(1) Käesolev seadus sätestab turvaettevõtete ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide (edaspidi organisatsioon) sisevalveteenistuste, samuti üksikisikute tegevuse tingimused ja korra järgmiste alaliste või ajutiste turvateenuste osutamisel või turvaülesannete täitmisel: 1) vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse; 2) isikukaitse; 3) veoste valve ja kaitse; 4) korra kindlustamine tellija või tööandja üritustel ja objektidel; 5) turvakonsultatsioon ja -uuringud objekti puutumatuse ja ohutuse tagamiseks. (2) Turvaettevõtetele ning turvateenuseid osutavatele üksikisikutele laienevad kõik ettevõtlust reglementeerivad seadused koos käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (3) Käesolev seadus ei käsitle kaitsejõudude ja politsei tegevust objektide valve ja kaitse tagamisel. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) turvateenistuse subjekt - turvaettevõte, sisevalveteenistus ja turvateenuste osutamisega tegelev üksikisik; 2) turvaettevõtlus - ettevõtte või üksikisiku tegevus turvateenuste osutamisel; 3) turvateenus - käesoleva seaduse § 1 1.lõike punktides 1-5 nimetatud teenus, mida osutab turvaettevõtlusega tegelev isik; 4) turvaülesanne - käesoleva seaduse § 1 1.lõike punktides 1-5 nimetatud ülesanne, mida täidab sisevalveteenistus; 5) turvateenistus - turvateenistuse subjektide tegevus turvateenuste osutamisel või turvaülesannete täitmisel; 6) turvalitsents - riiklik tegevuslitsents, mis annab turvateenuste osutamise või turvaülesannete täitmise õiguse; 7) valveobjekt - inimene, vara, veos, ruum, ehitis, rajatis, territoorium või muu asi, kelle või mille valveks ja kaitseks on turvateenistus suunatud, samuti valveobjektil või seal läbiviidaval üritusel viibimise või käitumise kord; 8) isikukaitse - täiskasvanud isiku soovil tema või ta alaealise lapse ohutuse tagamiseks rakendatud meetmete kogum; 9) valve - tegevus valveobjekti ja selle ümbruse jälgimisel, ohu või kallaletungi avastamiseks objektile või objekti puutumatuse tagamiseks; 10) kaitse - meetmete rakendamine valveobjekti ähvardava ohu või ründe tõkestamiseks ning puutumatuse tagamiseks; 11) tehniline valve - valveseadmete ja häiresüsteemide kogum valveobjekti puutumatuse jälgimiseks ja rünnete avastamiseks; 12) häiresüsteem - signalisatsiooniseadmete ja -ahelate kogum häiresignaali edastamiseks valveobjektilt; 13) tsentraliseeritud häiresüsteem - signalisatsiooniseadmete ja -ahelate kogum häiresignaali edastamiseks ja registreerimiseks mitmelt valveobjektilt.
(1) Organisatsioonid korraldavad vahetult neile kuuluva või nende valduses oleva vara, territooriumi ja muu objekti turvalisuse (valve ja kaitse) tagamist käesolevas seaduses sätestatud korras. (2) Mainitud eesmärgil võib organisatsioon moodustada oma koosseisus spetsiaalse struktuuriüksuse - sisevalveteenistuse - või kasutada lepingu alusel turvaettevõtlusega tegeleva isiku teenuseid, samuti kasutada tehnilist valvet ja teenistuskoeri. (3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada mõnda liiki objekti tehnilise kindlustatuse ning turvalisuse tagamise erinõuded: 1) valitsusasutustele ja riigiettevõtetele, samuti muudele organisatsioonidele, mille tegevus on seotud kõrgendatud ohuga inimestele või keskkonnale; 2) kõrgendatud ohustatusega objekti vastu suunatud kuritegeliku ründe tõkestamiseks.
Valveobjekti turvalisust tagatakse: 1) turvatöötajate poolt vahetult; 2) tehnilise valve abil; 3) teenistusloomade abil.
(1) Turvateenistuse subjekti ülesandeks on: 1) valveobjekti ohutuse ja puutumatuse tagamine; 2) valveobjekti vastu suunatud või seda ohustava õiguserikkumise ennetamine, tõkestamine ja tõrjumine; 3) valveobjekti vastu suunatud õiguserikkumise sündmuskoha puutumatuse tagamine. (2) Turvateenistuse subjektil ei ole õigust täita riigikaitse või politsei võimkonda kuuluvaid funktsioone.
(1) Turvaettevõtteks käesoleva seaduse mõistes on ettevõte, millel on litsents turvateenuste osutamiseks. (2) Turvaettevõte ei tohi tegelda relvade või laskemoona tootmise, hulgi- või jaemüügiga ning eradetektiivteenuste osutamisega. (3) Turvaettevõte peab olema registreeritud ettevõttena Eestis. (4) Vabariigi Valitsus võib kehtestada piiranguid väliskapitali osaluse kohta turvaettevõtte vara koosseisus. (5) Turvalitsents annab turvaettevõttele ühtlasi õiguse sisevalveteenistuse korraldamiseks ettevõttes endas.
(1) Sisevalveteenistus valvab ja kaitseb objekte, mida organisatsiooni juht (juhtorgan) on valveobjektiks määranud. (2) Sisevalveteenistus võib valvata ja kaitsta ainult oma organisatsiooni objekte, sealhulgas kaitsta organisatsiooni töötajaid. Töötajat võib ta ilma viimase loata kaitsta juhul, kui töötaja töölepingus on isikukaitse tagamine ette nähtud. (3) Sisevalveteenistus peab turvaülesannete täitmiseks omama turvalitsentsi vaid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud juhtudel.
(1) Turvatöötajaks käesoleva seaduse mõistes on turvaettevõtte või sisevalveteenistuse juht, turvaala juhtivtöötaja ning töötaja, kes vahetult valvab ja kaitseb valveobjekte, samuti üksikisik, kellel on õigus turvateenuste osutamiseks. (2) Valvur on turvatöötaja, kes ei oma õigust teostada isikukaitset ning valvata ja kaitsta neid valveobjekte, mille loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Valvurina võib töötada 18-65-aastane Eesti alaline elanik. (3) Turvatöötajana võib töötada 20-65-aastane isik, kes on Eesti kodanik, omab vastavat kvalifikatsioonitunnistust ja turvatöötaja kaarti ning on aus ja usaldusväärne. (4) Üksikisik, kes soovib osutada turvateenuseid, peab vastama käesoleva paragrahvi 2. või 3.lõikes ettenähtud nõuetele. (5) Turvatöötajana ei ole õigust töötada isikul: 1) kes kannab karistust või omab karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes tegeleb relvade või laskemoona tootmise, hulgi- või jaemüügiga või töötab eradetektiivina; 3) kes on politseiametnik või täitevametnik; 4) kes on kaitseväe teenistuses; 5) kelle vabastamisest politsei teenistusest mittevastavuse tõttu oma ametikohale või distsipliinirikkumise eest on möödunud vähem kui viis aastat; 6) kes on vabastatud teenistusest lojaalsusvande rikkumise tõttu; 7) kes on vabastatud politseist, turvaettevõttest või sisevalveteenistusest usalduse kaotuse tõttu. (6) Käesoleva paragrahvi 3.lõike nõuded kvalifikatsioonitunnistusele ja turvatöötaja kaardile ei laiene sisevalveteenistuse turvatöötajale, kes ei ole kohustatud turvalitsentsi omama. (7) Kvalifikatsiooninõuded turvatöötajatele ning vastava kvalifikatsioonitunnistuse väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond.
(1) Turvatöötajale (välja arvatud valvur), kes vastab käesoleva seaduse §-s 8 märgitud nõuetele, väljastatakse turvatöötaja kaart elukohajärgse politseiprefektuuri poolt turvaettevõtte või sisevalveteenistust omava organisatsiooni juhi (juhtorgani) taotlusel, samuti üksikisiku avalduse alusel. (2) Turvatöötajate kaartide väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond.
Turvalitsents. Turvateenuste osutamine (1) Turvaettevõte võib turvateenuseid osutada turvalitsentsi omamise korral. (2) Turvaettevõttele ja sisevalveteenistusele antakse turvalitsents, kui on tuvastatud, et taotlejal on seaduslikuks ja nõuetekohaseks turvateenuste osutamiseks või turvaülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid, teadmisi, oskusi, kogemusi ja personali. (3) Üksikisik võib turvateenuseid osutada turvatöötaja kaardi omamise korral. (4) Turvateenistuse subjekt võib osutada neid turvateenuseid või täita neid turvaülesandeid, mis on lubatud turvalitsentsi või turvatöötaja kaardiga. (5) Turvalitsentse annab välja politseiprefekt. (6) Juhul kui turvateenistus, välja arvatud veoste valve ja kaitse, hõlmab mitme politseiprefektuuri teenistuspiirkonda, antakse turvalitsents politsei peadirektori poolt. (7) Turvalitsentside väljaandmise kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (8) Turvateenuseid osutatakse ainult kirjaliku lepingu alusel. (9) Turvateenuste osutamise või turvaülesannete täitmisega seotud dokumentatsiooni koostamise ja hoidmise korra ja tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus. (10) Turvalitsentsi ei väljastata ettevõttele, mille omaniku või omanike mõne teise turvaettevõtte turvalitsents on kehtetuks tunnistatud seaduserikkumise või usalduse kaotuse tõttu.
Turvateenistuse subjektil: 1) ei ole õigust tööülesannete täitmisel heli-, foto-, kino-, video-, side-, valve- ja muud tehnikat kasutades rikkuda kellegi põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi; 2) ei ole õigust teostada operatiivjälituslikke toiminguid.
Turvateenistuse subjekt või turvatöötaja: 1) on kohustatud hoidma saladuses temale seoses turvateenuste osutamise või turvaülesannete täitmisega teatavaks saanud äri- või muud informatsiooni; 2) peab informeerima koheselt politseid kõigist valveobjekti vastu toimepandud, toimepandavatest või kavandatavatest kuritegudest; 3) ei tohi oma tegevusega takistada riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste, riikliku kontrolli- ja järelevalveorganite, kohtueelse uurimise organite, kohtute ning ametiisikute tegevust; 4) ei tohi tegutseda poliitilistel eesmärkidel; 5) ei tohi oma tegevuse käigus lubada endale teiste isikute au ja väärikust alandavat kohtlemist, rikkuda eluruumi puutumatust, kirjavahetuse-, riigi- või ärisaladust ning muid põhiseadusega kaitstud õigusi ja vabadusi.
(1) Turvatöötajal on õigus: 1) tõkestada pääs valvatavale objektile isikutel, kes püüavad sinna siseneda vastava loata või seadusliku aluseta; 2) kinni pidada isikuid, kes ebaseaduslikult tungivad või on tunginud valvatavale objektile või viibivad seal vastava loata või seadusliku aluseta; 3) kinni pidada isikuid, kes oma käitumisega ohustavad valveobjekti turvalisust või segavad turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. (2) Sõltuvalt kinnipeetava poolt toimepandud teo iseloomust on turvatöötajal õigus: 1) kinnipeetav objektilt ära saata; 2) tuvastada kinnipeetava isik kohapeal; 3) anda kinnipeetav viivitamatult üle politseile isiku tuvastamiseks ning vajalike meetmete võtmiseks.
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada tehnilise valve seadmete ja häiresüsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise kord. (2) Tsentraliseeritud häiresüsteemide ehitamise ja kasutamise korra, kui selle süsteemi toimimine on seotud üldkasutatava traatside, samuti raadiosidega, kehtestab Vabariigi Valitsus.
(1) Turvateenistuse subjekt võib relvaseadusega ettenähtud alustel ja korras soetada ja hoida relvi ja laskemoona ning neid välja anda kandmiseks oma töötajatele. (2) Turvateenistuse subjekt võib objekti valveks ja kaitseks kasutada järgmisi erivahendeid: 1) kaitsekiivreid; 2) kuulikindlaid veste; 3) eriotstarbelisi märgistus- ja värvimisseadmeid; 4) käeraudu; 5) teenistuskoeri. (3) Turvateenistuse subjektile lubatud erivahendite liigid (käesoleva paragrahvi 2. lõige) ja arv, nende soetamise, hoidmise, kandmise ja kasutamise tingimused ja kord ning nõuded erivahenditele kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel siseministri määrusega. (4) Erivahendi kasutamise juhtude registreerimise ja politseile teatamise kord kehtestatakse siseministri määrusega. (5) Turvalitsentsi kehtetuks tunnistamisel, turvaettevõtte lõppemisel või lõpetamisel ning sisevalveteenistuse likvideerimisel kuuluvad turvaettevõtte või sisevalveteenistuse omandis olevad erivahendid realiseerimisele kolme kuu jooksul, arvates litsentsi kehtetuks tunnistamisest, turvaettevõtte lõppemisest või lõpetamisest ning sisevalveteenistuse likvideerimisest korras, mille kehtestab siseminister. Juhul kui erivahendid realiseerib politseiasutus, hüvitab realiseerimise kulud turvateenistuse subjekt. (6) Kui erivahendeid ei õnnestu realiseerida nimetatud tähtaja jooksul, kuuluvad need hävitamisele korras, mille kehtestab siseminister.
(1) Turvatöötaja vormiriietuse kirjeldus ja kandmise kord kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (2) Turvatöötajal peab tööülesannete täitmisel kaasas olema turvatöötaja kaart, turvaettevõtte ja sisevalveteenistuse turvatöötajal aga ka töötõend. Samuti peab tal kaasas olema nõutav luba kaasasoleva relva või erivahendi kandmiseks või teenistuskoera kasutamiseks.
(1) Tegevuslitsents turvatöötaja väljaõppe ja täienduskoolitusega tegelemiseks antakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (2) Isikutel, kes tegelevad turvatöötajate turvaalase väljaõppe ja täienduskoolitusega, peab olema turvaettevõtte või sisevalveteenistuse juhi või turvaala juhtivtöötaja kvalifikatsioonitunnistus ja politsei poolt välja antud kehtiv turvatöötaja kaart (§ 9).
(1) Riiklikku järelevalvet turvateenuste osutamise nõuete täitmise üle teostab Politseiamet. Politseiameti volitatud ametiisikutel on õigus peatada turvalitsentsi või turvatöötaja kaardi kehtivus kuni kuueks kuuks või see kehtetuks tunnistada juhul, kui turvateenistuse subjekt või turvatöötaja: 1) ei täida käesoleva seaduse sätteid või tegutseb avalikku korda eirates või riigi julgeolekut ohustades; 2) ei vasta enam nõuetele, mis oli turvalitsentsi või turvatöötaja kaardi väljaandmise aluseks; 3) kui turvaettevõtte või sisevalveteenistuse tegevus on katkenud rohkem kui kuueks kuuks. (2) Turvalitsentsi või turvatöötaja kaardi väljaandjal on õigus litsentsi või kaardi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise asemel teha turvateenistuse subjektile või turvatöötajale kirjalik hoiatus, kui avastatud rikkumine on suhteliselt väike või on toime pandud ettevaatamatuse tõttu.
Turvateenistuse subjekt ja turvatöötaja kannavad vastutust seaduses ja/või lepingus ettenähtud korras.
(1) Turvatöötajale, kellele tööülesannete täitmisel tekitati seoses kallaletungiga kehavigastus, mis põhjustas invaliidistumise, maksab tööandja ühekordset toetust alljärgnevalt: 1) I ja II grupi invaliidsuse korral - kahe ja poole aasta palga ulatuses; 2) III grupi invaliidsuse korral - ühe aasta palga ulatuses. (2) Turvatöötaja hukkumisel tööülesannete täitmisel kallaletungi tagajärjel maksab tööandja tema ülalpidamisel olevatele perekonnaliikmetele või omastele ühekordset toetust viie aasta palga ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2.lõikes märgitud toetuste arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Kellelgi pole õigust kohustada turvatöötajat täitma seadusega vastuolus olevaid ülesandeid.
Välisriigi turvateenistus võib Eestis ajutiselt osutada turvateenuseid või täita turvaülesandeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud juhtudel ja korras.
Seniste valveettevõtete, -talituste ja -töötajate tegevuse, valvetöötajate väljaõppe ja täienduskoolituse ning neile esitatud nõuete käesoleva seadusega kooskõlla viimise korra ja tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus, kusjuures kooskõlla viimise tähtaeg ei või ületada ühte aastat, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.