Põlva valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse valla sümbolid ja nende kasutamise kord, valla ametiasutuste moodustamise ja ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise ning haldamise kord, vallavolikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord, vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus, valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.
Põlva valla omavalitsusorganid on Põlva Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Põlva Vallavalitsus (edaspidi valitsus).
Valla haldusterritooriumil on järgmised asulad: 1) vallasisene linn – Põlva; 2) külad – Aarna, Adiste, Andre, Eoste, Himmaste, Holvandi, Kiuma, Kähri, Lutsu, Mammaste, Meemaste, Metste, Miiaste, Nooritsmetsa, Orajõe, Partsi, Peri, Puskaru, Puuri, Rosma, Soesaare, Taevaskoja, Tromsi, Tännassilma, Uibujärve, Valgesoo ja Vanaküla.
(1) Valla halduskeskus asub Põlva linnas. (2) Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (3) Valla halduskeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada selle algatajate poolt kirjalik ettepanek, millele lisatakse asukoha muutmise põhjendus ja kulutuste eelarve, ära näidates tulu, mille arvelt kulu kaetakse. Kirjaliku ettepaneku või lisade puudumisel või puuduste korral neis halduskeskuse muutmise ettepanekut volikogu istungil hääletamisele ei panda.
(1) Põlva valla sümbolid on valla lipp ja valla vapp. (2) Valla lipp koosneb võrdse laiusega triipudest: roheline, valge, sinine kuni keskkohani ja siis keskelt alla sinine, valge ja roheline. Lipu keskel moodustavad sinised jooned laia triibu, mille keskel paikneb Põlva valla vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050 × 1650 mm. (3) Valla vapp on hõbedane vapikilp, mille keskel seisab roheline kukk. Vapi ülaossa jäävad kaks sinist viieharulist õit. Kukk suundub paremale, hoides ülestõstetud jalas kaardikeppi, teise jalaga toetub ta neerja kujuga rohelisele jalgealusele. Vapi kilbi allosa on poolringikujuline, mõõtude suhe 5:4.
(1) Põlva valla lippu kasutatakse järgmiselt: 1) lipp heisatakse alaliselt Põlva Vallavolikogu ja Põlva Vallavalitsuse ametihoonetel (edaspidi valla ametiasutus) kõrvuti riigilipuga; 2) lipu võib heisata riiklikel pühadel, valla pidupäevadel, tähtsündmustel ning suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega; 3) Põlva valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul; 4) Põlva vallas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul; 5) valla lipu alalise heiskamise otsustab valitsus. (2) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust või teise riigi lipust. (3) Põlva valla vappi kasutatakse: 1) volikogu, valitsuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Põlva valla autasudel, meenetel, suveniiridel ning punktis 1 nimetatud asutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) valla ametiasutuse hoonetel ning valla ametiasutuse hallatavate asutuste siltidel; 4) vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline, tasu suuruse määrab vastava loa andmisel valitsus. (4) Valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele valitsuse poolt. (5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine valitsuse loal.
(1) Põlva valla tunnuslause on "Põlva – parim paik põlvest põlve!" (2) Põlva valla tunnuslauset kasutatakse Põlva valda kui turismiobjekti tutvustavatel trükistel, suveniiridel, üritustel, valla esitlustel, messidel, transparentidel, rekvisiitidel, plakatitel, meedias jmt kohtades. (3) Põlva tunnuslause kasutamine on üldjuhul tasuta. Tunnuslause kasutamine ärilistel eesmärkidel võib olla tasuline. (4) Valitsus kehtestab Põlva valla tunnuslause kasutamise täpsema korra. (5) Valitsus võib kinnitada Põlva valla logo ning selle kasutamise korra.
(1) Põlva vald avaldab tunnustust Põlva valla aumärgi (edaspidi valla aumärk), Põlva valla tänukirja (edaspidi valla tänukiri) ja Põlva vallavanema tänukirja (edaspidi vallavanema tänukiri) andmisega. (2) Valla aumärk on linaõie kujuline, mis on valmistatud 925° hõbedast. Märk on kahekihiline. Alumine kiht on kuumemailitud nelja emailiga. Märgil on rõngakujuline tekstiosa Jakob Hurda sõnadega " Mõistuse ja jõuga ", mis pärinevad tema isamaalisest kõnest. Tekstiosa on madalam, kullatud. Märk on varustatud proovimärgise ja valmistaja märgisega. Märk on trukk-kinnitusega. (3) Valla aumärk antakse füüsilisele isikule austusavaldusena aastatepikkuse töö või tegevuse ja eeskuju eest, mis on positiivselt mõjutanud valla arengut ja tuntust. Valla aumärgi andmise otsustab volikogu. (4) Valla aumärgi saajate nimed kantakse Põlva valla auraamatusse. (5) Valla tänukiri antakse füüsilisele või juriidilisele isikule Põlva vallale osutatud eriliste teenete eest, või muudel juhtudel vastavalt valitsuse otsusele. (6) Vallavanema tänukiri antakse füüsilisele isikule tänuavaldusena, või muudel juhtudel vastavalt vallavanema otsusele. (7) Valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra kehtestab volikogu.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu sekretär.
(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel; 8) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine; 9) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule; 10) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule; 11) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 12) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 13) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 14) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 15) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 16) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 17) vallavanema valimine; 18) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 19) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 20) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 21) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 22) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 23) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 24) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 25) valla esindamise korra kehtestamine; 26) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 27) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 28) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 29) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 30) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 31) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks; 32) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks; 33) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 34) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 35) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 36) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine; 37) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 38) vallaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 39) valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;40 ) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 40) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 41) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 42) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 43) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 44) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine; 45) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.
(1) Käesolev paragrahv reguleerib hääletamise läbiviimist ja hääletamistulemuste kindlakstegemist volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel. (2) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist ja volikogu aseesimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (3) Kui volikogu esimehe valimist korraldab valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Volikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (5) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (6) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. (7) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ülesseadmise järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel. (8) Hääletussedelid väljastatakse volikogu liikmetele allkirja vastu. (9) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (11) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos. (12) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (13) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (14) Kui ka teises hääletusvoorus ei osutunud ükski kandidaat valituks, alustatakse kandidaatide esitamist ja läbiarutamist uuesti volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (15) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe valimised vabanenud ametikohale käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) korraldab volikogu istungi päevakorra projekti koostamise; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) otsustab volikogu esimehe ja volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise volikogu poolt kehtestatud korras; 6) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist; 7) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 8) suunab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonidele ning vajadusel määrab juhtivkomisjoni; 9) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 10) tagab volikogu istungil päevakorrast kinnipidamise; 11) kutsub volikogu istungil päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi või lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust; 12) viib volikogu istungil läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 13) kuulutab välja volikogu istungi vaheaja; 14) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 15) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul või volituste peatumisel asendab teda volikogu aseesimees. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (3) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võib revisjonikomisjoni liige olla muu isik. (4) Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut. (5) Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (6) Komisjoni liikme koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul.
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni koosoleku juhataja hääl. Koosoleku toimumise ja selle vormi otsustab komisjoni esimees. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Komisjoni koosoleku kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel. Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel. (4) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras. (5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige ja valitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (6) Vajadusel võib komisjoni koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Komisjoni esimehe otsusel saadab volikogu sekretär eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. (7) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja volikogu sekretäri. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust. (8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused, komisjoni liikmete eriarvamused ja hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni koosolekust osavõtnud komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkuste lisamise protokollile otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (9) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. (10) Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt kümne päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Ei avalikustata neid protokolle, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.
(1) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. (2) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduse vastuvõtmisel.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 10 päeva jooksul. Avaldused, märgukirjad ja selgitustaotlused vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu võtmisel volikogu menetlusse määrab volikogu esimees eelnõule juhtiva komisjoni, vajadusel suunab eelnõu menetlemiseks mitmesse komisjoni. Volikogu komisjonid, fraktsioonid, volikogu liikmed, vallavanem ja valitsus esitavad muudatusettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile hiljemalt kolm päeva enne volikogu istungit kella 12ks. (3) Juhtiva komisjoni koosolek muudatusettepanekute läbivaatamiseks toimub hiljemalt 24 tundi enne volikogu istungit. Eelnimetatud tähtaeg ja juhtiva komisjoni poolt muudatusettepaneku läbivaatamise nõue ei kehti õigusakti eelnõus kirja- või vormivea või ilmselge ebatäpsuse kõrvaldamiseks muudatusettepaneku esitamisel. (4) Volikogu esimehe poolt komisjonile seisukoha andmiseks suunatud avalduste, märgukirjade, selgitustaotluste ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Volikogule adresseeritud avaldusele, märgukirjale ja selgitustaotlustele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees.
(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tähtajaks täitnud talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla veebilehel.
(1) Volikogu moodustab käesoleva põhimääruse §-s 13 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab volikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (3) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata valitsuse, valla ametiasutuse hallatavate asutuste ja valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust; 2) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 3) nõuda kontrollitava asutuse majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 4) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi; 5) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist. (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorralduse reegleid ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele valitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb valitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid käesolevas põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Volikogu võib kehtestada kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikuma korra. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult vallavanemaga valitsuse teenistujaid ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille kinnitab revisjonikomisjon. (4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (5) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.
(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. (3) Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. (4) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (5) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.
Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) nõuda volikogu istungil kuni 10-minutilist vaheaega enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 4) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 5) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude loetelu kohta.
(1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures. (2) Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (3) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (4) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (5) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda vallavanem, abivallavanem, vallasekretär ning sinna kutsutud isikud.
Eestseisus: 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti; 2) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta; 3) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides; 4) arutab muid tõstatatud küsimusi.
(1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. (2) Pärast volikogu otsust kuulutada volikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad volikogu istungisaalist ning katkestatakse salvestused, välja arvatud volikogu sekretäri poolt tehtav helisalvestus, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida volikogu liikmed, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud ja volikogu sekretär. (4) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus. Volikogu korralise istungi toimumise päeva ja kellaaja otsustab iga uus volikogu koosseis oma volituste ajaks. Juulis ja augustis üldreeglina istungeid ei toimu. Kui korralise istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi toimumise aega, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja kooskõlastatult eestseisusega. (5) Videovõtteid ja helisalvestusi ning tele- ja raadioülekandeid volikogu istungisaalist tehakse istungi juhataja loal ning sellest informeeritakse volikogu istungist osavõtjaid. (6) Volikogu istungist tehakse helisalvestus, mida säilitatakse vähemalt kolm kuud.
(1) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees v.a seaduses sätestatud juhul. (2) Istungi erakorralist kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või valitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku 10 päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt käesoleva põhimääruse §-le 34. (4) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) valitsus; 4) komisjonid; 5) fraktsioonid. (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. (6) Volikogu istungi kutse koos õigusaktide eelnõude ning muude vajalike materjalidega saadab volikogu sekretär volikogu liikmetele elektronposti teel vähemalt neli päeva enne istungi algust. Valla valimiskomisjon kutsub volikogu istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (7) Kutsutud isikutele saadab volikogu sekretär kutse välja vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (8) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu sekretärile. (9) Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.
(1) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse volikogu istungi protokollile. (2) Volikogu istungi juhataja võib kohalolekut kontrollida ka vahetult hääletamise eel. (3) Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel, märgib istungi protokollija vastava kellaaja istungi protokolli.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (3) Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab istungi juhataja seletust. (4) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata "jah" või "ei". (5) Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. (6) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (7) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (8) Isikuvalimistel, mis ei nõua volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolthääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (9) Hääletamisele asumisest annab istungi juhataja märku haamrilöögiga vastu spetsiaalset alust pärast sõnu "Asun hääletamisele". (10) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras koos. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (11) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb volikogu esimees eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul. (12) Istungi juhataja teeb teatavaks istungil volikogu poolt vastuvõetud otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. Hääled loetakse järjekorras poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (13) Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istugi juhataja haamrilöögiga vastu spetsiaalset alust pärast sõnu "Määrus/otsus on vastu võetud".
(1) Salajase hääletamise korraldamiseks (välja arvatud käesoleva põhimääruse § 11 lõike 2 esimeses ja teises lauses toodud juhul) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedeli allkirja vastu. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega.
(1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka teine volikogu liige. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe ja aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või eseesimees. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks maksimaalselt 1 minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta. (4) Volikogu arutab ning langetab otsuseid istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimuste osas. (5) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja, kaasettekandjate ja fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi. (6) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul ning kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt 2 minuti jooksul; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 9) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 10) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 11) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta. Muudatusettepaneku korral, mille esitamisel pole kinni peetud käesoleva põhimääruse § 14 lõikes 2 nimetatud nõuetest, informeerib istungi juhataja sellise muudatusettepaneku esitamisest ja volikogu otsustab, kas eelnõu lugemine katkestada või jätkata eelnõu menetlemist istungil. 12) volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid; 13) enne hääletamist on fraktsioonidel õigustaotleda kuni 10-minutilist vaheaega; 14) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (7) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (8) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni 1 minut lisaaega. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitajat saalis ei ole, piirdutakse kirjaliku vastusega. (9) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (10) Kui istungi päevakorras on vallale olulise tähtsusega küsimus, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest, küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ja lõppsõnast. (11) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (12) Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja algust võib muuta, kui selle tingib küsimuse arutelu. Vaheaja pikkus on kuni 20 minutit. (13) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu istungist osavõtnud volikogu liikmel on õigus viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist nõuda paranduste ja/või märkuste tegemist protokolli. Nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmel on õigus lisada protokolli oma eriarvamus. Pärast parandus- ja/või täiendusettepanekute ja eriarvamuste esitamiste tähtaja lõppemist kirjutab istungi juhataja protokollile viivitamatult alla. Kui volikogu istungi protokoll on alla kirjutamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allakirjutamise küsimus volikogu otsusega. (2) Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamisevõi mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei kajastata küsimuste arutelu käiku. (3) Protokollijal on õigus saada repliigiks või küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. (4) Volikogu istungil tehtud ettepaneku tekst fikseeritakse protokollis. (5) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. Volikogu istungi protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (6) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) valitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu liikmed, volikogu komisjonid ja fraktsioonid, vallavanem, valitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Vallaeelarve eelnõu esitab volikogule valitsus. (2) Kui eelnõud ei ole ette valmistanud ja esitanud valitsus, siis suunab volikogu esimees selle läbivaatamiseks valitsusele. (3) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab vajadusel juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (4) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi 10 päeva jooksul arvates selle esitamisest komisjonile. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ette nähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda. (5) Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu sekretärile hiljemalt 10 päeva enne volikogu istungi algust, välja arvatud käesoleva põhimääruse § 26 lõikes 2 sätestatud juhtudel ning enne volikogu koosseisu esimest istungit. Eelnõule lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti õiguslik alus ja vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus ning eesmärk; 2) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs; 3) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 4) õigusakti rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud ning kulude katteallikad; 5) õigusakti mõjud; 6) rakendusaktid; 7) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel; 8) jõustumine; 9) eelnõu esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud määrus või otsus. (6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja valitsuse arvamusega. (7) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetega, erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist. (8) Õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (9) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (10) Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu või sellele lisatud materjalid on puudulikud, tagastatakse need esitajale ning antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. (11) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme, volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt esitatud eelnõud. (12) Volikogu võib kehtestada õigusaktide algatamise üksikasjalikuma korra.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle volikogu sekretärile. (3) Volikogu sekretär edastab arupärimise hiljemalt volikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile ja vallakantseleile. Kui valitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale valitsuse liikmele ja informeerib sellest ka volikogu sekretäri, kes edastab selle informatsiooni arupärijale. (4) Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või suuliselt volikogu istungil. (5) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamise päevast. Kui arupärimisele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja volikogu sekretäri arupärimisele vastamise ajast ja volikogu sekretär edastab selle informatsiooni arupärijale. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. (6) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab volikogu esimees suulise vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele 10 tööpäeva jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.
(1) Volikogu kinnitab valitsuse liikmete arvu ja struktuuri. (2) Volikogu valib vallavanema ja kinnitab vallavanema ettepanekul valitsuse liikmed. (3) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (4) Vallavanema ja valitsuse liikmete ametipalga ja/või neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab volikogu nimetatud isikute valimisel või kinnitamisel.
(1) Vallavanem on valitsuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Põlva valda ja Põlva Vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele; 4) kirjutab alla valla ametiasutuse dokumentidele või volitab selleks teisi isikuid; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks või valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest 7) kinnitab valla ametiasutuse struktuuriüksuste põhimäärused, ametnike ja töötajate ametijuhendid; 8) nimetab ametisse valitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud valitsuse teenistuses olevate töötajatega; 9) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ja vabastamiseks valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, täidab tööandja õigusi ja kohustusi; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi; 11) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 12) otsustab enese ja valitsuse liikme teenistuslähetusse saatmise ning enese puhkusele lubamise valitsuse poolt kehtestatud korras; 13) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas põhimääruses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses. (3) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Vallavanema äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda abivallavanem. Abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirjaga määratud valitsuse liige. (2) Vallavanema asendajal on samad õigused ja kohustused mis vallavanemal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel. (3) Vallavanema asendaja ei või esitada volikogule valitsuse tagasiastumispalvet, välja arvatud vallavanema surma korral.
(1) Vallavanem esitab valitsuse koosseisu nimekirjana volikogule kinnitamiseks. (2) Valitsuse liikmete kinnitamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega. (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15-minutilises sõnavõtus ja igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (4) Valitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks valitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga valitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha, kas poolt või vastu. (5) Hääletamise korraldamiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (9) Valitsuse liikmeks kinnitatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse.
(1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele; 5) kinnitab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhid. (2) Eelarveaasta jooksul muudatuste tegemise valla ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus ning teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks volikogu poolt kinnitatud palgafondi piires otsustab valitsus, millest informeeritakse eelnevalt volikogu. (3) Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (4) Lepingute sõlmimise otsustab vastavalt pädevusele valla ametiasutus, kelle nimel kirjutab alla vallavanem või teda asendav abivallavanem. (5) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla ametiasutuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad.
(1) Valitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab valitsus istungi reglemendiga. (2) Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri. (3) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär vallavanema poolt määratud eelnõude põhjal. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja. (5) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Valitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Valitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (6) Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. (7) Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. (8) Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast valitsuse istungi toimumist. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(1) Valitsus võib oma pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ja/või valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi või ajutisi komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus. (4) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab valitsus. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab valitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande kinnitamist.
(1) Komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni koosoleku juhataja hääl. Vajadusel võib komisjoni koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Koosoleku toimumise ja selle vormi otsustab komisjoni esimees. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosoleku kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel. (3) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras. (4) Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid komisjoni aseesimees. (5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv valitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. (6) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija. (7) Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosolekut.
(1) Volikogul ja valitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Põlva valla haldusterritooriumil seadusega ja Põlva valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Põlva vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Põlva valla haldusterritooriumi.
(1) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohandatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist. (2) Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigusteha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava õigusakti eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. (4) Igaühel on õigustaotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende kehtetuks tunnistamist, kui õigusaktidega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.
(1) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. (3) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Volikogu ja valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (5) Valitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei.
(1) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas. (2) Volikogu ja valitsuse õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (3) Ei avalikustata neid õigusakte, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.
(1) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva. (2) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses ja korralduses märgitud ajal.
(1) Põlva valla tasakaalustatud ning jätkusuutliku arengu planeerimiseks koostatakse Põlva valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade arengukavad ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad. (2) Arengukavade koostamisel lähtutakse Põlva valla arenguperspektiivi kajastamise üldeesmärgist "Põlva – parim paik põlvest põlve!" ja esitatakse meetmed seatud eesmärgi saavutamiseks. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine. (3) Eelarvestrateegia koostamise põhimõtteks on eelarveliste vahendite suunamise kajastus läbi prioriteetide seadmise, tagamaks arengukavades esitatud arenguperspektiivile lähim parim tulemus. (4) Põlva valla finantsjuhtimisel lähtutakse vallavara säästliku kasutamise ja heaperemehelikkuse põhimõttest.
(1) Valdkondade arengukavad ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad koostatakse üldjuhul samaks perioodiks Põlva valla arengukavaga, kuid mitte pikemaks perioodiks kui seda on Põlva valla arengukava, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega. (2) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist Põlva valla arengu seisukohast olulise tegevusvaldkonnaga. (3) Põlva valla arengukava, eelarvestrateegia ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette valitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus. (4) Volikogu kehtestab arengukava ja eelarvestrateegia koostamise menetlemise täpsema korra.
(1) Põlva valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse Põlva valla veebilehel pärast volikogule esitamist. (2) Valla ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valitsus. (3) Ettepanekud Põlva valla arengukava, valdkondade arengukavade ja eelarvestrateegia muutmise kohta esitab valitsus volikogule iga aasta 1. aprilliks. (4) Ettepanekud valla ametiasutuse hallatava asutuse arengukava muutmise kohta esitab valla ametiasutuse hallatava asutuse juht valitsusele iga aasta 1. jaanuariks.
(1) Valitsus esitab igal aastal volikogule läbivaatamiseks aruande Põlva valla arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise kohta. Arengukava ning valdkondade arengukavade täitmise aruanne esitatakse majandusaasta aruandes. (2) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele ja tuuakse välja nende mõju Põlva valla arengule tervikuna.
(1) Põlva valla eelarve koostatakse arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt. (2) Eelarve koostamine, vastuvõtmine, muutmine ning selle täitmise aruande läbivaatamine ja kinnitamine toimub Põlva valla finantsjuhtimise korra kohaselt, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut. (3) Põlva valla finantsjuhtimise korra kehtestab volikogu.
(1) Põlva valla munitsipaalomandiks on valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. (3) Vallavara kohta peetakse arvestust volikogu määrusega sätestatud korras.
(1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist. (3) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras. (4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks valitsus. (5) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (6) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (5) Koormise täitmist kontrollib valitsus. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.
Põlva valla ametiasutused on Põlva Vallavalitsus (edaspidi valla ametiasutus) koos struktuuriüksustega.
(1) Valla ametiasutuse struktuuriüksusteks on osakonnad ja vallakantselei. (2) Osakonda juhib juhataja, vallakantseleid juhib vallasekretär. (3) Juhataja ja vallasekretäri ülesandeks on tagada vastava üksuse majanduslik ja organisatsiooniline funktsioneerimine. Juhataja ja vallasekretär kasutavad osakonnale või vallakantseleile eraldatud eelarvevahendeid ning esindavad valla osakonna või vallakantselei tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes. (4) Struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavanem käskkirjaga.
Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestab volikogu.
(1) Volikogu võib asutada valla ametiasutuse hallatava asutuse, mille ülesandeks on Põlva vallale vajalike teenuste osutamine. (2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on valitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. (3) Asutuse ümberkorraldamise otsustab volikogu. Asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises. (4) Asutuse ümberkorraldamist korraldab valitsus. (5) Asutuse tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (6) Asutuse tegevuse lõpetamist korraldab valitsus.
(1) Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu. (2) Asutuse põhimääruses sätestatakse: 1) asutuse nimi; 2) valitsuse struktuuriüksus, mille haldusalas asutus tegutseb; 3) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded; 4) asutuse juhtimise põhimõtted; 5) asutuse tegevuse üle järelevalve tegijad; 6) vajadusel muud tingimused. (3) Kui nõuded asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust. (4) Asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem või tema volitatud isik. (5) Asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema volitatud isik. (6) Asutuse töötajate koosseisu kinnitab valitsus või valitsuse poolt volitatud isik. (7) Asutuse töötajate töö tasustamise alused kinnitab valitsus või tema poolt volitatud isik.
(1) Põlva valla ametiasutused ja hallatavad asutused lähtuvad asjaajamisel ühtsetest põhimõtetest. (2) Põlva valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamisperioodiks on kalendriaasta. (3) Volikogu õigusaktide eelnõude, õigusaktide, istungite protokollide ja komisjonide koosolekute protokollide osas on asjaajamisperioodiks volikogu koosseisu volituste periood. (4) Põlva valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamiskorra kehtestab valitsus. Asjaajamiskorra rakendamiseks ja ühtsete asjaajamispõhimõtete järgmise tagamiseks võib anda juhiseid vallasekretär.
(1) Volikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Põlva valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise. (2) Põlva valla esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab valitsus. (3) Põlva valla sõprusomavalitsusega lepingu sõlmimise otsustab valitsus. Valitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist.
(1) Põlva valda (sealhulgas valla omavalitsusorganeid) esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides vallasekretär või tema poolt volitatud isik. (2) Vallasekretär esindab valda erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.
(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või selleks volitatud isik. (2) Valitsusel ja valla ametiasutuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud vahendite ulatuses sõlmida Põlva valla nimel lepinguid.
(1) Põlva valla põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu. (2) Põhimäärus kinnitatakse, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. (3) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
Määrus jõustub 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.