Palgajuhend reguleerib Kohila Vallavalitsuse ja hallatavate allasutuste (edaspidi koos ametiasutus) teenistujate ning vallavanema palga ja töötasu, puhkusetasu ja seadusest tulenevate hüvitiste maksmise tingimusi ja korda.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) ametiasutus – kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesanne on avaliku võimu teostamine ja tema allasutused; 2) teenistuja – vastavalt avaliku teenistuse seadusele on avalik teenistuja ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (so töölepingu alusel töötav) töötaja või tööline; 3) ametnik – isik, kes on ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks; 4) töötaja – ametiasutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks; 5) spetsialist – töötaja, kelle tööülesannete täitmiseks on vaja keskeri või kõrgharidust ja häid praktilisi teadmisi ja kogemusi vastavas valdkonnas; 6) tööline – ametiasutusega eraõiguslikus töösuhtes olev teenindustöötaja, oskustööline, lihttööline. Tööline töötab töölepingu alusel ning töölise teenistuskohta nimetatakse töökohaks; 7) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht; 8) töötasu – tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida ametiasutus maksab töötajale või töölisele tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale; 9) põhipalk – teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal; 10) muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest; 11) tulemustasu – ametiasutuse juhi või tema volitatud isiku poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu; 12) preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu; 13) lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu; 14) asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis.
(1)Teenistujate palkade määramisel, töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest ja töölepingu seadusest. Palga ja töötasu määramise suuruse aluseks on vallavolikogu poolt kinnitatud eelarve, teenistuskohtade koosseis ja käesolev palgajuhend. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult.
(2)Ametiasutus maksab kohaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid täitvatele ametnikele ja töötajatele või töölistele töötasu sarnastel alustel.
(3)Põhipalga arvestusperiood on kalendrikuu. Põhipalka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka/töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
(4)Põhipalka makstakse üks kord kuus töötatud kuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pangakonto muutmisest tuleb teenistujal teavitada kirjalikult ametiasutuse raamatupidamist.
(5)Ametiasutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja või töölise puhul on selleks vajalik töötaja või töölise kirjalik nõusolek, v.a töölt lahkumisel tema ette kasutatud ja välja teenimata puhkus.
(6)Ametiasutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub reeglina kord aastas.
(7)Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt kahe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
(8)Raamatupidamine edastab teenistujale tema poolt esitatud e-posti aadressile teatise arvestatud palga/töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle makstava palga/töötasu osas palgaarvestajalt.
(9)Tööaja arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel.
Teenistujale säilitatakse palk või töötasu mõistliku aja eest, kui teenistusülesandeid ei täideta lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral.
(1)Vallavanema töötasu, preemia, lisatasu, tulemustasu, hüvitise, toetuse ja soodustuse suuruse ja maksmise määrab volikogu oma otsusega
(2)Vallavanemale töötasu maksmise aeg ja viis toimub käesolevas palgajuhendis sätestatud korras.
(1)Ametniku palga ja töötaja või töölise töötasu maksmisel kasutatakse järgmisi tasukomponente: 1) põhipalk; 2) muutuvpalk; 3) eritingimustes töötamise eest makstav lisatasu; 4) lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest (asendustasu).
(2)Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse: 1) öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas; 2) riigipühal töötamise eest; 3) ületunnitöö eest.
(3)Muutuvpalka makstakse: 1) tulemuspalgana; 2) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete eest; 3) preemiana.
(1)Teenistuja palgalt maksab ametiasutus järgmised maksud ja maksed: 1) tulumaksu vastavalt tulumaksuseadusele; 2) sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseadusele; 3) töötuskindlustuse makse vastavalt töötuskindlustuse seadusele; 4) kohustusliku kogumispensioni makse vastavalt kogumispensionide seadusele.
(2)Lõikes 1 märgitud makse ja makseid saavaks asutuseks on Maksu- ja Tolliamet.
(3)Lõikes 1 märgitud maksude ja maksete tasumisega tagab ametiasutus teenistujale järgmised kaitsed: 1) tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust (TuMS § 5 lg 1); 2) sotsiaalmaksust rahastatakse teenistuja ravikindlustus ning I ja II samba pension (SMS § 1); 3) töötuskindlustusmaksest rahastatakse töötuskindlustust, mis kindlustab teatud tingimustel teenistuja kaitse töötuks jäämise korral (hüvitised, toetused ja teenused) (TKindlS § 36 lõiked 1-3, arvestades § 6 sätestatud erisusi); 4) kohustusliku kogumispensioni maksest rahastatakse II samba pensioni (KoPS § 2 lg 2).
(1)Ametiasutuse teenistuskohad on jaotatud järgmistesse palgagruppideesse: 1) I palgagrupp – ametiasutuse juht; 2) II palgagrupp – juhtivametnikud, kes tegelevad valla eesmärkide ja normide kehtestamise ning nende täitmiseks vajalike kavade, tegevussuundade sõnastamise ja hindamisega, eelarvete koostamise ja täitmise kontrolliks vajalike kordade väljatöötamise ja rakendamise tagamisega, teiste poolt tehtava töö planeerimise, korraldamise, koordineerimise, kontrolli ja juhendamisega; 3) III palgagrupp – ametnikud ja spetsialistid; 4) IV palgagrupp – ametnikud ja töölepingu alusel avaliku võimu teostamist toetavad töötajad; 5) V palgagrupp – töölised.
(2)Teenistuskohtade palgagruppide põhipalga miinimum- ja maksimummäärad (põhipalga vahemikud) on: 1) I palgagrupp – töötasu määratakse käesoleva määruse § 4 lg 1 alusel; 2) II palgagrupp – 2700 kuni 3700 eurot; 3) III palgagrupp – 1800 kuni 3200 eurot; 4) IV palgagrupp – 1500 kuni 2500 eurot; 5) V palgagrupp – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär kuni 1700 eurot.
(3)Teenistuskohtade palgagrupi põhipalga vahemikke muudetakse, kui põhipalk on jõudnud vastava palgagrupi põhipalga maksimummäärani.
(1)Põhipalga määramisel arvestatakse teenistuja tööalast kompetentsust, töötulemusi ja töö eripära iseloomustavaid näitajaid (nt töö intensiivsust, võrdlust palgaturuga, materiaalset vastutust, juhi asendamise kohustust jms).
(2)Ametniku põhipalk määratakse ametniku vahetu juhi ettepanekul vallavanema käskkirjaga.
(3)Töötaja või töölise põhipalk lepitakse kokku ning sätestatakse poolte vahel sõlmitud töölepingus või selle lisas.
(4)Teenistuja põhipalga määramisel või töötasus kokkuleppimisel lähtutakse § 7 lg 2 sätestatud palgavahemikest.
(5)Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja või töölise töötasu katseajal. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud põhipalgast üldjuhul vähemalt 10% madalama palgamäära.
(1)Muutuvpalka makstakse teenistuja palga või töötasu ebaregulaarse osana ametiasutuse selleks ettenähtud vahendite olemasolul.
(2)Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.
(3)Muutuvpalga komponente käsitletakse käesoleva määruse §§ 10-12
(1)Tulemustasu on muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta seatud eesmärkide saavutamise eest.
(2)Tulemustasu võib maksta üks kord aastas, teenistuja töötulemuste perioodilise hindamise tulemusel, tingimusel, et eelmiseks perioodiks püstitatud eesmärgid on saavutatud. Kui teenistuja lahkub töölt enne hindamisperioodi lõppu, otsustatakse tulemuspalga määramine individuaalsete töötulemuste põhjal hiljemalt nädal enne vabastamise kuupäeva.
(3)Tulemustasu maksmise ja selle suuruse määramisel arvestatakse vahetu juhi ettepanekut ning iga teenistuja individuaalset panust eesmärkide saavutamisel (töö intensiivsus, töö kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, töö efektiivsus, operatiivne tegutsemine ootamatutes situatsioonides jms).
(4)Kui tulemustasu maksmise aluseks on ametiasutuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.
(1)Teenistujale võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.
(2)Lisatasu määratakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu maksmine otsustatakse ja vormistatakse üldjuhul enne lisaülesandeid täitma asumist ametiasutuse juhi käskkirja või töölepinguga, milles fikseeritakse lisaülesanded, lisatasu suurus ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse.
(3)Lisatasu määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Kui on alust eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk
(1)Teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest või kauaaegse laitmatu teenistuse eest on ametiasutuse juhil õigus määrata käskkirjaga teenistujale preemiat.
(2)Preemiat ei maksta ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal ega töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale või töölisele aasta jooksul hoiatuse tegemisest.
(1)Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest (asendustasu) on puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või töölepingus.
(2)Teenistujale puuduva teenistuja ülesannete andmisel ja lisatasu maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 57.
(1)Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole võimalik teenistujale hüvitada vaba aja andmisega.
(2)Teenistujale ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on kinnitatud tööaja arvestustabel.
(1)Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr. 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.
(2)Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, võib töötajale puhkusetasuna maksta kokkulepitud töötasu.
(3)Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
(4)Puhkusetasu arvestab ja kannab üle teenistuja määratud pangakontole raamatupidamine puhkuste ajakava või ametiasutuse juhi käskkirja alusel.
Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud või ametiauto kasutamise kulude hüvitamise piirmäärad kehtestab vallavalitsus määrusega.
(1)Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas paragrahvis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega.
(2)Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu või; 2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas või; 3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistuja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.
(1)Tasemeõppega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujale keskmist palka või töötasu kuni 20 kalendripäeva eest aastas.
(2)Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära.
(3)Tasu õppepuhkuse eest makstakse sarnaselt käesoleva määruse paragrahvis 15 kehtestatud korrale.
(1)Ametiasutus võib rakendada soodustusi, et toetada teenistujate tööga otseselt seotud kulutusi (koolitus-, transpordi-, sidekulude hüvitamine) tervise ning töövõime säilimiseks.
(2)Ametiasutuses rakendavate soodustuste loetelu kinnitatakse töösisekorraeeskirjas.
(3)Soodustuste andmise põhimõtted on avalikud ja soodustusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.
Teenistujale võib töövõime ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses vallavanema käskkirja alusel. Vähem kui kuuekuulise pideva valla ametiasutuses töötamise korral võib hüvitist maksta kuni teenistuja poole kuu põhipalga ulatuses.
(1)Teenistujale kehtestatakse alljärgnevad toetused: 1) toetus isikliku tähtpäeva või perekondliku sündmuse puhul; 2) tunnustamine teenistuja tööjuubeli puhul. 3) Punktis 1 nimetatud toetuse ja tunnustamise viisi ja suuruse määrab vallavanem käskkirjaga. 4) Teenistuja perekonnas toimunud traagilise sündmuse korral võimaldatakse teenistujale vaba aega kuni kolme tööpäeva ulatuses, mille eest säilitatakse teenistujale palk. 5) Teenistujale makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral töövõimetuslehe alusel esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% teenistuja keskmisest palgast.
(2)Teenistujatele kehtestatakse alljärgnevad hüvitised: 1) Teenistujale hüvitatakse töötervishoiuarsti poolt tervisekontrolli otsuses näidatud teenistuja terviseseisundit parandavate tegevuste kulud ja tulumaksuseaduse § 48 lõike 55 punktides 1, 2, 4 ja 5 loetletud tervise edendamiseks tehtavad kulutused kokku kuni 100 euro ulatuses kalendriaastas. 2) Töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi poolt tervisekontrolli otsuses näidatud vajaduse korral hüvitatakse kuvariga töötavale teenistujale prilliklaaside maksumus 100% ulatuses ja raamide maksumus kuni 75 euro ulatuses. Hüvitist makstakse üks kord kahe aasta jooksul kui nägemisteravus ei ole muutunud rohkem kui 0,5 ühikut. 3) Teenistujale hüvitatakse vaktsineerimisel puukentsefaliidi ja gripi vastu vaktsineerimise kulu 75% ulatuses.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 3 päeva peale Riigi Teataja avaldamist
(11)Teenistujale võib erandkorras maksta tema taotluse alusel ühekordset palka/töötasu (avanssi), proportsionaalselt tööl oldud ajale, kuid mitte rohkem kui 50% ühe kuu palgast/töötasust.