Määrusega sätestatakse: 1) korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni korraldamine; 2) korraldatud jäätmeveo piirkond; 3) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 4) jäätmeveo sagedus ja tingimused; 5) jäätmeveo teenustasu suuruse määramine; 6) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine; 7) vedajalt jäätmete vedamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine.
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni korraldab MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus juhindudes jäätmeseaduses ning riigihangete seaduses sätestatust. (2) MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 31 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskoht; 5) hankelepingu kestus; 6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused; 7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu; 8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral esitab kahe nädala jooksul hankedokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud hankedokumentide täiendamiseks või muutmiseks. (4) Korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes. (5) Lepingute sõlmimine: 1) Vedaja sõlmib 14 tööpäeva jooksul alates tema edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja vedaja vahelise lepingu, tähtajaga kuni 5 aastat. 2) Vedaja sõlmib vastavas veopiirkonnas kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi, jäätmekäitluslepingud, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimused. 3) Vedajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõtteid sõlmima vedaja nimel jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguid. 4) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.
(1) Liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik: 1) Avinurme vallas Avinurme alevikus ning osaliselt Ulvi, Adraku, Maetsma ja Vadi külades vastavalt Avinurme valla jäätmevaldajate registrile. (2) Käesolevas paragrahvis lõige 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala moodustab ühise korraldatud jäätmeveo veopiirkonna koos Alatskivi, Torma Jõgeva Palamuse, Saare, Vara valdade ning Mustvee linna jäätmeveo kohustusega aladega.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed (jäätmekood 20 01). (2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.
(1) Jäätmete kogumismahutina võib kasutada: 1) käsitsi teisaldatavaid, (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 800 liitrit) suletavaid metallist või plastmassist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid (1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 3) erandkorras kuni 150-liitriseid kilekotte (mitte üle 15 kg), mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. (2) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud veopiirkonnas on: 1) tiheasustusalal elamutes – vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul; 2) hajaasustusalal elamutes – vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul; 3) ettevõtjatel, juriidilistel isikutel ja asutustel – vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul. (4) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest. (5) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. (6) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 – 8.00. (7) Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal. (8) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava teenuse kontsessiooni hankedokumentides.
(1) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest jt asjaoludest mis mõjutavad käitlemise maksumust. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. (2) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt veoettevõtja esitatud arvetele. Teenustasu kujuneb vastavalt järgmistele põhimõtetele: 1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu ühikmaksumus pannakse paika jäätmeveo teenuse kontsessiooniga; 2) Teenustasu kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud kogumismahuti mahust ja veosagedusest ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast; 3) Teenustasu sisaldab kõiki vedaja poolseid kulusid kogumismahuti tühjendamise ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid; 4) Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus, kui see ei ole jäätmevaldaja omanduses. (3) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta korraldatud jäätmeveo teenustasusid. (4) Jäätmevedaja võib taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veotasu ja/või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas. Objektiivseteks asjaoludeks loetakse asjaolusid, mis on seotud hanke esitamise järgselt kehtestatud jäätmete vastuvõtu hinnaga jäätmekäitluskohas või veoteenust mõjutavate kuludega. Veoteenuse all mõistetakse jäätmete kogumist veopiirkonnas ja sõitu jäätmekäitluskohta. (5) Jäätmevedaja poolt esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) milliseid teenustasusid jäätmevedaja suurendada/vähendada soovib; 2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid muuta; 3) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused koos taotletavate teenustasude kalkulatsiooniga. (6) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus esitatakse MTÜ Ida Eesti Jäätmehoolduskeskusele ja veopiirkonna omavalitsustele, kes vaatavad taotluse läbi 60 päeva jooksul. (7) Jäätmevedajale makstava korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise otsustavad ühise veopiirkonna moodustavate omavalitsuste linna- või vallavalitsused. Teenustasu muutmine jõustub, kui selle on heaks kiitnud kõik ühise jäätmeveopiirkonna moodustavate omavalitsuste linna- ja vallavalitsused. (8) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat ette muutunud teenustasudest vähemalt 30 päeva.
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (2) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Avinurme Vallavalitsusele (edaspidi Vallavalitsus) kirjalik taotlus tema korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, kui: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanikud). Sel juhul loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga perioodil 1. maist- 30. septembrini. (3) Kirjalikus taotluses märgitakse ära: 1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning jäätmete asukoha majapidamise aadress; 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist; 3) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist; 4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri. (4) Jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel või tähtajaliselt elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. (5) Vallavalitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise oma korraldusega. Korraldus sätestab info taotleja jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta või põhjenduse taotluse tagasilükkamise kohta. Taotluse menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva taotluse esitamisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib Vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kahe kuuni. Menetlemise tähtaja pikendamisest tuleb informeerida taotlejat. (6) Vallavalitsus teavitab jäätmeveoettevõtet jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajatest ja jäätmeveo tingimustest 5 tööpäeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist. (7) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb haldusaktis märgitud tähtaja möödumisel. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist Vallavalitsusele uus taotlus mitteliitunuks lugemise kohta. (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet Vallavalitsus. (9) Vallavalitsus kannab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed jäätmevaldajate registrisse. (10) Vallavalitsusel on õigus jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui: 1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või on esitanud valeandmeid; 2) jäätmevaldaja ei viibi tegelikult sel perioodil väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda.
(1) Vedajalt on ennetähtaegselt õigus ära võtta õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas kui esineb vähemalt 1 alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole sõlminud käesoleva määruse § 2 lõige 5 punkt 1 nimetatud tähtaja jooksul MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja vedaja vahelist lepingut; 2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist 30 päeva jooksul alates hankedokumentides sätestatud tähtpäevast; 3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt hankedokumentides sätestatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast; 4) vedaja on viiel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja vedaja vahelist lepingut; 5) vedaja on viiel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitluslepingute nõudeid. (2) Juhul, kui esineb vähemalt 1 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus sellest koheselt vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb vedajal esitada 5 (viie) tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest. (3) Juhul, kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise. (4) Vedaja ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal teenuste kontsessiooni tulemusena välja selgitatud uus vedaja vastavas veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.
Tunnistatakse kehtetuks Avinurme Vallavolikogu 26.10.2006.a. määrus nr 23 „Avinurme vallas korraldatud olmejäätmeveole ülemineku korra ja Avinurme valla korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendi kinnitamine„.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.