(1) Erakooli põhikirjas märgitakse: 1) kooli nimi või nimetus; 2) kooli asukoht; 3) kooli struktuur; 4) direktori ja juhataja (edaspidi direktor) ning nõukogu pädevus ja ülesanded; 5) direktori ja kollegiaalse juhtorgani (nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu) (edaspidi nõukogu) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus; 6) põhikirja muutmise kord; 7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse- või huviharidus) ja õppeasutuse liik; 8) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli õppekorralduse alused, koolieelse lasteasutuse lasteaia puhul koolieelse lasteasutuse seaduse,alusharidusseaduse ning põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes; 9) lapse või õpilase (edaspidi õpilane) erakooli vastuvõtmise, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise kord; 10) õpilase õigused ja kohustused; 11) õpetajate ja teiste töötajate õigused ja kohustused; 12) õppekeel ja asjaajamiskeel; 13) õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord; 14) tegevuse lõpetamise kord; 15) 15¹) 16) muud vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivas õigusaktis nõutavad andmed.
(2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi või kutseõppeasutusel esimese kutseõppe läbiviimise õiguse saamisest.
(1) Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks: 1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse; 2) õpingute alustamise tingimused; 3) õppeainete loendi ja mahu ainepunktides või õppepäevades; 4) ainekavad; 5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused; 6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded. 1 (1¹) (2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse alus-, põhi- ja keskhariduse omandamist võimaldava õppetegevuse läbiviimiseks koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi. 2 (2¹) 2 (2²) Kutseõppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava registreeritakse pärast kutseõppe läbiviimise õiguse saamist Eesti Hariduse Infosüsteemis. Kui kutseõppe õppekava avatakse õppekavarühmas, milles erakoolil on kutseõppe läbiviimise õigus, registreeritakse see Eesti Hariduse Infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekava vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastav õppekava jäetakse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt. (3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks. (4) Erakooli õppekava peab vastama: 1)
(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad. 1 (1¹) 1 (1²) Põhikoolis ja gümnaasiumis lähtutakse õppe ja kasvatuse korraldamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 20 lõikes 1 sätestatud kohustust võimaldada õppekirjandust kasutada tasuta on põhikool või -gümnaasium kohustatud täitma riigieelarves selleks eraldatud toetuse ulatuses.
(2) Erakooli töötajatel, õpilastel ja lapsevanematel on õigus tutvuda õppe- ja kasvatuskorralduse eeskirjade ja õppekavaga.
(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile ja koolieelsele lasteasutusele.
(4) Erakool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.
(1) Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus. 1 (1¹) GümnaasiumiPõhikooli ja gümnaasiumi õppekeele määramisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest, kui põhikooli või gümnaasiumi pidaja osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus. Nimetatud gümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õpe toimuda eesti keelest erinevas keeles või kakskeelsena, kui erakooli arengukavast lähtuval nõukogu ettepanekul ja kooli pidaja taotlusel annab selleks loa Vabariigi Valitsus.
(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus, et lõpetaja võiks järgmisel haridustasemel jätkata õpinguid eesti keeles.
(3) Kutseõppeasutuses, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus, mis tagab vajalikul tasemel eesti keele oskuse omandatud erialal töötamiseks.
(4) Erakooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakoolis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, võib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele kõrval erakooli õppekeelt või mõnda muud võõrkeelt.
Enne 2025. aasta 1. septembrit koolieelses lasteasutuses õppe läbiviimiseks esitatud tegevusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. Nimetatud tegevuslubadele ja alushariduse võimaldamisele kohaldatakse alusharidusseaduse §-des 50–52 sätestatut.