Hooldajatoetuse määramise ja maksmise ning puuetega inimestele teenuste osutamise kord sätestab sotsiaalhoolekande seaduse alusel raske, sügava ja keskmise puudega isikute (edaspidi puudega isik) hooldajatele Taebla valla eelarvest hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ning korra juhul, kui hindamistulemuste alusel ei ole võimalik osutada muid sotsiaalteenuseid, mis tagaks puudega inimese toimetuleku.
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevalt: (1) sügav puue on inimese anatoomilise, füüsilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet ööpäevaringselt; (2) raske puue on inimese anatoomilise, füüsilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval; (3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas; (4) hooldaja on isik, kes vabatahtlikkuse, vastastikuse kokkuleppe ja vallavalitsuse korralduse alusel hooldab ja abistab sügava, raske või keskmise puudega 18-aastast ja vanemat isikut; (5) puudega lapse hooldaja on vanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu; (6) hooldusvajaduse hindamine on täisealise raske või sügava puudega isiku funktsionaalse võimekuse hindamine temale kõrvalabi võimaldamiseks ja/või hooldusteenuste osutamiseks ning puudega lapse osalise või pideva kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajaduse väljaselgitamine hindamisinstrumendi alusel; (7) hooldusteenus on isiku hooldusvajadusest sõltuvalt tema isiklik pikaajaline abistamine igapäevaelu toimingutega hakkamasaamisel ning mittemeditsiiniliste tegevuste ja protseduuride sooritamisel (nt riietamine, pesemine, toitmine, abistamine liikumisel jms); (8) avahooldusteenus on isikule kodus ja kogukonnas nõuetele vastava teenusepakkuja poolt osutatavad mitte institutsionaalsed teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas paremini ja kauem iseseisvalt või pere toetusel toime tulla (koduteenused, täisealise isiku hooldus, päevakeskuse teenus, tugiisikuteenus, isiklik abistaja, transporditeenus jne) või erinevate teenuste kombineeritud vorm, mis kannab eelpool nimetatud eesmärki; (9) hooldamine hoolekandeasutuses on hooldusteenuse osutamine hoolekandeasutuses isikule, kes oma hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama, sest vajab hooldamist ja abistamist ööpäevaringselt.
Hooldajatoetuse maksmise eesmärgiks on puudega isiku hooldusvajadusest tingitud toimetuleku toetamine. Hooldajatoetus on rahaline toetus puudega inimese hooldajale, kes tagab puudega inimesele osalise või pideva kõrvalabi, juhendamise, järelvalve.
Hooldajatoetuse maksmise võib hooldusvajaduse hindamistulemustest lähtuvalt asendada sobiva hooldusteenuse osutamisega (avahooldus, hoolekandeasutuses hooldamine, transporditeenus jne) või puudega toimetulemisega seotud kulutuste kompenseerimisega.
Puudega isiku hooldajale või eestkostjale võimaldatavad hooldajatoetuse määrad kehtestatakse vallavolikogu poolt.
Hooldajatoetust võib maksta (1) teovõimelisele isikule, kes Eesti Vabariigi seaduste alusel on määratud 18-aastasele ja vanemale puudega isiku hooldajaks või eestkostjaks, kui eestkostja teostab ka eestkostetava hooldustoiminguid. Hooldatava elukohaks peab olema rahvastikuregistri andmetel Taebla vald. (2) 3 kuni 18-aastase puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu ega saa riiklikku pensioni, töötutoetust, töötuskindlustuse hüvitist või lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest. Hooldatava puudega lapse elukoht peab olema rahvastikuregistri andmetel Taebla vald.
Hooldajatoetust võib maksta 18-aastasele ja vanemale eestkostjale või hooldajale või 3 kuni 18-aastase puudega lapse hooldajale, kes tagab: (1) 18-aastasele ja vanemale sügava puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt; (2) 18-aastasele ja vanemale raske puudega või keskmise puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval; (3) 3 kuni 18-aastase keskmise, raske ja sügava puudega lapse pideva hooldamise ööpäevaringselt.
Hooldajatoetust võib maksta erandjuhtudel 18-aastasele ja vanemale puudega isiku töötavale eeskostjale või hooldajale juhul, kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on võimalik puudega isikut ka eestkostja või hooldaja töötamise korral vajalikul määral hooldada ning eestkostja või hooldaja töö seda võimaldab.
Hooldajatoetust võib erandjuhtudel maksta 18-aastasele ja vanemale puudega isiku ühele pereliikmele juhul, kui puudega isiku tegelik hooldusvajadus saab tema pereliikmete poolt osutatava abi näol täielikult kaetud (nõuab täiendavaid kulutusi, on eriti suure hooldusvajadusega jne).
Hooldajatoetust võib taotleda teovõimeline isik, kes on kas kohtu poolt või vallavalitsuse korraldusega määratud puudega isiku eestkostjaks või hooldajaks või teostab puudega lapse suhtes hoolduskohustust käesoleva määruse § 2 lg 5 nimetatud alustel.
Hooldajatoetust võib erandkorras taotleda ka 18-aastase ja vanema puudega isiku eestkostja või hooldaja, kes ise elab alaliselt teise omavalitsusüksuste territooriumil, kui hooldatavale ei ole määratud sügavat puuet ja isiku hooldamine on tema hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt sel viisil võimalik.
Kui üks eestkostja või hooldaja on määratud mitme puudega isiku eestkostjaks või hooldajaks, on tal õigus taotleda toetust kuni kahekordse hooldajatoetuse määra ulatuses.
Hooldajatoetuse taotlemiseks esitab puudega isiku eestkostjaks või hooldajaks määratud isik kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 1) Taebla Vallavalitsusele (edaspidi Vallavalitsus).
Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: (1) 18-aastase ja vanema puudega isiku eeskostja puhul kohtumäärus eestkoste seadmise kohta. (2) 3 kuni 18-aastase puudega lapse hooldaja puhul: 1) toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu; 2) abielutunnistus, kui toetust taotleb võõrasvanem; 3) teise vanema kirjalik nõusolek, kui kumbki vanem ei tööta, või teise vanema puudumisel taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab puudega last üksinda; 4) kohtumäärus eestkoste seadmise kohta, kui toetust taotleb puudega lapse eestkostja; 5) perehooldusleping, kui toetust taotleb selle alusel last hooldav isik; 6) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan.
Hooldajatoetuse taotlemise päevaks loetakse posti teel, elektrooniliselt või muul viisil kohale toimetatud taotluse ja sellele lisatud dokumentide registreerimise päeva Vallavalitsuses.
Vallavalitsus registreerib taotlemise päeval hooldajatoetuse maksmise taotluse ja kontrollib vajalike andmete ja dokumentide olemasolu. Kui taotluses ei kajastata hooldajatoetuse määramiseks piisavalt andmeid või ei esitata kõiki vajalikke dokumente, siis teatab sotsiaaltöötaja taotlejale kolme tööpäeva jooksul, milliseid andmeid või dokumente on vajalik juurde esitada.
Kui hooldajatoetuse taotlemisega ei ole samaaegselt esitatud hoolduse seadmise avaldust viib sotsiaaltöötaja toetuse taotlemise päevast alates kahe nädala jooksul läbi puudega isiku hooldusvajaduse hindamise.
Vajadusel kasutab sotsiaaltöötaja puuetega inimeste hooldusvajaduse hindamisel perearsti, geriaatrilise hindamise komisjoni abi või taotleb tööealiste puudega isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames.
Puudega isiku hooldusvajaduse selgumise järgselt edastatakse hindamistulemused ja puudega isiku eestkostjale või hooldajale hooldajatoetuse maksmise taotlus koos hooldusvajaduse hinnanguga vallavalitsusele otsustamiseks.
Hooldajatoetuse määrab Vallavalitsus hiljemalt 30 päeva jooksul arvates taotluse ja puudega isiku hooldusvajaduse hinnangu saamise päevast.
Kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib, võib hindamise ja otsustamise aega pikendada.
Hooldajatoetuse määramiseks vallavalitsus arvestab: (1) puudega isiku hooldusvajaduse hindamise tulemusi, hoolduse ulatust; (2) hooldusvajadusest tulenevalt vajalike hooldusteenuste olemasolu ja võimalusi; (3) puudega isiku ja tema seaduslike ülalpidajate materiaalseid võimalusi; (4) olemasolu korral rehabilitatsiooniplaani või geriaatrilist hinnangut.
Hooldajatoetuse määramisest võib keelduda kui: (1) taotleja on hooldajatoetuse saamiseks esitanud valeandmeid; (2) hooldusvajadus rahuldatakse pere sees ning see ei nõua täiendavaid suuremahulisi kulutusi; (3) puudega isiku hooldusvajadusest tingituna peab vallavalitsus puudega isiku enam sobivamaks hooldamise viisiks talle hooldusteenuste osutamist; (4) 18-aastase ja vanema puudega isiku ja tema seaduslike ülalpidajate materiaalsed võimalused on piisavad hoolduse tagamiseks (kaalutletud otsus); (5) 3 kuni 18-aastase puudega lapse hooldaja töötab, saab töötutoetust, töötuskindlustuse hüvitist, riiklikku pensioni või lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest; (6) 3 kuni 18-aastase puudega lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega; (7) ilmnevad muud põhjused, millest tulenevalt ei ole hooldajatoetuse maksmine õigustatud (kaalutletud otsus).
Hooldajatoetuse määramata jätmisest teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Kirjale lisatakse otsus koos keeldumise põhjendusega.
Vallavalitsusel on õigus (1) Vabade vahendite olemasolul: 1) hüvitada puudega isiku enda poolt leitud teenusepakkujale puudega seotudteenuse kulud, kas osaliselt või täielikult; 2) kompenseerida kas osaliselt või täielikult puudega inimese tehtud kulutused, mis toetavad puudega isiku toimetulekut; 3) valla ressurssidega osutada või pakkuda teenust puudega isikule. (2) Valla ressurssidega osutatud teenuse kulud arvestatakse puuetega inimeste eelarve kulupeatükist. (3) Puudega inimese või Vallavalitsuse poolt tehtavad kulutused peavad olema kontrollitavad või dokumentaalselt tõestatud. (4) Vallavalitsus arvestab toetuse või teenuse määramisel taotleja sissetulekute ja väljaminekute suurust, majanduslikku olukorda (sh kinnis- ja vallasvara olemasolu), seadusjärgset ülalpidamiskohustust omavate perekonnaliikmete olemasolu ning abivajadust. Üldjuhul ei maksta täiendavat toetust, kui perekonnale/isikule jääb kätte peale eluasemekulude tasumist rohkem kui kahekordne toimetulekutoetuse piirmäär. Kui kätte jääb kahekordne toimetulekutoetuse piirmäär või enam, siis on toetuse või teenuse maksmine põhjendatud juhul, kui peale taotlusest tuleneva vältimatu ja etteplaneerimatu kulutuse tegemist jääb kätte vähem kui toimetulekutoetuse piirmäär.
Hooldajatoetuse rahast makstavad teenused ja hüvitused on: (1) transporditeenus puuetega inimesele; (2) puudega inimese isikliku abistaja teenus; (3) puudega lapse koolitoetus; (4) avahooldusteenused; (5) eluaseme kohandamine tulenevalt puudest; (6) puudega inimese toimetulekut toetav koolitus ja sellega seotud kulude hüvitamine; (7) puudega toimetulemist toetav ravi ja sellega seotud kulude hüvitamine; (8) ravimikulude hüvitamine; (9) puudega seotud abivahendite soetamise kulude hüvitamine; (10) muud puudega inimesega eelnevalt kokkulepitud teenused või hüvitused, mis toetavad puudega inimese toimetulekut või taastumist.
Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Hooldajatoetuse maksmise esimeseks kuuks loetakse otsuse tegemise kuule järgnevat kuud.
Hooldajatoetus makstakse vastavalt taotleja soovile välja sularahas või kantakse taotleja pangakontole hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks.
Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu seaduse alusel hooldajatoetust saava isiku eest sotsiaalmaksu.
Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui hooldajatoetust saav isik või hooldatav puudega isik viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil või muul asjaolul, mille tõttu hooldusteenust ei osutata rohkem kui 2 kuud järjest.
Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivad asjaolud on: (1) puudega isikule seatud hooldus on lõppenud või on lõpetatud; (2) keskmise, raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel; (3) hooldaja põhjendatud avalduse alusel; (4) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise muud alused.
Hooldajatoetuse saaja on kohustatud 5 päeva jooksul vallavalitsust kirjalikult teavitama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise.
Mitteteatamisel või valeandmete esitamise ilmnemisel on Vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu kaudu.
(Käesolevast tektist välja jäetud).
Määrus jõustub 10. oktoobril 2011. a.