Viljandi valla põhimääruse eesmärk Viljandi valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) Viljandi valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) Viljandi Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord; 3) Viljandi Vallavolikogu fraktsioonid; 4) Viljandi Vallavolikogu eestseisus; 5) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord ja pädevus, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning liikmete valimise kord; 6) Viljandi vallavanema (edaspidi vallavanema) valimise kord; 7) Viljandi Vallavalitsuse moodustamise kord ja pädevus; 8) Viljandi valla ametiasutuse moodustamise kord; 9) Viljandi valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 10) Viljandi valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted.
Viljandi valla (edaspidi vald) omavalitsusorganid on Viljandi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Viljandi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(1) Viljandi valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Valla sümbolite kasutamise korra kehtestab vallavolikogu.
(1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning vallavolikogu poolt antud pädevusele ja kehtestatud korrale; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla hallatavatelt asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) kutsub kokku vallavolikogu istungi, näidates kutses arutusele tulevad küsimused; 7) korraldab vallavolikogu komisjonide tööd; 8) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) täidab muid seaduse alusel ja põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid vallavolikogu õigusaktidega talle antud ülesandeid. (3) Kui vallavolikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik vallavolikogu esimehe ülesandeid täita asendab vallavolikogu esimeest vanim kohalolev vallavolikogu liige. (4) Vallavolikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavolikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavolikogu esimehe ülesannetes“. (5) Vallavolikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline.
(1) Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel 4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. (4) Vallavolikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka vallavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud vallavolikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab vallavolikogu esimehe valimist vallavolikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (5) Vallavolikogu pitsatiga varustatud hääletussedel väljastatakse vallavolikogu liikmele allkirja vastu. (6) Kui vallavolikogu esimehe valimist korraldab valmiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (9) Vallavolikogu esimehe kordusvalimise võib läbi viia ka samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus. Vallavolikogu esimehe kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku. (10) Vallavolikogu aseesimehe valimisel rakendatakse käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimise kohta käivaid sätteid.
(1) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida vallavolikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon), esitades vastava kirjaliku avalduse koos liikmete nimekirjaga vallavolikogu esimehele. Koosseisu muudatustest teavitab saadikurühma esindaja vallavolikogu esimeest kirjalikult. (2) Iga vallavolikogu liige võib kuuluda ühte fraktsiooni. (3) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei.
(1) Vallavolikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures, mis vaatab tema ettepanekul läbi vallavolikogu istungi päevakorra projekti, vallavolikogu töökorralduse muudatusettepanekud ja arutab muid vallavolikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. (2) Eestseisusesse kuuluvad: volikogu esimees, aseesimees, komisjonide esimehed, fraktsioonide esimehed, vallavanem ja vallavalitsuse poolt nimetatud vallavalitsuse liige. (3) Eestseisuse koosolekud toimuvad vähemalt 8 päeva enne korralist vallavolikogu istungit. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool eestseisuse koosseisus, sealhulgas 1 vallavalitsuse esindaja. (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab vallavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab eestseisust eestseisuse vanim liige. (5) Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.
(1) Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ja elanikkonna seisukohtade selgitamiseks. (2) Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga. (4) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu poolthäälte enamusega. Valimisprotseduur on analoogiline vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt § 5). (5) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (6) Alatise komisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks saavad olla ainult vallavolikogu liikmed. (7) Igal vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (8) Komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab vallavolikogu, komisjoni esimehe ettepanekul: 1) komisjoni liikme avalduse alusel; 2) juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(1) Vallavolikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) vallavolikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra, vallavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate vallavolikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega.
(1) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist. Võimalusel esitatakse tutvumiseks ka arutusele tulevate küsimustega seonduvad materjalid. (4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku vallavolikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja. (5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv vallavolikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja. (6) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees või tema otsusel vallakantselei saadab eelnõud ja/või vajalikud materjalid komisjoni kõikidele liikmetele elektrooniliselt. Teates on määratud tähtaeg, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta eelnõu poolt hääletanuks. (7) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest või vallakantseleid. Komisjoni liige loetakse komisjoni tööst osavõtnuks, kui ta on edastanud oma seisukohad elektrooniliselt või kirjalikult enne komisjoni koosoleku algust. (8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete kirjalikult esitatud eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (9) Protokoll vormistatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. (10) Komisjoni esimees: 1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 2) esitab vallavolikogule ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks; 3) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid; 4) koostab komisjoni tööplaani, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 5) jaotab komisjoni liikmetele tööülesanded; 6) koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; 7) vajadusel kutsub komisjoni koosolekule külalised; 8) allkirjastab komisjoni protokollid; 9) edastab vallavolikogu esimehe kaudu vallavolikogule komisjoni otsused, seisukohad, arvamused, ettepanekud ja eelnõud komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes; 10) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest. (11) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, vallavolikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel, valib vallavolikogu uue komisjoni esimehe vallavolikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. (12) Komisjoni protokollid vormistatakse vastavalt valla ametiasutuse asjaajamiskorrale nii paberikandjal kui elektrooniliselt. (13) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis (ka elektrooniliselt), kus registreeritakse ka komisjoni kirjavahetus. (14) Kõik vallavolikogu komisjonid esitavad vähemalt üks kord aastas vallavolikogule aruande tehtud tööst. Aruanne esitatakse kirjalikult ja on kättesaadav kõigile vallakantseleis.
(1) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks ja teiste sellelaadsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone. (2) Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus. (3) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alaline komisjon.
(1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. (3) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (4) Revisjonikomisjon töötab tööplaani alusel. Revisjonikomisjon peab esitama iga aasta esimeses kvartalis vallavolikogule tööplaani kinnitamiseks. (5) Revisjonikomisjon kontrollib tööplaani alusel ja/või vallavolikogu ülesandel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla hallatavate asutuste ning valla äriühingute raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ametiasutusena ja valla hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (6) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus tagastab kümne päeva jooksul revisjoniakti koos omapoolsete seisukohtade ja abinõude plaaniga revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuste tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel vallavolikogu liikmete poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni ei kuulu ükski vallavanema kandidaat. (5) Vallavanema valimise protseduur on analoogiline vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt § 5). (6) Protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised uuesti algusest peale. (9) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku. (10) Vallavolikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra sätestab vallavolikogu.
(1) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Viljandi valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) korraldab ja kontrollib hallatavate asutuste tööd; 8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi kui seadus ei sätesta teisiti. 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.
(1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema käskkirjaga määratud isik, kellel on samad õigused ja kohustused, mis vallavanemal. (2) Vallavanema asendamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga, kus märgitakse asendava isiku nimi ja asendamise aeg. (3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse sealhulgas: 1) valmistab ette vallavolikogu istungil arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valla arengu- ja eelarvestrateegiatest, vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 2) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla arengukava ja selle investeeringute kava ning eelarve projekti ja muud vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud ning korraldab arengukava ja selle investeeringute kava, eelarve, vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on vallavolikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi; 6) korraldab vallavalitsuse ametiasutusena, selle struktuuriüksuste ja valla hallatavate asutuste ülalpidamist ning tegevust; 7) teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsuse struktuuriüksuste, hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid; 8) teostab valla äriühingutes omaniku funktsiooni äriühingu üldkoosoleku õigustes, sh nimetab ja kutsub tagasi valla äriühingute nõukogu liikmeid, samuti äriühingu juhatuse liikmeid kui äriühingul ei ole nõukogu; 9) lahendab küsimusi, mis on vallavolikogu poolt delegeeritud vallavalitsusele. (2) Vallavalitsusel on õigus vallavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus aasta jooksul muudatusi teha vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega vallavalitsuse poolt osutatavate avalike teenuste hinnad.
(1) Vallavalitsuse moodustab vallavolikogu. (2) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus vallavalitsuse moodustamiseks. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (4) Vallavanem saab seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (5) Vallavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu.
(1) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. Vallavalitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (2) Kui vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolthäälte enamust, peab vallavanem esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu hiljemalt järgmisele vallavolikogu istungile. Vallavanem võib uue vallavalitsuse liikmete koosseisu esitada vallavolikogule kinnitamiseks samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus. (3) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks vallavalitsuse uue(d) liikme kandidaadi(d), kes kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
Vallavalitsuse töövormiks on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise täpsem kord sätestatakse vallavalitsuse istungi töökorras.
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. (4) Komisjonide tegevuse põhimõtted on analoogilised vallavolikogu komisjonidega (vt § 6-8).
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega (edaspidi ametiasutus). Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (3) Vallavalitsusel on ametialase töö korraldamise vajadusest lähtuvalt õigus teenistujate ja töötajate üldarvu piires luua uusi ametikohti, neid ümber kujundada, samuti ametikohade arvu vähendada teenistujate ja töötajate arvu piires. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab vallavanem. (4) Ametiasutuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavanem.
(1) Vallavolikogu võib asutada vallavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi asutus), mille ülesandeks on Viljandi vallale vajalike teenuste osutamine. (2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on vallavalitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. (3) Asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. Asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises. (4) Asutuse moodustamist, ümberkorraldamist ja lõpetamist korraldab vallavalitsus.
(1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.
(1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras; 2) vallavolikogu liikmel; 3) vallavolikogu komisjonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vallasekretäril; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. (3) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras; 2) vallavalitsuse liikmel; 3) vallavanemal; 4) vallasekretäril; 5) vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil.
(1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva. (2) Vallavolikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest kui otsuses või korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
(1) Vallavolikogu otsused ja määrused ning vallavalitsuse määrused avalikustatakse kantseleis ja valla koduleheküljel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.
(1) Viljandi valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine. (2) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument. (3) Arengukava on kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga. (4) Arengukava vaadatakse üle igal aastal ja muudetakse vastavalt vajadusele. (5) Eelarvestrateegia on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument, mis koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (6) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel. (7) Arengukava ja eelarvestrateegia hõlmavad mistahes eelarveaastal vähemalt nelja eelseisvat aastat. (8) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel.
(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes. (2) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on: 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte); 2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte); 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte); 4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte); 5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte); 6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte); 7) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte). (3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine. (4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus. Eelarvevahendite kasutamise kontrolli teostavad kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega revisjonikomisjon ja siseaudiitor.
(1) Sisekontrolli süsteem on valla asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada: 1) õigusaktidest kinnipidamise; 2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest 3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel; 4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, (2) Sisekontrolli süsteemi asutuses rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asutuse juht. (3) Vallavolikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vallavalitsus.
(1) Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse Viljandi vallas kui omavalitsusüksuses tegevuse tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. (2) Valla siseauditeid viib läbi siseaudiitor. (3) Siseauditi korraldamise eest ametiasutuses vastutab siseaudiitor. (4) Ametiasutuse ja nende hallatavate asutuste siseauditi üldeeskirja kehtestab vallavalitsus.
Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel vallavolikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
Käesolev põhimäärus jõustub Viljandi valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.