(1) Mõisakülalinna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Mõisaküla linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Eeskiri kehtib ka kõigile Mõisaküla linna hallatavatele asutustele. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast, raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna Juhenditest (edaspidi RTJ), Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri) ning muudest kohaliku omavalitsuse ja linna tegevust reguleerivatest õigusaktidest. (3) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatav asutus). (4) Sise-eeskirjas sätestatakse nõuded ametiasutuse ja hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimisel ja kirjendamisel, algdokumentide käibel ja säilitamisel, vara liigitamisel põhi- ja käibevaraks, varade ja kohustuste inventeerimisel, arvutitarkvara kasutamisel raamatupidamisarvestuses ning finantsaruannete koostamisel. (5) Arvestusmeetodit muudetakse raamatupidamises ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate asutuse finantsseisundist ning majandustulemusest. (6) Raamatupidamises kasutatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kinnitatud kontoplaani. (7) Mõisaküla linna raamatupidamise arvestuseks kasutatakse raamatupidamisprogrammi PMen. (8) Eelarve koostamisel ja arvestamisel kasutatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja lisaga kinnitatud eelarve klassifikaatorit. (9) Mõisaküla linnavalitsuse ( edaspidi ametiasutus) hallatavateks asutusteks on: Mõisaküla kool, Mõisaküla lasteaed, Mõisaküla raamatukogu, Mõisaküla kultuurimaja, Mõisaküla muuseum, Mõisaküla hoolekandekeskus, Mõisaküla linnahooldus.
(1) Ametiasutuses peetakse tsentraliseeritud raamatupidamist hallatavate asutuste kaupa. (2) Ametiasutusel ja hallataval asutusel on oma registreerimisnumber. Ametiasutusel on rahandusministeeriumi poolt eraldatud oma tehingupartneri kood, iseseisvad arveldusarved pangas ja kassa. (3) Ametiasutuse ja hallatava asutuse igapäevast tegevust juhib asutuse juht, kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (4) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (5) Ametiasutuse ja hallatava asutuse juht vastutab majandustehinguid tõestavate algdokumentide õigeaegse esitamise eest asutuse raamatupidamisarvestust korraldavale raamatupidajale. (6) Majandustehingute kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning asutuse juhi või volitatud isiku ja raamatupidaja poolt allkirjastatud. (7) Hallatavas asutuses on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik. (8) Asutuse juht või volitatud isik vastutab, et: 1) dokument vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele; 2) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 3) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 4) tehing on seaduspärane ja vajalik; 5) tehing on kooskõlas eelarvega; 6) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 7) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 8) dokumendile oleksid märgitud valdkonna eest vastutava isiku poolt kulu täpsustavad selgitused juhul, kui kulu täpsem sisu ei kajastu dokumendi sisust; 9) dokument jõuaks allkirjaga kinnitatult õigeaegselt raamatupidamisse. (9) Raamatupidamise korraldamise eest vastutavad ametnikud tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi: 1) kontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus; 2) maksetähtpäev; 3) tekkepõhine periood; 4) saaja andmed; 5) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 6) kas ostutehing on kontrollitud ja kinnitatud. (10) Iga algdokument peab olema kinnitatud selleks volitatud isiku(te) poolt. (11) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. (12) Rahalised ülekanded teeb pearaamatupidaja. Sularaha väljamineku orderi kinnitavad lisaks kassa eest vastutavale isikule ka pearaamatupidaja ja linnapea.
(1) Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument raamatupidamises kajastati. (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimisel säilitatakse seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. (3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente säilitatakse seitse aastat pärast kehtimise tähtaja möödumist. (4) Raamatupidamise sise- eeskirja säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. (5) Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab raamatupidaja. Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab asutuse juht. (6) Jooksvatest raamatupidamise andmetest, mida hoitakse arvutis, tehakse varukoopiad iga tööpäeva lõpul.
(1) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja, kellele on pandud kassapidaja kohustused. (2) Raha ja väärtpabereid hoitakse rahakapis (šeifis). Juurdepääs rahakapi võtmele on kassapidajal ja pearaamatupidajal. (3) Rahakapis on keelatud hoida raha ja muid väärtusi (asju), mis ei kuulu ametiasutusele. (4) Kassas hoitava sularaha ülempiir on 640 eurot. (5) Kassasse sissemaksed dokumenteeritakse sissetulekuorderiga ja väljamaksed väljaminekuorderiga. Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid nummerdatakse kronoloogilises järjekorras alustades aasta algusest. Väljaminekuorderi allkirjastavad raha saaja, kassapidaja, pearaamatupidaja ja linnapea. Orderites ei ole lubatud teha parandusi. (6) Väljamaksed kassast teostatakse algdokumentide alusel.
(1) Pangast ülekannete teostamiseks kasutatakse teleteenuse programmi. (2) Rahaliste tehingute esimese allkirjaõiguslikuks isikuks ametiasutuses on linnapea, hallatavas asutuses vastava asutuse juht või tema määratud isik. Teise allkirjaõigusega isikuks on ametiasutuse pearaamatupidaja. (3) Konto väljavõtted paberkandjal eelmise pangapäeva kohta trükitakse iga päev. Väljavõtete alusel kontrollitakse teostatud väljamaksed ja laekunud summad. Väljavõtte alusel märgitakse algdokumendile maksekorralduse number ja väljamakse kuupäev. (4) Füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse paberkandjal ning allkirjastatakse rahalise tehingu tegemiseks vastava ametniku poolt. Sotsiaaltoetuste algdokumentidele lisatakse teise allkirjaõigusega pearaamatupidaja allkiri.
(1) Iga iseseisva raamatupidamisega asutus, kes omab üldeeskirja tehingupartnerite nimekirjas iseseisvat tehingupartneri koodi, on kohustatud koostama ja esitama rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt saldoandmikke ja majandusaasta aruandeid vastavuses üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega, tähtaegadeks ja korras. (2) Mõisaküla Linnavalitsus koostab konsolideerimata majandusaasta aruande, lähtudes “Raamatupidamise seaduses” ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest ja avalikustab selle linna kodulehel. (3) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. (4) Mõisaküla linna eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse rahandusministri poolt kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile elektrooniliselt tema toodud tähtajaks. Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostab pearaamatupidaja ametiasutuse ja hallatavate asutuste eelarve täitmise kvartaliaruannete alusel. (5) Maksudeklaratsioonid koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. Maksudeklaratsioonid trükitakse igakuuliselt pärast elektroonilist edastamist maksuametile ja allkirjastatakse asutuse juhi ja aruande koostaja poolt. Maksudeklaratsioonid koostab ja esitab pearaamatupidaja, kes korraldab asutuse raamatupidamisarvestust. (6) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. Statistika aruanded allkirjastatakse asutuse juhi ja aruande koostaja poolt. Statistika aruanded koostab ja esitab raamatupidaja, kes korraldab asutuse raamatupidamisarvestust või lähtuvalt statistika aruande sisust asutuse vastava valdkonna eest vastutav isik.
(1) Ametiasutus on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Algdokumendil peavad olema järgmised rekvisiidid: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitavad majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (4) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendi nimetus ja number. (5) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) pearaamat; 2) arveldused; 3) pank/kassa; 4) palk; 5) arved; 6) eelarve; 7) põhivara. (7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid: 1) pearaamatu koond; 2) panga kanded; 3) kassa kanded; 4) hankijate kanded; 5) ostjate kanded; 6) palgalehed; 7) tasuliikide tabelid; 8) saldoandmik. (8) Kvartaalselt teostatakse eelarve täitmise aruande väljatrükk. (9) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid: 1) põhivarade nimekiri; 2) bilansiväliste varade nimekiri (tabeltöötlusprogrammist); 3) koondpearaamat; 4) koondsaldoandmik. (10) Raamatupidamisregistrites raamatupidamiskirjendite kajastamise õiguse eest vastutab raamatupidaja.Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
(1) Maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele. Maksutulud kajastatakse tekkepõhiselt. (2) Lõivutulu kajastab ametiasutus. (3) Tulud majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. (4) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele. (5) Kulud kajastatakse tekkepõhiselt selle asutuse tulemiaruandes, kelle tegevuseks kulu kasutati. (6) Kululimiitide ületamisi kajastatakse nõuetena teenistujatele või töötajatele. (7) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse kontol 601000 olenemata käibemaksu tagasisaamisest. (8) Kulude edasiandmise kajastamisel lähtutakse üldeeskirja põhimõtetest ja rahandusministeeriumi juhenditest.
(1) Sihtfinantseerimisena arvestatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kohustuste või teatud tingimuste tagamiseks. Toetused, mille sihtotstarve on määramata ja eritingimustega sidumata arvestatakse mittesihtotstarbeliste finantseerimistena. (2) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama, renoveerima või muul viisil soetama teatud põhivara. (3) Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, siis peavad nad kokku leppima toetuse liigi, kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. (4) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. (5) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid vastavad kulutused on veel tegemata, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise kohustustega seotud kontol. Laekunud sihtfinantseerimist arvestatakse kohustuste kontol seni kuni kõik kulutused on tehtud ja toetuse andja poolt ka aktsepteeritud. Sihtfinantseerimine kantakse tuludesse pärast kulude aktsepteerimisteatise saamist. (6) Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseeringut kajastatakse esialgselt kohustusena ning amortiseeritakse tuludesse sihtfinantseerimise teel saadud või soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul. Sihtfinantseerimisega seotud põhivara projektide kuludeks on aruandeperioodil vahetult nende projektide teostamiseks tehtud kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. (7) Mittesihtotstarbeline sihtfinantseerimine kajastatakse toetuse laekumisel või ülekandmisel. (8) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse üldeeskirjast ja rahandusministeeriumi juhenditest.
(1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja paragrahvile 38 kantakse soetamisel lisanduvad maksud ja kulud maksukulu kontole. (2) Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. (3) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. (4) Ametiasutusel ja hallatavatel asutustel varusid strateegiliste varude mõistes ei ole. (5) Materjalid kantakse soetamise hetkel kuludesse ja materjalide analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt asutustes kohapeal. (6) Toiduained kantakse soetamise hetkel kuludesse ja toiduainevarude analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt asutustes kohapeal.
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest ja üldeeskirjast. (2) Põhivaraks loetakse varasid, mille hinnanguline kasulik tööiga on üle ühe aasta ja kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta), väljaarvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. (3) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2 000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. (4) Vara kajastatakse selle asutuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. (5) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse. (6) Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. (7) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes. (8) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (9) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. (10) Ettepaneku kuluminormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. (11) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised: 1) hooned, eluhooned, korterid 2% 2) rajatised 3-5% 3) teed 3,5% 4) vee- ja kanalisatsioonitorustikud 3% 5) masinad ja seadmed 10% 6) transpordivahendid 15% 7) kontoritehnika 20% 8) arvutustehnika 33% 9) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20 % (12) Kasutatud varadele ja vastavalt vajadusele ka uutele põhivahenditele kehtestatakse konkreetne amortisatsiooninorm asutuse juhi käskkirjaga. (13) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (14) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. (15) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks. (16) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. (17) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab Mõisaküla Linnavalitsus. (18) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja §45-st. (19) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses nende kulude tegemise eest vastutava isiku (volitatud isik) avalduse alusel. (20) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Mõisaküla linna põhimääruses sätestatud korras.
(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 65 eurot kuni 1999 eurot ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta. (2) Bilansivälise vara arvele võtmise alla 65 eurot otsustab hallatava asutuse juht, tehes vastava märke arvele või mõnele muule vara saamist tõendavale dokumendile. (3) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel. (4) Raamatupidamisprogrammis peetakse arvestust hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes. (5) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel.
(1) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu. (2) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) kinnisvarainvesteeringud; 2) materiaalne põhivara; 3) bilansivälised varad; 4) nõuded ja ettemaksud, analüütiliste nimekirjade koostamine ja nõuete kohta; 5) saldokinnituskirjade saatmine; 6) kohustused, analüütiliste nimekirjade koostamine ja kohustuste kohta; 7) finantsinvesteeringud; 8) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheliste saldode võrdlemine; 9) muud varad. (3) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumendiks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. (4) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. (5) Inventeerimise aktile kirjutavad alla nii inventeerimiskomisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. (6) Igapäevaselt võrreldakse sularaha tegelikku jääki kassas ja raha pangakontol raamatupidamiskontodel kajastatuga. (7) Iga kuu lõpus kontrollitakse muude nõuete ja ettemaksude, kohustuste ja saadud ettemaksete all registrite saldosid ja võrreldakse pearaamatu konto saldodega. (8) Iga kuu viiakse läbi maksunõuete ja -kohustuste võrdlus e-Maksuameti kontokaartidega. (9) Iga kuu lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid rahandusministeeriumi lehel oleva saldoandmikuga. (10) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas. (11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid.
(1) Kassainventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon. (2) Loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse akt pearaamatupidajale. (3) Pearaamatupidaja kontrollib sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, kinnitab oma allkirjaga ja lisab aktile võrdluse kuupäeva. (4) Sularaha puudujääk kajastatakse kuni hüvitamiseni nõudena, ülejääk kantakse tuludesse. (5) Puudujääk kuulub hüvitamisele kassa eest vastutava isiku poolt.
(1) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt telepanga pangaväljavõtete ja pangakontode vastavust. (2) Aasta viimase kuupäeva seisuga võrreldakse kõikide finantsasutuste, kus asutusel pangakonto on avatud, saldosid saldokinnitusega, mis lisatakse asutuse aastaaruande materjalidele.
(1) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi. (2) Inventeerimisel toimub nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine. (3) Välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus toimub bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel. (4) Lühiajalised nõuded kajastatakse raamatupidamises tehingupäeval. Lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas, mis on kajastatud raamatupidamise algdokumendil. (5) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (6) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. (7) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud: 1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses. (8) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla pearaamatupidaja või hallatava asutuse juht. (9) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga. (10) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. (11) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. (12) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. (13) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata). (14) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. (15) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2 000 eurot (ilma käibemaksuta). (16) Ettemaksena saadud tulu võetakse esmalt arvele kohustusena ning kantakse tuluks perioodis, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda kohe tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. (17) Nõuete kajastamise õigsuse eest asutuse raamatupidamisarvestuses vastutab pearaamatupidaja, kes korraldab asutuse raamatupidamisarvestust.
(1) Materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja varude inventuuri viib läbi ametiasutuse või hallatava asutuse juhi käskkirjaga moodustatud komisjon. Varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada. (2) Põhivara ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Inventuuri läbiviimisel tehakse järgmised toimingud: 1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust; 2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku neto realiseerimismaksumust; 3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; 4) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade maha kandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal raamatupidaja koostab kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.
(1) Avaliku sektori üksused võrdlevad iga kuu lõpu seisuga omavahelisi saldosid. (2) Maksude saldosid võrreldakse e-Maksuameti kontokaartidega ja maksuameti poolt ametiasutusele esitatud teatistega. (3) Saldode võrdluseks saadab asutus e-posti teel teisele tehingupartnerile saldode võrdluse kõikide saldode kohta juhul kui asutuste saldod rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis erinevad või teine tehingupartner ei ole saldoandmiku esitamise tähtajaks Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi oma saldoandmikku esitanud. (4) Kui omavahelistes saldodes on erinevused, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. (5) Kui omavahelistes saldodes on erinevused ja võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsustele, teatakse sellest Rahandusministeeriumile, kes pakub välja lahenduse või koostab ministeeriumipoolsed konsolideerivad kanded.
(1) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus; 5) maksukohustuste võrdlemise e-Maksuameti väljavõtetega; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; 7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvele võtmine. (2) Kohustuste arvestust tarnijate ja tehingupartnerite lõikes peab raamatupidaja, kes vastutab asutuse kohustuste tekkepõhise kajastamise eest raamatupidamisarvestuses.
(1) Tarnijate arvete kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse põhimõttest, mille järgi kõik tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodil. (2) Arved registreeritakse raamatupidamisse jõudmisel raamatupidaja poolt pitsatijäljendi löömisega arvele, kuhu märgitakse raamatupidamiskirjendi number, arve registreerimise kuupäev ja raamatupidaja allkiri. Kanded nummerdatakse sisestamise järjekorras. (3) Maksetähtaega arvestatakse arve raamatupidamises registreerimise kuupäevast.
(1) Töötasude, lisatasude, toetuste, preemiate, hüvitiste jm rahaliste tasude arvestamise aluseks on Mõisaküla linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktid, linnapea käskkirjad, hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, tarifikatsioonid, puhkuse käskkirjad, võlaõiguslikud lepingud (s.h käsunduslepingud või töövõtulepingud) koos tööde vastuvõtmise aktidega. (2) Tööaja arvestamise aluseks on vormikohased tööajaarvestuse tabelid. Asutuses määratakse isik (isikud), kes vastutab tööajaarvestuse tabeli täitmise ja esitamise eest. (3) Töötasu arvestus sisaldab: 1) koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele ja töötajatele palga arvestamist kõikide tasuliikide lõikes (kuupalk, tunnipalk, tükipalk, lisatasu, toetused, preemiad jm); 2) puhkusetasude arvestamist; 3) ühekordseid väljamakseid (hüvitused töö- ja teenistussuhte lõpetamisel jm); 4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasude arvestamist; 5) maksude kinnipidamist; 6) muid vabatahtlikke kinnipidamisi töötasust; 7) täitedokumentide järgi tehtavaid kinnipidamisi. (4) Palgalehed koostatakse tegevusalade ja asutuste lõikes. Palgalehed nummerdatakse koostamise hetkel. Palgalehe koostaja kinnitab oma allkirjaga, et tasud on arvestatud vastavalt algdokumentidele, kehtivatele õigusaktidele ja on aritmeetiliselt õigesti arvutatud. (5) Töötasud makstakse välja peale palgalehtede kinnitamist linnapea poolt. (6) Töötasu makstakse üks kord kuus vastavalt asutuse sise-eeskirjades määratud kuupäeval pangaülekandega isiku pangakontole või sularahas linnavalitsuse kassast. Turvalisuse huvides ja kokkuleppel töötajaga eelistada pangaülekannet. (7) Palga avanssi võidakse erandkorras maksta kuni 50 % ulatuses kuutöötasust. (8) Palgapäevast erineval ajal makstakse toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid (sealhulgas palga avanss, puhkusetasud, lõpparved). (9) Kui võlaõiguslik leping näeb ette tasu väljamaksmise peale töö üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist, esitatakse akt raamatupidamisele kohe peale allkirjastamist. Tasu makstakse välja peale akti esitamist raamatupidamisse. (10) Teenistujatele ja töötajatele esitatakse soovi korral arvestusperioodil arvestatud tasude ja kinni peetud maksude kohta teatis elektrooniliselt või paberkandjal. (11) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. (12) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse raamatupidamisele personalitöö eest vastutava isiku poolt hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks. (13) Maksud peetakse töötasudelt kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja asutuse juhi poolt. (14) Aruandeaasta kohta täidetakse ja tükitakse iga teenistuja ja töötaja kohta isikukontokaardid.
(1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol «Kulude ettemaksed töövõtjatele». (2) Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes. (3) Avanssi antakse asutuse töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuse puhul ka lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. Avalduse kinnitab asutuse juht. (4) Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast. (5) Majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt jooksva kuu lõpuks kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad originaaldokumendid. (6) Kui tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab ametiasutuse või hallatava asutuse juht aruande. Juhul kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, dokumenteeritud ja asutuse juhi kinnitatud. (7) Majandusavansi kasutamata osa kohustub aruandev isik kandma tagasi asutuse pangakontole või maksma sularaha asutuse kassasse viie kalendripäeva jooksul pärast majanduskuluaruande esitamist. Avansilist makset järgmisesse kuusse üle ei viida. (8) Lähetuse kulude hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkiri lähetusse suunamiseks ja lähetatu poolt esitatud asutuse juhi allkirjaga kinnitatud lähetusaruanne. Hallatava asutuse juht suunatakse lähetusse linnapea käskkirja alusel ja tema lähetusaruande kinnitab linnapea. (9) Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui koolituslähetusi. (10) Lähetusega seotud kulud makstakse lähetatule sularahas kassast või kantakse lähetatu pangakontole hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist kassa eest vastutavale isikule või pearaamatupidajale. (11) Asutuse ametiautode kasutamise jooksva kuu sõiduleht esitatakse jooksvale kuule järgneva kuu 7. tööpäevaks ametiauto kasutaja poolt asutuse juhi allkirjaga kinnitatult raamatupidajale, kes korraldab asutuse raamatupidamisarvestust. Raamatupidaja võrdleb iga ametiauto sõidulehe andmeid jooksva kuu kütusekulu andmetega. Vastavalt esitatud sõidulehe andmetele koostab raamatupidaja ametiauto kasutajale arve ametiauto kasutamise kohta ametisõitudega mitteseotud sõitudeks. Aluseks võetakse juhtkonna poolt kinnitatud vastavad tasumäärad. Esitatud arve kuulub tasumisele arvel märgitud tähtajaks. (12) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise aluseks on: 1) hallatava asutuse juhile kulude hüvitamisel linnapea käskkiri; 2) ametiasutuse teenistujale või töötajale kulude hüvitamisel linnapea käskkiri; 3) hallatava asutuse töötajale kulude hüvitamisel hallatava asutuse juhi käskkiri; 4) volikogu liikmele volikogu esimehe poolt kinnitatud hüvitise saaja kirjalik avaldus. (13) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitis kantakse hüvitist saava isiku pangakontole või makstakse sularahas kassast järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.
(1) Iga projekti läbiviimiseks määratakse projekti eest vastutav isik. Vastutavale isikule antakse linnavalitsuse korraldusega volitused projektiga seotud lepingute, aruannete, kirjade ja kuludokumentide kinnitamiseks. (2) Iga projekti raamatupidamist korraldatakse nii, et oleks võimalik eristada projektiga seotud tulud ja kulud. Projekti raamatupidamise korraldamiseks määratakse vastutav raamatupidaja.
(1) Mõisaküla linna eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Eelarve on kassapõhine ja koosneb järgmistest osadest: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud; 5) antavad toetused; 6) muud tegevuskulud; 7) investeerimistegevuse eelarveosa; 8) finantseerimistegevuse eelarveosa; 9) likviidsete varade muutuste eelarveosa; 10) eelarve tulem. (2) Eelarve koostamisel lähtutakse vabariigi ja linna õigusaktidest, linna arengukavast eelarvestrateegiast. Eelarve kinnitab volikogu. (3) Eelarve koostamisel arvestatakse järgmiste põhimõtetega: 1) täielikkus - eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud; 2) selgus - tulud ja kulud peavad olema esitatud nii selgesti ja arusaadavalt, et nende päritolu ning eesmärk oleksid üheselt mõistetavad; 3) eesmärgist sõltumatus - tulude sidumise keeld konkreetsete kuludega; 4) tasakaalustatus - tulude ja kulude tasakaalustamiseks kasutatakse finantseerimistehinguid; 5) täpsus - kinnitatud ja täidetud eelarve peaks olema võimalikult sarnane; 6) avalikkus - kõik eelarve menetlemise etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate linna eelarvepoliitikast; 7) reservfond - käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Linnavalitsus ja hallatavad asutused ning linnas tegutsevad sihtasutused ja mittetulundusühingud esitavad eelarve projektid ja taotlused ürituste või objektide rahastamiseks 01. oktoobriks. (5) Eelarve eelnõu koostamist korraldab linnavalitsus, kes arvutab välja: 1) tulude baasi ning koostab tulude ja kulude piirsummade projekti tegevusalade kaupa; 2) koondab ja töötleb saadud eelarvete projektid, koostab taotluste koondi ning esialgse investeeringute koondi; 3) peab koos raamatupidamisega läbirääkimisi taotluste esitajatega; 4) koostab linna eelarve eelnõu ja seletuskirja. (6) Linnavalitsus vaatab läbi eelarve eelnõu ja seletuskirja ning annab oma hinnangu. Peale linnavalitsuse heakskiitu esitatakse eelarve eelnõu koos seletuskirjaga volikogule. (7) Volikogu komisjonid menetlevad eelarve eelnõu ja esitavad oma parandusettepanekud volikogule. (8) Eelnõu teiseks lugemiseks esitab linnavalitsus oma arvamuse parandusettepanekute suhtes koondkokkuvõttena, kus on märgitud ettepaneku esitaja, ettepaneku sisu ja linnavalitsuse seisukoht. (9) Eelarve projekt esitatakse volikogule hiljemalt 1. detsembriks.
(1) Eelarve täitmise kassapõhine kuuaruanne koostatakse ja esitatakse rahandusministri poolt kehtestatud korra kohaselt. Eelarve kassapõhise kuuaruande koostamise eesmärk on eelarve täitmise operatiivse info jõudmine info kasutajateni. (2) Eelarve täitmist arvestatakse kinnitatud eelarve tegevusalade ja tulude ning kulude lõikes. (3) Raamatupidamine koostab linna kassapõhise koondaruanne tegevusalade ja hallatavate asutuste lõikes. Tegevusalade ja hallatavate asutuste alaeelarvete täitmise aruannete väljatrükid koostatakse ja edastatakse hallatavate asutuste juhtidele hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendal tööpäeval. (4) Raamatupidamine kontrollib eelarve vastavust eelarvesse viidud muudatustega. Võrdleb eelarve täitmise vastavust kinnitatud eelarvega, vajadusel juhib hallatavate asutuste juhtide tähelepanu üle-ja alatäitmisele. (5) Eelarve täitmise aruande põhjal valmistab raamatupidamine ette korraldused sihtotstarbeliste tulude ja kulude eelarvesse arvestamiseks ning vajalike eelarve muudatuste ja lisaeelarvete koostamiseks.
(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37. (2) Eelarvestrateegias esitatakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus; 3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus; 6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon. (3) Eelarvestrateegia perioodil võib kahel mittejärjestikusel aastal kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulemit lubatavast väärtusest väiksemana. Sellisel juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite summa olema null või positiivne. (4) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. Nelja eelseisvat aastat hõlmav eelarvestrateegia tuleb vastu võtta iga aasta 15. oktoobriks.
(1) Mõisaküla linna lepingud (edaspidi leping) sõlmitakse avalikest huvidest lähtuvalt ja Eesti Vabariigi seadustega ja muude riigi ning Mõisaküla linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktidega linnale antud ülesannete täitmiseks. (2) Lepingu projekti (edaspidi projekti) koostab või selle koostamise korraldab ametiasutus või hallatav asutus, mille haldusalas asuva ülesande täitmiseks leping sõlmitakse. Projekti ettevalmistamise korraldajaks määratakse ametiasutuse vastutav ametnik või hallatava asutuse töötaja (edaspidi vastutav isik). (3) Vastutav isik viib projekti sisse nõutavad muudatused, kooskõlastab need lepingupartneriga ja saadab projekti uuele kooskõlastusringile. (4) Kooskõlastatud projekti esitab vastutav isik linnavalitsusele kinnitamiseks. (5) Lepingule kirjutab alla linnapea või selleks volitatud isik. (6) Tulenevalt nõuetest struktuuri- ja arengufondidest rahastatavatele projektidele säilitatakse projektilepingute originaalid eraldi toimikutes. (7) Järelevalvet lepingutest tulenevate finantskohustuste korrektse täitmise üle teostab raamatupidamine.
(1) Hallatava asutuse juht sõlmib lepinguid hallatava asutuse põhimääruse, volikogu poolt kehtestatud linnavara valitsemise korra ja teiste õigusaktidega talle antud volituste piires. (2) Hallatava asutuse juht säilitab sõlmitud lepingute originaale asutuses. (3) Hallatava asutuse juht saadab koheselt igast sõlmitud lepingust kaks koopiat linnavalitsusele, millest üks edastatakse raamatupidamisele ja teine linnasekretärile. (4) Hallatava asutuse juht teostab järelevalvet sõlmitud lepingute kohase täitmise üle. (5) Järelevalvet hallatava asutuse lepingutest tulenevate finantskohustuste korrektse täitmise üle teostab raamatupidamine. (6) Hallatava asutuse juht teavitab lepingu täitmisest või lõppemisest lepingute registripidajat hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, mille kohta registripidaja teeb registris vastava märke. (7) Käesolevat korda ei kohaldata lepingute, koostöölepete, ühiste kavatsuste protokollide vms sõlmimisel, mis tulevikus hetkel või tulevikus ei too kaasa siduvaid rahalisi kohustusi lepingu pooltele.
Mõisaküla Linnavalitsuse 16. mai 2006. a määrus nr 9 „Mõisaküla linna asutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise sise-eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.