomine peavad tõstma piirkonna jätkusuutlikkust ja sotsiaalmajanduslikku toimetulekut. (5) Tugev kodanikuühiskond. Kohaliku initsiatiivi, ettevõtlikkuse ja elanikeosalusdemokraatia toetamisega kaasatakse valla arengumudeli elluviimisse tegusaid kohalikke elanikke. Elanike suurema kaasamisega suureneb ka avaliku sektori usaldusväärsus. Arendustegevuse tõhustamiseks kasutatakse ära võimalikult palju Euroopa Liidu struktuurivahendeid ning riiklikke toetusmeetmeid. Projektipõhise tegevuse innustumiseks on vald partneriks kodanikeühiskonna omaalgatustele projektide omaosaluse finantseerimisel ja projektide ettevalmistamisel, kirjutamisel, juhtimisel ning oskusteabe jagamisel. Toimivate seltside ja ühingute jätkusuutlikkuse tagamiseks ning uute tegevuste innustamiseks võimaldatakse Veriora raamatukogu - tegevuskeskuses kolmandale sektorile tasuta klubide- ja foorumiteruumi kasutamise võimalus. Erinevate huvirühmade ühistegevuse ning vallapoolse toetusega tõstetakse ausse külaelu, külatraditsioonid ja külavanema/alevikuvanema positsioon. (6) Veriora vald on aldis kõikidele uuendustele ja progressiivsetele arengutele haldusreformi käigus, mis tõstaks piirkonna konkurentsivõimet, parandaks elanike majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut ning tagaks jätkusuutliku arengu piirkonnas. (7) Arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja välistevõimaluste) realiseerimisel.
(1) Tehnilise infrastruktuuri probleemid: 1. Teede olukord ei vasta soovitule2. Ebapiisav tänavavalgustus, mis ei loo turvatunnet3. Ühisveevärk ja kanalisatsioon ei vasta kaasaaja4. Ebapiisav internetiühendus5. Logistiliselt korrastamata infrastruktuur (viitamine ) (2) Arengueeldused: 1. Olemasolev teedevõrk2. Raudtee olemasolu3. Piiripunkti lähedus (3) Arengueesmärk: Luua nüüdisaegne infrastruktuur koos korrastatud teedevõrgu ja hea transpordikorraldusega, et kõik eluvaldkonnad saaksid normaalselt toimida ja ühtlasi parandada elukeskkonda. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Teede etapiviisiline rekonstrueerimine vastavalt teehoiukavale2. Turvalisuse tagamiseks olemasoleva tänavavalgustuse parendamine ning vastavalt vajadusele uute paigaldamine3. Kõnniteede rajamine aleviku piires4. Valla reoveekäitluse korrastamine koostöös ettevõtjate ja elanikega5. Taastuvate energiaallikate efektiivsem kasutamine6. Kogu valla internetiseerimise toetamine erinevate meetmete läbi7. Veriora biopuhasti rekonstrueerimine8. Jäätmemajanduse korrastamine· kompostiväljaku rajamine.9. Veevarustuse korraldamine ja euronõuetega vastavusse viimine vastavalt ÜVK- kavale:· maakondlikus veeprojektis osalemine;· amortiseerunud torustike ja seadmete rekonstrueerimine10. Leevi küla kanalisatsiooni taastamine ning reoveepuhasti käivitamine
(1) Probleemid: 1. Eemal suurtest tõmbekeskustest ja transpordisõlmedest2. Kvalifitseeritud tööjõu puudus3. Olematu mainekujundus ja vähene tuntus4. Üldplaneeringu puudumine5. Väheatraktiivne (puuduvad maineüritused, räämas vallakeskus)6. Noortel peredel puudub motivatsioon kodu rajada (lastemänguväljakute puudus, ebapiisav huviharidus, kehvad sportimisvõimalused)7. Ebapiisav elamuehitus - korterite ja ehituskruntide puudus8. Vähene ettevõtlusaktiivsus9. Peamiselt põllumajandusele orienteeritud ettevõtlus ei taga piirkonnas sotsiaalmajanduslikku jõukust/jätkusuutlikkust10. Vähe lasteaiakohti, mis soodustab perede äravoolu (2) Arengueeldused: 1. Kaunis ja puhas looduskeskkond2. Vallakeskust läbib raudtee3. Koidula piiripunkti lähedus4. Inimressursi olemasolu/vajadusel võimalus tuua Räpinast, Põlvast, Võrust5. Kinnisvara madal hind6. Olemasolev sotsiaalne infrastruktuur (3) Arengueesmärk: Kujundada konkurentsivõimeline ja soodus ettevõtluskeskkond ning seeläbi kindlustada elanike sotsiaalmajanduslik toimetulek ja parem elukvaliteet. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Piirkonna positiivse maine kujundamine:· Valla kodulehe kujundamine ja pidev arendamine· Maineürituste ellukutsumine· Valda tutvustavate väljaannete koostamine· Viidaprojekti kavandamine ja elluviimine· Matkaskeemide ja kaartide koostamine ja paigaldamine2. Alustava ettevõtja esmane nõustamine või nõustaja juurde suunamine3. Abi struktuurifondidest vahendite taotlemisel (oskusteave)4. Ettevõtjate tunnustamine· Ettevõtlusauhinna jätkuv väljaandmine· Ühisüritustele kaasamine5. Turismi- ja puhkemajanduse elavnemisele kaasaaitamine· Turismipotentsiaali analüüsi tellimine· Planeeritavas külakeskuses turismiinfo tutvustamise võimalus· Valla kodulehel turismi- ja puhkemajanduse info levitamine· Valla hallata olevate puhkealade väljaarendamine (Veriora järve äärne ala, talispordirajad ja Leevi vabaõhukeskus)
(1) Probleemid 1. Juhuslike/mitteametlike prügikohtade olemasolu2. Lagunenud ja räämas hooned rikuvad üldmuljet3. Piirkond vähe tuntud, halb mainekujundus4. Statistikaandmete põhjal on märgata elanikkonna vananemist, pikemat aega ületab suremus sündimust.5. Väheatraktiivne (puuduvad maineüritused, räämas vallakeskus)6. Noortel peredel puudub motivatsioon siia jääda (lastemänguväljakute puudus, ebapiisav huviharidus, kehvad sportimisvõimalused)7. Avaliku teenuse osutamine ebasobivas kohas (korterelamus) (2) Arengueeldused: 1. Kaunis loodus2. Traditsiooniline ja arenenud põllumajanduspiirkond3. Arenenud puhkemajandus4. Säilinud vesiveskid5. Raudtee olemasolu6. Tugev ajalooline taust7. Arenenud sotsiaalne infrastruktuur8. Kavandatava logistikakeskuse lähedus (3) Arengueesmärgid: 1. Võimaldada elanikele puhas ja turvaline elukeskkond atraktiivses maapiirkonnas. 2. Luua konkurentsivõimeline ja inimest väärtustav elukeskkond, mis oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. 3. Arendada keskkonna-infrastruktuuri, et hoida elukeskkond puhtana ning kõrvaldada või renoveerida potentsiaalsed saasteallikad (sh amortiseerunud tehnilised infrastruktuurid, jäätmemajandus jne). (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Valla atraktiivsuse tõstmine puhkealade korrastamise ja rajamisega:· Veriora järve äärse ala väljaarendamine atraktiivseks turismi- ja puhkealaks· Leevi vabaõhukeskuse rajamine· Viluste põhikooli juurde õues õppimise võimaluse loomine· Noortekeskuse haljasala planeerimine ja haljastamine· Viluste tervise- ja vabaajakeskuse rajamine· Verioramõisa mõisa pargi korrastamine ja järve puhastamine 2. Valla hea maine kujundamine:· Lagunenud hoonete omanikega läbirääkimine, lammutus- või korrastustöödeks ettevalmistamine· Olemasoleva elamufondi korrastamiseks regulaarse toetussüsteemi loomine:• abi hoonete fassaadi värvimisel;• abi hoonete lammutamisel;• abi heakorratöödel.· Peremeheta vara lammutamine või korrastamine (kava aastate lõikes)· Hooldamata hoonetele ettekirjutuste tegemine ja korrastamisel/lammutamisel abistamine (kaardistada ja siis tegutseda)· Bussiootepaviljonide korrastamine (sõita läbi ja kaardistada - koostöö teedevalitsusega)· Loodus-, pärandkultuuri- ja muinsuskaitse väärtuste kaardistamine ning nende parem eksponeerimine (viidaprojekt, voldikud)· Turismipotentsiaali analüüsi tellimine· Elukondlikult tähtsate objektide viitamine· Külade ja suuremate talude viitamine3. Vallakodanikele ja külastajatele kvaliteetse info kättesaadavaks tegemine:· Valla kodulehekülje koostamine ja selle pidev toimetamine4. Külaelu väärtustamine:· Külade viitamine· Küla- ja alevivanema valimine· Külapäevade korraldamine5. Uute elamumajanduspiirkondade kaardistamine ja nende kajastamine üldplaneeringus6. Laste mänguväljakute rajamine suurematesse küladesse ja alevikku:· Veriora laste ja teismeliste mänguväljakud/skeitpargid· Leevile teismeliste mänguväljak· Veriorale laste ja teismeliste mänguväljakud7. Spordirajatiste korrastamine ja parandamine8. Järelevalve teede taastamise üle pärast metsanduslike tööde teostamist9. Prügimajanduse aluseks on jäätmekäitlemise seadus:· Tegeldakse olmejäätmete kogumise süsteemi paremaks muutmisega· Rakendunud on ohtlike jäätmete kogumine vallas· Likvideeritud on isetekkelised prügi mahapaneku kohad10. Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine koolituste ning erinevate ürituste/projektide läbi.
(1) Alushariduse probleemid: 1. Eakohaste mänguväljakute puudumine2. Lasteaiakohtade vähesus (2) Arengueeldused: 1. Olemasoleva valla ruumilise baasi parem ärakasutamine alushariduse mitmekesistamiseks (Viluste põhikool, Veriora raamatukogu-külakeskus ja Veriora noortekeskus)2. Püsiv ja kvalifitseeritud kaader (3) Arengueesmärk: Lapsesõbraliku, loovust ja isikupära toetava alushariduse võimaldamine kõigile valla lastele. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Kehtetu (Veriora Vallavolikogu 25.09.2008 määrus nr 17)2. Lasteaia inventari pidev kaasaajastamine3. Lastevanemate koolitamine. (5) Põhihariduse probleemid: 1. Koolihoone suured ülalpidamiskulud2. Spordirajatiste halb olukord3. IT vahendite vähesus4. Laste arvu vähenemine5. Õpetajate vähene motiveeritus maakoolis töötamiseks6. Ei ole kindlat arengusuunda7. Ära jäetud8. Huvihariduse omandamise võimalused kohapeal puuduvad (6) Arengueeldused: 1. Viluste põhikooli kaasaaegsed ruumid2. Hea asukoht3. Säilinud traditsioonid4. Püsiv kaader5. Looduskaunis koht - eeldused õues õppimiseks ja loodushariduse täiendõppeks6. Rahvusvahelised suhted (7) Arengueesmärk: Kaasaaegse õpikeskkonnaga, konkurentsivõimeline, õpilaste isiksuslikku arengut toetav põhi- ja huviharidus; (8) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Viluste põhikooli staadioni kaasajastamine ning selle laiem rakendamine kogu valla elanike tervise edendamise huvides (terviserajad, matkarajad)2. Kooliinventari ja infotehnoloogiavahendite pidev uuendamine3. Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks Viluste põhikooli juurde vabaõhuklassi rajamine - õues õppimise võimaluse loomine4. Koolidevaheliste sõprussidemete arendamine maakonnas, vabariigis ja rahvusvaheliselt5. Haridus- ja kultuuriasutuste efektiivsem koostöö;6. II klassi laste ujumisõpetuse jätkamine koostöös riigi, lastevanemate ning koolidega7. Võimekamatele /andekamatele õpilastele võimaluste loomine maakondlikul ja vabariiklikul tasemel esinemiseks8. Huvihariduse jätkuv toetamine vallasiseselt ja naabervaldade huvikoolides9. Kvaliteetse helitehnika ja valguspargi muretsemine10. Rahvusvahelise koostöö jätkamine.
(1) Probleemid: 1. Noorte lahkumine tõmbekeskustesse on märkimisväärne.2. Noortel ja lastel suviste vaba aja veetmise võimaluste vähene organiseeritus, seetõttu ressursside nappus (inimesed, raha ja vahendid).3. Keskmine pere maal elab toimetulekupiiril.4. Noorte vähene motiveeritus.5. Peredes tihti negatiivne eeskuju.6. Puuduvad noortepärased väljaelamist võimaldavad huvitegevused ja vastavad harrastamise kohad (tehnikaringid noormeestele, pargis oma ala seiklusatraktsioonidega jne).7. Halvemas olukorras on keskusest kaugemal asuvad noored, kes võtavad vähe osa koolis ja noortekeskuses õppetöövälisest tegevusest (kaugus, transpordi- probleem).8. Noorte passiivsus ja omaalgatuse puudumine.9. Täiskasvanute ja noorte koostöö on vähene või väljaspool pereelu olematu.10. Allikaid ja võimalusi info saamiseks piisavalt, kuid väga raske on nii noortel kui ka noortega tegelevatel inimestel infotulvas ülevaadet saada ja valikuid teha11. Pahed: alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine, mõnuained (2) Arengueeldused: 1. Olemas kaasaaegne noortekeskus.2. Viluste põhikoolis mitmekülgne huviringide valik.3. Olemas noorsoo-organisatsioonid ELO, kodutütred ja noorkotkad.4. Omavalitsuse tugev toetus noortele nii koolis kui noortekeskuses.5. Vabatahtlikke leidmisega ei ole probleeme - noortekeskuses vabatahtlikuks olemine on kogukonna liikmetele loomulik kodanikukohuse täitmine.6. Noortel on ärksaid ideid. (3) Arengueesmärgid: 1. Kujundada noortekeskusest kohaliku noorsootöö suunamise ja koordineerimise keskus, mis on avatud noorte ärksatele ideedele ja omaalgatusele. 2. Noorsootöö teadliku korraldamise kaudu kasvatada täisväärtuslikke ja oma kodukohast lugupidavaid ühiskonnaliikmeid. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. [Kehtetu-jõust. 01.10.2011] 2. Panna alus sihikindlale võrgustikutööle, mis aitab kaasa vallas koordineeritud noorsootöö arengule (kodu, kool, vabatahtlikud).3. Töötada välja statuut toetamaks noorte omaalgatuslikke projekte/tegemisi.4. Üldsuse parem teavitamine noorsootööst.5. Erineva rahvuse, sotsiaal-majandusliku ja kultuurilisuse staatusega noorte ühendamine ja integreerumine ühiskonda.6. Rahvusvahelise ja Eesti-sisese noorsootöö-alase koostöö arendamine.7. Järjepidev kuriteo- ja narkomaania ennetustöö; välja töötada kindel etapiviisiline ennetustöö: probleempildi kaardistamine ja analüüs, vaadeldud probleemide vastaste abinõude väljavalimine ja rakendamine ning praktilise läbiviimise hindamine.8. Koostöö kõigi institutsioonide vahel, kes on seotud noore inimese arengu ja kasvatustööga (pedagoogid, kooli ja noortekeskuse noorsootöötajad, lastevanemad, noorsoopolitsei, kohalik konstaabel, lastekaitse töötaja, nõustamiskeskuste töötajad, huvialaklubide juhid jt. )9. Arendada noorte osalust noortekeskuses ja sh koolis, kaasates ka noori, kes ühendustesse ja ringidesse ei kuulu.10. Elavdada õpilasmaleva tegevust äri-ettevõtluse ja talunike abiga.11. Jätkata Noortekeskuses tegutsevate huviringide tööd ning arendada huvitegevuses uusi suundi arvestades tänapäeva noorte huvide ja vajadustega.
(1) Probleemid: 1. Ära jäetud2. Täiskasvanute spordiharrastused/traditsioonid unaruses3. Vähene huvi tervisespordi vastu4. Spordirajatiste vähesus ja halb olukord5. Spordiharrastusteks ja terviseedenduseks napib inventari6. Nõrk koostöö/kontakt küladega7. Kaasaaegse helitehnika ja valguspargi puudumine8. Rahvariiete puudumine (2) Arengueeldused: 1. Arenev kolmas sektor2. Leevi külakeskus ja spordisaal3. Olemasolevad kultuuritraditsioonid4. Väljakujunenud maineüritused5. Noortekeskuse olemasolu6. Olemas professionaalsed/tunnustatud tegijad7. Tugev koorilaulu- ja rahvatantsutraditsioon (3) Arengueesmärk: Kultuuri- ja spordikorraldus peab toetama kohalikku arengut, traditsioone ja piirkonna konkurentsivõime kasvu ning tugevdama koostööd kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku võimu vahel. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Raamatukogu-külakeskuse väljaarendamisega luua võimalused erinevatele huvigruppidele erinevateks kultuuriharrastusteks, klubiliseks tegevuseks ja elukestvaks õppeks;2. Kaasaaegse raamatukogu ja avaliku internetipunkti väljaarendamine tegevuskeskuse/külakeskuse ruumides;3. Leevi ja Veriora rahvaraamatukogude inventari etapiviisiline kaasajastamine;4. Tervise- ja suusaradade rajamine ja olemasolevate hooldamine;5. Suurematesse küladesse laste- ja teismeliste mänguväljakute rajamine;6. Rahvakultuuritraditsioonide säilimisele ja arengule kaasaaitamine ja toetamine:· Piirkonnale omaste rahvariiete muretsemine· Kultuurikollektiivide ja juhendajate tunnustamine7. Külatraditsioonide kaardistamine ning nende jätkumise toetamine;8. Kultuuri – ja külasümboolika väljatöötamine:· Logo ja tunnuslause väljatöötamine· Külaliidrite väärtustamine9. Kodanikeühiskonna väärtustamine:· Kogukondade kaupa arenguvajaduste väljaselgitamine· Arengukontseptsiooni/arengukava koostamine (piirkond kuni 230 inimest)10. Leevi noortele vaba aja veetmiseks tingimuste loomine11. Leevil avalike suviste ürituste korraldamiseks vabaõhukeskuse jätkuv väljaarendamine12. Veriora järveäärse ala kavandamine atraktiivseks puhkealaks koos vabaõhulavaga13. Andekate ja aktiivsete kultuuri- ja sporditegijate motiveerimine läbi tunnustuse14. Kodanikeühenduste tegevuste toetamine ning vajadusel nõustamine (projekti-taotlused, ühingu moodustamine)15. Leevi kooli muuseumi renoveerimine, tagamaks eksponaatide parem hoidmine ja eksponeerimine.
(1) Probleem: 1. Perearsti pidev vahetus2. Terviseedenduseks puudub inventar (2) Arengueeldused: 1. Riigi- ja vallapoolne toetus perearsti praksisele2. Kohapeal olemas apteek3. Tervishoiuteenuse vajamisel võimalik kasutada valla transportteenust4. Terviseedenduse spetsialisti koht olemas (3) Arengueesmärk: Tagada elanike hea tervis terviseedenduse, elanike teadvustatud tervisekäitumise ja kvaliteetse perearstiteenuse kaudu (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Perearstiteenuse kättesaadavuse tagamine kõigile abivajajatele2. Valla ja perearstikeskuse koostöö tõhustamine3. Igal aastal terviseedenduse kava koostamine ja selle elluviimine
(1) Probleemid: 1. Pakutavate sotsiaalteenuste vähesus2. Leevi hooldekodus kvalifitseeritud kaadri puudumine3. Statistikaandmete põhjal ilmneb elanikkonna vananemise tendents, sest pikemat aega ületab suremus sündimust.4. Elanike vähene informeeritus kasutatavate sotsiaalteenuste osas.5. Sotsiaaltöötajate ja hooldustöötajate vähene motiveeritus6. Mittetulundussektori passiivne osalemine sotsiaalhoolekandes7. Olemasoleva hooldekodu ehituslikud vead: küttesüsteemi ja ventilatsiooni puudused, wc -de vähesus, vajadus surnute ajutise hoiuruumi ja abihoone järele8. Hooldekodu halb varustatus kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalike abivahenditega ja inventariga.9. Lagunenud kõrvalhoone olemasolu hooldekodu territooriumil (2) Arengueeldused: 1. Leevi hooldekodust konkurentsivõimelise hoolekandeasutuse väljaarendamine.1. Looduskaunis koht elamiseks nii peredele kui vanuritele2. Sobiva koha olemasolu sotsiaalkeskuse/päevakeskuse väljaarendamiseks looduskaunis kohas3. Veriora noortekeskuse kasutamine sotsiaalse suhtlemise kohana (3) Arengueesmärk: Luua vallas nüüdisaegne ja kogu elanikkonna vajadusi rahuldav hoolekanne ning nüüdisajastada sotsiaalset infrastruktuuri. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Koduteenuse ja eluasemeteenuse osutamine ja arendamine2. Leevi hooldekodu II etapi väljaehitamisega muuta hooldekodu konkurentsi-võimeliseks hoolekandeasutuseks3. Leevi hooldekodule kuuri ja abiruumi ehitamine4. Pikaajalistele töötutele tööharjutusprogrammi käivitamine (koostööprojekt naaberomavalitsustega)5. Avahooldusteenuse väljatöötamine ja selle rakendamine6. Sotsiaalteenuste paremaks osutamiseks ja mitmekesistamiseks Leevi sotsiaalkeskuse/päevakeskuse rajamine endisesse kooli hoonesse7. Sotsiaaltöötajate regulaarne pädevuskoolitus8. Sotsiaaltööga tegelevate inimeste motiveerimiseks erinevate programmide/projektide käivitamine9. Vähekindlustatud ja abivajavatele vallakodanikele sotsiaalmaja ehitamine.
(1) Probleemid: 1. Lastevanemate passiivsus2. Riskiperede halb sotsiaalne olukord3. Tugiperede puudus (2) Arengueeldused: 1. Lastekaitsespetsialisti olemasolu, kelle tegevusvaldkonnaks on ka töö lastega2. Vallas on inimene, kes on aktiivselt tegev paljulapseliste perede ühingus3. Õpilasmaleva traditsioon4. Koostöö kohalikul, maakondlikul ja riiklikul tasandil erinevate institutsioonidega (3) Arengueesmärk: Väärtustada jätkusuutlikku tugevat pere ning esindada ja kaitsta valla laste õigusi ja huve. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Riskiperede, erivajadustega laste ja perede andmekogu sisseseadmine ja selle järelevalve ning tõhusa ja hästitoimiva koostöövõrgustiku olemasolu ning edasiarendamine2. Asendushoolduste korraldamine ja järelevalve.3. Perenõustamine sotsiaalse toimetuleku vallas.4. Riskigruppi kuuluvate laste väljaselgitamine ja neile tugipereteenuse otsimine.5. Ennetustööga seotud projektide ellukutsumine ja läbiviimine.6. Laste vajaduste ja huvide eest seismine ja selleks lisavahendite taotlemine.7. Tõhusa ja hästitoimiva koostöövõrgustiku loomine.8. Perepäevade korraldamine ning riskiperede resotsialiseerimine kogukonda.
(1) Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks: Eesti riiklik arengukava (RAK - ühtne programmdokument 2007-2013) sätestab üle -eestilised eesmärgid inimressursi arendamisel, elukeskkonna arendamisel ja majanduskeskkonna arendamisel. Dokument on aluseks Eestile Euroopa Liiduga struktuurifondide vahendite kasutamisel. (2) Perioodil 2007-2017 laienevad kohalikele omavalitsustele kolm struktuurifondi ( tõukefondi): 1. Euroopa Sotsiaalfond (ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajate konkurentsivõime tõstmisele 2. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) toetab investeeringuid sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks 3. Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist.
Arengukava täitmist kontrollivad demokraatlikult valitud vallavolikogu ja volikogu revisjonikomisjon. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. Hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
“Veriora valla arengukava aastateks 2007-2013” uus redaktsioon koos lisaga 1 “Investeeringute kava aastatel 2007-2013” avaldatakse “Riigi Teataja” elektroonilises andmekogus ja valla veebilehel.
Veriora valla arengukava aastateks 2007-2013 koos lisaga 1 “Investeeringute kava aastatel 2007-2013” uus redaktsioon jõustub 01.07.2007.a.