(1) Riigivara erastamist korraldanud Erastamisagentuuri tegevus lõpetatakse 2001. aasta 1. novembril. Sellest kuupäevast lähevad Erastamisagentuuri Nõukogu ülesanded riigivara erastamise korraldamisel Vabariigi Valitsusele. Erastamisagentuuri vara, õigused ja kohustused lähevad nimetatud tähtpäevast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras üle alljärgnevalt: 1) riigivara ostu-müügilepingud ja järelmaksuga maa erastamise lepingud, millele seatud hüpoteek ulatub ka käesoleva seaduse alusel järelmaksuga erastatud riigivarale, ning nendest tulenevad õigused ja kohustused – Rahandusministeeriumile; 2) riigimaa erastamise korraldamine ja sellest tulenevad õigused ja kohustused – Maa-ametile; 3) Erastamisagentuuri muud õigused ja kohustused ning Erastamisagentuuri vara – Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutustele.
(2) Alates 2001. aasta 1. juunist ei kuuluta Erastamisagentuur ega muu erastamist korraldav valitsusasutus käesoleva seaduse alusel välja riigivara müüki, välja arvatud erastamislepingutest tulenevate riigi nõuete (edaspidi nõue) müük. Nõuete müüki võib korraldada käesoleva seaduse § 20 1. lõike punktides 1, 2 ja 4 sätestatud viisil, millest laekuv raha jaotatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse §-s 3 sätestatud korras. Nõuete müügi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 26 sätestatut.
(3) 2001. aasta 1. novembriks väljakuulutatud müügid viib käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 3 nimetatud valitsusasutus lõpule alljärgnevalt: 1) käesoleva seaduse § 18 alusel väljakuulutatud vara erastamine – käesoleva seaduse alusel; 2) riigivara müük riigivaraseaduse alusel; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud nõuete müük käesoleva seaduse või riigivaraseaduse alusel.
(4) 5 (5) Alates 2001. aasta 1. juulist toimub Erastamisagentuuri ülalpidamiskulude ja tema lõpetamisega seotud kulude katmine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse §-s 7 sätestatu alusel.
(1) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks kasutamata jäänud erastamisväärtpaber kustutatakse. Erastamisväärtpaberite Keskregistris või Eesti väärtpaberite registris registreeritud andmeid kustutatud erastamisväärtpaberite kohta säilitatakse nimetatud tähtpäevast arvates 20 aastat.
(2) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks kasutamata jäänud erastamisväärtpaberid, samuti selleks tähtpäevaks rahuldamata jäänud õigustatud subjektide nõuded, mis kuulusid hüvitamisele erastamisväärtpaberites enammakstud summa tagastamise või ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaberite nimiväärtuse muutmise teel, hüvitatakse rahas erastamisväärtpaberi nimiväärtuses Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, selles vahendite puudumisel aga muudest riigieelarve vahenditest. Kuni 192 euro suurune hüvitis makstakse õigustatud subjekti näidatud pangakontole ühekordse maksega ühe aasta jooksul, sellest suurem hüvitis aga mitmekordse maksega võrdsete osadena kuni viie aasta jooksul eelnimetatud tähtpäevast või hüvitise määramise päevast arvates, juhul kui viimane on hilisem. Alla 250 kroonise nimiväärtusega erastamisväärtpabereid ei hüvitata.
(3) Õigustatud subjektil on õigus kuni 2007. aasta 1. juulini esitada avaldus krediidiasutusele kasutamata jäänud erastamisväärtpaberi eest makstava hüvitise kandmiseks tema näidatud pangakontole. Kui õigustatud subjekt ei esita tähtaegselt avaldust hüvitise kandmiseks tema näidatud pangakontole, siis erastamisväärtpaberit ei hüvitata. Valdkonna eest vastutav minister võib õigustatud subjekti taotlusel avalduse esitamise tähtaja ennistada, kui see on mõjuvatel põhjustel mööda lastud.
(4) Õigustatud subjekti avalduse esitamise ja erastamisväärtpaberi eest hüvitise väljamaksmise korra ning osadena väljamaksmise korral osa suuruse määramise reeglid kehtestab Vabariigi Valitsus . Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada väljamaksmise korraldamiseks juhendeid ja vorme.
(5) Hüvitise pangakontole kandmise kulud kannab õigustatud subjekt.