(1) Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on: 1) Eesti pädeva asutuse antud viisa; 2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei välista Eestis viibimise õigust; 3) välislepingust vahetult tulenev õigus Eestis viibida; 4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida; 5) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida; 6) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba; 7) Välisministeeriumi antud diplomaatiline isikutunnistus välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile; 8) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida; 9) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.05.2014, lk 1–22) alusel antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba (edaspidi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba); 10) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.05.2016, lk 21–57) alusel väljaantud pikaajaline viisa või elamisluba teadlasele teadustöö tegemiseks või üliõpilasele õppimiseks; 11) teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ (ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38), alusel antud Euroopa Liidu sinine kaart. (2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajaline viisa on välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 265/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel (ELT L 85, 31.03.2010, lk 1–4). (3) Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud käesolevas seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. (3¹) Haldusakti või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda ei ole välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 tähenduses. (3²) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib
(1) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kes viibib Eestis ajutiselt käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–10 nimetatud alusel.
(1¹) Pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra või kriisiolukorra lõppu võib pikaajalist viisat Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kellekellele on antud Eestis viibimise seaduslik alus anti hädaolukorras või eriolukorras käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 5 nimetatud32 alusel, pärast hädaolukorra või eriolukorra lõppu.
(1²) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.
(1³) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.
(2) Pikaajalise viisa taotlemiseks Politsei- ja Piirivalveametis peab välismaalane ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.
(3) Välismaalane võib pikaajalise viisa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitada posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui teda on viisa või viibimisaja pikendamise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktide 5–7 alusel kehtestatud nõuetele.
(1) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlus jäetakse läbi vaatamata viisaeeskirjas sätestatud alustel. (2) Pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalane loobub taotlusest, Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 402 lõike 1 alusel andnud hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta või esinevad muud taotluse läbi vaatamata jätmise alused, mis on sätestatud haldusmenetluse seaduses. (3) Pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse võib jätta läbi vaatamata, kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud, osalema.
(2) Kultuuriministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitada kohanemisprogrammis osalemise kohustusest.
(1) TähtajaliseJulgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses võib tähtajalise elamisloa andmise või, andmisest keeldumise, pikendamise või, pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, kui käesolev seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
(2) Käesoleva seaduse §-s 2103 nimetatud tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks erandina andmise otsustabkehtetuks tunnistamise menetluses või menetluse algatamiseks anda Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorPiirivalveametile hinnangu välismaalase kujutatava ohu kohta riigi julgeolekule.
(1) Tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui: 1) välismaalasele on keeldutud käesoleva seaduse alusel elamisluba andmast ja välismaalane ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada; 2) välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotluse selleks, et vältida tagasi- või väljasaatmise või väljaandmise täideviimist ning tal on olnud eelnevalt võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus; 3) välismaalane ei ole esitanud usutavaid tõendeid tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse kohta; 4) välismaalase või seletuste andmiseks kohustatud isiku seletused ei ole järjekindlad, on vastuolulised, ebatõenäolised või ei sisalda olustikulisi või isiklikke asjaolusid; 5) ilmneb haldusmenetluse seaduses sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus või 6) välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.
(2) Tähtajalise elamisloa taotluse võib jätta läbi vaatamata,: 1) kui Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 402 lõike 1 alusel andnud hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta; 2) kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 võib jätta kohaldamata, kui välismaalane on Eesti kinnipidamisasutuses viibiv selline kinnipeetav, vahistatu või arestialune, keda ei pea ükski riik kehtiva seaduse alusel oma kodanikuks.
(1) Kohanemisprogrammi välismaalasteleVälismaalase kohanemisprogrammi, kellele on elamisluba antud või kelle elamisluba on pikendatud,kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kohanemisprogrammis sätestatud ülesande täitmiseks sõlmida sõltuvalt ülesande olemusest tsiviilõigusliku või halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korrasRiik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sealhulgas kohanemise ja keeleõppe toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.
(3) Kultuuriministeerium teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sihtasutuse üle.
PikaajaliseJulgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses võib pikaajalise elaniku elamisloa andmise, andmisest keeldumise, taastamise või, taastamisest keeldumise otsustabvõi kehtetuks tunnistamise menetluses või menetluse algatamiseks anda Politsei- ja Piirivalveamet, kui välisleping ei sätesta teisitiPiirivalveametile hinnangu välismaalase kujutatava ohu kohta riigi julgeolekule.
(1) Kui välismaalase Eesti elukoha andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, antakse välismaalasele tähtaeg elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmata jätmisel jäetakse pikaajalise elaniku elamisloa taotlus ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlus läbi vaatamata. (2) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse võib jätta läbi vaatamata, kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes.
(1) Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse taotlemise, selle omamise õiguspärasuse kontrollimise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise, samuti väljasõidukohustuse täitmise menetluses võib menetlust läbiviiv haldusorgan töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(2) Haldusorgan võib menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid kolmandatele isikutele ilma isiku nõusolekuta ja teda sellest eraldi teavitamata. Kolmandad isikud võivad töödelda neile edastatud isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
(3) Füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesolevast seadusest tulenevalt kutsuja kohustused, välismaalase tööandja, kasutajaettevõtja, majutusteenuse osutaja, transporditeenuse osutaja ning välismaalasele eluaset võimaldav isik võivad töödelda välismaalase isikuandmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmeid, ilma välismaalase nõusolekuta ja teda sellest eraldi teavitamata käesolevast seadusest või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ulatuses, mis on vajalik vastava kohustuse täitmiseks.
(4) Haldusorgan võib nõuda isikult kirjaliku taotluse esitamist, et selgitada isikule temaga seonduvalt töödeldavate isikuandmete töötlemise eesmärke, ulatust ja viisi, isikuandmete koosseisu ja allikaid ning kolmandatele isikutele andmete edastamise lubatavust ja avaldada kolmandate isikute andmed, kellele tema isikuandmeid on edastatud.
(5) KaitsepolitseiametJulgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.