(1) Pärast kaitsevalmiduse kõrgendamiseriigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise otsuse Riigikogu poolt heakskiitmist, sealhulgas selle lahendamiseks erakorralise või mobilisatsiooni või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist ning, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ette nähtudettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ningja otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kuludekulu mahust. Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal nähakse
(1) Riigiasutuste makseid ja arveldusi teeb ning neile vahendab makseteenuseid (edaspidi kassaline teenindamine) Rahandusministeerium.
(2) Riigiasutusel ei või olla krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- ja maksekontot, välja arvatud, kui selleks on loa andnud Rahandusministeerium. Loa andmisel võib Rahandusministeerium riigiasutusele seada tingimusi sellise konto kasutamiseks.
(3) Kui riigieelarve tulude laekumise kord ei ole seadusega või selle alusel kindlaks määratud, kehtestab selle valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.
(4) Kassalise teenindamise eeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Rahandusministeerium tagab kassalise teenindamise toimepidevuse. Arveldussüsteemide häirete korral on Rahandusministeeriumil kohustus tagada riigieelarvest maksete ja arvelduste tegemine.
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega riigieelarve väljamaksete tingimused arveldussüsteemide häirete korral ja käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud juhul selliselt, et on tagatud: 1) riigi toimimine hädaolukorras ja selletsiviilkriisi lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras; 2) riigi võlakohustuste ja muude selliste kohustuste täitmine, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua riigi võlakohustuste ennetähtaegse tagasimaksmise kohustuse või ohustada riigile võlakohustuste võtmist; 3) pensionide ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksmine; 4) sotsiaalkindlustusfondidele ja kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantava maksu väljamaksmine; 5) väljamaksed põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele.
(7) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooniriigikaitselise kriisiolukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid kaitseolukorraolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute väljamaksete tingimused.
(1) Riigi rahavoo juhtimine on riigi likviidsete finantsvaradega tehingute tegemine, riigile võlakohustuste võtmine ja nimetatud tegevustega seonduvate finantsriskide juhtimine eesmärgiga tagada piisavate vahendite olemasolu väljamaksete tegemiseks. (2) Riigi likviidsed finantsvarad on riigile kuuluv või riigi hoitav raha, väärtpaberid ja muu finantsvara, mis ei kuulu stabiliseerimisreservi. (3) Riigi rahavoogu juhib Rahandusministeerium. Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata Eesti Panga riigi rahavoo juhtimisse, sealhulgas käesoleva seaduse § 70 lõigetes 3 ja 4 nimetatud toimingutesse.
(1) Riigi likviidsete finantsvarade maht ja võlakohustuste võtmise võimalus peavad olema sellised, et oleks tagatud riigi ja käesoleva seaduse §-s 67 nimetatud teiste isikute väljamaksete tegemine. Riigi likviidsete varade mahu ja võlakohustuste võtmise võimaluse piisavuse hindamisel arvestatakse riigi potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosust ja riigi võlakohustustega seotud maksete täitmise vajadust. (2) Raha, väärtpaberite ja muu finantsvaraga tehingute tegemisel tuleb lähtuda konservatiivsetest investeerimispõhimõtetest, et tagada finantsvara likviidsus, väärtuse säilivus ja tulu teenimine. (3) Rahandusministeeriumile ei kohaldata riigi rahavoo juhtimisel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud kohustuste võtmise piiranguid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral, finantskriisi ajal või tulude kavandatust väiksema laekumise korral on valdkonna eest vastutaval ministril õigus ajutiselt piirata väljamaksete tegemist ja kohustuste võtmist, teavitades sellest Vabariigi Valitsust. Väljamaksete tegemisel lähtutakse sellisel juhul käesoleva seaduse § 64 lõikes 6 sätestatud maksete tingimustest. (5) Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega.
(1) Riigile võlakohustuse võtmisel tuleb tagada võlakohustustega kaasnevate finantsriskide ja -kulu suhe, mis oleks kooskõlas riigi võlakohustuste täitmise võimekusega nii lühi- kui ka pikaajalisel perioodil. (2) Rahandusministeeriumil on lubatud võtta riigile võlakohustusi käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi ulatuses. Loa nimetatud jäägist suuremas ulatuses riigile võlakohustuste võtmiseks annab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Võlakohustuste võtmisega seotud finantsriskide juhtimiseks on Rahandusministeeriumil õigus sõlmida võlakohustuste võtmist võimaldavaid lepinguid kogusummas, mis ületab käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurimat lubatud jääki, tingimusel et riigi poolt tegelikult võetud võlakohustuste jääk ei ületa ühelgi ajahetkel § 69 lõikes 2 nimetatud piirmäära. (3) Võlakohustuste võtmisega seotud lepingud sõlmib, tehingud teeb ja nende täitmist korraldab Rahandusministeerium. (4) Rahandusministeerium juhib riigi võlakohustustega kaasnevaid finantsriske. Rahandusministeeriumil on õigus riigi võlakohustustega seotud tuletistehingute tegemisel finantsriskide juhtimise eesmärgil nõuda ja anda tagatisi. (5) Riigile võlakohustuste võtmise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega. (6) Riigi võlakohustustega seotud finantsriskide juhtimise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 66 lõikes 5 nimetatud määrusega.
(1) Stabiliseerimisreservi haldamine on stabiliseerimisreservi vahendite hoidmine ja paigutamine. (2) Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab Rahandusministeerium. Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata stabiliseerimisreservi haldamisse Eesti Panga. (3) Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud eesmärke. (4) Stabiliseerimisreservi haldamise ja sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega.