Jõgeva valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:11) Jõgeva valla (edaspidi valla) omavalitsusorganite, nende komisjonide ja fraktsioonide ning eestseisuse moodustamise kord, õigused, kohustused, pädevus ja töökord;22) volikogu esimehe, aseesimehe (või aseesimeeste) ja vallavanema valimise kord;33) valla ametiasutuse ja hallatavate asutuste moodustamise kord;44) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;55) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise, kinnitamise ja avalikustamise kord;66) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.
(1) Vallaelanik põhimääruse mõistes on isik, kes on oma elukoha rahvastikuregistris registreerinud Jõgeva vallas.2(2)Vallaelanikul on õigus soodustustele, toetustele ja teistele hüvedele volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.
(1) Valla sümbolid on lipp ja vapp.2(2)Valla lipuks on rohelisel ristkülikukujulisel väljal 0,5 ühiku kaugusel üla- ja alaservast kaks valget horisontaalset lainelõikelist latti, mille laius on 0,5 ühikut. Lipu keskel on viie valge kroonlehega ja punase südamikuga kartuliõie kujutis läbimõõduga kolm ühikut. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja normaalsuurus 105x165 cm.3(3)Valla vapiks on rohelisel kilbil viie kroonlehega kartuliõis ja selle all kaks langetatud lainelõikelist varrast- kõik hõbedased. Õie südamik on punane.4(4)Vald kasutab oma sümboolikana aunimetusi ja aumärke, mille andmise korra kehtestab volikogu.5(5)Valitsus võib kinnitada muid valla sümbolitega kaasnevaid visuaalseid sümboleid ja stiilielemente (nt logo, tunnuslause, kujundus kutsetel, tänuavaldustel, kaartidel, ümbrikel, visiitkaartidel jms kujundus jne).
(1) Valla lipp heisatakse:11) alaliselt Jõgeva Vallavalitsuse haldushoone(te)l;22) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, muudel pidulikel üritustel;33) muudel juhtudel valitsuse loal.2(2)Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused soovitusliku iseloomuga.3(3)Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.4(4)Valla lipp on välja pandud ruumis, kus toimuvad volikogu istungid.5(5)Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele. Nimetatud tegevuse korraldab valitsus.6(6)Valla vappi kasutatakse:11) volikogu dokumendiplankidel;22) valitsuse dokumendiplankidel ja pitsatitel;33) valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel;44) valla autasudel ja muul sümboolikal, meenetel, trükistel, suveniiridel; ametlikel tõenditel ja tunnistustel;55) muudel juhtudel valitsuse loal.
(1) Volikogu juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, seadustest ning normatiivaktidest.2(2)Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid.3(3)Volikogu ja volikogu komisjonide tehnilise teenindamise tagab valla kantselei.
(1) Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.2(2)Volikogu uue koosseisu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.3(3)Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab volikogu esimehe valimiseni olla ainult volikogu esimehe ja aseesimehe valimine.4(4)Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses sellega, et volikogu esimehe volitused volikogu liikmena peatuvad või lõpevad enne tähtaegselt, korraldab esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks hääletamiskomisjoni käesoleva põhimääruse § 7 lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras5(5)Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge istungi protokolli.6(6)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.7(7)Pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaadid ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus vastavalt kandidaatide ülesseadmise järjekorrale. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.8(8)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või hääletamiskomisjon valmistab ette hääletussedelid Sedelitele kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras. Iga kandidaadi nime taha kantakse kirjed “poolt”, “vastu”, “erapooletu”. Enne hääletussedelite jagamist kontrollib komisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast on enne hääletussedelite kasti laskmist tühi. Seejärel pitseerib komisjon hääletuskasti. Komisjoni liige annab igale volikogu liikmele hääletajate nimekirja alusel valla pitseriga varustatud ja täidetud hääletussedeli. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirja allkirja.9(9)Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja salajase hääletamise.10(10)Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed sobivale kirjele joone alla ja lasevad sedeli valimiskasti. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti või ei täida sedelit, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Kui joon on alla tõmmatud ühe kandidaadi mitmele kirjele, loetakse valimissedel rikutuks.11(11)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada komisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.12(12)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.13(13)Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.14(14)Komisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Hääletamistulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.15(15)Valimistulemused kinnitatakse:11) volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;22) seoses volikogu esimehe volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega volikogule uue volikogu esimehe valimise korral volikogu otsusega.16(16)Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab komisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Komisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.17(17)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui volikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.18(18)Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja kuni 15- minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.19(19)Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung kokku uuesti. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.
(1) Volikogul võib olla kuni kaks aseesimeest. Aseesimeeste arvu kinnitab volikogu häälteenamusega.2(2)Volikogu aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast volikogu esimehe valimist.3(3)Volikogu aseesimehe(d) valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.4(4)Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks oma liikmete hulgast kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.5(5)Ettepanekuid hääletamiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Hääletamiskomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning vastav asjaolu märgitakse volikogu istungi protokolli. Hääletamiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes on esitatud kandidaadiks. Hääletamiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse volikogu istungi protokollis.6(6)Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“.7(7)Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal volikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse volikogu istungi protokolli.8(8)Kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja ta ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa.9(9)Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(1) Volikogu esimees:11) juhib ja korraldab volikogu tööd ning annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;22) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;33) juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd;44) esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;55) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;66) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;77) jälgib volikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist;88) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;99) määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõud komisjonide vahel ümber;1010) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;1111) otsustab aseesimeeste tööjaotuse;1212) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.2(2)Volikogu esimehe lähetuse otsustab volikogu esimees volikogule ettenähtud eelarve piires.3(3)Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest volikogu töö korraldamisel ning istungite ja eestseisuse koosolekute ettevalmistamisel.4(4)Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.5(5)Kui volikogu on valinud kaks aseesimeest, määrab volikogu esimees teda asendava esimehe käskkirjaga.
(1) Volikogu töövorm on istung.2(2)Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige. Kui volikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil hiljemalt eestseisuse koosoleku toimumise ajaks või esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama volikogu aseesimeest. Kui ka volikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama volikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne volikogu istungi toimumist.3(3)Volikogu istung toimub üldjuhul kord kuus, vajadusel kutsutakse istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse volikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku volikogu eelmise istungi lõpus.4(4)Volikogu liige, kes ei saa istungil osaleda, peab sellest hiljemalt volikogu istungi alguseks, teavitama volikogu esimeest.5(5)Istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim volikogu liige.6(6)Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa valitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.7(7)Volikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab volikogu poolthäälteenamusega.8(8)Volikogu istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega. Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel. Kui volikogu liige peab istungilt lahkuma enne istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse istungi protokolli.9(9)Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:11) volikogu liikmete osalemisest teatamine;22) kutsutud külalistest teatamine;33) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.10(10)Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega vastavalt edastatud päevakorra eelnõule. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse istungi protokolli. Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta volikogu poolthäälteenamusega.11(11)Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik volikogu liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Päevakorda võetava küsimuse eelnõu peab olema volikogu liikmetele istungi alguseks kättesaadavaks tehtud.12(12)Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi.13(13)Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike.14(14)Istungi päevakorras märgitud küsimuste arutamisel kehtivad järgmised põhimõtted:11) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;22) küsimusi tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt;33) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt viie minuti jooksul;44) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei tohi ületada kahte minutit;55) igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel, valitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele suulisele ja kahele kirjalikule küsimusele ning kahele repliigile;66) küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;77) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni kolm minutit;88) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;99) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;1010) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega;1111) sõnavõtu, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega, sõna andmise otsustab istungi juhataja;1212) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult;1313) volikogu liikmel on õigus jääda eriarvamusele ja nõuda selle arvamuse kandmist protokolli. Nõue võib olla tehtud suuliselt või kirjalikult istungi ajal enne hääletamisele asumist;1414) kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, piirdub arutelu ettekande ja kaasettekannete ning küsimustele vastamisega;1515) kui volikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, saab informatsiooni esitajale esitada küsimusi kehtestatud korras.15(15)Hääletamisel kehtivad järgmised põhimõtted:11) volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel;22) muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab;33) hääletamine volikogus on avalik;44) isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel;55) hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed;66) volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada;77) volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.16(16)Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras. Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos nende esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.17(17)Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimusteks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust tähistatakse haamrilöögiga.18(18)Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.19(19)Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäältega enim hääli saanud kandidaat.20(20)Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli (edaspidi protokoll) koostamiseks võib istungist teha helisalvestist.2(2)Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.3(3)Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht;22) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras);33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;55) viited vastuvõetud õigusaktidele;66) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.4(4)Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.5(5)Protokollile kirjutab alla istungi juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.6(6)Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse valla dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.7(7)Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta kirjalikke märkusi viie päeva jooksul protokolli avalikustamisest valla kantseleis. Märkused lisatakse protokollile.
(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget.2(2)Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile.3(3)Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe kirjaliku avalduse alusel fraktsiooni registreerimisega samas korras.4(4)Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Avaldus esitatakse fraktsiooni esimehele. Volikogu liige võib samaaegselt olla ühe fraktsiooni liige.
(1) Eestseisus on volikogu nõuandev organ istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse kompetentsi kuuluvad kõik küsimused, mis on seotud volikogu istungite ettevalmistamisega.2(2)Eestseisuse töövormiks on koosolek ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees.3(3)Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed.4(4)Eestseisuse koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta vallavanem või teda asendav valitsuse liige. Volikogu esimees võib kutsuda koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid.5(5)Eestseisuse kutsub vajadusel kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(1) Volikogu moodustab revisjonikomisjoni ning vallaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks volikogu volituste ajaks alatisi komisjone.2(2)Volikogu alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alatisi komisjone ka muul ajal.3(3)Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Ajutise komisjoni või töörühma koosseis, volituste ulatus ja kestus sätestatakse volikogu õigusaktis, millega ajutine komisjon või töörühm moodustatakse.4(4)Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond ja liikmete arv.
(1) Volikogu komisjon:11) selgitab välja valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;22) töötab välja tegevuskavad;33) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;44) algatab arutelusid;55) teeb ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta;66) vaatab läbi ja annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;77) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate päevakorrapunktide kohta;88) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta;99) vaatab läbi ja esitab isikute avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide suhtes kirjaliku seisukoha volikogu esimehele;1010) vaatab läbi ja vastab komisjonile adresseeritud märgukirjadele ja avaldustele;1111) vaatab läbi, annab arvamuse või võtab teadmiseks informatsiooni valitsuselt komisjonile saadetud materjalide suhtes;1212) võib kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.2(2)Komisjonide otsustused on valla õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.3(3)Komisjonid annavad aru tehtud tööst kord aastas volikogu istungil.
(1) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. Esmalt toimub komisjoni esimehe valimine. Komisjoni aseesimehe valimine toimub pärast komisjoni esimehe valimist.2(2)Komisjoni esimehe ning aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras.
(1) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse nimekirjana komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.2(2)Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kolm liiget.3(3)Alatiste komisjonide koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialistid, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga.4(4)Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.5(5)Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustamine toimub komisjoni esimehe ettepanekul või komisjoni liikme avalduse alusel. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.6(6)Volikogu komisjoni liikme volitused võib volikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.7(7)Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.8(8)Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtajal või lõpetatakse volikogu otsusega.9(9)Komisjoni liige on kohustatud komisjoni liikme volituste ajal ja pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.
(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone.2(2)Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alatiste komisjonide koosolek kutsutakse kokku üldjuhul vähemalt kord kuus. Juulikuus üldjuhul alatised komisjonid koosolekuid ei korralda.3(3)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. Kui volikogu alatise komisjoni esimees ja aseesimees on mõlemad ära või ei saa komisjoni juhtida, korraldab komisjoni tegevust volikogu esimees või viimase äraolekul või puudumisel volikogu aseesimees. Volikogu esimees või aseesimees võib komisjoni kokkukutsumise ning komisjoni koosoleku juhtimise erandkorras anda ülesandeks komisjoni ühele liikmetest.4(4)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt 48 tundi enne komisjoni koosoleku toimumist.5(5)Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Erandkorras võib komisjoni koosolekut juhatada volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu esimehe ülesandel üks komisjoni liikmetest.6(6)Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.7(7)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.8(8)Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse ja avalikustatakse vastavuses volikogu protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.2(2)Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.3(3)Revisjonikomisjon kontrollib:11) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;22) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;33) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;44) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;55) valitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.4(4)Koos valitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon volikogule aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist valla veebilehel. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 18 lõikes 3 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste tööd volikogu otsusega kinnitatud tööplaani alusel. Plaanivälised kontrollimised kooskõlastab revisjonikomisjoni esimees volikogu esimehega. Vajadusel võib volikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.2(2)Kontrolli teostavad revisjonikomisjoni liikmed, kes võivad kaasata vajadusel eksperte ja asjatundjaid.3(3)Kontrolli teostaval isikul on õigus:11) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;22) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;33) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi;44) saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.4(4)Revisjonikomisjoni esimees teatab vallavanemale või valla hallatava asutuse juhile revisjoni läbiviimisest vähemalt viis tööpäeva ette. Teade peab sisaldama revideeritavate dokumentide loetelu.5(5)Revisjonikomisjoni peab järgima kehtestatud töösisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.6(6)Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsustuse revisjonikomisjon.7(7)Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust.8(8)Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele valitsuse liikmeid ja komisjoni poolt kontrollitud asutuste juhte.9(9)Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.10(10)Revisjonikomisjon peab enne valla majandusaasta aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Valitsus on volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mis täidab seaduste, valla põhimääruse ja teiste õigusaktidega valitsuse pädevusse antud ülesandeid.2(2)Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.3(3)Ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta esitab vallavanem volikogule hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates. Valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu.4(4)Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud liikmete arvule ja valitsuse struktuurile.5(5)Pärast valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid.6(6)Vallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. Ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustustest jätkab ametnik oma teenistust.7(7)Volikogu liikmel on õigus esitada valitsuse liikme kandidaadile enne valitsuse kinnitamist küsimusi.8(8)Valitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu otsustab valitsuse ametisse kinnitamise avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.9(9)Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue koosseisu.10(10)Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt.
Lisaks seaduses sätestatule valitsus:11) kinnitab vajadusel valitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;22) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks valitsusele;44) korraldab valla hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet;55) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada.
(1) Valitsuse liikme volitused algavad valitsuse kinnitamisest.2(2)Valitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.3(3)Valitsuse liige on kohustatud nii valitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle valitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.4(4)Valitsuse liikme võib valitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse. Valitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga5(5)Valitsuse liikme volitused lõpevad:11) valitsuse tagasiastumisega,22) valitsuse liikmest tagasiastumisega;33) valitsusele umbusalduse avaldamisel44) valitsuse liikmele umbusalduse avaldamisega;55) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;66) tema teovõime piiramisega valimisõiguse osas;77) uue valitsuse ametisse kinnitamisega;88) surma korral.6(6)Valitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu otsusega.
(1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus.2(2)Vallavanema valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast või eelmise vallavanema vabastamisest arvates.3(3)Vallavanema leidmiseks võib volikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab volikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.4(4)Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.5(5)Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 6 lõigetes 4 kuni 14 sätestatud korras.6(6)Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
(1) Vallavanem on valitsuse kui täitevorgani juht, kes:11) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;22) esindab valda ja valitsust vastavalt seadusele, käesoleva põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires;33) esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolituseta;44) annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;55) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;66) esitab volikogule ettepaneku uue valitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;77) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad;88) esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega;99) esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid valitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;1010) annab käskkirju ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks;1111) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.2(2)Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine toimub valitsuse korralduse alusel.
(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks valitsuse liige.2(2)Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni.3(3)Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni.4(4)Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.5(5)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem end toimingute või tehingute tegemiselt taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud üks vallavanema käskkirjaga määratud valitsuse liige.
(1) Valitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.2(2)Valitsuse istungist võtavad osa vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja protokollija. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid.3(3)Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab valitsus poolthäälteenamusega.4(4)Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse valitsus kokku uueks istungiks.5(5)Valitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.6(6)Istungile võib lisaks valitsuse liikmetele kutsuda isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega.7(7)Valitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja valitsuse istungi toimumise aja, koha ja teeb kättesaadavaks päevakorra eelnõu. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkt.8(8)Valitsuse liige on kohustatud valitsuse istungil osalema. Kui valitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt, kuid mitte hiljem kui ennem istungi algust teatama vallavanemale või tema asendajale.9(9)Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega.10(10)Valitsuse istungi käik protokollitakse. Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse vastavuses volikogu protokollile sätestatuga.11(11)Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.
(1) Valitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks, oma tegevuse kavandamiseks ning valitsusele arvamuste esitamiseks komisjone.2(2)Komisjon on valitsuse nõuandev tööorgan.3(3)Valitsuse komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata valitsuse alalise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg.4(4)Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast. Alalisel komisjonil tuleb määrata aseesimees.5(5)Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.6(6)Valitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud valitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Valitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega lõpetada varem.7(7)Valitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtajani või lõpetatakse valitsuse korraldusega.8(8)Valitsuse komisjonide liikmete volitused võib lõpetada valitsuse korraldusega komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.9(9)Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku toimumise kohta koostatakse protokoll, mida säilitatakse valla kantseleis. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.10(10)Komisjoni otsustused on valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.
(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2(2)Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (valla kantselei), mida juhib vallavanem.3(3)Ametiasutus esindab oma tegevuses valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.4(4)Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel valitsust ja volikogu.5(5)Ametiasutuse pädevus, õigused ja tegevuse korraldus kehtestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.6(6)Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgajuhendi kinnitab volikogu.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi (edaspidi asutus), mis ei ole juriidilised isikud.2(2)Asutus esindab oma tegevusega valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.3(3)Asutust finantseeritakse valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.4(4)Asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu valitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse volikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid.5(5)Asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.6(6)Asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu. Volikogu võib põhimääruse kinnitamise delegeerida valitsusele.7(7)Asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu valitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametiasutuse vastav osakond.8(8)Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab asutuse töötajate koosseisu asutuse juht käskkirjaga, tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada valitsusega. Kooskõlastuse andmine märgitakse valitsuse protokollis.
(1) Valla arengu planeerimiseks peab vallal olema arengukava. Arengukava kinnitab volikogu määrusega.2(2)Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukavas kajastatakse valla strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.3(3)Valla valdkonnapõhised arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga.4(4)Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva aasta kohta ja seal kajastatakse hetkeolukorra analüüs ja kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ning tegevused eesmärkide saavutamiseks.5(5)Arengukava osa on eelarvestrateegia. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, vallale kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks.
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab ja ning esitab selle vastava eelnõuna volikogule kinnitamiseks valitsus, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega arengukava kohta sätestatust.2(2)Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida arengukavas märgitud tegevuste finantseerimist.3(3)Eelarvestrateegia koostamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega (edaspidi KOFS) eelarvestrateegiale sätestatud nõuetest ning eelarvestrateegia koostatakse vähemalt KOFS § 20 lõikes 3 toodud detailsuses. Valitsus võib eelarvestrateegia koostada ka detailsemalt.4(4)Arengukava koostamise ja muutmise ning arengukava analüüsi korraldab valitsus koostöös ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutustega. Valitsusel on õigus arengukava koostamise, analüüsimise või muutmise ettevalmistamiseks kehtestada vajadusel eraldi kord.5(5)Arengukava koostamisse või muutmisse tuleb kaasata kõik huvitatud isikud. Huvitatud isikud kaasatakse arengukava koostamisse avalike arutelude kaudu. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel ja ajalehes Jõgeva Valla Teataja.6(6)Arengukava või selle muutmise eelnõu peab olema aruteludeks avalikult kättesaadav valla veebilehelt vähemalt kaks nädalat enne selle avaldatud kujul kinnitamist. Arengukava muutmise eelnõu tuleb volikogule esitada hiljemalt jooksva aasta septembris.7(7)Volikogu kinnitab arengukava määrusega vähemalt neljaks järgmiseks aastaks hiljemalt jooksva aasta 15. oktoobriks.
(1) Valla finantsjuhtimist korraldab kooskõlas õigusaktide ja valla põhimäärusega valitsus. Finantsjuhtimise aluseks on KOFS-i alusel antud õigusaktid ja muud õigusaktid.2(2)Valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et valla eelarvet kasutatakse eeskätt seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.3(3)Valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutuse finantsosakond.4(4)Valla finantsjuhtimine hõlmab:11) valla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlust;22) valla ja KOFS-is sätestatud alustel tema otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse finantsdistsipliini tagamist;33) valla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamist.
Valla finantsjuhtimise alused on11) valla eelarve strateegia;22) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud valla eelarve;33) vallaeelarve täitmine kooskõlas KOFS-i, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;44) läbipaistev ja aus aruandlus, s.o valla majandusaasta aruanne;55) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.
(1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab valitsus, kes koostab eelarve menetlemise ajakava eelnõu.2(2)Hiljemalt 1. septembriks kinnitab volikogu eelarve menetlemise ajakava ja vajadusel määrab eelarve kulude proportsioonid tegevusvaldkondade lõikes.3(3)Valitsus töötab välja piirmäärad nii tegevusvaldkondade kui ka arvestusüksuste alaeelarvete lõikes.4(4)Valitsus teatab arvestusüksustele näitajad ja vormid, mille järgi tuleb esitada alaeelarve eelnõu ajakavas määratud tähtajaks.5(5)Jõgeva Vallavalitsuse haldusalasse mitte kuuluvatel isikutel on võimalik esitada taotlusi valla eelarvesse ajakavas määratud tähtajaks. Tähtaeg ja taotlusele esitatavad nõuded avalikustatakse ajalehes Jõgeva Valla Teataja ja valla veebilehel.6(6)Laekunud taotlused vaadatakse valitsuses läbi, hinnatakse nende põhjendatust ning vastavust kehtivatele õigusaktidele, vajadusel neid eelarve tulude prognoosist ja arengukavast lähtudes korrigeerides. Seejärel tehakse esialgne eelarve eelnõu, mis esitatakse volikogu komisjonidele.7(7)Volikogu komisjonid vaatavad eelarve eelnõu kahe nädala jooksul läbi ja esitavad omapoolsed muudatusettepanekud eelarvet menetlevale juhtivkomisjonile, kes esitab komisjonide seisukohti arvesse võttes muudatusettepanekud valitsusele.
(1) Lähtudes eelarvet menetleva juhtivkomisjoni ettepanekutest koostab valitsus tasakaalustatud eelarve eelnõu ning esitab selle volikogule hiljemalt 1. detsembriks.2(2)Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri.3(3)Eelarve eelnõu ja seletuskiri avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.4(4)Pärast eelarve projekti esimest lugemist volikogu istungil on võimalik teha muutmisettepanekuid eelarve projekti kohta. Muutmisettepanekud esitatakse (v.a volikogu liikmed ja valitsus) volikogu poolt kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. Volikogu liikmetel ja valitsusel on õigus muutmisettepanekute tegemiseks 10 päeva jooksul pärast kehtestatud ettepanekute tegemise tähtaega.5(5)Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib selles ettenähtud tulude vähendamise või kulude suurendamise tuleb algatajal lisada põhjendused ja rahalised arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.6(6)Eelarvet menetlev juhtivkomisjon analüüsib ja süstematiseerib muutmisettepanekud ning esitab omapoolse ettepanekuna volikogule.7(7)Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus.8(8)Muutmisettepanekud hääletatakse volikogu istungil läbi teise lugemise käigus.9(9)Eelarvet menetleva juhtivkomisjoni poolt tagasilükatud muutmisettepanekud hääletatakse läbi esitajate nõudmisel volikogu istungil teise lugemise käigus.10(10)Valitsus koos eelarvet menetleva juhtivkomisjoniga valmistavad ette eelarveprojekti lõpliku redaktsiooni kolmandaks lugemiseks, arvestades teise lugemise läbinud muutmisettepanekutega.
(1) Volikogu kinnitab eelarve vähemalt KOFS-is sätestatud eelarveosade liigenduses.2(2)Eelarve õigusaktile lisatakse vajadusel lisad tulude/kulude vastavatele liigendustele ja seletuskirjale.3(3)Hiljemalt üks nädal pärast eelarve vastuvõtmist teatab eelarve peaspetsialist valitsuse osakondadele, arvestusüksustele ja väljaspool valitsuse haldusala rahataotlejatele neile kinnitatud eelarve vahendid.4(4)Arvestusüksuste detailsed alaeelarved kinnitatakse arvestusüksuse juhtide poolt, kooskõlastades selle valitsusega kolme nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist5(5)Valitsus informeerib kolme nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist taotlejaid tagasilükatud taotlustest.6(6)Vastuvõetud eelarve avalikustatakse valla veebilehel. Teade avalikustamise kohta avaldatakse ajalehes Jõgeva Valla Teataja.
(1) Eelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt ettenähtud korras.2(2)Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud vahendeid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks.3(3)Valitsusel ja arvestusüksustel on õigus võtta rahalisi väljaminekuid nõudvaid kohustusi ainult eelarves selleks ettenähtud kulude piires.4(4)Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud eelarvega) kannab vastava osakonna või arvestusüksuse juht otsest vastutust.
(1) Reservfondi suurus on kuni 1% eelarve põhitegevuse kuludest.2(2)Reservfondi suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega.3(3)Reservfondi suurust võib eelarveaasta jooksul muuta lisaeelarvega.4(4)Reservfondi kasutatakse ettenägematute ja teiste edasilükkamatute vajaduste kulude katteks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha.5(5)Reservfondi kasutab valitsus.6(6)Reservfondi kasutamise aruande esitab valitsus volikogule koos eelarve täitmise aruandega.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Valitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduste kohta.2(2)Muudatuste tegemiseks volikogu poolt kinnitatud eelarvesse esitab alaeelarve valdaja taotluse valitsusele, kes kontrollib muudatuste vajalikkust ning nende põhjendatuse korral vormistab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.3(3)Arvestusüksuste alaeelarvete kululiikide vahelised (v.a volikogu poolt kinnitatud kululiigid) põhjendatud muudatused viiakse sisse arvestusüksuste juhtide taotluse alusel pärast taotluse kooskõlastamist valitsuse poolt.4(4)Ülejäänud alaeelarvete osas toimub kululiikide vaheline (v.a volikogu poolt kinnitatud kululiigid) muudatuste tegemine valitsuse poolt. Eelarve muutmise eelnõu esitab vastava arvestusüksuse juht.5(5)Eelarveaasta jooksul riigieelarvest ja muudest alternatiivsetest rahaallikatest täiendavate sihipäraste eraldiste või annetuste saamisel võib valitsus kasutada neid tulusid sihipärasel eesmärgil. Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada nimetatud sihipärased eraldised või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.6(6)Lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast volikogule esitamist valla veebilehel.7(7)Lisaeelarvet menetletakse vähemalt ühel volikogu istungil, ühel lugemisel.
(1) Eelarve täitmise arvestus on reglementeeritud raamatupidamise seadusega ning KOFS-iga.2(2)Eelarve täitmise kontrolli ja analüüsi teostab valitsus.3(3)Eelarve täitmise kvartaliaruanded esitab valitsus volikogule informatsiooniks kvartali lõpule järgneva kuu volikogu istungiks.4(4)Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse seaduses sätestatud korras.5(5)Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja KOFS-is sätestatud põhimõtetest.6(6)Valitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogu revisjonikomisjonile hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks.7(7)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.2(2)Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.3(3)Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:11) volikogu liikmel;22) volikogu komisjonil;33) fraktsioonil;44) valla ametiasutusel;55) valitsusel;66) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.2(2)Valitsuse õigusakti algatamise õigus on:11) volikogul;22) valitsusel;33) valitsuse liikmel;44) vallavanemal;55) valitsuse komisjonil;66) vallasekretäril;77) vallaametnikul;88) asutuse juhil;99) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.3(3)Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada valla õigusakti eelnõu.4(4)Volikogu või vallaelanike algatatud valitsuse õigusakti eelnõu valmistab ette ja selle esitamise eest vastutab vallavanem. Kui eelnõu algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab eelnõu koostamise eest vallavanem või teda asendav isik.5(5)Valla õigusakti eelnõu peab:11) olema kooskõlas kehtiva seadusandluse, käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktidega;22) olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav;33) sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu kehtestatakse;44) omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu;55) kajastama vajadusel püstitatud ülesannete täitjaid, täitmise tähtaegu ja kontrolli teostavaid isikuid;66) sisaldama õigusakti jõustumise aega.6(6)Volikogu õigusakti eelnõule (vajaduse korral ka valitsuse õigusakti eelnõule) peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Seletuskiri peab sisaldama:11) asja otsustamise vajalikkuse põhjendust;22) eelnõu rakendamisega seotud ja kaasnevaid majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;33) eelnõu rakendamisega kaasnevaid võimalikke organisatsioonilisi muudatusi.7(7)Valla õigusakti eelnõu ja seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. Seletuskirja ei lisata, kui õigusakti eelnõu sisu ja vastuvõtmise vajadus tuleneb õigusakti eelnõust endast või seadusest.8(8)Kui valla õigusakti eelnõu tuleb kooskõlastada seadusjärgselt või valla õigusaktidega sätestatud korras, tagab kooskõlastamise vastavate isikutega eelnõu koostaja. Eelnõu peab olema kooskõlastatud enne selle esitamist. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu tuleb viseerida või põhjendatult (eelnõu muutmise /täiendamise kohta) selle esitajale tagastada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul.9(9)Valla õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt õigusaktidega kehtestatud vorminõuetele.10(10)Volikogu õigusaktide eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ning eelnõu kohta käivad täiendus- või muudatusettepanekud esitatakse valla kantseleisse Volikogu esimees suunab eelnõud volikogu liikmetele, vajadusel volikogu komisjonidele, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda.11(11)Kõik volikogu õigusaktide eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud valitsuse poolt, tuleb saata valitsusele seisukoha saamiseks.12(12)Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud volikogu õigusaktide eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad.13(13)Valitsuse õigusakti eelnõu esitatakse selle koostaja poolt vallasekretärile hiljemalt viis tööpäeva enne istungi toimumist.14(14)Vallasekretäril on õigus valitsuse ja volikogu õigusakti eelnõu, mis on esitatud valitsuse poolt heaks kiitmiseks, selle esitajale tagastada, kui:11) eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele;22) õigusakti andjal puudub selle andmiseks volitusnorm;33) eelnõu on vastuolus kehtivate seaduste, valla õigusaktide ja üldtunnustatud tavadega;44) eelnõu ei sisalda asja otsustamiseks ettenähtud dokumente või vajab täiendavalt kooskõlastamist.15(15)Vallaelanike poolt esitatavad eelnõud esitatakse paberkandjal. Eelnõu allkirjastab selle koostaja, lisades eelnõu esitamise kuupäeva.
(1) Valla õigusaktid võetakse vastu käesoleva põhimääruse paragrahvides 9 ja 26 sätestatud korras.2(2)Volikogu ja valitsuse määrused kuuluvad avalikustamisele. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.3(3)Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.4(4)Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.5(5)Õigusaktide ärakirjad saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist asjaosalistele. Ärakirjade kaaskirjad koostab eelnõu algataja ning ärakirja õigeaegse väljasaatmise eest vastutab valla kantselei.6(6)Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees.7(7)Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud.8(8)Valla õigusaktid vormistatakse valla kantselei poolt kolme tööpäeva jooksul pärast istungit.9(9)Avalikustamisele kuuluvad valla õigusaktid avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.10(10)Valla õigusaktid loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega valla dokumendiregistris.11(11)Valla õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab valla kantselei vallasekretäri juhtimisel.
(1) Põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ning tunnistab kehtetuks volikogu määrusega.2(2)Põhimääruse vastuvõtmiseks või muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2001. a määrus nr 15 “Jõgeva valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis” tunnistatakse kehtetuks.2(2)Jõgeva Vallavolikogu 4. aprilli 2001. a määrus nr 8 „Jõgeva valla raamatukogude põhimääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.3(3)Jõgeva Vallavolikogu 19. aprill 2001. a määrus nr 9 „Majanduslike huvide deklaratsioonide esitamine, hoidmine ja avalikustamine“ tunnistatakse kehtetuks.4(4)Jõgeva Vallavolikogu 20. veebruari 2003. a määrus nr 6 „Pädevuse delegeerimine“ tunnistatakse kehtetuks.5(5)Jõgeva Vallavolikogu 27. novembri 2003. a määruse nr 26 “Jõgeva valla aleviku- või külavanema statuudi kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.6(6)Jõgeva Vallavolikogu 22. veebruari 2006. a määrus nr 10 „Jõgeva Vallavolikogu sotsiaal-, tervishoiu- ja korrakaitsekomisjoni põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.7(7)Jõgeva Vallavolikogu 22. veebruari 2006. a määrus nr 11 „Jõgeva Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni“ põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.8(8)Jõgeva Vallavolikogu 22. veebruari 2006. a määrus nr 12 „Jõgeva Vallavolikogu hariduskomisjoni põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.9(9)Jõgeva Vallavolikogu 22. juuni 2006. a määrus nr 13 „Jõgeva Vallavolikogu muinsuskaitsekomisjoni põhimäärus" tunnistatakse kehtetuks.10(10)Jõgeva Vallavolikogu 30. märtsi 2006. a määrus nr 19 „Jõgeva Vallavolikogu maa-, heakorra-, planeeringu- ja keskkonnakomisjoni põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.11(11)Jõgeva Vallavolikogu 28. jaanuari 2010. a määrus nr 1 „Jõgeva Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.12(12)Jõgeva Vallavolikogu 21. detsembri 2011. a määrus nr 20 „Jõgeva valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2001. a määruse nr 15 “Jõgeva valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis” alusel antud õigusaktid jäävad kehtima kuni uute vastavate õigusaktide vastuvõtmiseni või kehtetuks tunnistamiseni.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.