Redaktsioonide võrdlus

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel (edaspidi kohalik valitsemine); 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avatus ja avalikkus; 7) kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste osutaminekorraldamine soodsaimatel tingimustel.

Omavalitsusorganid on: 1) valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitaksemille valivad valla või linna hääleõiguslike elanike poolthääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

(1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusestiseseisev eelarve. 1 (1¹) Valla ja linna eelarve- koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja avalikustamise ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarvearuandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.

(1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna, sealhulgas selle ettevõtluskeskkonna arengut ja suunata selleasjakohaste strateegiate elluviimist. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes 1 nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsustega täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksusteomavalitsusüksuste otsusega täita omavalitsusüksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele kohaliku omavalitsuse üksuseleomavalitsusüksusele või mõnele teisele kohaliku omavalitsuse üksuste käesoleva seaduse § 62 1. ja 2. lõikes nimetatud koostööorganileomavalitsusüksuste ühisametile või -asutusele või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele (edaspidi koostööorgan). Nimetatud mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamisel ei kohaldatavolitamise korral halduskoostöö seadust ei kohaldata. (3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksusomavalitsusüksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannet täitamaakonna arengut kavandada ja suunata, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksusteomavalitsusüksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksusomavalitsusüksus. 3 (3¹) Regionaalarengu valdkonna eest vastutav minister võib volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud riigisisese regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgani, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3 ning, § 6 lõikeid 1 ja 2. Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganit riigi haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse ning § 13 lõiget 1. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmiseks toetuse eraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Käesoleva seaduse alusel moodustatud valla või linna ühise ametiasutuse (edaspidi ühisamet) ja valla või linna ühise ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi ühisasutus) kaudu kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist loetakse ülesande täitmiseks ühisameti või -asutuse moodustanud kohaliku omavalitsuse üksusteomavalitsusüksuste poolt.

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. 3 (3¹) Kui kohaliku omavalitsuse üksused on moodustanud ülesannete täitmiseks ühisameti, käsitatakse ühisameti haldusakti selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktina, kelle nimel ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse õigusakte, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma. 3 (43²) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsuse pooltValitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (4) Volikogu võib kehtestada määrusega täpsema korra volikogu ja valitsuse õigusaktide ning eelnõude seletuskirjade normitehniliste nõuete rakendamiseks. 4 (4¹) Volikogu võib volitada valitsust kehtestama valitsuse õigusaktidele ning eelnõude seletuskirjadele esitatavate normitehniliste nõuete kohaldamise ja eelnõude menetlemise täpsema korra. (5) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ningRiigi Teataja seaduses sätestatud korras. (6) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva või kui ei kohaldu haldusmenetluse seaduse §-s 93 sätestatud muud erandid. (7) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidenateatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva. (8) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär. (9) Volikogu otsused, valitsuse korraldused ja istungite protokollid peavad olema kõigile isikutele kättesaadavad. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse või hallatava asutuse siseseks kasutamiseks, ei avalikustata. (10) Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib volikogu istungite protokollid tõlkida ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelde.

(1) Valla või linna põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla või linna ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise kord; 5) valla või linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõttedesindamise kord; 6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumiseavalikustamise täpsem kord. 1 (1¹) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kavandab moodustada siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastava ametikoha või vastava struktuuriüksuse, nähakse põhimääruses ette siseauditeerimise üldine töökorraldus. (2) Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid.

(1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, kedakes tegutseb Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, käesoleva seaduse, teiste seaduste, oma põhimääruse ja muude õigusaktide alusel. (2) Omavalitsusüksust esindavad seaduste ja omavalitsusüksusevalla või linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsusvalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. (2) Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

Omavalitsusüksustel on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite, ühisameteid ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. (2) Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. (3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja. (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

(1) Omavalitsusüksusel võibvõivad olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolikamuud sümbolid, mille kasutamise kord sätestatakse valla või linna põhimääruses. (2) Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile. (3) Omavalitsusüksuse lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele. (4) Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada kohaliku omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna põhimääruses sätestatud omavalitsusüksuse sümbolite kasutamise korrale. (5) Omavalitsusüksuse lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid.

(1) Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.3 (3) Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest ja hüvitusthüvitist volikogu ülesannete täitmiselülesandeid täites tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Kui volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest tasu. (4) Volikogu esimehe või ühe volikoguja aseesimehe ametikoht võibvõivad volikogu otsusel olla palgalinepalgalised. Volikogu palgalisele esimehele või palgaliseleja aseesimehele ei võivõib maksta vaid sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega temamuud tasu ning nende suhtes rakendada selliseid soodustusi, midamis volikogu ei oleon oma kehtestatud korras sätestanud ja otsustanud. Kui volikogu esimees või aseesimees on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmise eest töötasu. 4 (4¹) Volikogu palgalise esimehe või palgaliseja aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsioonipuhkust reguleerivaid õigusnorme. 4 (4²) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antudasjakohase päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse protokollislisatakse istungi protokolli. Küsimuste otsustamiseksKäesoleva seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud otsustusteks vajalik kvoorumhäälte arv on selle volikogu liikme võrra väiksem. 6 (6¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele või ametisse nimetamisele. 6 (6²) Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või kes on kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamiseosutumisest või ametisse nimetamise hetkestliikmeks kinnitamisest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega vastuvõtmise otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis. 7 (7)

(1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 1¹) korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuseomavalitsusüksuse volikogu liikmete volituste algamisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusegamuutumisega, kui püsiv elukohtisiku õigusliku tähendusega elukoha aadress rahvastikuregistri seaduse § 65 lõike 1 või 2 tähenduses ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas; 4) Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) 7) 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 10) surmaga. 1 (1¹) (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige avalduse ja käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3–5, 8 ja 9 sätestatud juhul teeb viivitamata selle informatsiooni kirjalikult teatavaks valla- või linnasekretärile. (3) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonileteavitab kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi lõigetes 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi 1 nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates valla või linna valimiskomisjoni. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.

(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikmetema ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatatakse: 1) kui ta on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valitsuse liikmeks või nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks; 1¹) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks; 1²) kui ta on nimetatud sama valla või linna ametiasutuse ametnikuks või kui ta töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel; 2) kui volikogu liikmetema suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud; 5) ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema suhteskohta, kes jätkavad oma tegevust, kuni volikogu pooltkinnitab ametisse uue valitsuse kinnitamiseni. 3 (3¹) Kui volikogu liige on osutunud valituks või nimetatuks volikogu liikme volitustega ühitamatusse ametisse, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul, peab ta kolme tööpäeva jooksul volituste ühitamatuse aluse ilmnemisest arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis. Kui isik soovib jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, siis tema volikogu liikme volitused peatatakse. Kui volikogu liige valitakse või nimetatakse käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul volikogu liikme volitustega ühitamatusse ametisse, siis volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu. Valla- või linnasekretär saadab nimetatud asjaolu teatavaks saamisel asjakohase teate valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul. 3 (3²) Volikogu liige, kelle volitused on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, võib esitada avalduse volituste peatumise tähtaja pikendamiseks igakordselt vähemalt kolme kuu võrra. Sel juhul tema volikogu liikme volitused vahepeal ei taastu. (4) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 2. lõike 2: 1) punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastavaasjakohase õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastavaasjakohase kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastavaasjakohase avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 11, 12, 4 ja 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamistsaamise korral asjakohase teate.

(1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast või ülelinnalisest nimekirjast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvadtaastatakse ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkestjõustumisest arvates.

(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 6¹) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimisevõib käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel; 7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine; 8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete22 lõike 1 punkti 362 alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule; 8¹) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine kehtestatud eeskirjas sätestada lemmiklooma pidamise nõuded asjaomase omavalitsusüksuse haldusterritooriumil heakorra ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule; 9) valla või linna põhimääruse kinnitaminekorrakaitseseaduse tähenduses avaliku korra tagamiseks, muutmineet vältida omavalitsusüksuse territooriumil viibiva isiku elu ja kehtetuks tunnistamine; 10) haldusterritoriaalse korraldusetervise ohustamist ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, otsustamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine; 10¹vara kahjustamist. (2) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmine; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 233Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul; 14) volikogu esimehe, aseesimeheeeskirjas sätestada täpsemad nõuded lemmikloomapidajale kuuluva või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimeheletema kasutuses oleva sellise territooriumi piiramise kohta, volikogu aseesimehelemillel ta lemmiklooma peab, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla või linna esindamise korra kehtestamine; 24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25¹) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 27¹) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks; 28) 29) 30) 31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduseet oleks välistatud lemmiklooma veterinaarseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine; 34) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34¹) ühisameti või -asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ühisameti või -asutuse põhimääruse kinnitamine; 35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine; 36¹) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 36²) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 36³) 364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine; 367) avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete ja korra kehtestamine; 368) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ning selle tasumise korra kehtestamine jäätmeseaduse § 66137 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveo puhul; 369) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ning selle tasumise korra kehtestamine, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole jäätmeseaduse § 135 lõike 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimusedkohane lahtipääsemine sellelt territooriumilt. (23) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuseVolikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas täpsustada korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustabmäärates omavalitsusüksuse nimel volikoguterritooriumil avalikud kohad, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla-kus ei võimaldata lemmikloomal viibida või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskoguleilma lõastamata, ametiasutuselekandevahendita, asutuse struktuuriüksuselesuukorvita või ametnikulevabalt viibida. (34) Kohaliku omavalitsuse volikoguVolikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piireskäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas määrata omavalitsusüksuse territooriumil avalikud kohad, kus võib võimaldada lemmikloomal vabalt viibida.

(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. (6) 7 (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid lisaks eesti keelele vormistada ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles.

Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus.

Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja, tema komisjonide ja muude tööorganite koosolekutest ning täita muid volikogu antudliikme ülesandeid.

(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikoguliige ei või oma ülesannete täitmise ja valitsuse õigusaktevolituste peatumise ajal ning pärast volituste lõppemist avaldada talle volikogu liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, dokumenteteiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla- või linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.

Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks.

(1) Vallavanemal võija linnapeal on alates ametikohale valituks osutumise päevastosutumisest volitus moodustada valitsus. (2) Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla või linna põhimääruses. (3) Seaduses ja valla või linna põhimäärusesõigusaktides ettenähtud volitused saabsaavad vallavanem võija linnapea alates valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.

(1) Valla- või linnavalitsusValitsus saab oma volitused alates volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valla- või linnavalitsusvalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamisenikinnitamise päevale järgneva päevani. 4 (4)

(1) Valla- või linnavalitsusValitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsuseletalle täita antud; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele, või volitab nende küsimuste lahendamise valla või linna ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks; 4¹) kinnitab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhi. 5) (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.3 (3) Valla- või linnavalitsusValitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsusvalitsus volitada valla või linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmiselKui teenuste hinnad kehtestab volituse alusel valla või linna ametiasutuseleametiasutus, mis teostab avalikku võimu, on korralduseasjakohase õigusakti andmise õigus selle ametiasutuse juhil.

Käesolevast seadusest ja teistest seadustest tulenevate(1) Volikogu võib moodustada vallas või linnas nende täitevvõimu ülesannete täitmiseks, mis ei vaja valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani volitusi, avalikku võimu teostavaid ametiasutusi avaliku teenistuse seaduse § 6 lõike 3 tähenduses. Omavalitsusüksused võivad koostöös moodustada ka ühisameteid käesoleva seaduse §-des 621–623 sätestatud korras. Nimetatud ametiasutused ei ole juriidilised isikud. (2) Valla või linna ametiasutus, sealhulgas valla- või linnavalitsus ametiasutusena, täidab oma struktuuriüksuste kaudu seadustes ja linnaelanike kaasamis-muudes õigusaktides antud volituste ning pädevuse piires ametiasutusele ja osalemisõiguste kontrollimiseks on omavalitsusüksusel õigus saada rahvastikuregistrist isiku ees-valitsusele pandud täitevvõimu korralduslikke ülesandeid, välja arvatud valitsuse määruste ja perekonnanimekorralduste kehtestamine, isikukoodi, elukohaandmeid ning andmeid isiku valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamise kohtateenindab volikogu, valitsust ja nende tööorganeid. Isiku puhul (3) Omavalitsusüksuses võib teenuste osutamiseks moodustada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, kesmis ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikjuriidilised isikud, on omavalitsusüksusel õigus saada ka andmeid isiku Eesti pikaajalise elaniku elamisloaja milles ei teostata avalikku võimu. (4) Valla või alalise elamisõiguse kohtalinna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Omavalitsusüksusel on õigus saada kinnipeetavateHallatava asutuse põhimääruse kehtestamine, vahistatute, arestialustestruktuuri ja kriminaalhooldusaluste andmekogust käesoleva seaduse § 32 lõikes 11 nimetatud andmeid vallakoosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu kehtestatud korras. (5) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi- ja linnaelaniku karistuse kandmise kohta kinnipidamiskohaskohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (6) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus esindavad valda või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut valla või linna põhimääruses või muus asjaomases õigusaktis sätestatud korras.

(1) MunitsipaalomandValla ja linna vara on vallale või linnaleomavalitsusüksusele kuuluv vara. 1 (1¹) Omavalitsusüksus peab tagama valla ja linna vara eesmärgipärase, heaperemeheliku ja säästliku kasutamise. (2) Valla või linna vara valitsemise alused ja korra kehtestab volikogu määrusega, milles võib volitada vara valitsemise täpsemaid tingimusi ja menetlusnõudeid kehtestama valitsuse. (3) Kohalik omavalitsusOmavalitsusüksus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasisee ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks kõlbmatuks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. 3 (3¹) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab omavalitsusüksus välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 11. (4) Kohalikul omavalitsusüksuselOmavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.

(1) Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdadeOmavalitsusüksuse eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise tingimused ja linnade ühisasutusikorra kehtestab volikogu määrusega, mis ei ole juriidilised isikudarvestades käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Vald või linn (2) Omavalitsusüksus võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla tulundusühistu või mittetulundusühingu liige, arvestadeskui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusiülesannete täitmiseks. VallaAsutamise ja osalemise otsuses peab olema märgitud asutamise või linna eraõiguslikes isikutes osalemise eesmärk ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla-ülesanne, mida on vaja täita äriühingu, sihtasutuse, tulundusühistu või linnavolikogumittetulundusühingu kaudu. (2) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse Omavalitsusüksus võib olla liige vaid tulundusühistus, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korraskus ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) SihtasutuseKui sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald või linn, samuti osaühingu võija aktsiaseltsi ainuasutajaks, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, otsustab selle asutamise, ühinemise, jagunemise ja, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning asutamise korral põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsusekinnitamise volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri muid asutamisjärgseid õigusi teostab valla- või linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukoguvalitsus, kes nimetab valla- või linnavalitsus osaühinguka nõukogu liikmed. Nõukogu puudumise korral nimetab juhatuse liikmed valitsus. 3 (3¹) Sihtasutuse, tulundusühistu või mittetulundusühingu, mille asutajaks on vald või linn, osaühingu või aktsiaseltsi, mille osanikuks või aktsionäriks on vald või linn ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses valla või linna valitseva mõju all oleva üksuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) kellel on ärikeeld; 4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 6) kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 3 (3²) Käesoleva paragrahvi lõike 31 punktides 1–4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Käesoleva paragrahvi lõike 31 punktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 3 (3³) Kui valla või linna sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, võib volikogu kehtestada määrusega juhtorgani liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise lisatingimused ja -korra. (34) Volikogu võib volitada käesoleva paragrahvi lõikes 33 sätestatud tingimusi ja korda kehtestama valitsuse. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnalepeale valla või vallalelinna ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena tulundusühistus või mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise valla- või linnavolikoguvolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valla-valitsus või linnavalitsuse pooltvalitsuse nimetatud isik. 4 (4¹) Kui sihtasutuse asutanud vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuseomavalitsusüksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuseleomavalitsusüksusele, ei kohaldata sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 5 sätestatut ja sihtasutuse asutajaõigused lähevad üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuseleomavalitsusüksusele. 4 (4²) Kui mittetulundusühingu liikmeks olev vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuseomavalitsusüksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuseleomavalitsusüksusele, ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 14 lõikes 2 sätestatut ja ühinemise korral läheb liikmeõigus üle moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuseleomavalitsusüksusele. 5 (5) Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla- või linnaeelarvelinna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestataksekehtestamisel määratakse koormise olemus, ulatus, koormise täitmise tingimused ja kord ning, koormise täitmise üle kontrolli teostamisekontrollimise kord ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul koormise täitmiseks vajalike tööde maksumuse arvutamise alused ja kord volikogu määrusega. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastavaVolikogult loa andmiselsaamise korral määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud volikogu määrusega kehtestatud korras. (6) Koormise täitmist kontrollib valla- või linnavalitsusvalitsus. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

(1) Maakonna arengustrateegia kiidetakse heaks hiljemalt 1531. jaanuarilmärtsil ja see hõlmab vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Arengustrateegia vaadatakse üle ja seda uuendatakse vähemalt kord nelja aasta jooksul. (2) Maakonna arengustrateegial peab olema tegevuskava või valdkondlikud tegevuskavad, mis ei pea hõlmama kogu arengustrateegia kehtivuse perioodi. Maakonna arengustrateegia tegevuskava peab olema kooskõlas maakonna kohaliku omavalitsuse üksusteomavalitsusüksuste eelarvestrateegiatega. (3) Maakonna arengustrateegia eelnõu koostab kohaliku omavalitsuse üksusteomavalitsusüksuste määratud käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorgan ja eelnõu esitatakse heakskiitmiseks asjaomastele valla- või linnavolikogudelevolikogudele. (4) Valla- või linnavalitsusValitsus korraldab või volitab koostööorganit korraldama avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise maakonna arengustrateegia eelnõu koostamisse. (5) Valla- või linnavalitsusValitsus avalikustab maakonna arengustrateegia eelnõu valla või linna veebilehel või volitab koostööorganit avalikustama maakonna arengustrateegia eelnõu kaja koostööorgan koostööorgani veebilehel vähemalt kaheks nädalaks. 5 (5¹) Maakonna arengustrateegia eelnõu avalikustamise ja avalike arutelude käigus esitatud kirjalikud ettepanekud avaldatakse valdade või linnade veebilehtedel või lisatakse sinna koostööorgani veebilehe link, mille kaudu on teave enne arengustrateegia vastuvõtmist kättesaadav. Arutelu tulemuste alusel tehakse eelnõus põhjendatud juhul vajalikud muudatused. (6) Maakonna arengustrateegia loetakse vastuvõetuks ja see jõustub pärast seda, kui vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksusteomavalitsusüksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksusomavalitsusüksus, on selle määrusega heaks kiitnud hiljemalt 15. jaanuaril. Maakonnakeskuseks loetakse kohaliku omavalitsuse üksustomavalitsusüksust, mis on maakonnaplaneeringus maakonnakeskusena nimetatud. 6 (6¹) Omavalitsusüksused võivad kokku leppida, et maakonna arengustrateegia tegevuskava kinnitab käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorgan. (7) Maakonna arengustrateegia koostanud ja menetlenud koostööorgani, volikogu ja volikogu komisjonide koosolekute ning volikogu istungite protokollid ja teave maakonna arengustrateegia menetlemise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksustevaldade või linnade veebilehtedel seitsme tööpäeva jooksul arengustrateegia vastuvõtmisest arvates. (8) Maakonna arengustrateegia koostamise, menetlemise ja vastuvõtmise täpsema korra ning vastuvõtmise tingimused võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

(1) Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. (2) Istungeid ja koosolekuid võib pidada ka elektroonilisi vahendeid kasutades, arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud nõudeid. (3) Volikogu ja valitsus võivad oma õigusaktides ette näha ka muid töövorme.

(1) Asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. (2) Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. (3) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul keeleseaduse § 11 alusel antud luba kasutada selle kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt kehtib kuni kõnealuse volikogu volituste lõppemiseni. (4) Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele 3 saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, võivad volikogu ja valitsus otsustada vastavalt volikogu ja valitsuse istungi töö osaliseosaliselt või täieliku tõlkimise vähemusrahvusetäielikult ka sellesse keelde tõlkida.

(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nendeistungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusegaseaduse, valla või linna põhimäärusega ningpõhimääruse või muude õigusaktidega või volikogu poolt antud pädevuselepädevuse kohaselt; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrusteleõigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele; 3¹) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusegavolikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisegapeatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal.

(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumiselpuudumise korral volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuet teha istungi kutse vähemalt neli päeva enne istungit volikogu liikmetele teatavaks ja saata koos kutsega istungi materjalid. lõikes ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees ei osutunud esimesel istungil valituks. (2) 2 (2¹) Käesoleva seaduse § 52 2. lõike 2 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees volikogu istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. Kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused jakokkukutsumise korral tehakse volikogu istungi kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ning kutses märgitakse istungi aeg, koht ja töövorm, samuti nimetatakse arutusele tulevad küsimused. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. (4) Volikogu esimees või tema asendajaaseesimees kutsub volikogu kokku valla-valitsuse või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatudesitatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendajaaseesimees, arvestades valla või linna põhimäärusesvolikogu töökorras sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks. Volikogu istung peab toimuma ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast arvates. Kui volikogu esimees või aseesimees volikogu istungit kuu aja jooksul kokku ei kutsu, kutsub istungi viivitamata kokku vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku lepitud volikogu liige, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.

(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendajaaseesimees. Esimehe või tema asendaja puudumiselaseesimehe puudumise korral juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutadaesimees kuulutab istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Volikogu esimees võib põhjendatud juhul piirata volikogu istungile kutsumata isikute viibimist istungi toimumise kohas. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolttöökorraga nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsusevalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaidotsustab käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud ja õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 23, 4, 6–9, 1017, 8, 9, 14, 15, 18, 24, 251 ja 27124 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtudnimetatud küsimustes otsustusteotsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Kohaliku omavalitsuse üksusteOmavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist on vajalik volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.

(1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või linnapea või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse valla- või linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Valla- või linnasekretär teavitab kohetagasiastumise avalduse saamisest viivitamata vallavanemat või linnapead või nende asendajaid ja volikogu esimeest või tema asendajataseesimeest. (2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

(1) Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esilduselesildise alusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevaltvarem esitatud ettepanekuid. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. 1 (1¹) Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. 1 (1²) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti. 1 (1³) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. (14) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku. (15) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku. (16) Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal. Komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel seoses tema umbusaldamisegaumbusaldamise, tagasiastumisegatagasiastumise, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega valitakse uuesti niiuus komisjoni esimees kui kaja aseesimees. (2) Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord sätestatakse valla või linna põhimäärusesvolikogu määruses. (3) Komisjoni liikmed peavad komisjoni liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud teabe puhul järgima käesoleva seaduse §-s 261 sätestatud teabe mitteavaldamise piirangut.

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust. (2) 3 (3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees.4 (4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, ja valitsuse liikmed. 4 (4¹) Valitsuse liikmed koordineerivad ja juhivad vallavanema või linnapea üleantudantud volituse piires valla- või linnavalitsusevalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid. 4 (4²) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsuselotsusega olla palgaline. Vallavanemale või linnapeale ja linnapeale ning valitsuse liikmele ei võivõib tema volituste kestel maksta vaid sellist lisatasu, hüvitist või toetust eganing rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, midamis volikogu ei oleon oma kehtestatud korras sätestanud ja otsustanud. 4 (4³) Vallavanema või linnapea ja valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. (44) Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (45) Kui vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul. (5) Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna põhimäärusesõigusaktis sätestatud korras. (6) Valla- või linnavalitsusValitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär. (7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (8) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (9) Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (10) Valla- või linnavalitsuse määrusele ja teisteleValitsuse dokumentidele kirjutavadkirjutab alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär. (11) Valla- ja linnavalitsuseValitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikoguvalitsus. (12) Vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. (13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud juhul on vallavanem, linnapea või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

(1) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. (2) Kohaliku omavalitsuse volikoguVolikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valla- või linnavalitsuseValitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. (7) Valla- või linnavalitsuseValitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna põhimäärusesõigusaktides sätestatud korras. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 9 (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates; 1¹) pole kuue kuu jooksul haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuseomavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates kehtestanud ühinemise tulemusena moodustunud valla või linna põhimäärust; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest või tagasi astumisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest või tagasi astumisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 5) rikub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 46 lõiget 2. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.

(1) Korrakaitseametnikud kannavad kohaliku omavalitsuse sümboolikagaKorrakaitseametnik kannab vormiriietust või muid neid eristavaid ametitunnuseid, mis erinevad selgelt politsei omadestmillel on omavalitsusüksuse sümbol ja korrakaitseametniku ametitunnused. Korrakaitseametniku vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda riigi ametiasutuse ametniku vormiriietusega. (2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja muud ametitunnusedametitunnuste kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1) Valla- või linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem või linnapea. (2) Valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku: 1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või; 3) kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele. (3) Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Valla- või linnasekretär võib sõnaõigusega osa võtta volikogu istungist. (4) Valla- või linnasekretär: 1) juhib valla- või linnakantseleid ning esitab vallavanemale või linnapeale ettepanekuid valla- või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) 6) esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla või linna vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9¹) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea teenistussuhte peatumise määruse selle saamisele järgnevast tööpäevast; 9²) 9³) korraldab valimisi või rahvahääletusi vallas või linnas Euroopa Parlamendi valimise seaduses, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Riigikogu valimise seaduses või rahvahääletuse seaduses sätestatud korras; 10) täidab teisi seaduses, ja valla või linna põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis valla- või linnasekretärile sätestatudmääratud ülesandeid. (5) Valla- või linnasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema või linnapea käskkirjaga määratud isik. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik valla- või linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktides 1–3 valla- või linnasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele. (6) Kui valla- või linnasekretär kandideerib Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu valimistel, asub nendel valimistel volitatud esindajaks või tal ei ole muul põhjusel võimalik täita valimiste korraldaja ülesandeid, nimetab vallavanem või linnapea käskkirjaga valla- või linnasekretäri asendaja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 93 sätestatud ülesannete täitmiseks.

(1) Osavald või linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuseomavalitsusüksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel. (2) Osavalla või linnaosa elanike esinduskoguna moodustatakse osavallas või linnaosas osavalla või linnaosa põhimäärusega osavalla- või linnaosakogu, kelle liikmed valitakse demokraatlikkuse põhimõttel nimetatud põhimääruses sätestatud korras. (3) Osavalla- või linnaosakogu valib osavalla- või linnaosakogu esimehe.4 (4) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on: 1) seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa territooriumil omavalitsuseomavalitsusüksuse toimimist, kohalikku valitsemist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes. (5; 2) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on omavalitsuseomavalitsusüksuse esindamine ningja otsuste langetamine osavalla või linnaosa territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, valla või linna põhimäärusega, osavalla või linnaosa põhimäärusega või volikogu otsusega antudmääratud valdkondades ning pädevusteja antud volituste piires. 5 (5)

(1) OsavallaValla või linnaosa vanema nimetab ametikohalelinna territooriumil võib moodustada piirkonna esinduskogu, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, piirkonda moodustavate asustusüksuste elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla- või linnavalitsus osavalla või linnaosa põhimääruseslinna ülesannete täitmisel. (2) Piirkonna esinduskogu moodustatakse demokraatlikkuse põhimõttel piirkonna esinduskogu statuudis sätestatud korras, võttes arvesse osavalla- või linnaosakogu arvamuse. 1 (3) Volikogu kehtestab piirkonna esinduskogu statuudi, milles sätestatakse: 1¹) Osavalla ja linnaosa vanemale laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu niivõrdasustusüksused, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisitimille elanikest moodustatakse piirkonna esinduskogu; 2) esinduskogu moodustamise kord ja töökord; 3) volituste periood; 4) esinduskogu õigused ja pädevus. 1 (1²4) OsavallaStatuudis võib ette näha, et esinduskogu töösse kaasatakse asustusüksuste vanemad ja linnaosa vanema vaba ametikoha täitmisele ei pea kohaldama avaliku teenistuse seaduse § 16–20huvigruppide esindajad. (25) Osavalla või linnaosa vanema vabastab teenistusest vallaPiirkonna esinduskogul on käesolevas seaduses sätestatud osavalla- või linnavalitsusja linnaosakogu pädevus, kui vallavanemaseaduses või linnapea hinnangul vallavanema või linnapea ja osavalla või linnaosa vanema koostööesinduskogu statuudis ei laabu, võttes arvesse osavalla- või linnaosakogu arvamusesätestata teisiti. (3) Osavalla või linnaosa vanemat ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist vallavanema või linnapea ja osavalla või linnaosa vanema koos töötamise algusest. (4) Osavalla või linnaosa vanema teenistussuhte viimane päev käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel ametist vabastamisel on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

(1) AleviLinna kui asustusüksuse, alevi, aleviku või küla koosolekul võidaksevõib valida linna-, alevi-, aleviku- või külavanemkülavanema. (2) Linna kui asustusüksuse linnapea-, alevi-, aleviku- või külavanem võib osaleda valla- või linnavolikoguvolikogu istungil sõnaõigusega. (3) Volikogu võib võtta vastu võtta linna kui asustusüksuse linnapea-, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- ja külavanemanende valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Linna kui asustusüksuse linnapea-, alevi-, aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (4) Valla- või linnavalitsuseValitsuse ülesannete täitmine linna kui asustusüksuse linnapea-, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

(1) Ühisameti või -asutuse strateegiliseks juhtimiseksVolikogul, valitsusel ja tegevuse koordineerimiseks moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsuste volikogude esindajatestametiasutustel on õigus teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning ekspertidest alaline nõukogu (edaspidi nõukogu)sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. (2) Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest ja liikmetest. Nõukogu liikmed nimetavad valla- või linnavalitsused ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras. Nõukogu koosseisu kinnitab selle valla või linna volikogu, kelle koosseisus ühisamet või -asutusOmavalitsusüksusel on moodustatud, kooskõlastatult kõigi ühisametiõigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või -asutuse tegevuses osalevate kohaliku omavalitsuse üksustegateha nendega koostööd. (3) Nõukogu pädevuses on: 1) ühisametiSuhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust volikogu või -asutuse eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning muutmine; 2) ühisameti või -asutuse eelarve täitmise aruande kinnitamine; 3) ühisameti või -asutuse halduslepinguga ülesannet täitma volitanud volikogule ettepaneku tegemine revisjoni läbiviimiseks käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korrasvolikogu määratud esindaja. (4) Nõukogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule teha ettepanekuid ühisameti või -asutuse tegevuses osalevatele kohaliku omavalitsuse üksustele: 1) ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingu muutmiseks ning põhimääruse, struktuuriSõlmitavad lepingud vaadatakse enne läbi ja töökorralduse kinnitamiseks ning muutmiseks; 2) ühisameti juhi ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning ühisasutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks; 3) ühisameti või -asutuse osutatavate teenuste rahastamise suurendamiseks; 4) ühisameti või -asutuse osutatavate teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks; 5) ühisameti või -asutuse ja selle tegevuses osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise tööjaotuse parandamiseks; 6) ühisameti või -asutuse tegevuse muutmiseks ning liikmete lisamiseks ja väljaarvamiseks. (5) Nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele nõukogu esimees või aseesimees. Koosolek on otsustusvõimelinekiidetakse heaks volikogus, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu koosseisust. Nõukogu koosolek protokollitakse. (6) Nõukogul on õigus saada ühisametiltnende täitmisega kaasnevad kulutused valla või -asutuselt ning selle tegevuses osalevatelt kohaliku omavalitsuse üksustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente. (7) Nõukogu muud õigused ja kohustused ning täpne töökord sätestatakse ühisametilinna eelarvest või -asutuse põhimääruseskui võetakse muid varalisi kohustusi.

Maakondliku(1) Liit esindab liitu kuuluvaid omavalitsusüksusi kui tervikut ja üleriigilisekaitseb oma liikmete ühishuve suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Maakondlik liit võib teise liidu, teiste liitude või käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorganiga moodustada ühise regionaalse esinduse, millega seotud küsimused otsustatakse vastavalt oma põhikirjale. (3) Liidul on õigus oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. (4) Liit võib omavalitsusüksusega kokkuleppel täita kohaliku omavalitsuse üksuste liitude asutamineülesandeid ka ilma seaduses sisalduva sellekohase volituseta, kui seadus ei sätesta teisiti ja nende tegevus toimubülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan. Omavalitsusüksusega vastava halduslepingu sõlmimiseks peab andma nõusoleku liidu üldkoosolek. (5) Avaliku võimu volituse rakendamisega seotud riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuste liitudeülesande võib liidule täita anda ainult seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral. Sätet ei kohaldata valla või linna eelarves ettenähtud korrasvara ja vahendite kasutamise üle otsustamisele, kui volikogu on delegeerinud otsustamise liidule. (6) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib liidule täita anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan. (7) Seadusega liidule täita antud kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest. (8) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud riikliku ülesande võib liidule täita anda liidu, omavalitsusüksuse ja valitsusasutuse kokkuleppel halduslepinguga seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral. (9) Liit täidab valitsusasutusega kokkuleppe alusel riiklikke ülesandeid vaid juhul, kui ükski liitu kuuluv omavalitsusüksus ei ole selle vastu. (10) Seadusega või seaduse alusel liidule pandud riikliku ülesande täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. (11) Liidu ülesannete täitmist rahastatakse: 1) liikmemaksudest; 2) toetustest, omavalitsusüksuse eraldistest ja annetustest; 3) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust; 4) seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest. (12) Liit esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 ja § 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.

(1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seaduselOmavalitsusüksus võib halduslepinguga volitada asjakohase valla või linna veebilehe pidamiseks majutus-, haldus-, arendus- ja lepingulhooldusteenuse osutamise ülesannet täitma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise ja haldamise teenuste osutamise eest vastutava riigiasutuse. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) VallaKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutus, kellega omavalitsusüksus on sõlminud halduslepingu, peab osutama omavalitsusüksusele valla või linna volikogulveebilehe pidamiseks majutus-, haldus-, arendus- ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmisekshooldusteenust. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul Riigiasutus võib võtta teenuse osutamise eest tasu.

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsusvalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsusevalla või linna eelarvesse.

Volikogu liige(1) Valla- või linnasekretär, kes 2021nimetatakse ametisse pärast 2028. aasta 201. juulil töötab samajaanuari, peab vastama käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele. (2) Valla- või linnasekretär, kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon enne 2011. aasta 1. märtsi väljastanud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, kuid kes ei vasta käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või linna ametiasutuses töölepingu alusel2 sätestatud nõuetele, peab kolme tööpäeva jooksulja kes on nimetatud kuupäevast arvates teavitama valla- või linnasekretäri ametikohale enne 2028. aasta 1. jaanuari, kas ta soovib osaleda volikogu töös võivõib samas omavalitsusüksuses sellel ametikohal teenistust jätkata töötamist sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Kui isik soovib jätkata töötamist ametiasutuses või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme volitused.