Redaktsioonide võrdlus

(1) Ehitusmääruse (edaspidi ka määrus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Paldiski linna siseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti kohalikke olusid arvestades linna planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine. (2) Määrus reguleerib Paldiski Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Paldiski Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus), linna asutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel.

Linna ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) linn on Paldiski linn kui kohaliku omavalitsuse üksus; 2) planeerimis- ja ehituskomisjon on linnavalitsuse alaline komisjon, mille ülesandeks on linna ruumilise arengu linnaehituslike põhisuundade kujundamine, linnavolikogu ja linnavalitsuse pädevuses olevate ehituslike ja planeerimisalaste küsimuste läbivaatamine, neile eelhinnangu andmine, arhitektuurivõistluste korraldamise ideede algatamine ning muude ehituslike ja planeerimisalaste küsimuste lahendamine; 3) vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv maakonnaleht „Harju Elu“, milles linn avaldab ametlikke teadaandeid; 4) linna veebileht on interneti võrgulehekülg aadressiga www.paldiski.ee; 5) olulise ruumilise mõjuga objekt on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile; 6) teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teemad on määratud vastavalt planeerimisseaduse paragrahv 8 lõikele 3; 7) krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus; 8) kinnine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hoone ulatub vahetult mõlema naaberkrundi piirini; 9) lahtine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hooneid ei blokeerita kruntide ühisel piiril; 10) üksikelamu on ühe korteriga ühel krundil paiknev elamu; 11) kaksikelamu on kahe sektsiooniga elamu; 12) ridaelamu on kolme ja enama sektsiooniga elamu; 13) sektsioon on ühte korterit hõlmav elamu osa, millel on oma katus ja sissepääs maapinnalt; 14) korterelamu on kahe või enama korteriga elamu, mis ei ole kaksikelamu ega ridaelamu; 15) kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus; 16) kõrvalhoone on krundile juhtfunktsiooni andvat hoonet teenindav abihoone; 17) miljööväärtusega hoonestusala on planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu; 18) tihedus on krundile kavandatud hoonete brutopinna suhe krundi pindalasse; 19) krundi hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid; 20) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe; 21) kaitstavad alad on kaitsealad ja hoiualad, riigikaitselised alad, muinsuskaitsealad, nende kaitsevööndid, kinnismälestised ja nende kaitsevööndid; 22) kaitse alla võetud maa-alad (kaitsealad) on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad; 23) looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks ning tema võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd; 24) maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks ning maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd; 25) hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused; 26) sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks; 27) piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades looduskaitseseadusega sätestatud kitsendusi; 28) muinsuskaitse all olevad üksikobjektid on hooned ja rajatised, mis tervikuna või osaliselt on tunnistatud mälestisteks, arheoloogia-, arhitektuuri-, ajaloo- või kunstimälestisteks; 29) vastuväide on mingi planeeringulahendusega mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid; 30) ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks; 31) hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis; 32) rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit; 33) ehitusõigus on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtostarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete lubatud suurim kõrgus ning korruselisus; 34) detailplaneeringu eskiislahendus (edaspidi eskiislahendus) on detailplaneeringu algatamisest huvitatud isiku(te) põhimõtteline visioon kavandatavast detailplaneeringulahendusest, mis esitatakse ettepanekuna linnavalitsusele enne detailplaneeringu algatamist.

Linnavolikogu pädevuses on: 1) ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 3) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) kinnisasja sundvõõrandamise algatamine; 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala.

(1) Linnavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub: 1) ehitusmääruse, üldplaneeringu, teemaplaneeringu (teemaplaneeringu menetlemine loetakse käesolevas ehitusmääruses analoogseks üldplaneeringu menetlusega kõigis tema faasides) ja detailplaneeringu koostamise korraldamine; 2) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 12 lõikele 22; 3) lepingu sõlmimine detailplaneeringu taotlejaga vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 17 lõikele 1; 4) üldplaneeringu lähteülesande koostamine ning üldplaneeringu kooskõlastamine; 5) detailplaneeringu algatamise taotluse läbivaatamine, eskiislahenduse koostamise nõude esitamine ning eskiislahenduse kooskõlastamine; 6) detailplaneeringu algatamine; 7) avalikkuse informeerimine planeeringu algatamisest; 8) planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine; 9) planeeringu koostamise käigus tekkiva planeeringuvaidluse lahendamise korraldamine; 10) planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine; 11) detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamise nõude esitamine; 12) planeeringu vastuvõtmine; 13) detailplaneeringu kehtestamine; 14) kehtestatud planeeringu arhiveerimise ja kättesaadavuse korraldamine; 15) projekteerimistingimuste väljastamine planeerimisseaduse paragrahv 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel; 16) detailplaneeringu algatamise taotluse vormi kinnitamine. (2) Linnavalitsuse pädevusse projekteerimisel kuulub: 1) projekteerimistingimuste koostamine ja väljastamine; 2) ehitiste arhitektuursete ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamine ja väljastamine. (3) Linnavalitsuse pädevusse ehitamise ja ehitusjärelevalve alal kuulub: 1) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku menetlemine ja väljastamine; 2) ehitustööde registreerimine; 3) registreeritud ehitustööde kontrollimine; 4) ehitise kasutusloa menetlemine ja väljastamine; 5) ehitusjärelevalve teostamine olemasolevatel ja/või ehitatavatel ehitistel. (4) Linnavalitsuse pädevusse kuulub ehitustegevuse käigus kultuuriväärtuste kaitse korraldamine ja paragrahvis 63 sätestatud juhtudel tegevusloa väljastamine kinnismälestistel ja linna muinsuskaitsealal.

(1) Linna üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi või selle osade kohta. (2) Linna üldplaneeringu aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering, detailplaneeringu aluseks on linna üldplaneering. (3) Üldplaneeringuid võib koostada lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) huvitatud kohalike omavalitsuste vahelisel kokkuleppel linnaga piirneva Keila valla territooriumi või selle osade kohta; 2) üldplaneeringut täpsustava ja täiendava teemaplaneeringuna vastavalt käesolevaparagrahvi lõike 4 eesmärkidele. (4) Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ningselle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 5) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 6) teede ja tänavate, raudteede ja sadamate asukoha ning liikluskorralduse üldistepõhimõtete määramine; 7) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseadusega sätestatud korras; 8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9) puhke- ja virgestusalade määramine; 10) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustaminelooduskaitseseaduses sätestatud korras; 11) vajadusel ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektidekaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus antud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 14) hädaolukorraks valmisoleku seaduse kohases riskianalüüsi kokkuvõttes toodud riskide arvestamine; 15) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 16) muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus. (5) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. (6) Üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab Harju maavanem linna ettepanekul ja keskkonnaministriga kooskõlastatult. (7) Üldplaneeringuga määratakse linnaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringutekoostamise vajadus ja koostamise järjestus, samuti määratakse muud majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. (8) Kehtestatud üldplaneering ja olemasolul teemaplaneering on aluseks detailplaneeringule.

(1) Igaüks võib teha üldplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku, esitades selle linnavalitsusele. Üldplaneeringute koostamise vajaduse ja järjestuse määrab kindlaks linnavalitsus. (2) Linnavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavast planeeringust vastava ajalehe ja linna veebilehe kaudu vähemalt kord aastas. (3) Üldplaneeringu algatab linnavolikogu ja selle koostamist korraldab linnavalitsus. (4) Üldplaneeringu otsuse eelnõu valmistab ette linnavalitsus. (5) Üldplaneering algatatakse linnavolikogu otsusega, mis sisaldab muuhulgas üldplaneeringunimetuse, eesmärgi, territoriaalse ulatuse ning vajadusel ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal. (6) Pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist koostab linnavalitsus kahe kuu jooksul üldplaneeringu lähteseisukohad, mis sisaldavad muuhulgas planeeringu koostamise eesmärke ja ülesandeid, kasutatavate lähtematerjalide loetelu, nõudeid planeeringu koostamiseks, kooskõlastamiseks ja vormistamiseks ning vajadusel nõudeid täiendavate uuringute tegemiseks. (7) Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu koostamist koostöös Harju Maavalitsuse ja planeeritava maa-ala naabrusesse jääva Keila vallaga. (8) Linnavalitsus informeerib Harju maavanemat üldplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

(1) Linnavalitsus teatab üldplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa- ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud üldplaneeringu eesmärke vastavas ajalehes ja linna veebilehel ühe kuu jooksul pärast üldplaneeringu algatamise otsuse tegemist. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldatakse avalikke arutelusid, millest informeeritakse avalikkust vastavas ajalehes ja linna veebilehe kaudu. (3) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, samutiteised huvitatud isikud. Üldplaneering koostatakse koostöös Harju Maavalitsusega ja juhul, kui planeeringuala piirneb naabrusesse jääva Keila vallaga, koostöös nimetatud vallaga. (4) Enne üldplaneeringu vastuvõtmist kooskõlastatakse see planeeringuala naabrusesse jääva Keila vallaga, samuti vastava riigiasutuse või kaitseala valitsejaga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse alla võetud maa-alad või üksikobjektid, kaitse all olevad kinnismälestised, monumendid või monumentaalskulptuurid või kui planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala. (5) Üldplaneering kooskõlastatakse Harjumaa Keskkonnateenistusega. (6) Üldplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ranna või kalda või ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab linnavalitsus keskkonnaministrile vastava nõusoleku saamiseks looduskaitse seaduses kehtestatud korras. (7) Harju maavanem määrab üldplaneeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega täiendava kooskõlastamise vajaduse. Need kooskõlastused tuleb võtta enne planeeringu vastuvõtmist. (8) Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. (9) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, on linnavalitsuses õigus lugeda planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. (10) Koos planeeringuga pannakse avalikul väljapanekul välja planeeringule antud kooskõlastused ning planeeringu koostamist korraldava maavanema või kohaliku omavalitsuse seisukohad kooskõlastusega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta.

(1) Üldplaneeringu vastuvõtmise eelnõu valmistab ette linnavalitsus. (2) Linnavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu vastuvõtmise kohta ja kuulutab välja avaliku väljapaneku. (3) Linnavalitsus teatab üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku välja kuulutamisest vastavas ajalehes ja linna veebilehel. (4) Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku linnavalitsuse haldushoones ning teatab vastavas ajalehes ja linna veebilehel avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse informatsioon planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning planeeringu sisu lühitutvustus. (5) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat. (6) Avaliku väljapaneku ajal tagab linnavalitsus tööajal huvitatud isikute juurdepääsu kõigile üldplaneeringuga seotud materjalidele ja linna käsutuses olevale informatsioonile, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioon. (7) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. (8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab linnavalitsus seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (9) Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Linnavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise koha ja aja vastavas ajalehes ja linna veebilehel. (10) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab linnavalitsus informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes ja linna veebilehel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (11) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb linnavalitsus üldplaneeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle Harju maavanemale järelevalve teostamiseks. (12) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, kordab linnavalitsus planeeringu kooskõlastamist isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning kordab avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringusse muudatuste sisseviimise järel.

(1) (1) Üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõu valmistab ette linnavalitsus. (2) Linnavolikogu kehtestab üldplaneeringu oma määrusega. (3) Linnavalitsus teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja linna veebilehel. (4) Linnavalitsus saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates üldplaneeringu kehtestamise määruse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Harju maavanemale ning sama tähtaja jooksul informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale. (5) Linnavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud üldplaneeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnistule kehtestati üldplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (6) Linnavalitsus vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ja esitab linnavolikogule ettepanekud vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikele 7. (7) Kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu kehtetuks tunnistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused.Linnavolikogu esitab ülevaatuse tulemused Harju Maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. (8) Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatuse tulemustest informeerib linnavalitsus avalikkust vastava ajalehe ja linna veebilehe kaudu.

(1) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 12) hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine; 13) servituutide vajaduse määramine; 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. (3) Detailplaneeringu lisana esitatakse hiljemalt avalikule väljapanekule vähemalt üks planeeringulahendust kirjeldav joonis, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekkiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. (4) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine; 3) muu linnavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. (5) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (6) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses sätestatud korras. (7) Linnavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti kultuurimälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tootmisettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkinnisasjade piire, kui see ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel.

(1) Iga isik võib teha detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku, esitades selleks linnavalitsusele vormikohase taotluse. Taotluses tuleb esitada ettepanek detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise kohta. Taotlusele lisatakse eskiislahendus detailplaneeringuga kavandatavast. Eskiislahendus peab sisaldama vähemalt ühte planeeringulahendust kirjeldavat joonist ja kirjalikku selgitust ehitusmahtude ning muud iseloomustavat planeeringuga kavandatava kohta. (2) Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm on kättesaadav linnavalitsuses ning linna interneti kodulehel. Linnavalitsus võib kehtestada detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu vormistamise ühtlustamiseks täpsustavaid nõudeid. (3) Linnavalitsusel on juhul, kui detailplaneeringu algatamise taotlus ja eskiislahendus on esitatud vormis, mis ei võimalda nende ühest tõlgendamist, õigus tagastada taotlus ning eskiislahendus puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse ja eskiislahenduse tagastamisel määrab linnavalitsus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitab puuduste olemust ning seda, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata. Samuti on linnavalitsusel õigus esitada põhjendatud ettepanekuid eskiislahenduse muutmiseks või täiendamiseks. (4) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses on tehtud ettepanek planeeringu finantseerimiseks Paldiski linna poolt, jätkatakse planeeringu menetlemist üksnes juhul, kui taotletava detailplaneeringu koostamine on Paldiski linna huvides ja selleks on planeeritud vastavad vahendid Paldiski linna eelarves. (5) Linnavalitsus kontrollib esitatud dokumentide ning vajadusel omal initsiatiivil kogutud andmete alusel detailplaneeringu algatamise põhjendatust ja teeb otsuse detailplaneeringu algatamise kohta ühe kuu jooksul vormikohase taotluse ning nõutavate lisadokumentide saamise päevale järgnevast päevast arvates. Täiendavate andmete kogumise või toimingute läbiviimise vajaduse või kohustuse korral võib eelmises lauses nimetatud tähtaega pikendada. (6) Kui taotletava detailplaneeringuga taotletakse kehtiva üldplaneeringu muutmist, kooskõlastab linnavalitsus eskiislahenduse linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga. Eelarve- ja majanduskomisjonil on õigus esitada põhjendatud ettepanekuid eskiislahenduse muutmiseks või täiendamiseks ühe kuu jooksul eskiislahenduse saamisest. (7) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamisel võib linnavalitsus põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. (8) Linnavalitsuse korraldus, millega algatatakse detailplaneeringu koostamine, peab lisaks planeeritava maa-ala asukohaskeemile sisaldama vähemalt järgmist: 1) detailplaneeringu nimetus; 2) planeeritava maa-ala ligikaudne suurus; 3) detailplaneeringu koostamise eesmärk; 4) viide õigusakti sättele, mis kohustab läbi viima detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikku tutvustamist; 5) vajadusel täiendavad tingimused detailplaneeringu koostamiseks (detailplaneeringu lähteseisukohad); 6) õigusaktides sätestatuga võrreldes täiendava kooskõlastamise vajadus; 7) vajadusel ajutise ehituskeelu kehtestamise; 8) informatsioon selle kohta, kas taotletava detailplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringu muutmist; 9) otsus keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta. (9) Detailplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsus. Linnavalitsus võib, välja arvatud juhul, kui detailplaneeringu koostamise korraldamise õiguse üleandmine on õigusaktiga keelatud, detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks planeerimisseaduse § 10 lõike 8 punktis 1 nimetatud tegevuse ulatuses. (10) Linnavalitsus täidab muid detailplaneeringu koostamisel õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesandeid, välja arvatud ülesanded, mis õigusaktiga on antud volikogu ainupädevusse.

(1) Linnavalitsus teatab detailplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke, vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (2) Linnavalitsus esitab Harju maavanemale detailplaneeringu algatamise otsuse ja algatamisel teada oleva muu informatsiooni kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (3) Linnavalitsus saadab teate detailplaneeringu algatamise kohta: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud; 2) naaberkinnisasjade omanikele; 3) kinnisasja omanikule, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt; 4) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanikule, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu; 5) planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omanikule juhul, kui planeeringuga kavandatav võib mõjutada nimetatud isiku huve. (4) Teade saadetakse lõikes 3 nimetatud isikutele kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

(1) Detailplaneering kooskõlastatakse õigusaktidega sätestatud korras isikutega, kellega kooskõlastamise või kellelt seisukoha või arvamuse küsimise kohustus tuleneb õigusaktidest või isikutega, kellega kooskõlastamise kohustus on määratud detailplaneeringu algatamise korralduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastused peavad olema antud vormis, mis võimaldab nendest arusaamist ning taasesitamist. (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. (4) Kui kooskõlastuse taotlusele ei ole kooskõlastaja vastanud ühe kuu jooksul taotluse kättesaamise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. (5) Detailplaneeringu koostaja esitab detailplaneeringu dokumentatsiooni linnavalitsusele. Linnavalitsus kontrollib detailplaneeringu vastuvõtmise eel esitatud planeeringulahenduse vastavust algatamisdokumentidele ja õigusaktidele, samuti analüüsib linnavalitsus kooskõlastamistingimustega arvestamist planeerimislahenduses. Linnavalitsusel on õigus põhjendatud juhtudel tagastada detailplaneering puuduste kõrvaldamiseks. (6) Linnavalitsuse planeerimis- ja ehituskomisjon koostab nõuetele vastava ja nõutavate kooskõlastusega detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsusele. (7) Linnavalitsuse korraldus detailplaneeringu vastuvõtmise kohta peab sisaldama vähemalt alljärgnevat: 1) detailplaneeringu nimetus; 2) planeeringu koostaja nimi; 3) töö number; 4) andmed detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aja ja koha kohta.

(1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel asendatakse paragrahvi 15 kohane planeeringu avalikustamine planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: 1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd; 3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve. (2) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja muinsuskaitse all olevatele ehitistele. (3) Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras määratakse linnavalitsuse detailplaneeringu algatamise korralduses.

(1) Linnavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku ning avalikust väljapanekust teadaandmise õigusaktidega sätestatud juhtudel ja korras. planeerimisseaduse § 18 lõike 7 punktis 2 sätestatud teate väljapaneku kohaks on linnavalitsuse asukoht. (2) Igal isikul on õigus esitada avaliku väljapaneku kestel kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Õigusaktidega sätestatud juhtudel ja korras korraldab linnavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu ning avaliku arutelu toimumisest teadaandmise. (3) Avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine toimub planeerimisseaduse §-s 21 sätestatud korras.

(1) Detailplaneering kehtestatakse õigusaktides sätestatud kehtestamise eelduste olemasolul planeerimisseaduse §-s 24 sätestatud alustel ja korras. Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsustab volikogu, muude detailplaneeringute kehtestamise linnavalitsus. (2) Detailplaneeringu kehtestamise volikogu otsuse eelnõu valmistab ette linnavalitsus. (3) Detailplaneering võidakse kehtestada osaliselt. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava ala suuruse muutust ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks. (4) Detailplaneeringut kehtestav volikogu otsus või linnavalitsuse korraldus peab sisaldama vähemalt järgnevat: 1) detailplaneeringu nimetus; 2) detailplaneeringu koostaja nimi; 3) töö number; 4) detailplaneeringu eesmärgi kirjeldus; 5) 6) vajadusel informatsioon detailplaneeringuga sätestatud ehitiste rajamise kohustuse jagunemise kohta kohaliku omavalitsuse ja teiste isikute vahel; 7) detailplaneeringu kehtestamise motiivid ja kaalutlused; 8) muud andmed vastavalt vajadusele. (5) Detailplaneeringu kehtestamisest teatab planeeringu kehtestanud organ planeerimisseaduse §-s 25 sätestatud korras.

(1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui linn või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. (2) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatab linnavalitsus vastavas ajalehes ja linna veebilehel ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

(1) Igaühel on õigus kehtestatud planeeringuga linnavalitsuse arhiivis tutvuda. (2) Linnavalitsus tagab linna territooriumil kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu koopiate omandamise võimaluse ning nende planeeringute kohta informatsiooni avaldamise linna veebilehel. (3) Planeeringu koostaja annab linnavalitsusele üle viis (5) planeeringu eksemplari enne planeeringu kehtestamiseks esitamist. Koos paberkandjal esitatavate planeeringukaustadega esitab planeeringu koostaja linnavalitsusele planeeringu ka digitaalsel kujul (programmiga AutoCad LT 2008 sobivas formaadis). (4) Kehtestatud planeeringud säilitatakse linnavalitsuse arhiivis ühes eksemplaris. (5) Kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu kehtetuks tunnistamise vajadus jms.

(1) Planeeringu koostamise ajal võib linnavalitsuse korraldusega kehtestada kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. (2) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. (3) Ajutise ehituskeelu teeb linnavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast.

(1) Linn on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga: 1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. (2) Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras.

(1) Ehitis peab vastama ehitusseaduse paragrahvi 3 nõuetele (alates 01.01.2009 ka paragrahvide 31 ja 32 nõuetele) ning ehitusseaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. (2) Ehitis peab oma lahenduselt arvestama linnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile.

(1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega. (2) Väikehoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega väikeehitis. (3) Väikevorm on avalikkusele avatud territooriumil asuv mänguväljak, monument, skulptuur, mälestusmärk, reklaamikandja või muu sarnane rajatis. (4) Väikeehitise ehitamiseks ei ole üldreeglina ehitusprojekt nõutav. Ehitusprojekt on nõutav, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue. (5) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määratakse ehitise kasutamise aeg kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas.

(1) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine ning ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (2) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.

(1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. (2) Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks ehitusseaduse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses. (3) Ehitusprojekt peab olema selline, et oleks võimalik: 1) selle järgi ehitada; 2) ehitist kasutada ja hooldada; 3) kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; 4) kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. (4) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud projekteerimise eest vastutava spetsialisti poolt või ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemise eest vastutava spetsialisti poolt. (5) Kinnismälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning muinsuskaitse eritingimusi võib koostada, uurimistöid teha ning mälestist konserveerida, restaureerida ja remontida ainult ettevõtjale ja vastutavale spetsialistile väljastatud tegevusloa alusel.

(1) Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ja käesoleva määruse paragrahvis 27 kehtestatud korras väljastatavad ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel määruse paragrahvis 26 nimetatud juhtudel ja korras väljastatavad projekteerimistingimused. (2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad ehitise püstitamisekskoostatava ehitusprojekti aluseks olla projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.

(1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, milles määratakse ka muud projekteerimise lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üld- ja/või detailplaneeringust selle olemasolu korral. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuseta juhtudel koostab projekteerimistingimused asjasthuvitatud isiku taotlusel linnavalitsus. Esitatava projekteerimistingimuste taotluse kooskõlastab naaberkruntide omanikega projekteerimistingimuste taotleja. Projekteerimistingimused väljastab linnavalitsus ja need kehtivad kaks aastat nende väljastamisest. Projekteerimistingimuste tähtaega võib linnavalitsus samaks tähtajaks pikendada. (3) Olulise keskkonnamõjuga ehitiste keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse otsustab projekteerimistingimuste taotluse ja lisatud keskkonnamemorandumi alusel linnavalitsuse planeerimis- ja ehituskomisjoni ettepanekul.

Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (edaspidi arhitektuur-ehituslikud tingimused) koostab asjasthuvitatud isiku taotluse alusel linnavalitsuse arhitektuur-ehituslike küsimustega tegelev ametnik ning kooskõlastab ja väljastab taotlejale planeerimis- ja ehituskomisjon.

(1) Miljööväärtusega hoonestusala puhul lähtutakse projekteerimistingimuste ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamisel teemaplaneeringust. (2) Kui miljööväärtusega hoonestusala kohta ei ole koostatud teemaplaneeringut ja/või ehitusmäärust, esitab linnavalitsuse planeerimis- ja ehituskomisjon linnavalitsusele hoone püstitamise ja olemasoleva hoone juurde- või pealeehituse teel laienduse ehitusprojekti projekteerimistingimused või arhitektuur-ehituslikud tingimused ala kaitse- ja kasutustingimuste määratlemiseks. (3) Kui miljööväärtusega hoonestusala kohta ei ole koostatud teemaplaneeringut ja/või ehitusmäärust, kooskõlastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotleja või projekteerija ehitusprojekti. (4) Kui miljööväärtusega hoonestusala kohta on koostatud teemaplaneering ja/või ehitusmäärus, kooskõlastatakse linnavalitsuse planeerimis- ja ehituskomisjoniga projekteerimistingimused, arhitektuur-ehituslikud lisatingimused ja ehitusprojektid teemaplaneeringus ja/või ehitusmääruses ettenähtud juhtudel.

Projekteerimisettevõtja on kohustatud: 1) koostama nõuetele vastava ehitusprojekti; 2) tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele; 3) koostama nõuetele vastava ehitise mõõdistusprojekti; 4) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid ning nende koostamise lähteandmed vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.

(1) Ehitusprojekti ekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, sealhulgas ehitusprojekti järgi ehitise nõuetele vastavuse osas. (2) Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitise ehitusprojektidele. (3) Ehitusprojekti ekspertiis viiakse läbi vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korrale.

Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine ehitisele juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3) ehitise rekonstrueerimine, mis seisneb ehitise piirdekonstruktsioonide muutmises ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmises ja asendamises; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine.

(1) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. (2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. (3) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse paragrahvis 41 sätestatud nõuetele. (4) Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima käesolevas paragrahvis lõikes 3 sätestatut.

(1) Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, väikevormi või krundipiirde ehitamiseks tuleb esitada linnavalitsusele vabas vormis taotlus. Taotlusele lisatakse asendiplaan mõõtkavas 1:500 ning: 1) väikehoone ehitamise korral arhitektuur-ehituslikku lahendust kajastavad joonised; 2) väikevormi ehitamise korral väikevormi joonised; 3) krundipiirde ehitamise korral piirde joonised. (2) Linnavalitsusel on õigus vajadusel nõuda asendiplaani vormistamist aktuaalsel tehnovõrkudega topo-geodeetilisel alusplaanil M 1:500. (3) Linnavalitsus annab käesolevas paragrahvis nimetatud väikehoone või väikevormi või krundipiirde ehitamiseks kooskõlastuse eraldi dokumendiga või kooskõlastusmärkega asendiplaanil. (4) Kooskõlastamise taotluse esitamine ei ole kohustuslik, kui olemasolev väikehoone, väikevorm või krundipiire asendatakse uuega.

Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab linn, kui linn ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

(1) Ehitusluba on linna nõusolek: 1) Alampunkti tekst1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) Alampunkti tekst2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) Alampunkti tekst3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) Alampunkti tekst4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. (4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks linnavalitsus. (2) Ehitusloa saamiseks tuleb linnavalitsusele: 1) esitada ehitusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud projekteerimises pädeva või ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud; 3) esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. (3) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel. (4) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. (5) Ehitusluba territoriaal- või sisemerel ehitamiseks väljastatakse isikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või sellise asjaõiguslepingu sõlmimist kinnitava notariaalselt kinnitatud kokkuleppe või kellel on seadusest tulenev õigus teisele isikule kuuluvat maad kasutada. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada linnavalitsusele. (6) Linnavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus nõuda ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist: 1) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või 2) ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral. (7) Ehitusprojekti või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendavalt tellitud ekspertiisi või täieliku või osalise ehitusuuringu kulud tasub linnavalitsus, kui ekspertiisi või ehitusuuringu käigus tuvastatakse, et ehitusprojekt või selle osa vastab sellele kehtestatud nõuetele või kui täielik või osaline korduv ehitusuuring ei olnud vajalik. (8) Linnavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolul ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. (9) Linnavalitsus säilitab ehitusloa väljastamisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.

(1) Ehitusloa taotluses sisalduvad: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood,viimase puudumisel sünniaeg; 2) ehitise asukoha aadress ja koordinaadid ning olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood ja ehitise nimetus; 3) ehitise kasutamise otstarve; 4) ehitise kavandatav kasutuselevõtmise aeg; 5) ehitusprojekti koostaja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg; 6) ehitusuuringute korral ehitusuuringuid tegeva ettevõtja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumisel sünniaeg; 7) ehitise olulised tehnilised andmed; 8) ajutise ehitise ehitamisel ehitise kasutamise taotletav aeg; 9) andmed riigilõivu tasumise kohta. (2) Ehitusloa taotlus esitatakse linnavalitsusele paberkandjal ja sellega koos esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris. Kokkuleppel linnavalitsusega võib taotluse esitada elektrooniliselt.

(1) Linnavalitsus keeldub ehitusloa väljastamisest, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele või 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamise või ehitusseaduse paragrahvis 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale või 4) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise, püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või 5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või 6) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis linna määratud ehitise kasutamise aeg või 8) ei ole tasutud riigilõiv või 9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (2) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldab linnavalitsus (ehitusloa menetleja) ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.

(1) Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sellisel juhul loetakse ehitusluba väljaantuks tähtajaga kaks aastat. (2) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.

Ehitusloale kantakse: 1) ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; 2) ehitusloa väljastaja nimi (Paldiski Linnavalitsus) ning linnavalitsuse ametniku nimi, tema ametinimetus ja allkiri; 3) ehitusloa väljastamise kuupäev; 4) ehitusloa number; 5) ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitise kasutamise otstarve; 7) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; 8) ajutise ehitise ehitamisel ehitise kasutamise aeg.

(1) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 2) ehitise omanik või ehitist omavoliliselt ehitav isik ei täida ehitusseaduse § 61 lõikes 1 või § 64 lõikes 2 nimetatud ettekirjutust või 3) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või 4) ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist või 5) muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed või 6) ehitamise käigus muudetakse ehitise kasutamise otstarvet või 7) ajutise ehitise ehitamise käigus soovitakse muuta ehitise kasutamise aega. (2) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks linnavalitsuse poolt 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kehtetuks tunnistamise põhjustest teadasaamise päevast arvates. (3) Põhjendatud juhtudel tunnistab ehitusloa kehtetuks linnavalitsus oma korraldusega.

(1) Linnavalitsus annab ehitamiseks kirjaliku nõusoleku, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjalikus nõusolekus sisalduvad: 1) ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; 2) ehitusloa väljastaja nimi (Paldiski Linnavalitsus) ning linnavalitsuse ametniku nimi, tema ametinimetus ja allkiri; 3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg; 4) ehitise kasutamise otstarve; 5) ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; 7) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg. (3) Linnavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. (4) Linnavalitsus keeldub kirjaliku nõusoleku andmisest, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või 2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või 3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või 4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või 5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele või 6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele. (5) Linnavalitsus annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. (6) Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama linnavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (7) Ehitise teatises esitatakse andmed ehitise omaniku ja ehitise asukoha kohta ning ehitise olulised tehnilised andmed. (8) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. (9) Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitusregistri veebilehel.

(1) Kirjaliku nõusoleku taotluses sisalduvad: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg; 2) väikeehitise asukoha aadress ning väikeehitise asendiplaan või koordinaadid ja olemasolu korral nimetus; 3) väikeehitise kasutamise otstarve; 4) väikeehitise kavandatav kasutuselevõtmise aeg; 5) ehitusprojekti olemasolu korral ehitusprojekti koostaja nimi ja ehitusprojekti kontrollija olemasolu korral tema nimi ning nende kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg; 6) omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui omanikujärelevalve tegija on teada; 7) ehitamist teostava isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui ehitamist teostav isik on teada; 8) väikeehitise olulised tehnilised andmed; 9) ajutise ehitise ehitamisel ehitise kasutamise taotletav aeg. (2) Kirjaliku nõusoleku taotluses võib esitada taotluse mitme väikeehitise ehitamisekohta. (3) Kui kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab linnavalitsus võimaldama taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.

(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on linna nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel, välja arvatud elamiseks kasutataval väikeehitisel, ei pea olema kasutusluba. (3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. (4) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks linnavalitsus. (2) Kasutusloa saamiseks tuleb linnavalitsusele: 1) esitada kasutusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või linnavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 4) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 5) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 6) tasuda riigilõiv. (3) Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. (4) Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub linnavalitsus, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele. (5) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. (6) Linnavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. (7) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (8) Linnavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (9) Linnavalitsus peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. (10) Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kasutamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või rajatise suhtes. (11) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.

(1) Kasutusloa taotluses sisalduvad: 1) ehitise omaniku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või 2) ehitise asukoha aadress ja koordinaadid ning olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood, ehitise nimetus ja ehitusloa number; 3) kinnismälestise puhul selle liik, nimetus ja registri number; 4) ehitusprojekti või ehitise mõõdistusprojekti koostanud isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg; 5) ehitamist teostanud isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg; 6) omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg; 7) ehitise kasutamise otstarve; 8) ehitise olulised tehnilised andmed; 9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg; 10) andmed riigilõivu tasumise kohta. (2) Kasutusloa taotluses võib ühele ehitisele taotleda mitut kasutamise otstarvet, miskantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab linnavalitsus kasutusloa igale ehitisele eraldi.

(1) Linnavalitsus keeldub kasutusloa väljastamisest, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud kehtestatud 2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele 3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või 4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või 6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või 7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või 9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis linna määratud ehitise kasutamise aeg või 10) ei ole tasutud riigilõiv või 11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või 12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või 13) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või 14) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või 15) ehitusseaduse § 31 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud liiki kuuluva hoone energiamärgis pole nähtavalt paigaldatud. (2) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab linnavalitsus võimaldama kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.

(1) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.

Kasutusloale kantakse: 1) ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; 2) kasutusloa väljastaja nimi (Paldiski Linnavalitsus) ning linnavalitsuse ametnikunimi, tema ametinimetus ja allkiri; 3) kasutusloa väljastamise aeg; 4) kasutusloa number; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) ehitise olulised tehnilised andmed; 7) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; 8) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg; 9) muud seaduses sätestatud andmed ning kinnismälestise puhul selle liik, nimetus ja registri number.

(1) Kasutusluba tunnistatakse linnavalitsuse korraldusega kehtetuks, kui: 1) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 2) ehitise omanik ei täida paragrahvis 56 lõikes 1 nimetatud ettekirjutust või 3) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või 4) ehitis on lammutatud. (2) Omanikul on õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhtudel. (3) Linnavalitsus tunnistab kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise põhjustest teadasaamise päevast arvates.

Ehitise omanik on kohustatud tagama: 1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 2) enne ehitamise alustamist linna kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav; 3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav; 4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel; 5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 6) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 7) ehitise tehniliste dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise; 9) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 10) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav; 11) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele; 12) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise; 13) korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (edaspidi omanikujärelevalve); 14) esitama linnavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist ehitamise alustamise kohta teatise, mis sisaldab andmeid ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta; 15) panema ehitamise alustamisel, kui püstitatakse ehitis, mis ei ole väikeehitis, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldav ehitis, riigikaitseline ehitis või ehitise teenindamiseks vajalik rajatis, nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli, milles sisaldub informatsioon ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta; 16) taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise.

(1) Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaksomanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. (2) Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: 1) ehitusprojektikohane ehitamine; 2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; 3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. (3) Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni. (4) Omanikujärelevalvet võib teha ehitise omanik, kui ehitatakse väikeehitist, üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist, riigisaladusega seotud ehitist ja riigikaitselist ehitist. (5) Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid.

Ehitusettevõtja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi.

(1) Ehitusjärelevalve käesoleva määruse tähenduses on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise 6) ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. (2) Ehitusjärelevalve teostamine linna territooriumil kuulub linna pädevusse. Ehitusjärelevalve ülesandeid täidavad määruses ettenähtud ulatuses linnavalitsuse vastavate volitustega isikud (edaspidi ehitusjärelevalvet teostav isik).

(1) Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava isiku pädevuses on: 1) kontrollida ehitusseadusest ja käesolevast määrusest tulenevate nõuete täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas; 2) kontrollida ehitusseadusest ja käesolevast määrusest tulenevate nõuete täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, linna asutustelt, ehitise omanikult, ehitusloataotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside ning ehitiste kasutamise kohta ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju, välja arvatud käesolevas punktis nimetatute maksumuste kohta; 5) kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; 6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise või selle osa ekspertiisi; 7) teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele; 8) valmistada ette ehitus- ja kasutuslubade väljaandmine; 9) esitada riiklikule ehitisregistrile andmeid; 10) tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise või selle osa ekspertiisi; 11) kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust; 12) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust. (2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ehitusprojekti või ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub linnavalitsus. Kui tuvastatakse, et ehitusprojekt või ehitis või selle osa ei vasta sellele kehtestatud nõuetele, peab ehitise omanik hüvitama ehitusjärelevalve teostajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ekspertiisi kulud. (3) Ehitusjärelevalvet teostav isik on kohustatud: 1) oma tööülesannete täitmisel esitama linnavalitsuse ametitõendi; 2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalaseteabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

(1) Ehitusjärelevalvet teostav isik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui: 1) ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust või 2) ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest või 3) ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist või 4) ehitamise käigus ei peeta kinni linna kirjalikust nõusolekust või 5) ehitatakse ehitusloata või 6) ehitatakse linna kirjaliku nõusolekuta või 7) ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel või 8) ehitisel puudub kasutusluba või 9) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 10) ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. (2) Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav isik teeb ehitusettevõtjale ettekirjutuse, kui: 1) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni ehitusprojektist või 2) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni linna kirjalikust nõusolekust või 3) ehitusettevõtja ehitab ehitist, mille ehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba või 4) ehitusettevõtja ehitab ehitist, mille ehitamiseks ei ole linn andnud kirjalikku nõusolekut või 5) ehitusettevõtja poolt ehitatav ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. (3) Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav isik teeb ettevõtjale ettekirjutuse, kui: 1) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet,ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise tegev või ehitusjuhtimisega tegelev ettevõtja tegutseb vastutava spetsialistita või 2) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise tegev või ehitusjuhtimisega tegelev ettevõtja tegutseb registreeringuta. (4) Ehitusjärelevalvet teostava isiku ettekirjutuses: 1) juhitakse tähelepanu õigusrikkumisele; 2) esitatakse nõue ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustatakse tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. (5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav isikrakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (6) Linnavalitsus edastab ehitusjärelevalvet teostava isiku ettekirjutuse kohtaehitisregistrile andmed kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. (7) Linnavalitsus edastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile andmed käesolevaparagrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuste kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

(1) Ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus koos nõuetekohaselt kooskõlastatud javajadusel ekspertiisi läbinud ehitusprojektiga esitatakse linnavalitsusele. Linnavalitsus kannab menetlusse võetud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohase ehitise andmed ehitisteregistrisse. (2) Ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamisel tehtud toimingud, ettepanekud, märkused ja otsused dokumenteeritakse ning fikseeritakse ehitisteregistris. (3) Linnaehituslikult olulise ehitise arhitektuurse lahenduse vaidlustamisel suunatakse ehitusprojekt seisukohavõtuks planeerimis- ja ehituskomisjonile. (4) Linnavalitsus teatab taotluse esitajale kirjalikult ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotluse vastuvõtmisest või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumisest, samuti ehitusprojekti parandusteks tagastamisest, koos keeldumise või tagastamise põhjendustega. (5) Linnavalitsus vormistab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku ja väljastab selle taotlejale, välja arvatud paragrahvis 38 nimetatud juhtudel. (6) Linnavalitsus kannab andmed ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku andmise kohta ehitisteregistrisse.

(1) Ehitise omanik esitab linnavalitsusele teatise ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamise kohta. (2) Linnavalitsus väljastab ehitise omanikule ehituslehe, millega on kindlaks määratud ehitustööde korralise kontrolli etapid. (3) Linnavalitsus kannab ehitisteregistrisse andmed ehitustööde registreerimise kohta ja ehitise ehitamise alustamise teatise andmed. Andmed väikeehitise püstitamise kohta kannab linnavalitsus ehitisteregistrisse ehitise teatise alusel.

(1) Registreeritud ehitustöid kontrollib linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav isik. (2) Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav isik kontrollib ehitustöid ehituslehes määratud ulatuses.

(1) Kasutusloa taotlus koos ehitise tehniliste dokumentidega esitatakse linnavalitsusele. (2) Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav isik kontrollib esitatud taotluse ja ehitise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust. (3) Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav isik teatab kasutusloa taotlejale, kas ja millised täiendavad, ehitise või selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist tõendavad dokumendid tuleb kasutusloa saamiseks esitada ning lepib kasutusloa taotlejaga kokku ehitise ülevaatuse teostamise aja. (4) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt vähemalt kahes eksemplaris. Ehitise omaniku ja ehitusjärelevalvet teostava isiku poolt alla kirjutatud akti üks eksemplar koos ehituse dokumentatsiooniga kuulub alalisele säilitamisele linnavalitsuse arhiivis. Teine eksemplar aktist jääb ehitise omanikule. (5) Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav isik kaasab, lähtudes keskkonna-, muinsus-, ja tarbijakaitselistest vajadustest, ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevad isikud ja institutsioonid, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. (6) Linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav isik vormistab kasutusloa ja linnavalitsus väljastab selle taotlejale. (7) Linnavalitsus kannab andmed kasutusloa väljastamise kohta ehisteregistrisse.

(1) Olemasolevate ehitiste järelevalve seisneb nende tehnilisele seisundile hinnangu andmiseks ülevaatuste teostamises, mille käigus kontrollitakse ehitiste vastavust nõuetele, sealhulgas ehitise kasutus- ja hooldusjuhendis ette nähtud parandus- ja hooldustööde teostamist. (2) Olemasolevate ehitiste ülevaatust teostatakse vastavates väljatöötavates juhendites ette nähtud juhtudel, perioodidel ja ulatuses. Ülevaatuse käigus tehakse ehitise omanikule ettekirjutusi ehitise tehnilise seisundi säilitamiseks ja kasutusohutuse tagamiseks vajalike parandus- ja hooldustööde tegemiseks. (3) Olemasolevate ehitiste järelevalvet korraldab ja teeb linnavalitsus.

(1) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või selle lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Ajutine ehitis tuleb likvideerida ehitusloas või kasutusloas määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (4) Kui käesolevas punktis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist, otsustab linnavalitsus kasutusloa, mille aluseks olevad dokumendid on eelnevalt avalikustatud linnavalitsuse poolt igakordselt määratud ulatuses ja viisil, väljastamise lubamise ning määrab korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel. (2) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui sellega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, otsustab linnavalitsus projekteerimistingimuste, mis on eelnevalt avalikustatud linnavalitsuse poolt igakordselt määratud ulatuses ja viisil, väljastamise lubamise ning määrab korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel. (3) Linnavalitsus teavitab katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete muutmise aluseks olevast otsusest Maa-ametit ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (4) Linnavalitsus teavitab maaomaniku või maavaldaja avalduse või õigusakti alusel linnavalitsuse korraldusega muudetud katastriüksuse sihtotstarbest maaomanikku kirjalikult.

(1) Kinnismälestisel ja linna muinsuskaitsealal peab olema linnavalitsuse nõusolek (edaspidi tegevusluba) järgmisteks tegevusteks: 1) ehitise püstitamiseks; 2) ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks, sisemiseks ning välimiseks ümberehitamiseks, sisekujundamiseks ja remondiks; 3) teede, trasside ja võrkude rajamiseks ning remontimiseks tänavate ja kõnniteede sillutise uuendamiseks; 4) haljastus-, raie- ja kaevetöödeks ning õue ja piirete ümberkujundamiseks; 5) ehitise ilmet muutvate objektide, nagu reklaami, info ning tehnilise seadme paigaldamiseks ja ehitusdetailide ja -konstruktsiooni lisamiseks, ümberpaigutamiseks, eemaldamiseks ja katmiseks; 6) ehitiste fassaadide, uste, akende, treppide, väravate, katusekatte jms muutmiseks ja algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamiseks; 7) tänavatevõrgu, ehitusjoone, katusemaastiku, kinnistupiiride ning maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks; 8) kinnismälestise kaitsevööndis maaharimiseks, ehitise püstitamiseks, teede, kraavide ja trasside rajamiseks ja muude mulla- ja ehitustöödeks; 9) kinnismälestise kaitsevööndis puude ja põõsaste istutamiseks, mahavõtmiseks ja juurimiseks. (2) Kinnismälestise ja linna muinsuskaitsealal asuva ehitise lammutamiseks antakse linnavalitsuse nõusolek käesoleva määruse kohase ehitusloa või kirjaliku nõusolekuga, milles määratakse muinsuskaitseseadusest tulenevad erinõuded lammutustööde läbiviimisel.

(1) Tegevusloa väljastab linnavalitsus. (2) Tegevusloa saamiseks tuleb linnavalitsusele: 1) esitada taotlus; 2) esitada ehitusprojekt paragrahvis 64 lõike 1 punktides 1-4 ja 8 nimetatud juhtudel; 3) esitada kavand või ettepanek paragrahvis 64 lõike 1 punktides 5-7 ja 9 nimetatud juhtudel. (3) Ettepanek ja kavand peavad sisaldama: 1) paragrahvi 64 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud juhtudel taotletava muudatusesisuselgitust ning jooniseid ja muid visuaalselt muudatust iseloomustavaid materjale; sealhulgas praeguse ja kavandatud olukorra kujutised; 2) paragrahvi 64 lõike 1 punktis 7 ja 9 nimetatud juhtudel taotletava muudatuse sisuselgitust ning muudatuse ulatust ja lahendust iseloomustavaid skeeme ja jooniseid. (4) Linnavalitsus väljastab tegevusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul alates loa taotluse ja projekti või ettepaneku esitamisest.

Taotlus sisaldab järgmisi andmeid: 1) kinnismälestise, kinnismälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal paikneva ehitise nimetus ja asukoht; 2) loa taotleja nimi, isikukood või registrikood; 3) kinnisasja omaniku kontaktandmed; 4) tööde kirjeldus; 5) andmed kooskõlastatud projektdokumentatsiooni või kooskõlastatava projektdokumentatsiooni või ettepaneku kohta.

Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, välja arvatud kui planeerimisseadus või ehitusseadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

(1) Käesoleva määruse nõuete rikkumise eest vastutab süüdlane kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarkorras. (2) Ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja käesoleva määruse nõuete täitmist kontrollivad linnapea poolt volitatud ehitusjärelevalvet teostavad ametiisikud.

(1) Määruse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdajasuhtes. (2) Määruse jõustumisel jäävad kehtima enne määruse jõustumist kehtinud korras välja antud ehitusload, kasutusload, projekteerimistingimused ja kirjalikud nõusolekud. (3) Linnavolikogu poolt kuni käesoleva määruse jõustumiseni algatatud planeeringu menetlemine, sealhulgas planeeringu kehtestamine toimub Paldiski Linnavolikogu 26.oktoobri 2003.a määrusega nr 13 kinnitatud Paldiski linna ehitusmääruse alusel. (4) Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. (5) Enne kuni 01.jaanuarini 2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades Paldiski Linnavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Kasutusloa taotluses esitatakse paragrahvis 46 lõike 1 punktides 1-4 ning punktides 7, 8 ja 10 nimetatud andmed. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea linnavalitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. (7) Määruse paragrahvi 29 lõikes 3 nimetatud ehitise mõõdistusprojekt on dokumentide kogum, mis koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses. (8) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (9) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. a.