(1) Maksu- ja Tolliameti ametnikud kannavad teenistuses olles ettenähtud juhtudel vormiriietust. Vormiriietust võivad ette nähtud juhtudel kanda ka Maksu- ja Tolliameti peadirektor ja töötajad ning Sisekaitseakadeemia töötajad ja üliõpilased. (2) Maksu- ja Tolliameti ametnike vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Vormiriietuse kandjad, vormiriietuse andmise ja kandmise korra ning kandmise tähtajad määrab Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(1) E-tolli andmekogu pidamise eesmärk on käesoleva seaduse §-s 4 ja tolliseadustiku artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks teabe kogumine, töötlemine ja vahetamine. 1 (1¹) Andmekogu on osa maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregisterregistrist. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.
(2) E-tolli andmekogu andmed ei ole avalikud, välja arvatud Eesti tollitariifistiku avalikud andmed. Maksukohustuslaste registri põhimääruses sätestatakse valitsusasutused, kellele antakse nende ülesannete täitmiseks juurdepääs andmekogu andmetele.
(3) E-tolli andmekogu vastutav töötleja võib avaldada andmekogu andmeid liidu liikmesriigi tolliasutusele, Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelisele organisatsioonile tollialastes õigusaktides sätestatud korras.
(4) 5 (5)
(1) Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse §-ga 4 pandud ülesannete täitmiseks kasutada transpordivahendi ja kaubakonteineri registreerimismärgi jäädvustamiseks automaatset foto- või videosalvestusvahendit. (2) Automaatse foto- või videosalvestusvahendiga saadud isikustamata andmeid töödeldakse tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogus. (3) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu pidamise eesmärk on riiklike maksude kogumise tagamiseks ning maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamiseks teabe kogumine Eesti territooriumile, piiripunkti ja vabatsooni sisenevate ning sealt lahkuvate transpordivahendite ja kaubakonteinerite kohta ja selle teabe töötlemine. (4) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu andmed ei ole avalikud. Andmekogule on juurdepääs Maksu- ja Tolliametil, Politsei- ja Piirivalveametil, Rahapesu Andmebürool, Kaitsepolitseiametil, Kaitseväel ning Välisluureametil. (5) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu vastutav töötleja võib avaldada andmekogu andmeid teise riigi tolliasutusele liidu õigusakti või välislepingu alusel toimuva tolli- või maksualase koostöö raames. (6) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet. (7) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Täpsustavad juhised tolliseadustikus ja selle rakendamiseks antud õigusaktides sätestatud kauba sisenemis- ja väljumisformaalsustesisenemisformaalsuste teostamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Kauba, transpordivahendi, pagasi, postisaadetise või reisija läbivaatuse tulemused kajastatakse läbivaatuse aktis.
(2) KuiLäbivaatuse akti ei vormistata, kui: 1) pagas vaadatakse läbi reisija juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid või kui; 2) transpordivahendi läbivaatuse käigus selles olevat kaupa ei teisaldata, siis; 3) postisaadetis vaadatakse läbi postiteenuse osutaja juuresolekul ja läbivaatuse aktikäigus ei vormistataavastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid
(3) Läbivaatuse akt vormistatakse, välja arvatud kui asjaomane isik seda nõuab.
(1) Pärast kauba vabastamist võib tollideklaratsiooni muuta või selle kehtetuks tunnistada kooskõlas tolliseadustiku artiklitega 173 ja 174, esitades tollile kirjaliku taotluse, kus on põhjendatud tollideklaratsiooni muutmise vajadust ja lisatud muudatust tõendavad dokumendid.
(2) Toll lubab tollideklaratsiooni muuta, kui deklareeritud andmetes ilmnenud vea tõttu on muutunud: 1) kauba märgitud kogus või tolliväärtus vähemalt statistilise läve võrra, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusemäärusele (EÜEL) nr 4712019/20092152, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidegaEuroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EÜ) nr 1172/95 (ELT L 152271, 1618.0608.20092020, lk 231–29170), artikli 3 lõikes 4 nimetatud statistilise läve võrraV lisa liite punktis j; 2) tollimaksu summa; 3) aktsiisimaksu summa; 4) käibemaksu summa ja isik, kelle eest deklaratsioon on esitatud, ei ole Eesti käibemaksukohustuslane.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel ei pea toll lubama tollideklaratsiooni muutmist, kui deklareeritud andmetes ilmnenud viga ei takista deklarandil oma kohustusi täita asjakohasel tolliprotseduuril.
(4) Kui tollideklaratsioonist tulenevat maksukohustust on muudetud maksuotsusega, siis ei saa tollideklaratsiooni muuta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud korras, vaid rakendatakse maksukorralduse seaduses sätestatud maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korda.
(5) Kui toll avastab vea tollideklaratsioonis deklareeritud andmetes, teavitatakse deklaranti ja kaudse esindamise korral ka esindatavat tollideklaratsiooni muutmise vajadusest teatisega, milles on määratud tähtaeg tollideklaratsiooni muutmise taotluse esitamiseks.
(6) Kui deklarant või esindatav ei esita tollile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teatises märgitud tähtaja jooksul taotlust ega põhjendatud vastuväiteid teatises viidatud muudatustele, nõutakse maksusumma sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(7) Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Toll keeldub vabatsoonis tegutsemise loa väljastamisest, kui: 1) taotletava tegevuse tagajärjel raskeneb tollijärelevalve teostamine; 2) taotlus ei ole tolli rahuldavalt põhjendatud; 3) isiku raamatupidamine ei võimalda tollil tema tegevust kontrollida; 4) isikul ei ole täpset arvepidamist kauba liikumise kohta; 5) isiku ärialane reputatsioon ei ole laitmatu; 6) isikul on kauba importimisel ja eksportimisel kogutavate maksude maksuvõlg.
(2) Toll võib keelduda vabatsoonis tegutsemise loa väljastamisest, kui taotlejat on taotluse esitamise päevale eelnenud aasta jooksul korduvalt karistatud käesolevas seaduses nimetatud väärteo eest, mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro, või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-s 391 või 393 nimetatud kuriteo, mille karistusandmedisik ei ole karistusregistrist kustutatudvasta tolliseadustiku artikli 39 punktis a nimetatud tingimusele.
(3) Toll võib peatada vabatsoonis tegutsemise loa kehtivuse kuni kaheks kuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaja, kui: 1) isik rikub vabatsoonis tegutsemise tingimusi; 2) esineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3, 4, 5 või 6 nimetatud asjaolu.
(4) Vabatsoonis tegutsemise luba tunnistatakse kehtetuks isiku kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel.
(5) Toll võib vabatsoonis tegutsemise loa kehtetuks tunnistada, kui: 1) isikut on eelmise aasta jooksul korduvalt karistatud käesolevas seaduses nimetatud väärteo eest, mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro, või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-s 391 või 393 nimetatud kuriteo, mille karistusandmedisik ei ole karistusregistrist kustutatudvasta tolliseadustiku artikli 39 punktis a nimetatud tingimusele; 2) luba on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel ja isik ei ole tähtpäevaks kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks; 3) vabatsooni valdaja on taotlenud vabatsooni määramise kehtetuks tunnistamist.
(1) Toll ei kontrolli riigikaitse- ja julgeolekuülesannet täitva üksuse transpordivahendit ega tehnikat, kui ei ole alust arvata, et seal leidub kaupa, mida ei vajata teenistusülesannete täitmisel.
(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tolliformaalsused: 1) Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Päästeameti julgeoleku-, kaitse-sõjalise tegevusega seoses veetavale või päästeülesannet täitva üksusekasutatavale kaubale; 2) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõudude üksuse kaubale; 3) välisriigi relvajõudude liikme, välisriigi relvajõudude tsiviilkoosseisu liikme, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikme ja nende ülalpeetavate, samuti välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötaja ja rahvusvahelise sõjalise peakorteri lepingupartneri töötaja isiklikuks kasutamiseks mõeldud kaubale, mis on Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingu alusel vabastatud maksudest.
(2) Käesolevas seaduses kasutatakse terminit „sõjalise tegevusega seoses veetav või kasutatav kaup” komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1–557), artikli 1 punkti 49 tähenduses.
(1) Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni, konsulaarsuhete Viini konventsiooni ja Riigikogu ratifitseeritud välislepingu alusel maksuvabalt imporditud kaupa ei ole lubatud selle kauba vabasse ringlusse lubamise päevast alates kolme aasta jooksul tasuta ega tasu eest kasutada anda, kasutada tagatisena ega võõrandada, välja arvatud teisele sama soodustuse kasutamise õigusega isikule.
(2) Mis tahes tasuta või tasu eest kasutada andmise, tagatisena kasutamise või võõrandamise korral enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemist tuleb maksta tähtaja lõppemiseni jäänud iga kuu või selle osa eest üks kolmekümnekuuendik sellest imporditollimaksude summast, mis oleks tulnud tasuda kauba vabasse ringlusse lubamisel, kui isikul ei oleks olnud imporditollimaksuvabastuse saamise õigust.
(1) Maksu- ja Tolliamet kasutab vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Maksu- ja Tolliameti erivahendid on: 1) käerauad; 2) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis; 3) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend; 4) suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või pisaravoolust või valuaistingut esile kutsuvad granaadid ja padrunid; 5) teenistuskoer; 6) sidumisvahendid; 7) sõiduki sundpeatamise vahend; 8) tehniline tõke.
(3) Maksu- ja Tolliameti teenistusrelvad on: 1) külmrelvadest kumminui ja teleskoopnui; 2) gaasirelvad; 3) tulirelvad.
(4) Maksu- ja Tolliameti ametniku erivahendite kandmise ja hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Maksu- ja Tolliameti ametniku enesekaitsevahendid on vahetu sunni kohaldamisel ametniku või teenistuslooma füüsilise ohutuse tagamiseks kasutatavad esemed.
(6) Maksu- ja Tolliameti ametniku enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200100 000 eurot.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo katse on karistatav.
(1) Kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tolliprotseduurile deklareerimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200100 000 eurot.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo katse on karistatav.
(1) Kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba teisest liidu liikmesriigist Eestisse või Eestist teise liidu liikmesriiki toimetamise eest selliste keeldude ja piirangute korral, mille riiklikku järelevalvet teostab toll, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200100 000 eurot.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo katse on karistatav.
(1) Liiduvälisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud või tollijärelevalve all oleva kaubaga tehtavate teadvalt ebaseaduslike toimingute või tehingute eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200100 000 eurot.
(1) Vabatsoonis teadvalt tolli loata tegutsemise või ehitise rajamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200100 000 eurot.
(1) Ajutise ladustamise kohas, tollilaos või vabatsoonis kauba ladustamise või kauba üle arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260050 000 eurot.
(1) Tollialastes õigusaktides ette nähtud kohas või teenistuskohustusi täitva tolliametniku märguandel transpordivahendi peatamata jätmise või tolliformaalsuste teostamisel transpordivahendiga ilma tolli loata edasisõitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260050 000 eurot.
(1) Tollitõkendi rikkumise või omavolilise eemaldamise eest või tollitõkendiga kaitstud transpordivahendisse tungimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260050 000 eurot.
(1) Tollijärelevalve all oleva veose tahtliku avamise, ümberpakkimise, ümber- või mahalaadimise eest tolli loata, samuti sellise tegevuse tahtliku võimaldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 130050 000 eurot.