Redaktsioonide võrdlus

Kohtla-Nõmme valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, millega sätestatakse valla toimimiseks vajalikud põhimõtted ja eesmärgid.

(1) Kohtla-Nõmme vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele oma pädevuse piires Kohtla-Nõmme Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Kohtla-Nõmme Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), vallavanem ja nende volitatud esindajad. (2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (3) Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise pädevusse. (4) Vallal on iseseisev eelarve, arveldusarved pangas ja oma sümboolika.

(1) Vallavolikogu on esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Vallavalitsus on volikogu moodustatud täitevorgan.

(1) Kohtla-NõmmeValla haldusterritoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras.

(1) Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kelle elukoht rahvastikuregistris on Kohtla-Nõmme vald. (2) Vallaelanikel on õigus saada soodustusi, toetusi, teenuseid vallavolikogu ja vallavalitsuse sätestatud korras ja tingimustel.

Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

(1) Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või viimase poolt määratud esindaja.

Kohtla-Nõmme valla tähtpäev on 22.aprill, kui vallale omistati 1993.a omavalitsuslik staatus.

(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Vapil on kujutatud vertikaalselt poolitatud kuldsel-rohelisel vapikilbil vastandvärvides tammelehed ja langetatud vastandvärvides lainelõikeline varras. (3) Lipp on suuruses 105 x 165 cm. Lipp koosneb kolmest horisontaalsest võrdsest laiust. Lipu vardapoolne 4/11 pikkune osa koosneb kuldkollasest, rohelisest, kuldkollasest laiust. Lipu lehviv 7/11 pikkune osa koosneb rohelisest, kuldkollasest, rohelisest laiust. (4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

(1) Valla lipp heisatakse: 1) Vallavalitsuse juures 2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel. (2) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (3) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, paigutatakse valla lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lipul peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (4) Valla lippu võib laualipuna kasutada vallavalitsuse kantseleis ja vallavalitsuse ning vallavolikogu istungite ruumides. (5) Valla lipu kasutamine muudel juhtudel toimub vallavalitsuse loal. (6) Valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus. (7) Valla lipu valmistamine toimub ainult vallavalitsuse loal.

(1) Valla vappi kasutatakse värvilise või mustvalgena 1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse plankidel värvilisena turvaelemendina 2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse ning vallavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitel mustvalgena 3) Valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel, reklaamidel 4) Vapi kujutisega vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4cm, teistel pitsatitel 3,5cm. (2) Valla vapi kasutamine muudel juhtudel toimub vallavalitsuse loal. (3) Valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

(1) Valla aukodanikuks võivad saada vallaelanikud ja väljaspool valda Eesti Vabariigis või välisriigis elavad kodanikud, kellel on erilised teened Kohtla-Nõmme valla elu edendamisel. (2) Taotlusi aukodaniku nimetuse andmiseks on õigus teha vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel, vallakodanikel või vallas tegutsevatel MTÜ-del, esitades selleks vallavolikogule kirjaliku taotluse. Taotluses näidatakse ära, milliste teenete eest konkreetne isik aukodaniku kandidaadiks esitatakse. (3) Valla aukodaniku nimetus omistatakse volikogu otsusega Eesti Vabariigi aastapäeval, erandkorras mõnel teisel tähtpäeval. (4) Valla aukodaniku nimetuse saanud isikule antakse valla tänukiri ja valla sümboolikaga meene. (5) Aukodaniku nimetusega kaasneb ühekordne rahaline preemia kehtiva alampalga suuruses summas. (6) Valla aukodanike nimed kantakse valla aukodanike raamatusse, mis on hoiul vallavalitsuses ja avalikustatakse valla veebilehel.

Valla "Aasta Tegijaks" nimetamine Kohtla-Nõmme valla “Aasta Tegija” nimetuse võivad pälvida: (1) Vallaelanikud ja väljaspool valda Eesti Vabariigis, samuti välismaal elavad kodanikud, kes on tiitli omistamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud valda tutvustava, valla elu edendava vms. tegevusega. (2) Vallas tegutsevad kollektiivid ja organisatsioonid ning ettevõtted, kes on tiitli omistamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud valla esindamise ja tutvustamisega mujal Eestis või on oma tegevusega valla arengule kaasa aidanud. (3) Taotlusi “Aasta Tegija” nimetuse omistamiseks on õigus teha vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel, vallakodanikel ja vallas tegutsevatel MTÜ-del, esitades selleks vallavalitsusele kirjaliku taotluse.Taotluses tuleb näidata, milliste teenete eest konkreetne isik või kollektiiv kandidaadiks esitatakse. (4) “Aasta Tegija” nimetuse kandidaadid vaadatakse läbi vallavalitsuses ning tehakse ettepanek volikogule kinnitamiseks. (5) “Aasta Tegija” nimetus omistatakse volikogu otsusega üks kord aastas- Jaanipäeval. Erandkorras võib seda teha ka mõnel teisel tähtpäeval. (6) “Aasta Tegija” kandidaadiks võib ühte isikut või kollektiivi esitada mitu korda. (7) “Aasta Tegija” nimetuse saanud isikule või kollektiivile omistatakse vastav valla sümboolikaga meene.

Valla tänukiri Valla tänukiri antakse: (1) Vallas asuvatele organisatsioonidele, ettevõtetele, vallavalitsuse hallatavatele asutustele, seltsidele, seltsingutele, ringidele, MTÜ-dele – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel, valla maine kujundamisel või nende juubelitähtpäevade puhul. (2) Vallavalitsuse teenistujatele ja vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajatele, kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma töö- ja ametiülesandeid, ning on saavutanud häid tulemusi. (3) Vallavalitsusel ja vallavolikogul on õigus anda valla tänukiri ka teistele isikutele, kellel on valla ees erilisi teeneid.

(1) Omistatakse füüsilisele isikule Kohtla-Nõmme vallale osutatud teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena. (2) Ettepanekuid valla teenetemärgi omistamiseks võivad esitada kõik isikud. Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele. Ettepanek peab sisaldama teenete või muude põhjuste loetelu, teenetemärgi kandidaadi isikuandmeid, tegevusala. (3) Teenetemärgi omistamise otsustab vallavolikogu.

(1) Tunnuskirja annab vallavanem valla heaks ning maine kujundamiseks tehtud töö eest ning muu märkimisväärse tegevuse eest tunnustuse avaldamiseks (2) Kiituskirja annab vallavanem valla õpilastele, üliõpilastele, õpetajatele ühekordse tunnustusena aineolümpiaadidel ja võistlustel eduka osalemise või muude kas oma kooli või valla hüvanguks tehtud märkimist vajavate tegude eest.

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu esindab ja volikogu tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (3) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõppevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ja vallaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest. (4) Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (5) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (7) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. (8) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsusta-misest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Käesoleva paragrahvi 8 lõikes sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse volikogu istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.

(1) Volikogu esimees: 1) Juhib ja korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu eelnõude menetlemist 2) Esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele või volitab esindama valda teisi isikuid talle õigusaktidega antud pädevuse piires. Küsimustes, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid volikogu seisukoha võtmiseks 3) Kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele, istungi protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele 4) Annab volikogu sisemise töö korraldamiseks korraldusi 5) Koostab ja esitab koostöös vallavalitsusega volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra eelnõu 6) Korraldab volikogu poolt vastuvõetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli 7) Võtab vastu volikogule saabunud avaldused, kirjad, ettepanekud ja kaebused. Informeerib nendest volikogu ja vallavalitsust, korraldab neile vastamist. Edastab eelnimetatud dokumendid dokumendiregistrisse kandmiseks ja aadresaatidele edastamiseks valla kantseleisse 8) Aitab korraldada volikogu komisjonide tööd 9) Valmistab koos vallavalitsuse ametnikega ja komisjonide esimeestega ette volikogu määruste ja otsuste projekte 10) Osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel 11) Võib sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse istungitest 12) Võib sõnaõigusega osa võtta volikogu komisjonide tööst 13) Täidab talle seadustes antud muid ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees, kes asendab volikogu esimeest tema äraolekul ja nende küsimuste arutelul, kus volikogu esimees on ennast taandanud küsimuse arutelu ajaks. (3) Kui volikogu esimees ja aseesimees ei saa üheaegselt täita oma ülesandeid, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse ja lisab sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”.

(1) Vallavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil oma liikmete hulgast volikogu esimehe salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe valimisi volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist korraldab valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Kui volikogu esimehe valimine toimub valimistevahelisel perioodil, siis moodustatakse volikogu poolt komisjon, kes viib läbi valimistoiminguid. (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine toimub suuliselt. (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse nimekirja. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel. Nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. Oma kandidatuuri võib taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. (6) Peale vaheaega tutvustavad volikogu esimehe kandidaadid ülesseadmise järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 5-minutilises sõnavõtus. Seejärel vastavad volikogu esimehe kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib esitada kuni 3 küsimust ühele kandidaadile. (7) Peale kandidaatide enesetutvustust ja nendele küsimuste esitamist, väljastab valimiskomisjon volikogu liikmetele hääletussedeli. (8) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga “poolt” lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige on kandidaadi vastu, siis märgistab ta hääletussedelil ristiga “vastu” lahtri. (9) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedel tagastada komisjonile ja saada selle vastu uus sedel. (10) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) Märgistatud mitu “poolt” lahtrit või 2) Pole märgistatud ühegi kandidaadi nime taga ühtegi lahtrit või 3) Kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter “poolt” kui “vastu” (11) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse valimisi läbi viiv komisjon hääletamise teel. (12) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (13) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Komisjoni protokolli loeb ette komisjoni esimees. (14) Volikogu esimehe valimise tulemused volikogu uue koosseisu poolt kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimees valitakse valimistevahelisel perioodil, siis kinnitab valimistulemused volikogu oma otsusega. (15) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine.Kordushääletamisel võivad kandideerida kaks enim hääli saanud kandidaati. (16) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaatidest vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uus volikogu esimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (17) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad või peatuvad enne tähtaega või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel volikogu istungil samadel alustel. Istungit juhatab volikogu aseesimees, tema puudumisel vanim volikogu liige. (18) Kui lõikes 17 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimees istungit juhatada põhjustel, et ta astub samaaegselt volikogu esimehega tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim. (19) Volikogu aseesimehe valimine toimub samadel alustel kui volikogu esimehe valimine. (20) Volikogu aseesimehe valimisi juhatab valitud volikogu esimees. (21) Komisjoni protokolli volikogu aseesimehe valimise kohta kinnitab volikogu oma otsusega.

Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab vandetõlk või notar.

(1) Volikogu töö vorm on istung. (2) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Küsimuse arutelu võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallasekretär ja vallavalitsuse liikmed ning vallaametnikud. Külalistel on istungi saalis lubatud viibida vabade istekohtade olemasolul. Istungi ajal on külaliste saalis liikumine keelatud. (3) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu viimasel teisipäeval. Kui korralise istungi toimumise päeva on otstarbekas muuta, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Juulikuus korralisi istungeid ei toimu. (4) Volikogu istungi maksimaalne pikkus ühel päeval on 4 tundi kui volikogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval ja istungi toimumise aja määrab istungi juhataja. (5) Videovõtteid, helisalvestusi ning tele- ja raadioülekandeid tehakse istungi juhataja loal. Istungi juhataja teeb selle teatavaks volikogule.

(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. (2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees vastavalt seadusele. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi päevakorra eelnõu ja materjalid. Kutse volikogu istungile saadetakse volikogu liikmetele e-postiga ja avalikustatakse valla veebilehel. (4) Volikogu esimees või tema äraolekul asendaja, kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. (5) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust.

(1) Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra eelnõu. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta ning kinnitatakse päevakord. Ettepanekud päevakorra muutmise kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorra eelnõu ei saa kinnitamisel poolthäälteenamust, siis hääletatakse päevakorra punkte ükshaaval. (4) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab juhataja.

(1) Päevakorra küsimuse arutamine algab eelnõu algataja esindaja kuni 15-minutilise ettekandega antud küsimuse kohta. Kaasettekandjale antakse ettekandeks kuni 10 minutit. Seejärel on igal volikogu liikmel õigus esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kuni 2 küsimust antud päevakorrapunkti kohta. (2) Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise tõttu. (3) Sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras. (4) Muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult. (5) Enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist, teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud ettepanekutest ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise kohta. (6) Pärast ettekannet, sõnavõtte ja ettepanekute sisseviimist eelnõusse, pannakse eelnõu lõpphääletusele. (7) Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib istungi juhataja kuulutada välja kuni 5-minutilise vaheaja. (8) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. (9) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud õigusakti eelnõu, toimub ainult arutelu antud küsimuses. (10) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine või informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest, arupärimisele ja küsimustele vastamisest. (11) Istungi lõpetab istungi juhataja.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis on salajased. Kui isikuvalimised toimuvad nimekirja alusel (komisjoni koosseisu kinnitamine, valitsuse koosseisu kinnitamine), siis võib hääletamine olla avalik. (3) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega v.a. seaduses ettenähtud juhud, kus nõutakse volikogu koosseisu poolthäälte enamust. (4) Volikogu liige hääletab isiklikult. (5) Kui küsimuse arutelu käigus on tehtud parandusettepanekuid, siis istungi juhatajapaneb lõpphääletusele need ettepanekud, mis on õigeaegselt esitatud. (6) Peale parandusettepanekute hääletamist pannakse eelnõu tekst tervikuna koos vastuvõetud parandustega hääletusele. (7) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, mis viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ volikogu liikmetest. Nimelise hääletamise korral kantakse istungi protokolli iga volikogu liikme hääl. (8) Hääletamise tulemusi võib vaidlustada volikogu liige koheselt samal istungil. Vajaduse viia läbi korduvhääletus otsustab volikogu hääletamisega.

(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ja töörühmi oma volituste kehtivuse ajaks. (2) Volikogu sätestab õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, selle ülesande, koosseisu, volituste ulatuse ja kestvuse.

(1) Volikogu komisjonid moodustatakse 3-7liikmelisena. (2) Komisjoni esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast poolthäälteenamusega salajasel hääletusel. Valimine viiakse läbi samadel alustel kui volikogu esimehe valimine. (3) Revisjonikomisjoni liikmed peavad olema kõik volikogu liikmed, ülejäänud alatiste komisjonide liikmetest vähemalt pooled peavad olema volikogu liikmed. (4) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Komisjoni koosseisus ei tohi olla ainult ühe erakonna või valimisnimekirja esindajad. (5) Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. (6) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Volikogu liige võib kuuluda kuni kahte komisjoni.

(1) Juhib komisjoni tööd. (2) Koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra. Valmistab koostöös vallavalitsuse vastava valdkonna eest vastutava ametnikuga ette istungi materjalid. (3) Jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded. (4) Kutsub kokku komisjoni koosoleku ja juhatab seda. (5) Otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul. (6) Annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst aru volikogule. (7) Koostab ja vormistab protokolli ning allkirjastab selle. Kirjutab alla teistele komisjoni poolt koostatud ja väljastamiseks ettevalmistatud dokumentidele. (8) Esitab vallasekretärile hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale koosoleku toimumist nõuetekohaselt vormistatud komisjoni dokumentatsiooni (protokollid, nende lisad, vastuvõetud otsused, ettepanekud, jne). (9) Komisjoni esimehel või komisjoni otsusel komisjoni liikmel on õigus saada tasu tehtud töö eest (komisjoni dokumentatsiooni koostamise, paljundamise, laialisaatmine, komisjoni kokkukutsumine) vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale ja ulatuses. (10) Vastutab komisjoni asjaajamise eest.

(1) Volikogu alatine komisjon: 1) Selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad küsimused ja teeb ettepanekud nende lahendamiseks 2) Võib algatada volikogu õigusaktide eelnõusid 3) Annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta 4) Teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. (2) Komisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus. (3) Komisjonile suunatud õigusakti eelnõu vaatab komisjon läbi kolme nädala jooksul. Kui komisjon eelnimetatud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda eelnõu lülitamist istungi päevakorda. (4) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ning saada komisjoni tööks vajalikku informatsiooni vallavalitsuselt, vallaametnikelt, vallavalitsuse hallatavatelt asutustelt. Informatsiooni saamiseks esitatakse põhjendatud taotlus vallavanemale, kes suunab selle edasi pädevale ametnikule või hallatava asutuse juhile. (5) Komisjoni otsused on volikogule ja vallavalitsusele õigusaktide vastuvõtmisel soovituslikud.

(1) Komisjoni töö vorm on koosolek. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. (4) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (5) Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liige, vallaametnik, volikogu esimees, volikogu liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. (6) Komisjoni protokollid ja otsused peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Protokolle säilitatakse ja nendega on võimalik tutvuda vallavalitsuses ja valla veebilehel. (7) Komisjoni koosolekuid võib helisalvestada. Salvestisi säilitatakse 1 aasta.

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel. (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist esitab revisjonikomisjon selle kohta arvamuse vallavolikogule ning teeb vajadusel ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (4) Komisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(1) Kontrolli läbiviimise aluseks on volikogu poolt antud ülesanded ja komisjoni tööplaan. Tööplaan koostatakse reeglina eelarveaastaks. Kontrollimisel lähtub komisjon kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest. (2) Komisjon kontrollib õigusaktidega sätestatud korras: 1) Kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste ja valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja MTÜ tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust 2) Kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist (3) Kontrollijateks on korraga vähemalt kaks komisjoni liiget, kellel on vastavalt kinnitatud tööplaanile ja volikogu poolt antud ülesandele õigus: 1) Saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda vajalike dokumentidega ja saada ametnikelt seletusi 2) Saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda vajalike dokumentidega ja saada ametnikelt seletusi (4) Kontrollimiseks esitab komisjoni esimees vallavalitsusele ja kontrollitava asutuse juhile kirjaliku avalduse, milles on ära näidatud kontrolli eesmärk ja ulatus, kontrollimise aeg ja kontrollijad. (5) Kontrollitav asutuse juht loob vastavalt võimalustele komisjoni liikmetele töötingimused ja määrab isiku, kes komisjoni liikmetega suhtleb. Kui kontrollitakse asutuse vastutusel olevat vara, on vastutav isik kohustatud viibima kontrollimise juures. (6) Kontrollijad ei tohi takistada kontrollitava asutuse tööd. (7) Kontrollimisel teatavaks saanud andmeid kasutatakse ainult kontrollimise huvides ja neid ei tohi komisjoni liikmed avalikustada. (8) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, kus on ära märgitud kontrollitava asutuse nimi, kontrollülesanne, kontrollijate nimed, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Aktis peavad sisalduma: 1) Viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda 2) Faktilise olukorra kirjeldus 3) Kui on leitud vigu, siis järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud ning kas on tekitatud kahju. (9) Komisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Kui revisjonikomisjon on kontrollinud vallavalitsuse hallatavat asutust, siis saadab komisjon aktist koopia ka hallatava asutuse juhile, kes esitab vallavalitsusele 5 tööpäeva jooksul peale akti saamist oma arvamuse akti kohta. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(1) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. (2) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu. (3) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Valitsuse koosseis peab olema vähemalt kolmeliikmeline. (4) Valitsuse liikmete arvu määrab, struktuuri ja tasustamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. (5) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(1) Pärast valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks. (2) Vallavanem võib valitsuse liikmeks nimetada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses või selle hallatavas asutuses. Ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest, jätkab ta oma teenistust. (3) Kui volikogu peab vajalikuks, siis võib valitsuse liikme kandidaat ennast tutvus-tada kuni 5-minutilise ettekandega. Volikogu liikmel on õigus esitada valitsuse liikmekandidaadile kuni 2 küsimust. (4) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (5) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust. (6) Valitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. Valitsuse liikmel on õigus ise tagasi astuda. (7) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatake ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käeolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil (9) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmena. (10) Volikogu keelab valitsuse liikmel täielikult või osaliselt eelnimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuuluva tööjõu math või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise. (11) Vallavanem või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talla laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. (12) Käesoleva paragrahvi 12 lõikes sätstatud juhul on vallavanem või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

(1) Vallavalitsuse pädevus on määratud seadusega, põhimäärusega ja volikogu õigusaktidega, mille alusel vallavalitsus lahendab ja korraldab talle delegeeritud ülesandeid ja täitmiseks pandud kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse. (2) Vallavalitsus: 1) Valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest, valla arengukavast, eelarvestreateegiast ja volikogu otsustest 2) Lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse 3) Korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras 4) Võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist 5) Kehtestab vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatava asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad. (3) Lõike tekst

(1) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes 1) Juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd, vallavalitsuse istungite ettevalmistamist 2) Esindab valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele või volikogu ja valitsuse poolt antud volitustele või volitab selleks teisi isikuid 3) Esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri ja liikmete nimekirja 4) Teeb volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks 5) Annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta käskkirju 6) Annab vallavalitsuse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju 7) Kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele 8) Nimetab ametisse vallavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse teenistuses olevate töötajatega 9) Kuulutab välja konkursi valla teenistuse vabade ameti- ja töökohtadele ja vallavalitsuse hallatava asutuse juhi koha täitmiseks 10) Esitab vallavalitsusele kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandi-daadi, teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks. Teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi. 11) Täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega ning volikogu poolt pandud ülesandeid. (2) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või valla ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel või teise omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse siin korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses. (3) Volikogu keelab vallavanemal täielikult või osaliselt eelnimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu volituste ajaks. (2) Vallavanemaks võib valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab vabalt eesti keelt nii kõnes kui kirjas ning kes oma hariduse, töökogemuste, isikuomaduste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (3) Vallavanema valimine korraldatakse hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. (4) Kui vallavanema valimine toimub valimistevahelisel perioodil vallavanema tagasiastumise, vallavanemale umbusalduse avaldamise tõttu või muudel põhjustel kui puudub vallavanem, peab volikogu valima uue vallavanema hiljemalt kahe kuu jooksul tagasiastumisavalduse saamisest, umbusalduse avaldamist või muudest põhjustest teadasaamisest. (5) Vallavanema valimised toimuvad samade põhimõtete järgi kui käesolevas põhi-määruses on volikogu esimehe ja aseesimehe valimised. Vallavanema valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.

(1) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud isik. (2) Vallavanema äraolek fikseeritakse vallavanema käskkirjaga, va. vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud. (3) Vallavanemat asendaval isikul on kõik vallavanema õigused ja kohustused. (4) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”. (5) Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, 1) Kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse §28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni 2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalau-reusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni ning on töötanud avaliku teenistuse seaduse §2 tähenduses riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt ksks aastat (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta, annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele, täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valla õigusaktides vallasekretärile sätestatud ülesandeid. (5) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama seaduses sätestatud nõuetele ning vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimustele.

(1) Omavalitsusteenistust vallakantseleis reguleerib avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (2) Valla avalik teenistus on: 1) Valla avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga vallavalitsuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine 2) Valla eraõiguslik töösuhe isikuga vallavalitsuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö. (3) Ametnik on isik, kes on vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. (4) Töötaja on isik, kes võetakse vallavalitsuses töökohale, mille ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel. (5) Teenistuskoht on valla kantselei koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. Teenistuskohtade koosseisu kehtestab volikogu. (6) Vallakantselei ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab volikogu. (7) Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras või sisekonkursi läbiviimisega. (8) Valla kantselei ametnike värbamise ja valiku korra kehtetab vallavalitsus. (9) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. Ameti- ja tööjuhendid kinnitab vallavanem või tema volitatud isik. Sotsiaalsed garaniid kinnitab vallavolikogu. (10) Ametniku asendamine toimub vastavalt avaliku teenistuse seaduses toodud sätetele.

(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Valla ametiasutust juhib vallavanem. (3) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu.

(1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi (edaspidi “asutus”) (2) Asutused ei ole juriidilised isikud. (3) Asutused on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (4) Asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise ja reorganiseerimise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul.

(1) Asutuse juht koostab koostöös hoolekogu või õigusaktis sätestatud muu pädeva organiga asutuse põhimääruse või selle muutmise eelnõu ja esitab selle vallavalitsusele. Valitsus vaatab eelnõu läbi kahe nädala jooksul, tehes vajadusel põhjendatud ettepanekud eelnõu muutmiseks. Muutmisettepanekud arutatakse läbi ja viiakse eelnõusse läbirääkimiste korras. Kui moodustatakse uus asutus, koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus või asutuse moodustamiseks tööle võetud projektijuht. (2) Peale vallavalitsuses kooskõlastuse saamist esitatakse asutuse põhimäärus volikogu vastavale komisjonile ettepanekute tegemiseks. Komisjonil on kuni kolm nädalat aega parandusettepanekute tegemiseks. Kirjalikud parandusettepanekud esitatakse eelnõu esitanud asutusele ja vallavalitsusele. Seejärel esitatakse põhimääruse eelnõu volikogule kinnitamiseks. (3) Kui muutub asutuse tööd reguleeriv seadusandlus, esitab asutuse juht põhimääruse muutmise ettepanekud vallavalitsusele hiljemalt 1 kuu jooksul peale vastava seadus-andluse jõustumist.

(1) Asutuse juht või asutuse moodustamiseks tööle võetav projektijuht kinnitatakse ametisse vallavalituse korraldusega ja temaga sõlmib töölepingu vallavanem. (2) Asutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus konkurssi, mille läbiviimise kord ja tingimused kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega kui seaduses ei ole sätestatud teisi nõudeid. (3) Asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab vallavalitsus lähtudes asutuse juhi kirjalikust ettepanekust ja kehtivast seadusandluses ning valla eelarvest. (4) Koosseisude muutmise kohta esitab asutuse juht kirjaliku põhjendatud ettepaneku vallavalitsusele, kes vaatab nimetatud ettepaneku läbi ühe kuu jooksul avalduse esitamisest. (5) Koos koosseisude muutmise ettepanekuga esitab asutuse juht vajadusel ka eelarveliste vahendite muutmise ettepaneku.

(1) Valitsuse ja volikogu õigusaktid kehtivad Kohtla-Nõmme valla haldusterritooriumil seadusega ja Kohtla-Nõmme valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Kohtla-Nõmme vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Kohtla-Nõmme valla haldusterritooriumi. (2) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (3) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid ja vallavalitsusel anda korraldusi.

(1) Volikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile: 1) Volikogu komisjon 2) Volikogu liige 3) Vallavalitsus 4) Vallavanem 5) Vallasekretär. (2) Õigusaktid koostatakse ja vormistatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (3) Määruste eelnõudele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist. (4) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või teda asendav isik. (5) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või teda asendav isik ja vallasekretär. (6) Valitsuse istungite protokollidele kirjutavad alla vallavanem või teda asendav isik ja protokollija. (7) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(1) Määruse eelnõud avalikustatakse enne vastuvõtmist Kohtla-Nõmme valla veebilehel. (2) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (3) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses endas ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Otsused ja korraldused jõustuvad nende teatavakstegemist või avalikustamisest kui otsuses endas ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (5) Kohtla-Nõmme Rahvaraamatukogus on kättesaadavad koopiad alljärgnevatest dokumentidest: 1) Volikogu ja valitsuse määrused 2) Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused , mis omavad üldist tähtsust 3) Volikogu ja valitsuse istungite protokollid. (6) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused ning vallavalitsuse sisemise töö korral-damiseks antud käskkirjad ja korraldused, mis sisaldavad andmeid, mille avalikustamine on seadustega piiratud, avalikustatakse seaduses ettenähtud korras. Eelnimetatud dokumente tehakse seaduses lubatud isikutele teatavaks allkirja vastu, kusjuures dokumentidega tutvunud isik kohustab neid mitte avalikustama. (7) Volikogu ja valitsuse õigusaktide koopiad saadetakse nende täitjatele ja teistele asjaosalistele.

(1) Volikogu ja valitsuse istungid protokollitakse. (2) Protokolli kantakse: 1) Istungi toimumise kuupäev, alguse- ja lõpu kellaaeg 2) Istungi juhataja ja protokollija nimed 3) Istungist osavõtjad 4) Istungi päevakord 5) Arutusel olnud küsimuste kohta esitatud selgitused, ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ja eriarvamused 6) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (3) Protokollile lisatakse määruste, otsuste ja korralduste originaaleksemplarid ja muud päevakorra kohta käivad dokumendid. (4) Protokollid koos lisadega vormistatakse ja allkirjastatakse istungit juhatanud isiku poolt 7 (seitsme) tööpäeva jooksul istungi toimumisest. (5) Volikogu istungid salvestatakse. Salvestused säilitatakse ühe aasta jooksul volikogu koosseisu volituste lõppemisest. (6) Volikogu ja valitsuse istungite protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis, valla raamatukogus ning avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. (7) Volikogu protokollid pannakse tutvumiseks välja valla kantseleisse hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta kirjalikke märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Vajadusel lisatakse need protokollile.

(1) Volikogu õigusaktide täitmise kontrollijaks on volikogu esimees või teda asendav isik ja revisjonikomisjon. (2) Valitsuse õigusaktide täitmise kontrollijaks on vallavanem või õigusaktis nimetatud isik ja revisjonikomisjon.

(1) Esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, volikogu ja valitsuse õigusaktid ja lepingud. (2) Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad oma pädevuse piires: 1) Volikogu 2) Valitsus 3) Volikogu esimees 4) Vallavanem 5) Vallasekretär 6) vallavalitsuse teenistuses olevad ametiisikud. (3) Kolmandad isikud esindavad valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires.

(1) Valla nimel sõlmivad lepinguid: 1) Volikogu esimees 2) Vallavanem. (2) Valitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) Vallavanem 2) Vallavalitsuse korraldusega antud volituse alusel vallavalitsuse ametnikud. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid oma pädevuse piires asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Lepingutele kirjutatakse alla lähtudes volikogu või valitsuse seisukohtadest ja kinnitatud eelarvetest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või valitsuse seisukoht ja kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused valla eelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, on allkirjaõiguslikel isikutel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires.

(1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Kohtla-Nõmme valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke, majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset olukorda ning keskkonnaseisundi analüüsi. Arengukava on aluseks: 1) Valla eelarve koostamisele 2) Laenude, kapitali- või kasutusrendi võtmisele, võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks 3) Investeeringute kavandamisele ja nendele rahaliste vahendite taotlemisele 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste kavandamisel. (2) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses. (3) Kõik üldplaneeringud ning seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast ja eelarvestrateegiast ning peavad olema omavahel seotud. (4) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15.oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks kui 4 aastat, peab arengukava varalisi kohustusi käsitlevas osas olema kavandatud selleks perioodiks. (5) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. (6) Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) Valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks 2) Valdkonnapõhise arengukavana 3) Mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike oma-valitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (7) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus. (8) Ettepaneku kehtiva arengukava muutmiseks esitab vallavalitsus volikogule. (9) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi asjast huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava ja eelarvestrateegia järgimise. Teade arengukava, eelarvestrateegia ja nende muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kaks Vallavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks. (10) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist. (11) Arengukava avalikustatakse valla veebilehel.

(1) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve (2) Vallaeelarve on kassapõhine ja koosneb alljärgnevatest osadest: - põhitegevuse tulud - põhitegevuse kulud - investeerimistegevus - finantseerimistegevus - likviidsete varade muutus. (3) Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. (4) Reservfondi kasutamise korra kehtestab vallavolikogu.

(1) Munitsipaalomand on Kohtla-Nõmme vallale kuuluv vara. (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu.

(1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äri-ühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu ja aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke ja aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsus-tab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.

(1) Volikogul on õigus vastavalt seadusele kehtestada kohalikke makse ja määrata koormisi. (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (3) Koormis on kohustus, mis kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.

(1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla kantselei ja kantselei ametnike ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seadus-likkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve korras on vallavalitsusel õigus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud tingimustel: 1) Teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks 2) Peatada akti kehtivus või toimingu sooritamine 3) Tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Ebaotstarbekaks loetakse akti või toimingut juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarvevahendite ebaratsionaalset kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusakt.

(1) Volikogu võib moodustada valla korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada vallavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet volikogu määratud tööpiirkonnas. (2) Korrakaitseüksuse ja -ametniku tegevust finantseeritakse valla eelarvest. (3) Korrakaitseametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus.

(1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus kinnitatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest, siis viiakse läbi üks lugemine. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub sätestatud tähtajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist.

Tunnistada kehtetuks: 1) Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 21.05.2007.a.määrus nr.12.