Reguleerimisala Käesoleva seadusega sätestatakse Kärla valla eelarvestrateegia koostamine; eelarve koostamine, liigendus, vastuvõtmine, muutmine, täitmine ja aruandlus; kohustuste võtmine ja finantsdistsipliini tagamine ning reservfondi kasutamine.
(1) Eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finatseerimisele. (2) Eelarvestrateegia – kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta. (3) Investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega. (4) Allasutuste alaeelarved – vallavalitsuse ja vallavolikogu kui ametiasutuste ja vallavalitsuse hallatavate allasutuste eelarved. (5) Alaeelarvete kasutajad – allasutuste ja tegevusalade alaeelarvete koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud. (6) Likviidsed varad – raha ja pangakontodel olevad vahendid, rahaturu ja intressifondide aktsiad ja osakud ning soetatud võlakirjad. (7) Sildfinantseerimine – välismaise sihtfinantseerimise ja sellega seotud saadava kaasfinantseerimise ulatuses võlakohustuste võtmine väljamaksete teostamiseks vastava projekti raames kuni sihtfinantseeringute ja kaasfinantseeringute laekumiseni. (8) Sõltuv üksus – kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva ja olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
(1) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia koostatakse koos arengukavaga arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 371 „Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed“, §-st 372 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine“ ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-dest 20 „Eelarvestrateegia koostamine“ ja 30 „Riigile esitatav eelarve ja eelarvestrateegia“. (2) Eelarvestrateegia koostab vallavalitsus. (3) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta ning tuuakse välja eelarveaastale eelnenud majandusaasta tegelikud andmed ja eelarveaastaks kinnitatud andmed. (4) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu vallavolikogule koos arengukava muutmise eelnõuga hiljemalt 15. septembriks. Vallavolikogu kinnitab eelarvestrateegia oma määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, kuid mitte hiljem kui eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. Eelarvestrateegia koos arengukavaga ning vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide koosolekute protokollid nende menetlemiste kohta avaldatakse Kärla valla veebilehel. Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia kohta andmed Rahandusministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks.
(1) Eelarve koostamise, muutmise ja täitmise korraldaja on Kärla vallavalitsus. (2) Eelarvega määratakse valla rahaliste vahendite kasutuse plaan eelarveaastaks, tulenevalt arengukavas ja eelarvestrateegias pandud eesmärkidest ja tegevustest.
(1) Eelarve on kassapõhine ja koosneb järgmistest eelarveosadest: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (2) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) maksutulud, mis jagunevad 2) tulud kaupade ja teenuste müügist, mis jagunevad: 3) saadavad toetused tegevuskuludeks, mis jagunevad: 4) muud tegevustulud, mis jagunevad: (3) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused tegevuskuludeks, mis jagunevad: 2) muud tegevuskulud, mis jagunevad: (4) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi: 1) põhivara müük; 2) põhivara soetus; 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine; 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine; 5) osaluste müük; 6) osaluste soetus; 7) muude aktsiate ja osade müük; 8) muude aktsiate ja osade soetus; 9) antavad laenud; 10) tagasi laekuvad laenud; 11) finantstulud; 12) finantskulud (5) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) kohustuste võtmine; 2) kohustuste tasumine. (6) Likviidesete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aksite või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega. (2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga. Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne. Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(1) Vallavalitsus algatab eelarve koostamise protsessi, mille tulemusel valmib eelarve eelnõu. Eelarve eelnõu koostatakse käesoleva määruse § 5 kirjeldatud liigenduses ja esitatakse kinnitamiseks vallavolikogule. Eelnõule lisatakse seletuskiri, mis sisaldab järgmist informatsiooni: 1) selgitused eelarve tulude, kulude, investeeringute, finantseerimistehingute ja likviidsete varade muutuste kohta vähemalt käesoleva määruse §-s 5 toodud liigenduses; 2) selgitav osa põhitegevuse kulude ja investeeringute väljaminekute jaotuse kohta tegevusalade kaupa. Selgituses esitatakse andmed eelarve koostamise aastale eelnenud aasta tegeliku täitmise kohta, eelarve koostamise aastaks kinnitatud eelarve kohta ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud eelarve kohta; 3) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaade laenukohustustest ja tulevikus planeeritavatest laenumaksetest, võetud garantiikohustustest; 5) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamisest või vajadusel ülevaade raske finantsseisukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuse kohta. (2) Eelarve koostamise ja menetlemise protsessi tegevused ja lõpptähtajad eelarveaastale eelneval aastal, enne eelarve kinnitamist on järgmised: 1) eelarveprotsess algatatakse vallavalitsuse korraldusega, kus määratakse eelarveprotsessi ajagraafik, allasutuste alaeelarvete taotluse koostajad, piirsummad ja vormid. Tähtaeg hiljemalt 30. august; 2) alaeelarvete taotluste koostamise, eelarveläbirääkimiste ja eelarvetaotluste esitamise tähtaeg hiljemalt 30. september; 3) vallavalitsuses menetletakse esitatud alaeelarvete taotlusi, koostatakse koondeelarve ja esitatakse eelarve eelnõu vallavolikogule hiljemalt 15. novembriks. Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Kärla valla veebiehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni; 4) eelarve eelnõu esimene lugemine toimub vallavolikogus hiljemalt 30. novembril; 5) eelarve muudatusettepanekuid võib esitada vallavolikogu liige, vallavolikogu komisjon või vallavalitsus eelnõu algatajana; 6) vallavolikogu tehtud muudatusettepanekud viib vallavalitsus eelnõusse ja lisab sellele oma arvamuse. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisatakse selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve eelnõu teine lugemine, vajadusel kolmas lugemine, ja kinnitamine toimub hiljemalt 31. detsembril. (3) Eelarve menetlemise protsessi tegevused ja lõpptähtajad eelarveaastal pärast eelarve kinnitamist on järgmised: 1) eelarve koos vallavolikogu istungi ja komisjonide protokollidega avaldatakse Kärla valla veebilehel hiljemalt seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist. Vallavolikogu istungi või komisjonide protokolli märgitakse kõik muudatusettepanekud esitatud kujul, hääletustulemused ja algataja või esitajate eriarvamused; 2) vallavalitsus kinnitab eelarvejaotuse ja määrab eelarve tätmise eest vastutavad isikud alaeelarvete kaupa hiljemalt 31. jaanuaril; 3) esimese lisaeelarve menetlemine ja kinnitamine, millega suunatakse eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud järgmisse eelarveaastasse ning viiakse esialgselt eelarves planeeritud toetusfondi, tasandusfondi ja sihtotstarbeliste toetuste summad kooskõlla Vabariigi Valituse poolt kinnitatud tegelike summadega, toimub hiljemalt 31. märtsil; 4) ülejäänud lisaeelarved kinnitab vallavolikogu vastavalt vajadusele, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril.
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või esimese lisaeelarvega. (2) Eelseisvasse eelarveaastasse võib üle kanda järgmisi tegemata jäänud väljaminekuid: 1) sihtotstarbelise toetusena tegevuskuludeks saadud vahenditest ja annetustest finantseeritud väljaminekuid; 2) põhivara soetamise ja renoveerimise eesmärgil toetusena saadud vahenditest finantseeritud väljaminekuid; 3) põhivara soetuseks ja renoveerimiseks eelarves ettenähtud vahenditest finantseeritud väljaminekuid, kui investeeringu elluviimiseks on sõlmitud hankelepingud.
(1) Lisaeelarve eelnõu algatab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule. Lisaeelarve koostatakse käesoleva määruse § 5 toodud liigenduses. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, mis sisaldab järgmist informatsiooni: 1) põhjendused lisaeelarve vajaduse kohta; 2) ülevaade põhitegevuse kulude ja investeeringute väljaminekute jaotuse kohta tegevusealade kaupa. (2) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud suurenevad või vähenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad või vähenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (3) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, kavandatakse selles käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (4) Kui eelarveaasta jooksul puudub vajadus lisaeelarve koostamiseks, siis koostatakse sihtotstarbeliselt laekunud vahendite osas lisaeelarve kaks korda eelarveaasta jooksul – vallavolikogu juunikuu istungil ja novembrikuu istungil.
(1) Eelarve täitmist, täitmise seiret ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. (2) Vallavalitsus ja alaeelarvete kasutajad võivad teha tehinguid eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 24 lõigetes 1 ja 2, §-s 26 lõike 4 punktis 3 ning lõikes 6 nimetatud juhtudel. (3) Kui tehinguga kaasnevad väljaminekud eelarveaastast pikemal perioodil võivad vallavalitsus ja alaeelarvete kasutajad kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu volituse alusel sõlmida lepinguid, millega: 1) võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi; 2) antakse laenu või tagatakse kohustusi vastavalt § 37 lõikele 2; 3) ületatakse eelarves kinnitatud väljaminekute summat. (4) Eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ette nähtud väljaminekute tegemist, teavitades sellest vallavolikogu. (5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosa täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud. (6) Allasutuste alaeelarves kaupade ja teenuste müügist kavandatust üle laekunud tulusid võib allasutus kasutada asjaomaste kaupade ja teenuste ostmise kulutusteks. (7) Eelarve täitmise kohta koostatakse finantsnõuniku poolt seirearuanne: 1) allasutuste alaeelarvete ja tegevusalade alaeelarvete täitmise kohta iga kuu lõpu seisuga ning informeeritakse sellest alaeelarvete täitmise eest vastutavaid isikuid ja vallavalitsuse liikmeid; 2) koondeelarve täitmise kohta poolaasta lõpu seisuga ja aasta lõpu seisuga ning informeeritakse sellest vallavolikogu liikmeid.
(1) Reservfondi eesmärk on rahaliste vahendite reserveerimine eelarves ettenägematute väljaminekute katteks, mida vallavalitsus peab tegema, täites vallale pandud ülesandeid. Reservfondi koosseisus ei kavandata väljaminekuid, mis tõenäoliselt tuleb eelarveaasta jooksul teha, kuid mille suurust ega sisu ei osata täpselt hinnata. Selletaolised väljaminekud nähakse eelarves ette kulude tegeliku tegevusala ja majandusliku sisu järgi ning vajadusel tehakse eelarveaasta jooksul korrektsioonid lisaeelarve kaudu. (2) Reservfondist tehakse eraldisi ainult ettenägematute kulutuste katteks, mis on ilmnenud eelarve kasutamisel ja mida ei ole võimalik ette näha eelarve koostamisel, sealhulgas avariide likvideerimiseks, rahaliste garantii- ja kinnituskirjade tagatiseks, ettekirjutuste tähtaegseks täitmiseks ja muude ootamatult ilmnenud kiireloomuliste probleemide lahendamiseks. (3) Reservfond on eelarve osa ja moodustatakse eelarve koostamise käigus. Reservfondi suurus on vähemalt 1% eelarveaasta põhitegevuse kuludest. (4) Vallavolikogu võib lisaeelarvega muuta reservfondi suurust.
(1) Reservfondi käsutab vallavalitsus ja reservfondist tehakse eraldisi vallavalitsuse korralduse alusel allasutuse või tegevusala alaeelarve täienduseks. Korralduses kajastatakse eraldise kohta järgmine informatsioon: 1) eraldise summa; 2) eraldise sihttegevusala või allasutus; 3) eraldise arvelt tehtavate kulutuste sihtotstarbe kirjeldus; 4) eraldise arvelt toetust saanud isiku nimi. (2) Reservfondist vahendite taotlemise õigus on allasutuse juhtidel, tegevusalade alaeelarvete eest vastutavatel isikutel ja vallavolikogu liikmetel. (3) Reservfondist vahendite taotlemiseks tehakse vallavalitsusele taotlus, kus näidatakse summa, vahendite kasutamise sihtotstarve ja kulutuse vajalikkuse põhjendus. (4) Iga üksik eraldis reservfondist ei tohi ületada 30% eelarves kinnitatud reservfondi mahust.
(1) Vallavalitsus esitab vallavolikogule aruande esimese poolaasta reservfondi eraldiste kohta septembrikuus toimuval istungil ja teise poolaasta reservfondi eraldiste kohta jaanuarikuus toimuval istungil. (2) Reservfondi kasutamise aruandes esitatakse järgmine informatsioon: 1) eraldise otsuse number, kuupäev ja sihteelarve; 2) reservfondi eraldamise kasutamise sihtotstarve; 3) eraldisest kulude kompenseerimiseks või toetuseks vahendeid saanud isiku nimi. (3) Reservfondi kasutamist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon jooksvalt vastavalt vajadusele. Pärast majandusaasta lõppu teostab revisjonikomisjon reservfondi kasutamise kontrolli ja teeb kontrolli tulemusel kokkuvõtte majandusaasta kontrolli aktis.
(1) Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. (2) Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne. (3) Netovõlakoormus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võlakohustuste suuruse ja käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 6 nimetatud likviidsete varade kogusumma vahe. (4) Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustusena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused: 1) võetud laenud; 2) kapitalirendi- ja faktooringukohustused; 3) emiteeritud võlakirjad; 4) teenuste kontsessioonikokkuleppest tulenevad kohustused; 5) tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused; 6) toetusteks saadud ettemaksed; 7) saadud toetuste tagasimakse kohustused; 8) toetuste andmise kohustused; 9) pikaajalised võlad tarnijatele; 10) muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist. (5) Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. (6) Kui arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda 60%-ni aruandeaasta põhitegevuse tuludest. (7) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 5 ja 6 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuse sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuse kogusumma võrra.
(1) Likviidseid varasid ei tohi paigutada fondidesse. (2) Börsiettevõtete aktsiad ei tohi soetada. (3) Kooskõlas eelarvestrateegiaga võib laenu anda ainult sõltuvale üksusele investeeringuteks või tagada sõltuva üksuse poolt samaks otstarbeks võetavaid kohustusi. (4) Sõltuvale üksusele võib rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. Vallavolikogu võib määrata summa, mille piires vallavalitsus võib sõltuvale üksusele laenu anda. (5) Omada võib ainult Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohustuslike ülesannete täitmisega seotud ettevõtetes enamosalust ja enamusaktsiaid. (6) Laenu võib võtta, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendikohustusi ja faktooringukohustusi teenuste kontsessioonilepete alusel ainult: 1) investeeringuteks; 2) põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseeringuks; 3) osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks; 4) käesoleva korra paragrahvis 14 lõike 4 punktides 1 – 4 nimetatud võlakohustuste täitmiseks; 5) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud laenude andmiseks; 6) kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks. (7) Arvelduskrediiti või lühiajalist laenu rahavoogude juhtimise eesmärgil võib võtta ainult tingimusel, et see makstakse tagasi eelarveaasta lõpuks. Volikogu võib määrata summa, mille piires vallavalitsus võib laenu võtta.
(1) Saldoandmike esitamine toimub vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirjale. Saldoandmiku koostamist, esitamist ja kontrolli korraldab finantsnõunik. (2) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML failina iga kuu kohta kasvavalt kalendriaasta algusest. (3) Saldoandmik esitatakse aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, saldoandmik aasta lõpu seisuga hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks. (4) Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, viiakse läbi varade, kohustuste, tulude, kulude ja netovarade saldode võrdlused teiste saldoandmike esitajatega vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 52 lõikele 8. (5) Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes tehakse korrigeerimisi kuni järgmise aasta 31. märtsini. Peale nimetatud tähtaega võib paranduste sisseviimist taotleda Rahandusministeeriumilt. Rahandusministeerium parandab olulisi vigu kuni 30. aprillini.
(1) Eelarve täitmise kvartaliaruanne ehk eelarvearuanne esitatakse ettenähtud vormil Saare maakonna maavalitsusele ja Rahandusministeeriumile elektrooniliselt igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. (2) Eelarvearuanne koostatakse vallavalitsuse andmete alusel. Andmed esitatakse sendi täpsusega. (3) Lisaeelarve vastuvõtmisel peab järgmise kvartali eelarvearuandes lisama eelarve andmetele lisaeelarve andmed. (4) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia andmed Rahandusministeeriumile elektrooniliselt hiljemalt eelarveaasta 15. oktoobriks alljärgnevate osadena: 1) eelarvearuanne; 2) strateegia vorm KOV; 3) strateegia vorm valdkonniti; 4) strateegia vorm sõltuv üksus; 5) strateegia vorm arvestusüksus. (5) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. Eelarvestrateegia andmete vormil näidatakse ära ka eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud ning strateegia koostamise aasta prognoositavad andmed. (6) Eelarvestrateegia tegevusvaldkondade ja eelarve, lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse tegevusalade lõikes vastavalt rahvusvahelisele klassifikaatorile COFOG. Andmete esitamist korraldab finantsnõunik.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse Raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ja Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest. Aastaaruande koostamist korraldab finantsnõunik. Majandusaasta aruande koostamise ning revisjonikomisjonile ja finantsaudiitorile esitamise hiliseim tähtaeg on 31. mai. Majandusaasta aruanne vormistatakse järgmistes osades: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) tegevusaruanne; 4) raamatupidamise aastaaruanne; 5) audiitori järeldusotsus; 6) allkirjad majandusaasta aruandele. (2) Raamatupidamise aastaaruande koostamist korraldab finantsnõunik, aruanne koosneb järgmistest osadest: 1) bilanss; 2) tulemiaruanne; 3) rahavoogude aruanne; 4) netovara muutuste aruanne; 5) raamatupidamise aastaaruande lisad; 6) eelarve täitmise aruanne koos selgitustega; 7) reservfondi kasutamise aruanne. (3) Tegevusaruande koostavad vallavanem, vallavalitsus ja finantsnõunik. Tegevusaruande allkirjastab vallavanem. (4) Eelarve täitmise aruande koostab finantsnõunik ja see esitatakse käesoleva määruse paragrahvis 5 kehtestatud detailsuses. Eelarve täitmise aruandes kajastatakse aruandeaasta: 1) esialgne eelarve; 2) kõik lisaeelarved; 3) lõplik eelarve; 4) eelarve tegelik täitmine. Selgitustes eelarve täitmise aruande juurde kajastatakse aruandeaasta lõplik eelarve ja eelarve tegelik täitmine tegevusalade kaupa vastavalt eelarve detailsusele. (5) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Vallavolikogu kuulab ära revisjonikomisjoni aruande ja ettepaneku majandusaasta aruande kohta ning kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks oma otsusega. (6) Majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, vallavalitsuse protokollilise otsuse aruande heakskiitmise kohta ning vallavolikogu otsuse aruande kinnitamise kohta avaldab vallavalitsus seitsme tööpäeva jooksul Kärla valla veebilehel.
(1) Finantsauditi viib ellu vallavolikogu kinnitatud vandeaudiitor, andes hinnangu majandusaasta aruandele. (2) Vallavalitsuse vandeaudiitor koostab majandusaasta aruande kohta sõltumatu audiitori aruande hiljemalt 31. maiks.
(1) Revisjonikomisjon lähtub oma töös Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 48 ja Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 29 nimetatud tingimustest. (2) Revisjonikomisjon teostab vähemalt ühe korralise revisjoni aastas, mille käigus kontrollitakse: 1) majandusaasta aruannet; 2) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 3) valla ametiasutuste ja allasutuste tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ning varade kasutamise sihipärasust; 4) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 5) finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmist, võetud pikaajalisi laenu-, kapitali- ja kasutusrendi kohustusi ning jooksvat eelarvet ületavaid kohustusi ja garantiisid; 6) sõlmitud lepingute täitmist; 7) reservfondist tehtud eraldisi. (3) Revisjoni teostamise kohta koostab revisjonikomisjon otsuse ja revisjoniakti, milles tehakse ülevaade käesoleva määruse § 20 lõike 2 alusel tehtud kontrolli tulemustest. Kontrolliakt saadetakse vallavalitsusele tutvumiseks hiljemalt 10. juuniks. Vallavalitsus võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks ning ettepaneku aastaaruande kinnitamise kohta hiljemalt 20. juuniks. Revisjonikomisjon annab aruandes ülevaate ka oma tegevuse kohta majandusaastal. Revisjonikomisjon lisab vallavolikogule esitatud dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. (4) Vallavolikogu kinnitab kontrolli tulemused koos aastaaruande kinnitamisega hiljemalt 30. juunil.
(1) Tunnistada kehtetuks Kärla vallavolikogu 27.09.2010.a. määrus nr 20 „Kärla valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise kord“. (2) Tunnistada kehtetuks Kärla vallavolikogu 01.11.2010.a. määrus nr 25 „Reservfondi kasutamise kord“.
Määruse jõustumine Määrus jõustub 3. detsembril 2012.a.